J.R.i ja E.P.i kaebus Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuari 2018. a protokollilise otsuse (hüvitiste maksmata jätmine) tühistamiseks ning Kadrina valla kohustamiseks otsustada uuesti kaebajatele hüvitiste määramine
Menetlusosalised
Kaebajad J.R. ja E.P. esindaja Ingridt Allemann Vastustaja Kadrina vald esindaja Madis Viise
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-18-513 menetlus.
2.Tagastada kaebajatele kaebuse eest tasutud riigilõiv 30 eurot ning kanda see E.P.i SEB Panga arvelduskontole
EE1XXXXX.
3.Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulu summas 524,16 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda E.P.i SEB Panga arvelduskontole EEXXXXX.
4.Jätta vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Riigilõiv kantakse E.P.i kontole pärast käesoleva määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.R. oli Kadrina Vallavolikogu esimees ja E.P. oli Kadrina vallavanem. Mõlema volitused lõppesid tähtaja möödumise tõttu 2017. aasta sügisel.
2.Kadrina Vallavolikogu otsustas 31. jaanuari 2018. a istungil mitte vastu võtta otsuse eelnõud, mis nägi ette J. R.ja E. P. hüvitiste maksmise kolme kuu ametipalga ulatuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 541 lõike 1 punkti 1 ja Kadrina valla põhimääruse § 19 lõike 1 punkti 1 alusel. Vallavolikogu otsus kajastub istungi protokollis.
3-18-513
3.J.R. ja E.P. esitasid Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuari 2018. a protokollilise otsuse peale vaided. Kadrina Vallavolikogu jättis 28. veebruari 2018. a otsusega nr 28 vaided rahuldamata.
4.J.R. ja E.P. esitasid 9. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Kadrina Vallavolikogu
31.jaanuari 2018. a protokollilise otsuse tühistamiseks ning Kadrina valla kohustamiseks otsustada uuesti kaebajatele hüvitiste määramine. Kaebajate arvates ei võimalda Kadrina valla põhimääruse § 19 lõike 1 punkt 1 jätta kaebajatele hüvitisi määramata, kuid annab volikogule kaalumisruumi hüvitiste suuruse osas.
5.Kohus võttis 24. septembri 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat sellele vastama. Kohus andis ühtlasi pooltele võimaluse esitada samaks tähtajaks seisukoht kohtu tõstatatud küsimustes.
6.Vastustaja esitas 24. oktoobril 2018 vastuse kaebusele. Vastustaja selgitas, et vallavolikogu majanduskomisjoni algatusel võeti uuesti menetlusse ja ühtlasi volikogu
15.oktoobri 2018. a istungi päevakorda kaebajatele hüvitiste maksmine. Vastustaja esitas kohtule vallavolikogu 15. oktoobri 2018. a otsuse nr 63 „Hüvitiste maksmine seoses volituste tähtajalise lõppemisega“, mille kohaselt tuli maksta J.R.ile seoses volikogu esimehe volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses ning E.P.ile tuli maksta seoses vallavanema volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist ühe kuu ametipalga ulatuses. Vastustaja tegi ettepaneku jätta kaebajate menetluskulud nende endi kanda.
7.Kaebajad esitasid 24. oktoobril 2018 kohtule seisukoha 24. septembri 2018. a määruses toodud küsimustes. Kokkuvõttes jäid kaebajad kaebuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palusid kaebuse tervikuna rahuldada.
8.Kaebajad esitasid 22. novembril 2018 kohtule taotluse praeguse asja menetluse lõpetamiseks. Kaebajad selgitasid, et vastustaja on kaebuses nõutud haldusakti 15. oktoobril 2018 vastu võtnud ning kaebajatele hüvitised välja maksnud. Kaebajad palusid, et kohus mõistaks vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 554,16 eurot. Kaebajad soovisid väljamõistetud summa kandmist E.P.i SEB Panga arvelduskontole EEXXXXX.
9.Vastustaja teatas 4. detsembril 2018 kohtule, et on nõus praeguse asja menetluse lõpetamisega. Vastustaja palus menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta asjaolu, et kaebajatele on hüvitised makstud. See, et volikogu ei otsustanud hüvitiste maksmist kohe pärast kaebajate volituste tähtajalist lõppemist, ei tähenda, et volikogu ei võinud või ei saanud seda teha hiljem. Vastustaja ei pidanud põhjendatuks menetluskulude kogusumma väljamõistmist temalt.
KOHTU SEISUKOHT
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“ HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajad nõudsid kaebuses, et vastustaja annaks haldusakti, millega määrataks nendele hüvitised seoses volikogu esimehe ja vallavanema volituste tähtajalise lõppemisega. Kaebajad
3-18-513 ei nõudnud hüvitisteks konkreetseid summasid, vaid leidsid, et hüvitiste suuruse osas on otsustusõigus vastustajal. Kadrina Vallavolikogu võttis 15. oktoobril 2018 vastu otsuse nr 63 „Hüvitiste maksmine seoses volituste tähtajalise lõppemisega“, mille kohaselt tuli J.R.ile maksta seoses volikogu esimehe volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses ning E.P.ile tuli maksta seoses vallavanema volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist ühe kuu ametipalga ulatuses. Seega on kaebuses nõutud haldusakt antud. Menetlusosaliste selgituste kohaselt on hüvitised haldusakti alusel kaebajatele välja makstud. Kaebajad ei soovi menetluse jätkamist haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, vaid soovivad menetluse lõpetamist. Ka vastustaja on nõus menetluse lõpetamisega. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus praeguse asja menetluse.
11.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebajad enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6). See tähendab, et kaebajad ei saa uuesti esitada vaidlustatud otsuse tühistamise nõuet ega hüvitiste maksmise otsustamiseks kohustamise nõuet.
12.Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv 30 eurot kaebajatele tagastada (HKMS § 104 lõike 5 punkt 4). Kaebajad soovisid, et menetluskulude katteks väljamõistetud summa kantaks E.P.i SEB Panga arvelduskontole EEXXXXX. Kohus järeldab sellest, et kaebajad soovivad ka riigilõivu kandmist samale kontole. Seetõttu kantakse 30 eurot E.P.i eelmainitud kontole.
13.HKMS § 108 lõige 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
13.1.Kaebajate volitused volikogu esimehe ja vallavanemana lõppesid tähtaja möödumise tõttu 2017. aasta sügisel. Kadrina Vallavolikogu otsustas 31. jaanuari 2018. a istungil mitte vastu võtta otsuse eelnõud, mis nägi ette kaebajatele hüvitiste maksmise KOKS § 541 lõike 1 punkti 1 ja Kadrina valla põhimääruse § 19 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastustaja jäi ka vaidemenetluses selle juurde, et hüvitisi kaebajatele maksta ei tule. Pärast seda, kui kohus oli praeguses asjas kaebuse vastustajale kätte toimetanud, otsustas Kadrina Vallavolikogu
15.oktoobril 2018 (st umbes aasta pärast kaebajate volituste lõppemist) siiski kaebajatele hüvitisi maksta. Kohtu hinnangul on praegusel juhul ilmselge, et kaebuses nõutud haldusakti andmine oli tingitud kaebuse esitamisest. Seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
13.2.HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajad palusid, et kohus mõistaks vastustajalt nende kasuks välja menetluskulud summas 554,16 eurot – kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 30 eurot ja lepingulise esindaja kulud 524,16 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu kohus vastustajalt välja ei mõista, vaid tagastab selle ise kaebajatele (vt käesoleva määruse punkt 12).
12.märtsi 2018. a arve nr 21 kohaselt kulus kaebajate lepingulisel esindajal klientide esitatud materjalide läbivaatamiseks, juriidiliseks analüüsiks ja praeguse kaebuse koostamiseks 3 tundi 25 minutit ning selle teenuse tasuks oli koos käibemaksuga 374,40 eurot (tunnihind ilma käibemaksuta 96 eurot). Kohtu arvates on tegu vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kaebajate lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat
3-18-513 tasu − seega on see mõistlikus suuruses. Asja olemust ja tehtud toiminguid arvestades on kohtu hinnangul ka esindaja ajakulu põhjendatud.
24.oktoobri 2018. a arve nr 94 kohaselt kulus kaebajate esindajal kohtu 24. septembri 2018. a määruse läbivaatamiseks, klientidega läbirääkimiseks ja kohtule kirjaliku seisukoha koostamiseks ja esitamiseks 1 tund 30 minutit ning selle teenuse tasuks oli koos käibemaksuga 149,76 eurot. Arvel nimetatud kirjaliku seisukoha all tuleb asja materjalidest nähtuvalt mõista kaebajate 24. oktoobril 2018 kohtule esitatud seisukohta, mille kaebajad esitasid vastamaks
24.septembri 2018. a määruses toodud kohtu küsimustele. Seisukoha esitamise ajal olid kaebajad juba kätte saanud vastuse kaebusele, millest nähtus, et kaebajad on kaebuse eesmärgi saavutanud: vastus toimetati kaebajate esindajale kätte
24.oktoobril 2018 kell 14.47 ja kaebajad esitasid seisukoha samal päeval kell 16.46. See ei muuda aga asjaolu, et kohus oli kuu aega varem esitanud pooltele küsimusi ja määranud vastamiseks tähtaja, mis saabus samal päeval vastustaja vastuse kättesaamisega. Seisukoha koostamise kulusid tuleb nendel asjaoludel pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kokkuvõtlikult mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulu summas 524,16 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.