Apteekide Arenduse OÜ kaebus Ravimiameti 20.03.2018 otsuse nr IN-1-3/18/32 tühistamiseks osas, millega muudeti BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloa nr 334 aadressi, või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebajad – Apteekide Arenduse OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Meris Velling Vastustaja – Ravimiamet, volitatud esindaja Andrus Varki Kolmas isik – BENU Apteek Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus ja seaduslik esindaja Katrin Altmets Kaebuse tagastamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Apteekide Arenduse OÜ kaebus.
2.Mõista Apteekide Arenduse OÜ-lt BENU Apteek Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud 1546 (üks tuhat viissada nelikümmend kuus) eurot.
3.Kaebajal tuleb resolutsiooni p-s 2 nimetatud summa kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB Pank) ning märkida maksekorralduse selgitusse haldusasja number 3-18-1569.
4.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
1.Ravimiamet tegi 20.03.2018 otsuse nr IN-1-3/18/32, millega muuhulgas muudeti BENU Apteek Eesti OÜ (edaspidi ka BENU) apteegi tegevusloa nr 334 aadressi andmeid nii, et Tõrva Keskapteegi uueks tegevuskohaks määrati alates 02.04.2018 Harju maakond Tallinn Mustamäe linnaosa J. Sütiste tee 17.
2.Apteekide Arenduse OÜ esitas 07.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõuab Ravimiameti otsuse nr IN-1-3/18/32 tühistamist osas, millega muudeti tegevusloa aadressi
3-18-1569
andmeid, või alternatiivselt samas osas otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata esialgse õiguskaitse korras Ravimiametil muuta tegevusluba nii, et muudetakse sellel märgitud apteegi tegevuskoha aadressi. Halduskohus jättis 15.08.2018 määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.10.2018 määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse halduskohtu 15.08.2018 määruse peale ning halduskohtu määruse muutmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja on enda kaebust ning sh kaebeõiguse olemasolu põhjendanud järgmiselt.
3.1.Kaebaja soovib peatselt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) hoones aadressil J. Sütiste tee 19 avada oma apteegi ning vahetus läheduses ebaseaduslikult tegutsev Lepistiku BENU apteek on loonud õigusvastase konkurentsisituatsiooni, mis rikub kaebaja õigusi, sealhulgas tema ettevõtlusvabadust.
3.2.Kaebajal on võimalus sõlmida äriruumide üürileping aadressil J. Sütiste tee 19 üldapteegi pidamiseks. Nimetatud aadressil üldapteegi pidamiseks korraldas PERH avaliku konkursi, et anda seal paiknevad äriruumid viieks aastaks avaliku konkursi võitja kasutusse. Konkursi võitjaks osutus BENU, kellel aga Riigikohtu 29.05.2018 otsust haldusasja 3-15-2937 arvesse võttes ei ole õigust PERH-i hoones uut üldapteeki avada ning seda ka mitte üldapteegi „kolimise“ teel. Kaebajale teadaolevalt ei ole PERH üürilepingut BENU-ga sõlminud, sest PERH-i hoones tegutseb käesolevalt Terve Pere Apteek. Kaebajale teadolevalt sai konkursil teise koha kaebaja, mistõttu on kaebaja isikuks, kellega konkursi tingimuste p 4.9 kohaselt leping sõlmida.
3.3.Kaebaja on proviisoräriühing, mis vastab üldapteegi avamise nõuetele, sh ravimiseaduse (RavS) § 41 lg-le 3 ja § 42 lg-le 5.
3.4.Aadressil J. Sütiste tee 19 praegu tegutsev Terve Pere Apteek OÜ on nõustunud müüma enda apteegi kaebajale.
3.5.Lepistiku BENU apteek asub üksnes 200 m kaugusel kaebaja planeeritavast apteegist. TAMRO EESTI OÜ-le kuuluva BENU apteegiketi finants- ja turujõud on oluliselt suurem kui proviisoräriühingutel nagu kaebaja. Riigikohus on 29.05.2018 otsuses asjas nr 3-15-2937 leidnud, et Lepistiku BENU apteegi avamine on ebaseaduslik. Seega kahjustab Lepistiku BENU apteegi tegevus õigusvastaselt konkurentsiolukorda. Kohtud on ebaseaduslikust konkurentsisituatsioonist tulenevat kaebeõigust varasemalt mitmes kohtuasjas kinnitanud (nt kohtuasjad nr 3-15-839, 3-15-1929, 3-17-640 ning 3-15-2937). Seega tuleb jaatada ka kaebaja kaebeõigust praegusel juhul.
3.6.Kaebaja on vaidlustatud otsusest saanud teada juhuslikult 28.06.2018 ja asunud oma õigusi viivituseta kaitsma (kaebuse p 14). Juhul, kui kohus peab kaebetähtaega ületatuks, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist.
3.7.Alternatiivse tuvastamisnõude esitamiseks on kaebajal põhjendatud huvi. Ravimiameti otsuse õigusvastasuse tuvastamine annaks kaebajale võimaluse vaidlustada õigusvastase otsuse kehtetuks tunnistamata jätmist ning õigusvastase otsuse alusel väljastatud tegevusloa kehtivust.
4.Ravimiamet vastustajana on leidnud, et kaebajal puudub subjektiivsete õiguste riive ning esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki (osutada apteegiteenust PERH-s). Kaebaja ja BENU Apteek Eesti OÜ vahel puudub konkurentsiolukord.
2(6)
3-18-1569
4.1.Kaebus on esitatud üksnes kaebaja majanduslikest huvidest lähtudes takistamaks BENU Apteek Eesti OÜ-l apteegiteenuse osutamise võimalust PERH-s, kuna kaebaja ei osutunud avalikul konkursil edukaks. Kui ka eeldada kaebuse edukust, puudub kaebaja jaoks igasugune garantii, et PERH sõlmiks lepingu kaebajaga apteegiteenuse osutamiseks. Käesoleva kohtuvaidlusega ei ole võimalik kuidagi kohustada PERH-i lõpetama BENU Apteek Eesti OÜga sõlmitud üürileping ja sõlmida üürileping kaebajaga.
4.2.RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 eesmärgiks ei ole kaitsta proviisoreid, kes omavad mistahes äriühingus osalust, vaid eesmärgiks on kaitsta proviisori enamusosalusega tegevusloa omajaid, kes osutavad apteegiteenust. Kaebuse esitaja omab küll äriühingut, kuid ei ole apteegiteenuse turul tegutsev isik ja kaebaja jaoks puudub mõju apteegiteenuse turul toimuva osas.
4.3.Kaebaja ei oma üldapteegi tegevuslubasid ega muid ravimite käitlemise tegevuslubasid. Ta ei ole ka taotlenud üldapteegi tegevusluba või üldapteegi tegevusloa muutmist. Seega puudub kaebaja subjektiivse õiguse riive seoses BENU Apteek Eesti OÜ tegevusloaga nr 334. Kaebeõigus puudub ka, kui kaebus on esitatud tegelikult kolmandate isikute ehk apteegiturul tegutsevate isikute kaitseks, kelleks kaebaja ise ei ole. Kaebaja eesmärgi - hakata ise osutama apteegiteenust PERH-s - saavutamine tuvastamiskaebusega ei oleks ilmselgelt võimalik, kuna isegi käesoleva kaebuse edukuse korral ei ole võimalik kohustada PERH-i sõlmima lepingut justnimelt kaebajaga.
4.4.Apteegiteenuse osutamist PERH-s ei takista kaebaja jaoks mitte vaidlustatud haldusakt, vaid konkursil mitteedukaks osutumine ja apteegiruumide rendilepingu puudumine. Samuti ei piira ega kahjusta kaebaja ettevõtlusvabadust vaidlustatud haldusakt, vaid lepingu puudumine asukohas Sütiste tee 19.
4.5.Kaebeõigust ei mõjutaks ka asjaolu, et kaebaja peab läbirääkimisi Sütiste tee 19 asuva apteegi ostmiseks.
5.BENU Apteek Eesti OÜ (kolmas isik) leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 ja/või 2 alusel tagastada, sest kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus on selgelt perspektiivitu.
5.1.Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna sellest ei nähtu kaebaja õiguslikult kaitstava õiguse rikkumist. Tühistamiskaebus ei ole ka tähtaegne.
5.2.Kaebaja poolt viidatud varasemad kohtulahendid (seoses apteekide kolimisega) ei ole käesoleva vaidlusega analoogsed. Käesolevas vaidluses puudub kaebajal aktiivne majandustegevus, mida ta saaks õigusvastase konkurentsi eest kaitsta.
5.3.Kaebaja ei saa tugineda konkurentsiolukorrast tulenevale kaebeõigusele. Kaebajal puudub üldapteegi teenuse osutamiseks ravimiseaduse alusel väljastatud tegevusluba ja ta ei oma ka muid ravimite käitlemise tegevuslubasid. Seega ei ole kaebaja apteegiturul tegutsev isik.
5.4.Kaebaja ei saaks osutada kaebuse tulemusena PERH-i ruumides apteegiteenust. Vastavat üürilepingu konkurssi ei võitnud kaebaja, vaid kolmas isik. Vastava õiguse saavutamiseks oleks kaebaja pidanud vaidlustama PERH-i konkursi tingimusi ja tulemusi, mida ta teadaolevalt pole teinud. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud, et kaebuse rahuldamine või mõni muu asjaolu tooks kaasa PERH-i ja BENU vahel sõlmitud üürilepingu tühisuse või lõpetamise ning kaebaja ja PERH-i vahel üürilepingu sõlmimise. PERH avaldas üksnes konkursi võitja ning mitte teiste osalejate paremusjärjestust. Seetõttu ei ole võimalik, et kaebaja saaks teada, mitmendaks ta konkursil jäi.
3(6)
3-18-1569
5.5.Isegi kui kaebajal tekiks võimalus sõlmida PERH-ga üürileping või vastav üürileping omandada, on ebatõenäoline, et kaebaja ise saaks üldapteegi teenuse osutamiseks tegevusloa. Kaebaja ei vasta RavS § 42 lõikes 5 sätestatud nõuetele. RavS § 42 lõike 5 järgi ei tohi üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks olla ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse („KonkS“) tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Kaebaja asutas proviisor Piret Uibokand, kes töötab hetkel Terve Pere Apteek OÜ-s. Terve Pere Apteek OÜ on ketiapteek, mis kuulub Magnum AS-ile. Viimasele kuulub muuhulgas ka Magnum Medical OÜ, mis tegeleb ravimite hulgimüügiga. Piret Uibokand on konkurentsiseaduse tähenduses ravimite hulgimüügi tegevusluba omava isikuga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja, kellel ei ole õigust olla üldapteegi tegevusluba omava ettevõtja osanikuks. Kaebaja ei ole tegelikult „proviisorapteek“ nagu kaebuses üritatakse muljet jätta, vaid Terve Pere Apteek OÜ-ga seotud ketiapteek.
5.6.Isegi kui nõustuda, et kaebajal on subjektiivne õigus, mida otsus võib riivata, oleks selle õiguse kaitseks kaebusega võrreldes tõhusamaid vahendeid. Ka kaebaja ise on tunnistanud võimalust vaidlustada vastustaja tegevusetust vaidlustaud otsuse kehtetuks tunnistamisel.
5.7.Tühistamiskaebus ei ole tähtaegselt esitatud ning puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebusest ja haldusasjas esitatud muudest dokumentidest ning tõenditest ilmneb, et kaebaja soovib avada apteeki PERH-s, mis tegutseb aadressil J. Sütiste tee 19. Apteegi avamine vaidlustatud otsuse alusel aadressil J. Sütiste tee 17 kahjustab aga kaebaja väitel tema õigusi eelkõige seeläbi, et loob õigusvastase konkurentsisituatsiooni. PERH korraldas 2017. a juulis avaliku konkursi, et anda üürile ruumid aadressil J. Sütiste tee 19 eesmärgiga osutada seal üldapteegi teenust. Senini tegutses seal Terve Pere Apteek, kes ei ole ruumide valdust kohtule teadaolevalt PERH-le üle andnud. Pakkumuse PERH-i korraldatud konkursil osalemiseks esitas ka kaebaja, kuid võitjaks osutus BENU Apteek Eesti OÜ (tl 16). Senini PERH-le kuuluvates ruumides tegutsenud Terve Pere Apteek OÜ on kinnitanud, et on pidanud läbirääkimisi Apteekide Arenduse OÜ-ga nimetatud aadressil asuva apteegi müügiks ning väidetavalt on selleks saavutatud ka kokkulepe (tl 18). Samas on PERH sõlminud 21. juulil 2017 üürilepingu BENU Apteek Eesti OÜ-ga, kes oleks pidanud alustama vastava teenuse osutamist PERH-i ruumides alates 2. oktoobrist 2017 (samade poolte vahel toimuva haldusasjas nr 3-17-1910 30.10.2018 kohtuotsuse p 16). Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-17-1910 kaebuse, milles palus keelata Ravimiametil anda haldusakt, millega muudetaks BENU Apteek Eesti OÜ apteegi tegevusluba selliselt, et selle tegevuskohaks määratakse J. Sütiste tee 19.
7.Halduskohtusse pöördumise eelduseks on kaebeõiguse olemasolu. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse üldjuhul pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse jaatamiseks piisab, kui esineb vähemalt kaebaja õiguste riive. Tuvastamisnõude esitamiseks on seadusandja ette näinud täiendavad piirangud. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2 ls 1). Tuvastamiskaebuses tuleb ka selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) või kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).
4(6)
3-18-1569
8.Kohus järeldab asjas kogutud tõendite ja menetlusosaliste seisukohtade põhjal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Ravimiameti 20.03.2018 otsuse nr IN-1-3/18/32 vaidlustamiseks alljärgnevatel põhjendustel.
9.Apteegi pidamine on loakohustuslik tegevusala. RavS § 41 lg 3 kohaselt peab üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja (RavS § 42 lg 5.
10.On ilmnenud, et kaebajale endale ei ole väljastatud ühtegi tegevusluba apteegi pidamiseks ning tal ei ole seega ka ühtki tegutsevat apteeki1 (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018 määrus käesolevas haldusasjas, p 11). Viidatud kohtumääruses leidis ringkonnakohus ka, et hetkeni, mil kaebaja ei ole täitnud ravimiseadusest tulenevaid nõudeid apteegiteenuse osutamiseks, ei saa ta ka väita, et rikutaks konkurentsisituatsiooni ja takistatakse tema turule sisenemist. Sellises olukorras ei oma ka tähendust, kas vaidlustatud otsus on õiguspärane või mitte. Kehtivast õigusest ei tulene kaebajale õigust vaidlustada haldusakti üksnes selle objektiivse õigusvastasuse motiivil.
11.Kohtud on senises kohtupraktikas jaatanud üldapteegiteenust osutavate apteekide kaebeõigust konkurendi tegevusloa muutmise vaidlustamisel (vt haldusasjad nr 3-15-839, 3-15-1929, 3-17-640, 3-15-2937). Olukorras, kus kaebajal endal tegevusluba puudub ei saa teda ja kolmandat isikut pidada konkurentideks ning seetõttu kolmanda isiku tegevusloa mõju kaebaja suhtes konkurentsi piiravaks. Pole ka ilmnenud, et kaebajal takistanuks tegevusloa saamist kolmandale isikule väljastatud tegevusluba. Kaebajal pole ka kaebeõigust teiste turuosaliste õiguste kaitseks kaebuse esitamiseks (HKMS § 44 lg 2).
12.Sarnaselt viidatud 18.10.2018 ringkonnakohtu määrusele leiab ka halduskohus, et kuni praeguse ajani ei saa pidada kuigivõrd tõenäoliseks kaebaja võimalust alustada apteegiteenuse osutamist aadressil J. Sütiste tee 19. Liiatigi ei olnud sellist võimalust vaidlustatud akti andmise ajal. Isegi vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ilmnemisel ei kaasneks otsuse tühistamisega kaebajale vältimatu tagajärjena võimalust osutada apteegiteenust soovitud asukohas. Kohtule teadaolevalt ei ole praeguseni lõpplahendit kohtuvaidluses PERH-i hagis Terve Pere Apteek OÜ vastu ebaseaduslikus valduses olevate ruumide väljanõudmiseks (tsiviilasi nr 2-1714786). Apteegiteenuse osutamine eeldab nõuetekohaste ruumide olemasolu. Vaidlusaluste ruumide omanik on PERH. Seega ei saa kaebaja lõppeesmärgi (apteegi pidamine J. Sütiste 19) suhtes siduvat tähendust omistada läbirääkimistele või kokkulepetele kaebaja ja Terve Pere Apteek OÜ vahel apteegi võõrandamiseks. Ka asjaolu, et kaebaja on jäänud PERHi korraldatud konkursil äriruumide üürilandmiseks teiseks, ei kohusta PERH-i igal juhul sõlmima üürilepingut konkursitingimuste p-s 4.9 kirjeldatud juhul paremuselt teise pakkujaga, vaid tal on õigus ka konkurss nurjunuks tunnistada (tl 15).
13.Sarnastele seisukohtadele kaebaja kaebeõiguse puudumise osas on jõudnud kohtud ka haldusasjas nr 3-17-1910, kus lahendatakse Apteekide Arenduse OÜ kaebust Ravimiameti keelamiseks anda haldusakt, millega muudetakse BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba nii, et selle tegevuskohaks määratakse J. Sütiste tee 19, Tallinn. Tartu Ringkonnakohus on 30.10.2018 (hetkel veel jõustumata).
14.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki (apteegiteenuse osutamine J. Sütiste tee 19). Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
MENETLUSKULUD
15.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral, sh kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel. HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt kannab kaebaja ka kolmanda isiku menetluskulud. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
16.Kolmas isik palub mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 2319.17 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Esitatud kuludokumentidest ja menetluskulu nimekirjadest (tl 115-117) ilmneb, et õigusabi on osutatud kokku 21 tunni 05 minuti ulatuses. Teenuse tunnihinnaks on 110 eurot (ilma käibemaksuta).
16.1.Kolmas isik märgib 01.11.2018 menetlusdokumendis (tl 106-107), et Advokaadibüroo TRINITI tavapärane tunnitasu kohtumenetluses esindamise eest on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (vt RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Käesolevas asjas kujunes tunnitasu sellest oluliselt väiksemaks ning kui kohus peaks lugema, et osa tööajast ei ole põhjendatud, palub kolmas isik kohtul nö järelejäänud töötunnid arvestada tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
16.2.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et teenuse tunnihind on mõistlik ning isegi madalam tavapäraselt kohtumenetlustes välja kujunenust. Samas ei pea kohus teenuse mahtu praeguse menetluse kulgu arvestades kogu ulatuses põhjendatuks. Kolmas isik on esitanud oma esmased seisukohad kaebuse lubatavuse ning tähtaegsuse kohta ning esialgse õiguskaitse taotluse ning määruskaebemenetluses. Kolmanda isiku seisukohad on küll põhjalikud, kuid sisult vähemalt osaliselt üksteist kordavad. Menetlus ei ole jõudnud sisulise arutamise staadiumisse. Kohus peab eeltoodut arvesse võttes põhjendatuks välja mõista kaebajalt kolmanda isiku menetluskulud kahe kolmandiku ulatuses taotletust, s.o 1546 eurot.
16.3.Vastavalt kolmanda isiku taotlusele (tl 106) tuleb kaebajal välja mõistetud summa kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole (EE781010220192873229).
17.Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Seega jäävad võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
18.Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kokku 30 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagasta kohus riigilõivu, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel, mistõttu jääb see kulu kaebaja enda kanda. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu on ringkonnakohus 18.10.2018 määrusega kaebajale juba tagastanud (HKMS § 104 lg 5 p 1, HKMS § 104 lg 8, RLS § 15 lg 1 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.