Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-18-1220 23.11.2018 Roby Koik X kaebus Tartu Vangla 14.06.2018. a käskkirja nr 6-2/534 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 27.12.2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
RESOLUTSIOON
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla 07.05.2018. a käskkirjaga nr 6-3/118 määrati kinnipeetav X ajavahemikus 14.05.2018 – 31.07.2018 osalise koormusega Tartu Vanglas majandustööle abitöölise ametikohale (tl 15).
2.Tartu Vangla 14.06.2018. a käskkirjaga nr 6-2/534 tunnistati kinnipeetav X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 süülises rikkumises ning teda karistati distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt keeldus X 16.05.2018. a kella 13.15 paiku viibides vangistushoone viienda sektsiooni kambris 304 asumast tööle sektsiooni koristustöödel. X toimetati 16.05.2018 meditsiiniosakonda tervisekontrolli, tööst vabastust talle ei antud (tl 5-9).
3.X esitas 18.06.2018 Tartu Vanglale vaide 14.06.2018. a käskkirja peale (tl 17-20p), mille vangla jättis 17.07.2018. a vaideotsusega nr 1-11/212-2 rahuldamata (tl 32-32p).
4.X esitas 19.06.2018 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 1), mille halduskohus jättis 20.07.2018. a määrusega käiguta. Kaebaja esitas 29.07.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, mille kohaselt täpsustas kaebuse nõuet ning taotles Tartu Vangla 14.06.2018. a käskkirja nr 6-2/534 tühistamist.
5.Kohus võttis 27.08.2018. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat kaebusele vastama.
6.Vastustaja esitas 20.09.2018 vastuse kaebusele (tl 54-55).
7.Kohus küsis 28.09.2018. a kohtunõudega vastustajalt, kas kaebajal oli võimalik ka pärast tervisekontrolli asuda tööle asumise korraldust täitma ning kui oli, siis kas ta asus seda täitma või keeldus jätkuvalt selle täitmisest.
8.Vastustaja vastas 05.10.2018 kohtunõudele, et kaebajal oli võimalik ka pärast tervisekontrolli tööle asuda, sest talle anti vastav korraldus, kuid ta keeldus jätkuvalt korralduse täitmisest ega asunud tööle.
9.Kaebaja selgitab kaebuses, et ta keeldus tööle asumise korralduse täitmisest jalavalu tõttu. Kaebaja oli 15.05.2018 libisenud, kui teda viidi vastuvõtuosakonda, sest põrandaid oli just pestud ja need olid libedad. Kuna jalal oli eelnevalt vana trauma järgne vigastus, siis väänas kaebaja sama kohta uuesti. Kaebaja oli sellest teavitanud saatjat Riina Pärli, kes talle järgi oli tulnud. Kuna kaebaja koheselt midagi ei tundnud, siis ta meditsiiniosakonda ei pöördunud. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on jäetud teda ära kuulamata. Vaidemenetluses ei pööratud tähelepanu kaebaja väitele, et 16.05.2018, kui kaebaja ei saanud jalavalu tõttu tööle minna, siis puudus valvurite ruumis valuvaigisti, mida oleks saanud kaebaja valvurilt küsida. Kaebaja märgib, et tal on jalavalu päris tihti ning valuvaigistite andmised pannakse kirja. Vajaduse korral saab teha päringu. Kaebaja toob välja, et ta ei käi jalutamas, sest trepist liikumine teeb valu. Distsiplinaarmenetluses ei ole märgitud, kuna kaebaja meditsiiniosakonda viidi. Sektorit koristab 10-15 inimest ning see ei muuda midagi, kui kaebaja jalavalu tõttu tööd ei tee. Kaebaja muusikaringist eemaldamisega tehti rohkem kahju kui kasu.
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb 17.07.2018. a vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ning lisab täienduseks vaid järgmist. Kaebaja tervislik seisund tehti meditsiiniosakonnas kindlaks enne tema tööle määramist 19.04.2018 ja 26.04.2018 ning tuvastati, kerged majandustööd ei ole kaebajale vastunäidustatud. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et meditsiinitöötaja ei uurinud ja katsunud tema jalga 16.05.2018. Tartu Vangla meditsiiniosakonna õde A. Hernits on selgitanud, et lähtus töövõimelisuse määramisel objektiivsest leiust. Vanglal puuduvad andmed, et kaebaja oleks 16.05.2018 avaldanud soovi valuvaigistava toimega tableti saamiseks elusektsioonis. Teised samas elusektsioonis viibinud kinnipeetavad on sellel päeval valuvaigistit saanud. Kui kaebaja oleks tahtnud valuvaigistit saada, siis oli selleks võimalus meditsiiniosakonnas töövõimelisuse määramisel käies. Mittetõene on kaebaja väide, et vangla ei ole kaebajale tutvustanud tema tööle määramise käskkirja. Vangla on kaebajale selle kätte toimetanud. Kaebajale tutvustati 12.06.2018 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja on 17.05.2018 selgitusi andnud. Kaebajal oli võimalik vaidemenetluse käigus anda lisaselgitusi, kuid kaebaja seda ei teinud. Kuna kaebajal ei esinenud 16.05.2018 tervislikku põhjust tööst keeldumiseks, rikkus kaebaja VangS § 37 lg-st 1 tulenevat kohustust töötada. Vastustaja hinnangul on kaebaja poolt temale omistatud distsipliinirikkumise teokoosseis täidetud ning tõendatud ja kaebaja esitatud vastuväited ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Kohtu seisukoht
11.Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
12.VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja keeldus 16.05.2018 kella 13.15 paiku vangistushoone viienda sektsiooni kambris 304 tööle minemast. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas kaebajal esines alus tööle asumisest keeldumiseks. Kaebaja väitel keeldus ta tööle minemast jalavalu tõttu, kuna oli 15.05.2018 värskelt pestud põrandal libisenud ning väänanud jala välja sama koha pealt, kus tal oli juba eelnevalt trauma olnud.
13.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.
14.Kaebaja on Tartu Vangla 07.05.2018. a käskkirja nr 6-3/118 kohaselt määratud ajavahemikuks 14.05.2018 – 31.07.2018 osalise koormusega vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Kaebaja on küll väitnud, et talle ei tutvustatud tööle määramise käskkirja, kuid käskkirjale on vanglaametniku poolt tehtud märge, et käskkiri on kinnipeetavale väljastatud, kuid ta keeldus allkirja andmast (tl 15p). Vangla vastuse kohaselt väljastati kaebajale käskkirjast teine eksemplar. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kaebaja vaidest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas talle suuliselt käskkirja sisu tutvustati. Kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai nimetatud käskkirjast ühe eksemplari, siis saab lugeda käskkiri kaebajale kättetoimetatuks.
15.Tartu Vangla 07.05.2018. a käskkirjas on märgitud, et enne majandustööle määramist tuvastas arst, et kaebaja tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergel majandustööl. Seega on kaebaja tööle määramise käskkirja andmisel arst kindlaks teinud, et kinnipeetav on võimeline töötama. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, anda ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt on VangS § 37 lg 2 p 3 alusel kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde on leidnud, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.
16.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja toimetati pärast seda, kui ta 16.05.2018 keeldus tööle asumast, meditsiiniosakonda tervisekontrolli, kus talle tööst vabastust ei antud. Oluline ei ole, mis kell kaebaja meditsiiniosakonda tervisekontrolli viidi. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt on meditsiiniosakonnas 16.05.2018 kaebaja tervist kontrollitud ning meditsiinitöötaja hinnangu kohaselt oli kaebaja hüppeliiges objektiivselt tursevaba, hematoomi ei olnud ja liikuvus oli vaba. Seetõttu lubati ta tööle. Meditsiiniosakonna 22.05.2018. a seisukoha kohaselt ei ole osakoormusega kerge majandustöö kaebaja tervislikku seisundit arvestades talle vastunäidustatud (tl 14). Lisaks sellele nähtub vangla meditsiiniosakonna 22.05.2018. a vastusest, et 14.05.2018 (kirjas on ekslikult märgitud 14.06.2018) on kaebaja sõnul olnud tal värske trauma ning kuna hüppeliigesel oli vähene turse, siis oli kaebajale antud üheks päevaks tööst vabastus. Kohtu hinnangul nähtub sellest, et juhul, kui kaebajal oleks 16.05.2018 olnud objektiivset põhjust jalavalust tulenevalt saada tööst vabastust, siis meditsiinitöötaja oleks selle talle ka andnud.
17.Kuna vangla arst ega tervishoiuteenust osutav õde ei hinnanud 16.05.2018 kaebaja tervislikku seisundit selliseks, et kaebajal oleks olnud tervislikel põhjustel alust tööst keelduda, siis puudus kaebajal õigus tööle asumise korralduse täitmisest keelduda. Kaebaja väited jalavalu esinemise kohta ei ole tõendatud. Vangla väitel oli kaebajal võimalik asuda tööle ka pärast tervisekontrolli, kui selgus, et talle tööst vabastust ei antud. Vangla väitel anti kaebajale siis vastav korraldus uuesti, kuid ta keeldus jätkuvalt korralduse täitmisest ega asunud tööle. Kohus nõustub vastustajaga, et juhul, kui kaebajal oleks jalg 16.05.2018 valutanud sellisel määral, et see oleks õigustanud tööle asumisest keeldumist, siis oleks kaebaja küsinud valuvaigisteid. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei küsinud 16.05.2018 ei vanglateenistujatelt ega meditsiiniosakonnalt valuvaigisteid. Kaebaja väitel ei olnud 16.05.2018 valvurite ruumis valuvaigistit. Vangla on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja väide ei vasta tõele, sest samal päeval on teised samas elusektsioonis viibivad kinnipeetavad valuvaigistit saanud. Kohus leiab, et isegi juhul, kui 16.05.2018 puudus kaebaja elusektsioonis valvurite ruumis valuvaigisti, siis oli kaebajal võimalik valuvaigistit küsida ka meditsiiniosakonnast, kui ta viidi sinna tervisekontrolli. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Kaebaja on teinud üksnes etteheiteid valvuritele ja meditsiiniosakonnale, et talle ei pakutud valuvaigisteid. Miski ei viita sellele, et kaebaja oleks valuvaigisteid ise küsinud. Kohtu hinnangul oleks jalavalu korral kaebaja seda teinud.
18.Eeltoodust tulenevalt puudus kohtu hinnangul kaebajal 16.05.2018 alus tööst keeldumiseks tervislikel põhjustel. Seega tuli kaebajal vanglaametniku korraldusele alluda ning korralduse järgimata jätmise tõttu esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
19.Kaebaja väitel rikkus vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda, kuna jättis ta üle kuulamata. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajat on 12.05.2018 teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle on selgitatud, et tal on õigus anda distsiplinaarsüüteo kohta kirjalikus vormis selgitusi (tl 11). Kaebaja on 16.05.2018 koostanud seletuse (tl 12), milles esitatud seisukohti on vangla 12.06.2018 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis käsitlenud ja neile vastanud. 12.06.2018 on kaebajale tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli ning selles on märgitud, et kinnipeetaval on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga ning esitada süüdistuse ja karistamise ettepaneku suhtes kirjalikke vastuväiteid. VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning tal on õigus anda selgitusi. Käesolevas asjas nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et kaebajat on distsiplinaarmenetlusest teavitatud ning tal on olnud võimalus selgitusi anda. Puudub kohustus anda võimalus selgituste esitamiseks suuliselt. Kaebajale on võimaldatud anda selgitusi kirjalikult ning kaebaja on seda ka teinud. Seega ei ole tema ärakuulamisõigust rikutud. Samuti ei nähtu distsiplinaarasja materjalidest, et rikutud oleks distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega (VangS § 64 lg 41).
20.Kaebaja kaebuses esitatud muud väited ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased ning kohus jätab need tähelepanuta.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus Tartu Vangla 14.06.2018. a käskkirja nr 6-2/534 tühistamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja distsipliinirikkumist menetletud õigusaktides sätestatud korras ning kaebajale on määratud karistus õiguspäraselt. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.