XX kaebus Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 tühisuse kindlakstegemiseks või alternatiivselt tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Raini Nõu Vastustaja – Saue vald, esindaja Kristiina Rebane
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 otsuse peale haldusasjas nr 3-17-2068 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Lekree Majad ja XX sõlmisid 17.08.2017 müügilepingu ja asjaõiguslepingu Saue vallas Vatsla külas asuva Sininõmme kinnistu (registriosa nr 5811502) võõrandamiseks XX-le hinnaga 3000 eurot. Kinnistusraamatu 25.08.2017 kandega registreeriti XX Sininõmme kinnistu omanikuks.
Saue Vallavolikogu otsustas 31.08.2017 otsusega nr 58 teostada muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 27 lg 2, võlaõigusseaduse § 244 lg-te 4 ja 5 ning Saue Vallavolikogu 26.08.2010 määruse nr 16 „Saue vallavara valitsemise kord“ § 7 lg 2 p 3 ja § 8 lg 2 alusel ostueesõigust Vatsla külas asuva Sininõmme kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu suhtes ning omandada kinnistu Saue vallale hinnaga 3000 eurot. Otsusega volitati vallavanemat või tema poolt volitatud isikut tegema notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks ning muude vajalike toimingute ja tehingute tegemiseks.
3.Saue vald esitas 20.09.2017 MuKS § 27 lg 2 alusel notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse.
3-17-2068
4.Muinsuskaitseamet loobus 25.09.2017 otsusega nr 5.1-15/30 Sininõmme kinnistu ostueesõigusest. Muinsuskaitseamet selgitas 25.09.2017 vastuses XX-le, et Sininõmme kinnistul asuvad arheoloogiamälestisena muistsed põllud, mis on kultuuriministri 24.08.2005 käskkirjaga nr 265 tunnistatud kultuurimälestiseks.
5.XX esitas 11.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 10.08.2018) Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks. Vaidlustatud haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tühine, sest volikogu ei olnud pädev ostueesõiguse kasutamist otsustama. Vallavara valitsemise korra § 8 alusel on ostueesõiguse kasutamise otsustamiseks pädev vallavalitsus ja vallavolikogu saab anda vaid loa ostueesõiguse kasutamiseks. Alternatiivselt taotleb XX Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse tühistamist, sest ostueesõiguse teostamist ei ole põhjendatud, puudusid asjakohased faktilised asjaolud ja otsuse tegemise õiguslik alus. Otsuses ei ole toodud kinnisasja ostueesõiguse teostamise eesmärki. Sininõmme kinnistut on varasemalt võõrandatud 2001, 2004, 2005 ja 2006 aastatel, kuid varasemalt pole riik ega vastustaja ostueesõigust teostanud. Vatsla külas Kodasema teel on juba rajatud vaba aja veetmiseks lõkkeplats, istumisplats, laste mänguväljak, võrkpalliväljak, korvpalliväljak, lauatennise väljak ja varjualune.
6.Tallinna Halduskohus keelas 19.10.2017 esialgse õiguskaitse määrusega Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 alusel Sininõmme kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimise ja seadis kinnistusregistris Sininõmme kinnistule käsutamise keelumärke kuni haldusasja nr 3-17-2068 lõpetava lahendi jõustumiseni.
7.Saue vald palus 29.07.2018 kirjalikus vastuses (täiendatud 14.09.2018) jätta kaebus rahuldamata. Ostueesõiguse teostamise otsus on toiming, mitte haldusakt. Põhjenduste kirjalik mitteesitamine ei tähenda, et põhjus ostueesõiguse teostamiseks on sisuliselt puudu. Sininõmme kinnistu asub tiheasustusala piiril ja kuna selle lähedal ei ole Saue vallal eriti ühiskondliku maad, siis sobib kinnistu rekreatsiooniliseks alaks.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.09.2018 otsusega kaebuse, tühistas Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 ja mõistis Saue vallalt XX kasuks välja menetluskulud 3280,50 eurot. Kohaliku omavalitsuse poolt ostueesõiguse kasutamisel (isegi kui see tugineb MuKS § 27 lg-le 2) on regulatiivne toime ja tegemist on haldusaktiga, sest otsus on suunatud kinnistu ostu-müügilepingu poolte õiguste ja kohustuste tekitamisele ning lõpetamisele. Vallavara valitsemise korra § 7 lg 2 p-st 3 tulenevalt otsustab kinnisasja vallavarana omandamise volikogu. Vallavara valitsemise korra § 8 lg 1 kohaselt otsustab ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise vallavalitsus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu. Volikogu pädevuses on kinnisasja omandamise ja ostueesõiguse kasutamiseks loa andmine (vallavara valitsemise korra § 7 lg 2 p 3 ja § 8 lg 2) ja põhjendatud ei ole asuda seisukohale, et ostueesõiguse kasutamise peaks eraldi veel otsustama vallavalitsus. Eeltoodust tulenevalt ei ole 31.08.2017 otsus nr 58 tühine pädevuse puudumise tõttu (HMS § 63 lg 2 p 3) ja ei esine ka muid HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse aluseid. Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuses nr 58 puuduvad kaalutlused ostueesõiguse teostamise kohta ja põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, mistõttu tuleb otsus HMS § 56 lg-te 1–3 rikkumise tõttu tühistada.
9.XX esitas 26.10.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse osas, milles halduskohus ei rahuldanud kaebaja põhinõuet, ja palus teha asjas uus otsus, millega tühistada 2(4)
3-17-2068 Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 otsuse reolutsiooni p 1 ja teha kindlaks Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 tühisus. Vallavolikogu 31.08.2017 otsusest nr 58 ei nähtu selgesõnaliselt, et otsustati ostueesõiguse kasutamine, ja ei tuginetud vallavara valitsemise korra § 8 lg-le 1. Eristatud ei ole kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsust ning kehtiva õigusega on vastuolus lähenemine, et volikogu otsuses n-ö neeldub ka valitsuse otsus. Vallavara valitsemise korra § 8 lg-st 1 tulenevalt saab ostueesõiguse kasutamist otsustada üksnes vallavalitsus eraldi haldusaktiga. Vallavolikogu saab ostueesõiguse kasutamisele loa anda alles pärast vallavalitsuse otsust. Enne volikogu poolt kinnisasja omandamise otsustamist vastavalt vallavara valitsemise korra § 7 lg 2 p-le 3 peab vallavalitsus otsustama ostueesõiguse kasutamise. Eeltoodust tulenevalt on 31.08.2017 otsus tühine, kuna volikogul puudus pädevus otsustada ostueesõiguse kasutamise üle. Kaebaja omandiõigust võimaldab kõige tõhusamalt kaitsta tühisuse tuvastamise nõue, sest selle mõju kandub edasi järgmistele vastustaja toimingutele, sh 20.09.2017 ostueesõiguse teostamise avaldusele. Ostueesõiguse teostamise 20.09.2017 avaldus ei ole kehtiv, sest ära langeb esindustoimingu aluseks olev volitus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Koos apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kättetoimetamisega tagastab ringkonnakohus apellandile ka apellatsioonkaebuse koos lisadega (HKMS § 187 lg 6).
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et XX apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).
12.HMS § 63 lg 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged (nt Riigikohtu 04.04.2003 määrus nr 3-3-1-32-03, p 19; 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13). Haldusakti tühisuse aluseks ei saa olla kaebaja erinev arusaam seadusest (nt Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 17; 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-2-15, p 18).
13.Volikogu võib pidada ainupädevaks organiks kohaliku omavalitsuse eelarve ja sellega seonduvalt vara omandamise küsimuses (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-d 1 ja 6). KOKS § 22 lg 1 p-st 1 tuleneb volikogu ainupädevus vallaeelarve vastuvõtmise ja muutmise küsimuses, mis on lahutamatult seotud vallale rahaliselt hinnatavate kohustuste võtmisega, sh selliste kinnisasjade omandamine, millega ei ole arvestatud ja mille katteks ei ole jooksva aasta eelarves vahendeid. Vallavara valitsemise korraga on vallavalitsust volitatud otsustama teatud volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi. Kinnisasjade korralise omandamise otsustamine on volikogu pädevuses (vallavara valitsemise korra § 7 lg 2 p 3) ning erakorraliste asjaolude esinemisel näeb vallavara valitsemise korra § 7 lg 4 ette erandjuhtumid, millal võib põhjendatuks pidada vallavalitsuse poolt kinnisasja omandamise otsustamist. Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul ei ole tegemist taoliste 3(4)
3-17-2068 erandlike olukordadega ning pädev organ saab tuleneda vallavara valitsemise korra § 7 lg 2 pst 3 ja §-st 8.
14.Isegi kui nõustuda XX-ga, et ostueesõiguse kasutamise otsustamise oleks pidanud otsustama vallavalitsus (vallavara valitsemise korra § 8 lg 1) ja alles seejärel oleks volikogu pidanud ostueesõiguse kasutamiseks loa andma ning otsustama kinnisasja omandamise (vallavara valitsemise korra § 8 lg 2 ja § 7 lg 2 p 3), siis ei saaks sellist pädevuse puudumist pidada ilmselgeks, arvestades, et pädevus ostueesõiguse teostamisega kinnisvara omandamiseks selgub mitme õigusnormi koostoimes ning sõltub lisaks ka tõlgendusest selle kohta, kas ostueesõiguse kasutamisega otsustatakse lõplikult ka volikogu pädevusse kuuluv kinnisasja omandamine (nt sarnaselt Riigikohtu 27.03.2007 otsus nr 3-3-1-7-07, p 15; 09.06.2004 otsus nr 3-3-1-28-04, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 otsus nr 3-151317, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse puhul tegemist volikogu pädevuse ilmselge ületamisega või puudumisega, mistõttu on Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse tühisuse kindlakstegemise nõude eduväljavaated olematud.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks vastustajale selgitada, et tal tuleb halduskohtu otsuse tulemusel tühistatud haldusakt tagasi täita, sh võtta tagasi notarile esitatud ostueesõiguse teostamise avaldus.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu tuleb lugeda, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.