Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-516
Haldusasi
J. M. T. kaebus Tallinna Tehnikaülikooli 06.11.2017 arves nr MA1704511 sisalduva haldusakti tühistamiseks ning selle tagasitäitmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – J.M.T. Vastustaja – Tallinna Tehnikaülikool, volitatud esindaja advokaat Kadri Härginen
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Mõista Tallinna Tehnikaülikoolilt J. M. T. kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.01.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-516
Kohus ennistas 04.05.2018 määrusega kaebuse esitamise tähtaja.
Puudub vaidlus, et TTÜ ei ole kaebajale lisaks 06.11.2017 arvele esitanud eraldi haldusakti õppekulude hüvitamise kohustuse kohta, kust nähtuks mh vaidlustamisviide ning vaidlustamisviidet ei olnud lisatud ka arvele. Enne õppetöö algust ülikooli õppekorralduseeskirja üldine tutvustamine ei ole võrdsustatav konkreetse juhtumi osas vaidlustamisvõimaluste selgitamisega. Kaebaja ei ole oma õiguste kaitsmisega viivitanud. Ta on 14.11.2017 saatnud TTÜ rektorile e-kirja, mille näol on sisuliselt tegemist vaidega väljastatud arve peale. TTÜ pidanuks selle lahendama vaideotsusega. TTÜ õppedirektori 20.11.2017 vastuskirjas on selgitatud õppekulude hüvitamise korda vabatahtliku eksmatrikuleerimise korral ning teatatud, et arve tühistamiseks ei ole alust, kuid ei ole selgitatud vaidlustamisvõimalusi. Kui vastustaja oleks vastuskirjas selgitanud vaidlustamisvõimalusi, oleks kaebetähtaja ületamine olnud välditav. Kaebaja on 30.10.2017 pöördunud õppekulude hüvitamise seaduslikkuse küsimuses Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poole, kes oma 11.12.2017 kirjas nr 9.3-1/17/5362 viitas mh ÕKE § 8 lg 4 võimalikule vastuolule ülikooliseaduse (ÜKS) § 133 lg-ga 2 ning tegi TTÜ-le ettepaneku selles osas ÕKE üle vaadata. Lisaks on kaebaja 13.02.2018 pöördunud õiguskantsleri poole, kelle 26.02.2018 vastusest nr 14-5/180255/1800937 selgub, et TTÜ ei nõustunud HTM ettepanekuga ning HTM alustas TTÜ tegevuse õiguspärasuse üle järelevalvemenetlust.
3-18-516 nominaalkoormusest puuduolevate ainepunktide eest. Infot selle kohta ei olnud esitatud dokumentides, millega kaebaja sisseastumisel tutvus. Sellise võimaliku ning eksmatrikuleerimise ajast sõltuva maksekohustuse kohta ei jaga infot ka TTÜ õppekava juhid ega ametlikud tuutorid. Semestri alguses rõhutati korduvalt, et omal soovil eksmatrikuleerimisega ei kaasne kulusid. Vastustaja viidatud eelnädalal toimunud õppekorralduse reeglite tutvustamisel Fjodor Sergejevi poolt ei puudutatud omal soovil eksmatrikuleerimise tagajärgi. Kaebajal ei olnud dokumentidega tutvumisel põhjust arvata, et vastustaja rikub seadust, sest ÜKS on ÕKE suhtes ülimuslik. Ta ei osanud dokumentidega tutvumisel pöörata tähelepanu ÜKS § 133 lg 2 ja ÕKE § 8 lg 4 vastuolule, kuna ta ei olnud keskendunud eksmatrikuleerimisele. 2) Kaebaja andis oktoobri alguses enda eksmatrikuleerimise kavatsusest teada TTÜ mehhatroonika õppekava juhile. Kaebaja arutas ka TTÜ õppejõududega ülikoolis õpingute jätkamise võimalusi ja sisu. Pärast otsust vabatahtlikult eksmatrikuleeruda kohtus kaebaja ühe õppejõu ja õppekorralduse töötajaga 2-tunniseks koosolekuks, kus kaebaja andis tagasisidet ja soovitusi. Kaebaja hinnangul ei vasta TTÜ õppeteenuse kvaliteet reklaamitule. 3) Kaebajat ei informeeritud enne arve esitamist tasumise kohustusest. Kaebaja esitas TTÜ rektorile e-kirja teel palve arve tühistamiseks ning pöördus ka HTM poole, lootes pärast seda probleemi lahenemist. Kuna TTÜ lubas 08.02.2018 telefonitsi arve inkasso abil sisse nõuda, tasus kaebaja arve. 4) TTÜ esitatud arve on alusetu. ÜKS ei võimalda nõuda õppekulude hüvitamist seaduses sätestamata juhtudel. Samal seisukohal on olnud ka HTM, tehes 11.12.2017 vastustajale ettepaneku viia ÕKE § 8 kooskõlla ÜKS-i ja selle eesmärgiga. Vaidlustatud arve ei ole õiguspärane haldusakt, kuna see ei ole antud kehtiva õiguse (ÜKS) alusel ja arve aluseks olev ÕKE § 8 ei ole ÜKS-iga kooskõlas. Arve on tühine. Kuna praegusel juhul ei ole võimalik määrata algavat semestrit ning seeläbi ka sellele järgnevat semestrit (kaebaja jaoks neid selles õppeasutuses veel ei eksisteeri), ei ole vastustajal õigust nõuda õppekulude osalist hüvitamist ÜKS § 133 lg 2 p 1 alusel. HTM leidis 11.12.2017 pöördumises, et ülikoolil ei ole võimalik õppekorralduseeskirjaga kehtestada täiendavat võimalust lisaks ÜKS § 133 lg-le 2 kulude hüvitamise nõudmiseks. HTM viitas, et seaduse alusel saab üliõpilasel tekkida kohustus õppekulude hüvitamiseks alles peale 1. semestri lõppu, ning selgitas, et ülikool võib oma eeskirjades loobuda teatud juhtudel üliõpilaselt õppekulude hüvitamise nõudest. 5) Kui selgub, et vaidlustatud arve ei ole haldusakt, vaid ÕKE alusel antud arve, soovib kaebaja kaebust täiendada ÕKE § 8 vastava sätte tühistamise nõudega, kuna see on vastuolus ÜKS §-ga 133. ÕKE vastav säte täiendab meelevaldselt ÜKS § 133 lg-d 2. 6) Kaebaja esitas õppeinfosüsteemis dekanaadile ametliku eksmatrikuleerimise avalduse 30.10.2017. Kaebaja võttis õppeinfosüsteemi andmetel 30.10.2017 esitatud eksmatrikuleerimise algul tagasi, kuna teda ähvardati õppekulude hüvitamise arve esitamisega. Konsulteerides HTM-ga, soovitati tal oodata avalduse uuesti esitamisega nädala lõpuni, sest omavahelises diskussioonis tehtud arvestuse põhjal oleks avalduse esitamine ka nädala lõpus (hiljemalt 05.11.2017) olnud poolsemestri arvutamisega kooskõlas. Isegi kui lähtuda vastustaja käsitusest, et poolsemester lõppes 29.10.2017, tuleb arvestada, et tegu on puhkepäevaga. Tuleb arvestada võimalusega, et soovides avaldust esitada 29.10.2017, võis TTÜ hallatud õppeinfosüsteemis esineda viga, mille tõttu puudus võimalus sel päeval avaldust esitada. Teenusepakkuja võime reageerida süsteemi tõrgetele oli sel päeval piiratud.
3(7)
3-18-516 1) Vaidlustatud arve on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, see on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. 2) Vastustajal on õigus nõuda õppekulude hüvitamist tulenevalt ÜKS § 133 lg 2 p-st 1, mis reguleerib eraldi õppekulude hüvitamist. ÜKS § 14 lg 3 p 11 annab ülikoolile õiguse reguleerida ülikooli valitsemist ning õppe- ja teadustegevust puudutavaid üldiseid eeskirju. Tulenevalt ÜKS § 133 lg-st 4 on ülikoolil õigus täiendavalt kehtestada ülikooli astuva isiku õppekulude osalise hüvitamise määr ja tingimused. Seega on TTÜ-l pädevus reguleerida õppekorralduseeskirjades õppekulude osalise hüvitamise tingimusi ja korda. Õppekulude osalise hüvitamise tingimused sätestab ÕKE. ÕKE § 8 lg 4 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekulude hüvitamist nõutakse üliõpilaselt ka omal soovil eksmatrikuleerimise korral, kui eksmatrikuleerimise avaldus esitatakse üliõpilase poolt pärast poolsemestri lõppu. Seega tulenes ÕKE-st ja ÜKS-st õiguslik alus õppekulude hüvitamise nõude esitamiseks. Vaidlustatud arve on kooskõlas ÜKS § 133 lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 4 ning ÕKE § 8 lg-dega 1 ja 4. Tegu on õiguspärase haldusaktiga, arve tugines kohasele õiguslikule alusele. HTM 11.12.2017 arvamus on dokumentaalne tõend, mis ei analüüsi TTÜ pädevust seoses Tallinna Tehnikaülikooli seaduse (TTÜKS) § 2 lg-ga 2 ega ÜKS § 14 lg 3 p-ga 11. HTM ei ole tuginenud ka ÜKS § 133 lg-le 4. Seega on HTM analüüsinud arve väljastamise aluseid ebatäielikult. 3) Kaebaja esitas eksmatrikuleerimise avalduse pärast poolsemestri lõppu. Vale on seisukoht, et poolsemester lõppes 05.11.2017. ÕKE § 3 lg 1 kohaselt sisaldab üks semester 16 nädalat kontaktõpet ning semester võib olla jagatud poolsemestriteks. Sügissemestri kontaktõppe algus on 1. septembrile lähimal esmaspäeval, milleks 2017. a oli 4. september. Seega saabus kontaktõppe lõpp 29.10.2017, mis oli kontaktõppe 8. nädala viimane päev. Kaebaja esitas kaks eksmatrikuleerimise avaldust. 30.10.2017 esitatud avaldus kustutati, kuna kaebaja võttis selle tagasi. Teistkordselt esitas kaebaja avalduse 03.11.2017, mis rahuldati 08.11.2017. Igal juhul oli avaldus esitatud pärast poolsemestri lõppu. Oletused tehnilistest probleemidest ei ole asjakohased. Lisaks, kuna kaebaja on kinnitanud, et võttis esimese avalduse tagasi 30.10.2017, ei tekkinud haldusorganil kohustust taotluse läbi vaatamiseks. 03.11.2017 taotlus oli eraldiseisev taotlus, mis algatas uue haldusmenetluse. Ebaõiged on ka kaebaja väited, et poolsemestri saaks nihkuda puhkepäevalt tööpäevale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 5 kohaselt lõppeb nädalates arvutatav tähtpäev ajavahemikuga, mil saabub sellesse ajavahemikku kuuluva nädala viimane päev. 4) Kaebajale pidid õppekorralduse reeglid teada olema. On mõistlik eeldada, et kaebaja, kes oma kinnitusel tegi teadliku valiku kahe ülikooli vahel, tutvus mõlema kooli avalikult kättesaadava sisseastumis- ja õppekorraldusinfoga. Kaebaja pidi mõistlikult tundma huvi TTÜ õppekorralduse reeglite vastu, millega oli võimalik tutvuda ka enne sisseastumist. Pärast sisseastumist tutvustati TTÜ õppekorraldust esmakursuslastele õppeaasta eelnädalal ning õppekorraldust puudutav info on igal ajal kättesaadav kooli kodulehel. Vastustaja on kaebajale 20.11.2017 vastates e-kirjas viidanud, et esmakursuslastele tutvustas eelnädalal õppekorralduse reegleid õppeprodekaan Fjodor Sergejev. Isegi kui kaebaja ei olnud õppekorralduse reeglite sisust teadlik, ei vabasta see teda kehtiva ÕKE alusel esitatud arve tasumise kohustusest. Vastustaja on teinud mõistlikke pingutusi reeglite tutvustamiseks ning teinud need avalikult kättesaadavaks.
4(7)
3-18-516 võimalda nõuda õppekulude hüvitamist seaduses sätestamata juhtudel. Vastustaja selgitab, et arve on antud ÕKE § 8 lg 4 alusel, mis on kooskõlas ÜKS § 133 lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 4 ning § 14 lg 3 p-ga 11.
5(7)
3-18-516 haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-35-13 ja 3-3-1-21-03). Kuna praegusel juhul selguvad aktist nii selle andja, kellel on vastav pädevus, akti adressaat ning konkreetne kohustus („Kuulub tasumisele: üheksasada kuuskümmend eurot“), mille haldusakti adressaat on ka täitnud, ei pea kohus akti tühiseks ilmselgete puuduste tõttu.
6(7)
3-18-516
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.