K.K.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2018 kasutusloa nr 1712371/17999 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: K.K., volitatud esindaja Merike Roosileht Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud: A.R., L.R.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 07.01.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xxxxxxxxxx kinnistu kaasomanik (L.R.) esitas 14.07.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi TLPA) kasutusloa taotluse nr 1711371/10602 ja ehitusdokumendid Xxxxxxxxxx ehitise laiendamiseks. 13.12.2017 asendati eelnev taotlus kasutusloa taotlusega nr 1711371/22348 üksikelamu püstitamiseks. Kasutusloa taotluse esitamise eesmärgiks oli õigusliku aluseta ehitatud ehitise seadustamine. Kasutusloa menetlusse kaasati kaebaja, kes on naaberkinnistu Xxxxxxxxxx omanik. Kaebaja esitas oma vastuväited (15.08.2017, 31.08.2017 ning 02.10.2017).
2.TLPA väljastas 15.12.2018 kasutusloa nr 1712371/17999. TLPA 28.12.2017 kirjas kaebajale põhjendati vastuväidete arvestama jätmist ja selgitati, miks kasutusluba väljastati. 1(9)
3.K.K. esitas 26.01.2018 vaide, milles taotles kasutusloa kehtetuks tunnistamist. Tallinna linnakantseleis toimus 06.03.2018 kaebaja ärakuulamine. Tallinna Linnavalitsus jättis 28.03.2018 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 31.05.2018 kaebuse halduskohtule kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks ja vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata vaie uuesti läbi.
5.Kohus jättis kaebuse 11.06.2018 määrusega nõuete täpsustamiseks käiguta. Kohus võttis 14.09.2018 määrusega menetlusse kasutusloa tühistamise nõude. Kohus kaasas 02.11.2018 määrusega menetlusse kolmandate isikutena L. ja A.R.i.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja nõuab vaidlustatud kasutusloa tühistamist. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastaspoole kanda.
7.Kaebaja on kasutusloa saanud ja ebaseaduslikult ehitatud ehitise naaberkinnistu (Xxxxxxxxxx) omanik, kelle subjektiivseid õigusi kasutusloa andmine rikub.
8.13.12.2017 taotlus nr 1711371/22348 esitati üksikelamu püstitamiseks. Sisuliselt oli kasutusloa taotluse esitamise eesmärgiks omavolilise ehitise seadustamine. Kasutusloa menetlusse kaasati kaebaja, kes esitas vastuväited. TLPA jättis nendega arvestamata ja väljastas kasutusloa.
9.xxxxxxxxxx kinnistul lammutati 2002.a. ilma sellekohase loata puidust väikeehitis, mis asub kaebaja kinnistu piirist 4-5 m kaugusel. Tegemist võis olla 1940.a. püstitatud miljööväärtusliku ehitisega, mis oli kirjas abihoonena ja see on ka enne 2002.a. kaartidel olemas. Samal aastal alustati täiesti uue ilma lubade ja nõusolekuta hoone (väidetavalt abihoone) ehitamist, mis asub kaebaja kinnistu piirist 0,5 m kaugusel, on 2-korruseline ja keldriga.
10.Kaebaja saatis 2013.a märtsis TLPA-le kirja. Pärast kirja saamist võttis kaebajaga ühendust L.R.i arhitekt, kes rääkis eramu seadustamisest (kuigi varasemalt räägiti abihoone ehitamisest). Seepeale esitas K.K. naaberkinnistu omanikule ehitise püstitamiseks alljärgnevad tingimused: hoone teisaldamine uuele vundamendile, mis asub ettenähtud kaugusel kaebaja kinnistu piirist; hoonelt 2. korruse eemaldamine ja uue katuse ehitamine kaldega oma kinnistu poole.
11.TLPA-le 15.08.2017 esitatud vastuväidetes teatas kaebaja, et ta jääb jätkuvalt oma 2013.a. esitatud nõudmiste juurde. 13.03.2013 seisukohas rõhutas kaebaja, et on rikutud tema privaatsust ning ka ohutust, kuna täiesti uus ehitis on ehitatud oluliselt kõrgem ning kinnistu piirile lähemale kui varasem ehitis. Samas märkis kaebaja, et ehitis varjutab krundile langeva päikesevalguse; piirab kaebaja privaatsust; langetab kaebaja kinnistu väärtust; pole tuleohutu; talvel katuselt langev lumi ja jää hävitavad aastatega kaebaja kinnistul haljastust; ehitis ei ole ehitatud Nõmme linnaosas kehtivate ehitustavade kohaselt.
12.TLPA-le 31.08.2017 esitatud vastuväidetes märkis kaebaja, et tegemist ei saa olla renoveerimisega (väikeehitise 28 m2 asemele on ehitatud 2-korruseline keldriga eramu netopinnaga 156,8 m2, kaebaja kinnistu lõunapiirist 0,5 m kaugusel); auditis puudub paikvaatlus kaebaja kinnistu poolt; auditis pole mainitud ehitusfirmat, kes ehitustööd teostas; ehitis ei vasta Nõmme linnaosas miljööväärtuslikus piirkonnas ehitamisele esitatud nõuetele.
13.TLPA-le 02.10.2017 esitatud vastuväidetes märkis kaebaja, et üksikelamu mõõdistusprojekt ei asenda ehitusprojekti ning mõõdistusprojektis käsitletud tulekaitse abinõud on üldised ega ole veenvad; Päästeamet ei ole hinnanud elamu vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele; TLPA ei ole täitnud oma kohustust rakendada haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Pole välja selgitatud naaberhoonetele tule leviku takistus. Seadustatud
2(9)
üksikelamu on varasemalt dokumenteeritud kui abihoone ning taotleja on esitanud valeväiteid, et seadustatakse varasemalt ehitatud hoonet.
14.Vaides 26.01.2018 tõi kaebaja uuesti välja esitatud vastuväited, mis jäeti arvestamata ning märkis täiendavalt, et auditis puuduvad põhjendused, miks on vaja kinnistule ehitada juurde veel üks 7 m kõrgune elamu ning esitatakse valeväide, et tegemist on 1926.a ehitatud eluhoonega. Samuti puudus linnaosa arvamus. Kaebaja taotles vaides auditi kehtetuks tunnistamist.
15.Vaideotsuses mööndakse, et tegemist on head ehitustava mittejärgivalt püstitatud omavolilise ehitisega. Selle seisukohaga kaebaja ka nõustub. Vaideotsuses on viidatud ehitusloa andmisest keeldumise alustele. Ehitusluba pole vaidlusalusele ehitise taotletud, vaid 19.08.2014 esitati üksnes ehitusteatis.
16.Kaebaja leiab, et vastustaja pole kaalunud ehitise tegelikku ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Kaebaja huvidega (privaatsus, päikesevalguse varjutus jne) pole üldse arvestatud, mis on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg-ga 2. Esinesid EhS § 55 p 10 keeldumise alused (valeandmete esitamine; kasutuseelse auditi järeldusotsuse (EhS § 85 lg 1), millest nähtuks vastavus nõuetele, puudumine). Haldusorgan ei saa tugineda pelgalt kaebaja esitatud väidetele ja dokumentidele, vaid peab ise asjaolusid kontrollima. Miljööväärtusliku piirkonna nõuetega jäeti arvestamata.
17.Kaebaja täiendas oma seisukohti 13.11.2018 menetlusdokumendis. Kaebaja ei ole nii väikest tuleohutuskuja kooskõlastatud. Puudub elektrisüsteemi projekt, kuigi on esitatud audit 08.12.2016 jooniste alusel, mis on tehtud 15.03.2011. Kinnistu väärtust langetab eelkõige kinnistule langeva päikesevalguse vähesus. Järsu kaldega katus põhjustab rohke lume ja jää tekkimise korral laviine, mis langevad kaebaja haljastusele. Erakordsete ilmastikutingimuste puhul pole olemasolev lumetõke seega piisav. Kaebaja on seisukohal, et kahjude tekkimine tuleb välistada ehituslike meetmetega. Kuna abihoone projektil on väikeehitis olemas, pole usutav, et seda ehitati 2000-2001.a. Kaebaja väidab, et ehitis lammutati alles 2002.a ning otsustati püstitada elamu, kuigi algne plaan oli abihoone rekonstrueerimine. Elamu püstitati 2002-2003.a. Elamu omanik ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks ehitamise aega. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 27 lg 3 kohaselt, kui omanik ei esita piisavalt tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist. Omanik kavandas ehitada elamu abihoone asemele 2012.a. Seega pole selge, millal ehitati üksikelamu ehitusaluse pinnaga 90m2. Ka väide, et ehitis ehitati 1926.a elamuna pole tõendatud. Kuna 2000.a koostati abihoone projekt, võib järeldada, et ka algselt oli tegemist abihoonega. Auditist ei selgu, kas tegemist oli ehitise rekonstrueerimise või renoveerimisega. Kuna omanik ei ole ehitanud vastavalt abihoone projektile (2000.a), jättis ta teadlikult projekti esitamata, asendades selle auditiga. Kui ehitajaks oli omanik, pidi ta ehitamise dokumenteerima. Kuna tegemist oli uue ehitise püstitamisega pärast 2003.a, tuli selle suhtes kohaldada ehitusseaduse §e 3, 12, 31, 33, 41. Vastustaja pidi keelduma kasutusloa väljastamisest ehitusseaduse § 3 (ehitise nõuetele mittevastavus); § 34 lg 1 p 7 (valeandmete esitamine), p 11 (tehniliste dokumentide puudumine, projektile mittevastav ehitamine) alusel ning põhjusel, et ehitati ehitusloata. EhSRS § 28 kohaldamise eeldus pole täidetud. Samuti ei ole täidetud EhSRS § 29 lg 1 ja 2 kohaldamise eeldused (pärast 01.01.2003 ehitatud ehitise seadustamine). Kuna ehitise kaugus kinnistu piirist on 0,5m, tuli Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kehtestatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse (edaspidi Nõmme ehitusmäärus) kohaselt küsida linnaosa arvamust, mida pole tehtud ning ehitis ei vasta määrusele. Ehitise audit ei vasta majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määrusega nr 116 kehtestatud „Ehitise auditi tegemise korra“ (edaspidi Määrus nr 116) § 4 lg 1 p-dele 2, 3, 4, 7; §-le 5; § 6 lg-le 1. Vastustaja seisukohad
3(9)
18.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.
19.Kõigile kaebaja poolt kasutusloa menetluses esitatud vastuväidetele on vastustaja vastanud oma 28.12.2017 kirjas nr 4-4/1921 – 15.
20.Privaatsusriive ja päikesevalguse vähenemise osas jääb vastustaja viidatud kirjas toodu juurde. Kaebaja ei ole sisustanud, milles tema privaatsuse vähenemine seisneb ja milline on sellest tulenev negatiivne mõju kaebajale. Samas märgib vastustaja, et tiheasutusega linnaruumis ei ole täieliku privaatsuse saavutamine ka võimalik. Kaebaja ei ole kinnistu väärtuse vähenemist tõendanud.
21.Kirjas on selgitatud ka seda, et Xxxxxxxxxx kasutusloa taotluse juurde on esitatud tuleohutuse-, küttesüsteemi-, elektripaigaldise- ja ehitise audit, millest nähtub, et ehitis on ohutu. Xxxxxxxxxx elamu xxxxxxx kinnistu poolne välissein on ehitatud 200mm kiviplokist, kaetud profiilplekiga ja voodrilaudisega, mis on tulekaitselakiga immutatud. Päästeamet on kasutusloa eelnõu kooskõlastanud.
22.Kaebajale on viidatud kirjas vastatud, et xxxxxxxx elamu nurkade kaugus Xxxxxxxxxx kinnistu piirist ehitusjärgsel kontrollmõõdistusel mõõdetuna on 1m ja 1,15m. Xxxxxxxxxx elamu naaberkinnistu poolsele katusele on paigaldatud lumetõkked. Seega ei saa sademed ja lumi olla probleemiks kaebaja hekile. Kaebaja ei ole oma väidet tõendanud.
23.Vastustaja on möönnud, et ehitis püstitati õigusliku aluseta, kuid seadusandja annab võimaluse vastavalt EhSRS-le ebaseaduslikult ehitatud ehitis seadustada. Ehitise auditi kohaselt on ehitise ebaseadusliku ehitamise aeg 2000 – 2001.a. Seega seadustamisel tuleb lähtuda EhSRS §-st 28 (laieneb enne 1. jaanuari 2003 ehitatud ehitistele) – EhSRS § 28 lõigetest 5 ja 6 tulenevalt hinnatakse selleaegsete ehitiste puhul üksnes ohutuse aspekti, kusjuures ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. Tulenevalt EhSRS §-s 28 sätestatud seadustamise regulatsioonist puudub tähtsus asjaolul, kas tegemist on ehitise ebaseadusliku rekonstrueerimise või ehitise ebaseadusliku püstitamisega.
24.Ka juhul kui kohaldada tuleks EhSRS §-i 29, ei oleks alust keelduda kasutusloa andmisest. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet vaidlusaluse hoone ehitamisest pärast 2003.a, sh ei tõenda seda 15.11.2018 esitatud plaanimaterjal, mis ei ole ehitusprojekt. Ehitisregistri andmed ei tõenda samuti ehitamise aega, vaid seda, et andmeid on korrastatud tegelikkusele vastavaks.
25.Kaebaja märgib, et ehitise auditis puudub paikvaatlus kaebaja kinnistu poolt ja auditis ei ole mainitud ehitusfirmat, kes ehitustööd teostas. Kaebaja ei selgita, kuidas sellised asjaolud ehitise ohtlikkust suurendavad ja miks oleks pidanud sellised asjaolud tingima kasutusloa välja andmata jätmise. Vaideotsuses on selgitatud, et auditis kasutatud väljendist „ehitaja/omanik“ nähtub selgelt, et käesoleval juhul on olnud ehitajaks kinnistu omanik ise. Vaideotsuses on selgitatud, et vaide esitaja poolt välja toodud üksikud auditi laused võivad eraldi vaadatuna küll tunduda vastuolulisena, kuid vaadates ehitise auditit ning sellele lisatud teisi dokumente (mõõdistusprojekt, asendiplaan, tuleohutuse audit ja elektripaigaldise audit) kogumis, puudub alus kahtluseks, nagu ei oleks ehitise audit koostatud asjakohaselt ja ei vastaks esitatud nõuetele.
26.Arusaamatuks jäävad kaebaja väited, nagu oleks Xxxxxxxxxx omanik esitanud kasutusloa saamiseks valeväiteid ja nagu ei oleks tohtinud kasutusluba anda seetõttu, et elamuks, mille seadustamiseks kasutusluba anti, ehitati ümber varasem abihoone. Kaebaja ei ole põhistanud ega ühelegi õigusakti sättele viidanud, selgitamaks, miks abihoone rekonstrueerimine elamuks oleks pidanud selle seadustamise EhSRS §-s 28 sätestatud korras välistama.
27.Kaebaja heidab vastustajale ette uurimispõhimõtte rakendamata jätmist. Vastustaja kaebaja sellise etteheitega ei nõustu. Vastustaja esitab projektide läbivaatamise komisjoni (vastustaja 4(9)
sisemine tööorgan) 25.01.2017 koosoleku protokolli, kus kirjeldatakse varasemat menetlust seoses Xxxxxxxxxx ebaseadusliku ehitisega ja otsustatakse, et vajalik on võtta Päästeameti seisukoht ehitise auditi tuleohutuse osas. Vastav järelepärimine Päästeametile 30.03.2017 ka saadeti, millele Päästeamet vastas 02.05.2017 kirjas, kus osundas auditi puudustele, mille osas viidi auditisse sisse vajaliku muudatused. Päästeamet kooskõlastas seejärel 07.09.2017 ehitisregistris kasutusloa taotluse koos auditiga. Vastustaja 14.12.2016 kirjas nr 4-4/1921 – 11 kaebajale selgitatakse menetluse seisu ja seda, et Xxxxxxxxxx ebaseadusliku ehitise kohta algatatud järelevalvemenetlus sõltub Xxxxxxxxxx omaniku esitatavast ehitise auditist.
28.Ükski kaebaja vastuväide vaidlustatud kasutusloale ei oleks saanud kaasa tuua kasutusloa väljastamata jätmist. Kolmanda isiku (L.R.i) seisukoht
29.xxxxxxxxxx kinnistul on kolmanda isiku mäletamist mööda alati asunud kaks elumaja. Neist vaidlusaluses elas oma elu lõpuni kolmanda isiku vanaisa. Kaebaja väited, kolmanda isiku soovist seadustada elamu valeväiteid kasutades, on alusetud. Kolmas isik on tellinud auditi ja täitnud kõik TLPA nõudmised ning tal ei ole alust kahelda auditi koostanud spetsialistide kompetentsuses. Kaebaja väited haljastuse kahjustamisest on põhjendamatud. Elamul on sadevee ärajuhtimise süsteem ning sadevesi immutatakse liivasesse pinnasesse nagu selles piirkonnas on tavapärane. Samuti on elamul lumetõke. Vaidlusalune elamu ei ole projekteeritud ega ehitatud kaebaja privaatsust rikkuvalt. Kaebaja on kolmandate isikute väidetava tiheda kuuseheki sisuliselt hävitanud ning sellega külgneva aia ehitas kaebaja ise puidust, naabritega kooskõlastamata. Alles jäänud kuivanud kuused võeti maha selle aasta septembris. Kaebaja on ise tekitanud endale tuleohu oma elamu puidust välisseinale vedelkütuse mahuti paigaldamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Puudub vaidlus, et ehitusluba saab vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte avalikes või teiste isikute huvides, mistõttu kohus ei hinda kaebaja väidet ümberkaudsetele elanikele negatiivse mõju tekitamisest (tl 56, 06.07.2018 menetlusdokument). Kaebaja leiab kaebuses, et naabri ehitis aadressil xxxxxxxx riivab kaebaja privaatsust; varjutab kaebaja krundile langevat päikesevalgust (tulenevalt hoone kõrgusest ning kaugusest kinnistu piirist 0,5m), mis eelkõige langetab kinnistu väärtust ning naabri ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele. Samuti tekitab kaebaja elupuuhekile kahju talvel naabri katuselt kangev lumi ja jää. Ka sadeveed voolavad kaebaja kinnistule tulenevalt maapinna kõrguste erinevusest. Ehitis ei vasta Nõmme linnaosas miljööväärtuslikul alal kehtivatele ehitustavadele. Samasugused etteheited esitas kaebaja ka vaidlustatud kasutusloa menetluses, kuhu kaebaja oli kaasatud. Kõigile kaebaja poolt kasutusloa menetluses esitatud vastuväidetele on TLPA vastanud 28.12.2017 kirjas nr 4-4/1921 – 15 (tl 15 ja pöördel) ning täiendavalt Tallinna Linnavalitsus 28.03.2018 vaideotsuses (tl 12-13 ja pöördel).
32.Kohus nõustub 28.03.2018 vaideotsuses toodud põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid korrata.
33.TLPA on kaevatava haldusakti andmisel õigesti kohaldanud EhSRS §-i 28. EhSRS § 28 lg 1 sätestab, et enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda kasutusloa, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades §-st 28 tulenevaid erisusi. EhSRS § 28 lg 5 järgi peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja EhSRS jõustumise ajal kasutatav ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. 5(9)
EhSRS § 28 lg 6 kohaselt tehakse ehitise ohutus ehitusprojekti puudumisel kindlaks ehitise auditiga, mis asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Olgugi, et linnavalitsus pole vaideotsuses täpsustanud, milline EhSRS §-dest 27-29 kohaldamisele kuulus, nähtub vaideotsusest selge seisukoht, et kehtiv õigus võimaldab õigusliku aluseta ehitatud ehitise seadustamist eeldusel, et see on ohutu ega tekita piirneva kinnisasja omanikule püsivat ülemäärast negatiivset mõju, mida ei saa kõrvaldada. Vaideotsuses viidatud 28.12.2017 kirjast nr 4-4/1921 – 15 nähtub, et loa andja tugines EhSRS §-le 28.
34.Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal alust jätta kasutusluba andmata. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on toodud EhS §-s 55. Kaebaja viitab keeldumise aluste puhul esialgses kaebuses ehitusseadustikule ning 13.11.2018 menetlusdokumendis ehitusseadusele. Kuna puudub vaidlus, et kasutusloa taotlus esitati 2017.a, siis kuulus taotluse menetlemisel kohaldamisele alates 01.07.2015 kehtiv ehitusseadustik. Selle alusel loa andmise üle otsustamisel tuli arvestada EhSRS §-st 28 tulenevaid erisusi. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et EhSRS § 28 lg 5 kaitseb ka naaberehitise omaniku õigusi.
35.Vaidluses omab tähtsust ehitise ehitamise aeg (EhSRS § 28 lg 1).
35.1.Ehitise auditist (lk 4) nähtub, et kinnistul xxxxxxxx asub kolm hoonet: kuur; mitme korteriga elamu (ehitusaasta 1926-1928) ning vaidlusalune üksikelamu, mis 1926.a püstitati eluhoonena eesmärgiga aja jooksul püstitada samale kinnistule suurem elamu, kuhu ümber kolida. Ehitise auditi kohaselt toimus paikvaatlus 29.11.2016, mille käigus tuvastati vaidlusaluse üksikelamu ehitusalune pind 90m2 (samal ajal oli see ehitisregistris 35m2). Auditi kohaselt 1928.a valmis suurem elamu, kuid 1926.a püstitatud elamu jäi jätkuvalt kasutusse (tuginedes L.R.i selgitustele). Asjaolu, mis oli hoone algne kasutusotstarve ning millised andmed olid ehitisregistris enne seadustamist ei oma tähtsust. Ehitisregistri kandel on informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61 lg 1). Kaebaja eeldus, et ehitisregister kajastab alati kinnistul olevate ehitiste faktilist olukorda on ekslik. Ehitisregistri andmed tekivad ja muutuvad eelkõige õigusliku tähendusega dokumentide alusel (EhS § 61 lg 2).
35.2.Kohtu hinnangul nähtub ehitise auditist (lk 3-4) ja kaebaja enda 13.03.2013 kirjast (tl 22 – ehitis püstitati 2000.a sügisel), et vaidlusalune ehitis püstitati samale kohale, valdavalt uuele vundamendile (kuna ehitusalune pind suurenes) 2000.aastal. Ka kaebaja vaidest (tl 16) nähtub, et ta pöördus seoses ebaseadusliku ehitamisega TLPA-sse 2000.a. Hiljem (06.03.2018 ärakuulamisel) on hakanud kaebaja väitma, et lammutamine toimus 2002.a. Seega asja materjalide põhjal võib asuda seisukohale, et vaidlusalune hoone püstitati enne 01.01.2003 ehk kohaldamisele kuulus EhSRS § 28.
36.Õige on vastustaja seisukoht, et kohaldatav EhSRS säte ei näe ette erisusi sõltuvalt sellest, millist liiki ehitustegevusega on tegemist (renoveerimine, uue ehitise püstitamine vm), mistõttu kohus ei pea vajalikuks käsitleda kaebaja vastavaid väiteid.
37.Asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja ei ole arvestanud Nõmme linnaosa ehitusmääruses (edaspidi Nõmme ehitusmäärus) esitatud nõuetega (miljööväärtuslikus piirkonnas ehitamise nõuded). Nõmme ehitusmäärus võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36, s.o pärast 2003.aastat ehk ehitise valmimist ega saa ainuüksi seetõttu olla kohaldatav.
38.Kolmas isik ei ole abihoone projekti alusel taotlenud elamu seadustamist, vaid on elamu seadustamiseks teinud EhSRS § 28 lg-s 6 nõutud auditi. Kohus ei pea vajalikuks korrata vaideotsuses auditi väheoluliste puuduste kohta märgitut.
6(9)
39.Kaebaja on esitanud abihoone 2000.a projekti asendiplaani (tl 125 pöördel), millest nähtub, et 12.02.2000 on ta nõustunud ehitise ehitusaluse pinnaga 69,50 m2 arendusplaaniga ning ehitis paikneb tuleohutuskujas. Valminud ehitis on ehitusaluse pinnaga 90 m2 ja kahekorruseline (kõrgus 6,7 m). 2012.a koostatud elamu asendiplaanile kaebaja nõusolekut ei andnud (tl 127). Nõusoleku puudumine ei välista ehitise seadustamiseks kasutusloa andmist. Haldusorganil on selles osas kaalutlusõigus. Vastustaja on seejuures arvestanud, et hoone on sellisel kujul eksisteerinud aastaid ega ole osutunud ohtlikuks. Ehitise auditi kohaselt ei esine ehitustehnilises plaanis takistusi kasutusloa andmiseks (lk 10). Tuleohutust on kinnitanud Päästeamet kui tuleohutuse valdkonnas pädev haldusorgan (tl 105). Kaebaja ei tõendanud haldusmenetluses oma väiteid omandile tekkivast püsivast negatiivsest ja üleliia koormavast mõjust, mida ei saa leevendada või vähendada (EhS§ 44 p 4 mõttes ehitusloa andmisest keeldumise alus).
40.Kohus leiab, et kaebaja pole ka kohtumenetluses tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis välistaksid kasutusloa andmise. Eelkõige ehitise ohtlikkust (EhS § 8 – ohutuse põhimõte). Tõendamata on ka kaebaja väited temale selliste negatiivsete mõjude tekkimisest, mis oleks välistanud kasutusloa andmise. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited.
40.1.Kuna praegusel kujul olemasoleva hoone kohta projektdokumentatsioon puudus, koostati EhSRS § 28 lg 6 kohane audit koos mõõdistusjoonistega, mille alusel (lisaks muudele dokumentidele) hinnati ehitise ohutust. Xxxxxxxxxx kasutusloa taotluse juurde on esitatud tuleohutuse-, küttesüsteemi-, elektripaigaldise- ja ehitise audit, millest nähtub, et ehitis on ohutu.
40.2.Xxxxxxxxxx elamu xxxxxxx kinnistu poolne välissein on ehitatud 200mm kiviplokist, kaetud profiilplekiga ja voodrilaudisega, mis on tulekaitselakiga immutatud.
40.3.Tuleohutusaudit (tl 82-92; Tulipunane OÜ, tuleohutusekspert tase 6, Ardon Kaerma) on koostatud 25.11.2016. Sellest nähtuvalt on teostatud objektil visuaalne vaatlus 10.11.2016. Auditis toodud hinnangu kohaselt vastab ehitis tuleohutusnõuetele (tl 84 pöördel). Kuni 30.06.2015 kehtis Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Alates 01.07.2015-22.05.2017 kehtis majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Mõlema määruse § 19 lg 2 kohaselt pidi ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius oli alla 8 m, tuli tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Tuleohutuse hinnangut ei mõjuta asjaolu, kas kaebaja oli nõustunud õigusaktides ettenähtust väiksema tuleohutuskujaga. Küttesüsteemi 19.06.2017 ekspertiisi (tl 95-104; Tulupunane OÜ, koostaja Harpo Stroo, tuleohutusspetsialist tase 5; allkirjastaja A.Kaerma) kohaselt võib eramus asuvat kütteseadet kasutada. Elektripaigaldise 08.12.2016 erakorralise auditi (tl 93-94; Matiek Partner OÜ, ekspert Mati Soode) otsuse kohaselt vastab elektripaigaldis või selle osa kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada.
40.4.Ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet teostav Päästeamet (EhS § 130 lg 10) on hoone lugenud tuleohutuks (tl 105 - kooskõlastus).
7(9)
TuOS § 5 lg 1 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Seega on tuleohutuse hindamine kasutusloa väljastamisel antud Päästeameti pädevusse. See ei tähenda, et kasutusloa andja ei peaks dokumentide nõuetekohasust üle kontrollima ning vajadusel sisu osas kahtluste tekkimisel nõudma kooskõlastavalt haldusorganilt täiendavaid selgitusi. Loa õiguspärasuse eest vastutab kohalik omavalitsus. Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mis nõudnuks täiendavaid selgitusi või mille tõttu oleks kohalik omavalitsus pidanud kahtlema hinnangu sisulises õigsuses. Vaidemenetluses on edastatud kaebaja vaie ja selle lisad Päästeametile ning Päästeamet ei pidanud vajalikuks oma varasemat seisukohta muuta. (tl 13 pöördel, vaideotsuse p 3 eelviimane lõik) Kaebaja väide tuleohust on tõendamata. Kuusehekk, mille paiknemist krundi piiri ääres on kaebaja pidanud tuleohtu tekitavaks (Päästeamet mitte), on kolmanda isiku sõnul praktiliselt hävinud. Kinnistute vahel paikneb kaebaja rajatud puidust piirdeaed. Kui kaebaja pidas võimalikuks puidust piirdeaia rajamist, mis peaks olema paremini süttiv kui kuusehekk, jääb kaebaja enda tegevuse kontekstis väide kuuseheki tuleohtlikkusest arusaamatuks. Sellisel juhul on kaebaja ise oma õigusi kahjustanud.
40.5.Ehitise 16.12.2016 audit (tl 69-80; Nordpartner Grupp OÜ, koostatud ehitusinseneride Noska ja Siilbeki poolt) kinnitab, et ehitise ehitustehniline seisukord ei takista kasutusloa andmist.
40.6.Kaebaja on rõhunud vaideotsuses (tl 13, p 3) toodule, kus vastustaja on möönnud, et ehitis püstitati head ehitustava järgimata. Selline seisukoht on esitatud selle kohta, et kolmas isik ehitas ilma ehitusloata, mis on vastuolus seadusega. Samuti esialgse hoonega võrreldes lähemale kinnistu piirile. Sellest ei saa aga järeldada, et ehitis ei vastaks ehitisele esitatavatele nõuetele. Ebaseaduslik ehitamine on lahendatud seadustamisega kasutusloa andmise kaudu, mida kehtiv õigus võimaldab.
40.7.Puudub vaidlus, et insolatsioonitingimusi maapinna suhtes ei ole kehtestatud. Eesti standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“, millest hea tava raames planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel lähtutakse, sätestavad nõuded insolatsioonile üksnes eluruumides. Krundile langevat päikesevalgust võib käsitleda siiski kaebaja huvina. Kohtule ei nähtu kaebaja huvi ülemäärast kahjustamist, arvestades, et ka varem asus kinnistu servas sisuliselt samas kohas hoone.
40.8.Privaatsuse riive pole samuti ülemäärane. Puudub vaidlus, et kasutusloa saanud hoone seinas, kaebaja elamu poolses küljes aknad puuduvad. Läänepoolses küljes asuva eenduva rõdu (mis on pigem varikatus ega ole rõduna kasutuses, vt fotod, tl 78) ja idapoolse akna osas ei korda kohus vaideotsuses toodut, nõustudes vastustajaga. Õige on vastustaja seisukoht, et tiheasustuses (linnas) ei ole täieliku privaatsuse saavutamine võimalik, seda ka Nõmme väikestel kruntidel paiknevate eramajade puhul. Kaebaja kinnistul asuv elamu paikneb osaliselt ehituskeeluvööndis, milles vaidlus puudub. xxxxxxxx hoone, mis algselt püstitati elamuna, asus samal kohal (pisut kaugemal krundi piirist) alates 1926.a. Kaebaja on olnud sellest faktilisest olukorrast teadlik.
40.9.Haljastuse hävimise väide on tõendamata. Kaebaja enda esitatud fotolt (tl 136) nähtub, et vaidlusalusele hoonele on paigaldatud nii vihmaveerenn kui lumetõke. Vastustaja on kaebajale oma 28.12.2017 kirjas nr 4-4/1921 – 15 selgitanud, et xxxxxxxxx elamu nurkade kaugus Xxxxxxxxxx kinnistu piirist ehitusjärgsel kontrollmõõdistusel mõõdetuna on 1m ja 1,15m. Kaebaja esitatud Esmatar Est OÜ (tl 135) ülevaatusaktis (kohtumenetluses dokumentaalne tõend, mitte ekspertarvamus) toodu ei tõenda kaebaja väidet. Viidatud aktis märgitakse, et äärmuslike 8(9)
ilmastikuolude korral võib lumi ja jää paiskuda kaebaja elupuuhekile. See ei too aga kaasa kasutusloa õigusvastasust. Erakordse lumerohkuse korral ja temperatuuride vaheldumise tõttu tekkiva jää tõrjumisel tuleb kolmandatel isikutel eemaldada liigne lumi ja jää, et vältida selle sattumist naabri kinnistule. Kui kolmas isik seda ei tee ja selle tõttu tekib kaebajale kahju, tuleb kahjunõue esitada tsiviilõiguse alusel. Aktis mööndakse vihmaveerennide ja torude olemasolu aga märgitakse sülitite sadeveelehtrite puudumist. Põhjendatud pole, miks vesi ei saa imbuda piisavalt pinnasesse, mis Nõmmel on liivane. Esitatud pole ühtegi tõendit kahju tekkimise kohta (väidetava elupuuheki kahjustamise kohta), kuigi hoone on sellisena antud asukohas pikka aega. Kaebajal endal oli võimalik naabritega kooskõlastamata rajatud puitaiale ehitada betoonvundament, kui ta oli veendunud, et sadevesi voolab tema kinnistule ja võib puitaeda kahjustada. Kuna kaebaja seda ei teinud, ei ole ka seetõttu väide usutav.
40.10.Kinnistu väärtuse vähenemise väide on esmalt paljasõnaline, ega ole ka veenev, kuna kaebaja on jätnud arvestamata, et samas kohas paiknes ka varem hoone. Kaebaja ei ole arvestanud, et tema enda elamu on ehitatud osaliselt ehituskeelu vööndisse.
41.Kaebaja on olnud haldusmenetluses ja sellele järgnenud vaidemenetluses piisavalt ära kuulatud ja kõiki tähtsust omavaid asjaolusid on vastustaja kaalunud. Menetluslikke rikkumisi, mis tooks kaasa kasutusloa tühistamise, ei nähtu.
42.Kaebuse rahuldamiseks alus puudub.
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad selle sätte alusel tema enda kanda. HKMS § 108 lg 8 alusel saab menetluskulusid välja mõista ka kolmanda isiku kasuks. Kulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada kulude nimekiri ja kuludokumendid, ilma milleta kulusid välja ei mõisteta (HKMS§ 109 lg 1). Kuna vastustaja ega kolmandad isikud pole neid esitanud, jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.