lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2564/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2564/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1050
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariiginimel Kohtuasja number

3-17-2564

Otsuse kuupäev

26. november 2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla 6. septembri 2017. a otsusele nr 6-5/148-3 ja Tartu Vangla kohustamiseks kaaluda uuesti Martin Villemsi avavanglasse ümberpaigutamine

Menetlusosalised

Kaebaja – Martin Villems Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1.Jätta Martin Villemsi kaebus rahuldamata.
2.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Jätta kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 27. detsembrini 2018. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Tartu Vangla teavitas 07.08.2017. a kaebajat avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest (tl 16–17), milleks kaebaja andis samal päeval kirjaliku nõusoleku.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla esimese üksuse juhi 06.09.2017. a otsusega nr 6-5/148-3 (tl 18–19) lõpetati kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetlus. Otsuse motiivide kohaselt puudub vanglal veendumus, et kaebaja ei pane toime uut õiguserikkumist ja ei ole põgenemiskalduvusega.
3.Kaebaja vaie otsuse tühistamiseks ning ümberpaigutamise menetluse jätkamiseks jäeti Tartu Vangla 31.10.2017. a vaideotsusega nr 1-11/528-2 rahuldamata (tl 3–4).
4.Kaebaja esitas 23.11.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–2) Tartu Vangla 06.09.2017. a otsusele nr 6-5/148-3 ja vangla kohustamiseks kaebaja avavanglasse paigutamise menetluse uuesti läbi viimiseks.
5.Kaebuse kohaselt on menetluse lõpetamine ja vaideotsus põhistatud väärinformatsiooni või pahatahtliku laimuga.
6.Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu.

Kohtu seisukoht

7.Kaebaja taotlus kohtuistungil tunnistajate ülekuulamiseks jääb rahuldamata (HKMS § 62 lg 2 ja lg 5, § 131 lg 1 p 2 ), sest tunnistajate ütlustel, millega kaebaja soovis kaebust põhistada ei ole asja lahendamisel tähtsust. Seda põhjusel, et vanglal puudus alus käesolevas asjas haldusmenetluse algatamiseks ja kohtul puudub alus vastustajale asja uuesti läbivaatamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks (RVastS § 6 lg 4 ja lg 6).
8.Kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohus ei nõustu kaebaja väärtushinnangutega vastustaja menetlusele. Kaebuse eesmärgiks on saavutada kaebaja kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamine. Kaebusega ei ole kaebuse eesmärk saavutatav. Halduskohus märgib vastuseks kaebusele, et kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust enda ümberpaigutamise nõudmiseks. Eestis kehtiv vangistusõigus seab esiplaanile karistuse kinnise täideviimise selle avatud täideviimise ees (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad L. Madise jt. 2014, lk 73). Kinnipeetava avavavanglasse ümberpaigutamise alused on sätestatud seaduse tasandil. VangS § 20 lg 1 kohaselt peavad kinnipeetava ümberpaigutamiseks avavanglasse olema täidetud järgmised tingimused: kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast peab vangla jaoks selguma, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole kinnipeetava puhul enam otstarbekas; kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei tohi ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei tohi ületada 18 kuud; kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Kui need seaduses sätestatud tingimused on täidetud, on vanglal õigus kaaluda, kas kinnipeetav paigutada avavanglasse või mitte.
9.Käesoleval juhul on kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetlus algatatud vangla poolt (tl 6–7) vastavalt justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 ple 3.
10.Halduskohus on seisukohal, et kuna vanglal puudusid alused kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, siis ei saa kaebaja õigusi rikkuda ka vangla poolt 06.09.2017. a otsusena (tl 18–19) vormistatud kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse lõpetamine. Samuti on välistatud vanglale nii üldise kui definitiivse ettekirjutuse tegemine kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise kaalumiseks, kuna käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on kaebaja ümberpaigutamise menetlus vastavate aluste puudumisel, sh praeguseks kaebaja kahjuks muutunud asjaoludel, välistatud (HKMS § 158 lg 2).
11.Nähtuvalt asja materjalidest alustati kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetlust täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 alusel, sest kaebaja individuaalse täitmiskava kohaselt ei olnud kaebaja 2017. a augusti seisuga riskihindamise tulemusel loetud üliohtlikuks kinnipeetavaks. Vangla algatusel läbiviidud menetluse tulemusel tuvastati 06.09.2017. a menetluse lõpetamise ajaks (tl 18–19) asjaolusid kaaludes, et kaebaja avavanglaase paigutamine on välistatud täitmisplaani § 17 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, mistõttu tegigi vangla vaidlustatud menetlustoimingu. Vangla kaalutluste kohaselt ei ole välistatud kinnipeetava põgenemine karistuse kandmiselt ja esineb uute õiguserikkumiste toimepanemise oht.
12.Täitmisplaani § 17 lg 1 p 2 sätestab avavanglaase paigutamise üldtingimusena, et kinnipeetava saab paigutada avavanglasse, kui ära kandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Kohtute infosüsteemist kättesaadava Tartu Maakohtu 17.05.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-9970, millega kaebaja jäeti vangistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata, on tõendatud, et kaebaja karistusaja kestuseks on 15.11.2017– 16.10.2022. a. Seega oli halduskohtu arusaamist mööda kaebaja puhul 2017. a augusti seisuga täitmata täitmisplaani § 17 lg 1 p-s 2 sätestatud avavanglaase paigutamise üks üldtingimustest. Nimelt ületab kaebajal ära kandmata vangistuse aeg 18 kuud. Asjaolu, et käesoleva vaidluse põhjustanud menetluse läbiviimise ajaks, ei olnud vastustajal täit selgust kaebajale eri riikides mõistetud vangistuse ja lõpliku karistusaja õiges pikkuses, ei muuda seda fakti olematuks.
13.Samal alusel on välistatud vanglale kohustamiskaebuse raames asja uuesti läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemine. Nähtuvalt vaideotsusest ja vastustaja vastusest kaebusele peab vangla kaebaja puhul vajalikuks riskihinnangust tulenevalt jätkuvat tugevdatud järelevalvet (täitmisplaani § 17 lg 2 p 3). Samuti on praegusel ajal riskihindamise kohane kaebaja ohutase „kõrgohtlik“ vastavalt täitmisplaani § 17 lg 1 p-le 3, mis nähtub Kohtute infosüsteemist kättesaadavast Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2018. a määrusest haldusasjas nr 3-18-1356. Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 5 kohaselt on riskihindamise eesmärgiks saada ülevaade kinnipeetavast lähtuvatest ohtudest ja sellele teadmisele tuginedes koostada täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamiseks karistuse kandmise ajal. Samuti kasutatakse riskihindamise tulemust paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel (§ 3 lg 6). Seega on oluline, et kinnipeetavale antav ohuhinnang oleks võimalikult objektiivne ning kajastaks õigesti just sellest isikust lähtuvat ohtu. Viidatud kohtuasjade materjalide kohaselt on ka kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine loetud ennatlikuks (vt eelpool viidatud Tartu MKm nr 1-17-9970). Kuna ka käesolevas asjas tuvastas vastustaja avavanglasse paigutamise menetluses, et vastavad tingimused ei ole täidetud, otsustas vangla seega õiguspäraselt vastava menetluse lõpetada. Põhjusel, et vanglal puudus alus menetluse algatamiseks, puudub kohtul alus ka vastustajale asja uuesti läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Seda täiendavalt ka sel motiivil, et kaebaja riskihindamise kohast ohutaset on praeguseks vangla poolt tõstetud ja faktiline olukord on kohtumenetluse kestel muutunud.
14.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 118 lg 3 alusel jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, millest kohus kaebaja vabastas (tl 11) riigi kanda. Pooled ei ole kohtule menetluskulu taotlusi esitanud, mille tõttu puudub alus vastustaja menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium