K.J.e, M.H., T.T. ja L.K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2017 korralduse nr 1898-k tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: K.J., M.H., T.T., L.K., ühine volitatud esindaja v-adv Raul Talts Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Elika Pukk Kolmas isik: OÜ Atradius, volitatud esindajad v-adv Maria Mägi-Rohtmets ja adv Hendrik Mühls
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 16.10.2018
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Mõista välja K.J.elt (ik xxxxxxxxxxx), M.H.lt (ik xxxxxxxxxx), T.T.lt (ik xxxxxxxxxxx) ja L.K.lt (ik xxxxxxxxxx) solidaarselt OÜ Atradius (rg-kood 10980324) kasuks menetluskulud summas 2000 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 30.11.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Tüve tn 34 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati kinnistu eelmise omaniku taotlusel Tallinna Linnavalitsuse 26.08.2015 korraldusega nr 1241-k, eesmärgiga jagada elamumaa sihtotstarbega Tüve tn 34 kinnistu neljaks krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning uute üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 01.02.2017 korraldusega nr 174-k. 1(11)
Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 06.-20.03.2017. Selle kestel esitas juba uus omanik OÜ Atradius detailplaneeringu lahenduse muutmise ettepaneku nelja paarismaja ehitamiseks. Samuti esitasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta kirjalikud arvamused xxxxxxxxx kinnistu omanik K.J. ja xxxxxxxx kinnistu kaasomanik M.H. Esitatud arvamused puudutasid peamiselt uut detailplaneeringu lahendusettepanekut ja sademevee ärajuhtimise lahendust. Osaühing REI Geotehnika koostas Tüve tn 34 kinnistu detailplaneeringualale hüdrogeoloogilise eksperthinnangu (OÜ REI Geotehnika töö nr 4058-17, tl 38, edaspidi hüdrogeoloogiline hinnang). Täiendavalt tehti koostööd AS-ga Tallinna Vesi, mille alusel täiendati detailplaneeringu materjale sademevete lahenduse ja vertikaalplaneerimise osas. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) vastas esitatud arvamustele 07.04.2017 kirjaga nr 32/1984-7 ning 10.04.2017 kirjadega nr 3-2/1984-8 ja nr 3-2/1984-9. Peale detailplaneeringu avalikku väljapanekut esitasid M.H. ja K.J. ning teised piirkonna elanikud ühiselt TLPA-le mitmeid täiendavaid arvamusi. OÜ Atradius loobus 17.04.2017 avalikul väljapanekul esitatud ettepanekust (nelja paarismaja ehitamiseks). Tulenevalt asjaolust, et avaliku väljapaneku kestel esitatud kõikidest vastuväidetest ei loobutud, esitas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu Harju maavanemale heakskiidu saamiseks. Lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõikest 3 andis Harju maavanem 18.09.2017 kirjaga nr 6-7/2158 Tüve tn 34 kinnistu detailplaneeringule oma heakskiidu.
2.Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2017 korraldusega nr 1898-k kehtestati „Tüve tn 34 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas” (edaspidi DP), eesmärgiga jagada elamumaa sihtotstarbega Tüve tn 34 kinnistu neljaks krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus kolme uue kuni 2-korruselise üksikelamu ning abihoonete ehitamiseks ning olemasoleva üksikelamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks või asendamiseks uue kuni 2-korruselise üksikelamuga. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine vastavalt algatamise korraldusele.
3.Kaebajad esitasid 08.01.2018 Tallinna Halduskohtu kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2017 korralduse nr 1898-k tühistamiseks.
4.Kohus võttis kaebuse 22.05.2018 menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse OÜ Atradius. 14.09.2018 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebajate taotluse ekspertiisi määramiseks ning tagastas tõenditena esitatud arvamusartiklid. Kohtumäärusele esitatud kaebajate vastuväited jättis kohus protokollilise määrusega rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukohad
5.Kaebajad paluvad DP kehtestamise otsuse tühistada ja mõista vastustajalt välja menetluskulud.
6.Vaidlusalune Tüve 34 kinnistu on 2670 m2 ja sellel paiknevad elamu, abihoone ja kasvuhoone. Kaebajate kinnistud külgnevad sellega, vastavalt lõunaküljes xxxxx (K.J.), edala- ja idaküljes xxxxxxx (M.H.), xxxxxxx (T.T.), põhjaküljes xxxxxxx (L.K.). Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb selles, et ei ole tagatud, et nende kinnistutel pinnasevesi ei tõuse ega kahjusta sellega kinnistutel asuvaid hooneid ning õueala. Kaebajate arvates on eelistatud põhjendamatult projekti arendaja huve (PlanS § 10 lg 1 vastuolus) ega ole enne DP vastuvõtmist tagatud nõuetekohast avalikku menetlust. Kaebajate kaasamine oli formaalne.
7.Kaebajad leiavad, et detailplaneeringu kehtestamisel peab olema selge, millist hoonestust on võimalik krundile rajada ja kuidas see mõjutab naaberkinnistuid. Ei ole põhjendatud jääda lootma ehitusloa väljastamise menetlusele. Kaebajate arvates ei taga kehtestatud DP, et sadeveed ei valgu 2(11)
naaberkinnistutele, kuna lisandub suurel hulgal kõvakattega pindasid, millest tulenevalt väheneb sadevete pinnasesse filtreerumise ala. Kristiine linnaosas on sadevete keldritesse tungimiseks suur tõenäosus. Kaebajad tuginevad mh ajaloolisele kogemusele kevadise liigvee ajal. Katusepinnad ja õueala sillutis suureneb planeeringualal ligi poole võrra. Pole selge, milline osa juhitakse kanalisatsiooni ja milline osa immutatakse kinnistul. Kaebajad näevad siin vastuolu HMS §-ga 6 (uurimispõhimõte). Vastavad arvutused puuduvad. DP-s puuduvad leevendusmeetmed. Ebaselge on ka krundi pinnase tõstmise ulatus, mis tulnuks enne DP kehtestamist välja selgitada ja tagada sellises ulatuses tõstmine, mille tulemusel ei valgu naaberkinnistutele sademevett. Vastustaja oleks pidanud olulised asjaolud välja selgitama enne, kui otsustas lubada krundi neljaks jagamise ja igale hoone ehitamise. Avalikul arutelul 19.05.2017 otsustati, et kavandatavad elamud on kaldkatusega, kuid DP seletuskirjas pole vastavat märget. Kaebajate vastuväiteid ja arvamusi pole sisuliselt arvesse võetud. Arvesse võtmata jätmist tuleb põhjendada. Kaebajate väljatoodud probleemkohtadele on pakutud vaid pealiskaudseid lahendusi. Mingil põhjusel on välistatud ka hoonestuse vähendamine. Kaebajad leiavad, et uute planeeringutega ei tohi halvendada olemasolevat olukorda.
8.Üksnes ekspertiisiga on tuvastatav pinnasevee valgumine naaberkinnistutele. Ehitusgeoloogilistes uuringutes lepiti kokku 19.05.2017 avalikul arutelul. See jäeti enne korralduse vastuvõtmist teostamata. Kaebajad peavad tõenäoliseks, et sademevee kõrghooajal ei ole sademevee ärajuhtimine Tüve tn kraavi piisav, kuna see ei suuda kogu vett vastu võtta. Kraav toimib praegu pinnasevee kogujana, mitte ärajuhtijana.
9.DP on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 kehtestatud määrusega nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ (edaspidi Tallinna sademevee strateegia) osas, milles ei ole analüüsitud planeeritavaid kõrgusmärke ja kinnistute tõstmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid naaberkinnistutele. Tallinna sademevee strateegia eesmärk on kavandada terviklik sademevee käsitlus Tallinnas, sh välja töötada sademevee käitlemise põhimõtted ja keskkonda sobivad lahendused, et minimeerida sademevee tekitatavaid kahjustusi. Strateegia sissejuhatuses sätestatakse, et strateegia põhimõtteid arvestatakse üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel. Strateegia lisa punkti 4.1. kohaselt tuleb olemasolevas väikeelamute piirkonnas lisaks planeeritavate sademeveesüsteemide kooskõlastamisele jälgida ka kinnistute planeeritavaid kõrgusmärke, et vältida olukordi, kus uutelt kinnistutelt valguks sademevesi naaberkinnistutele. Käesoleval juhul ei ole planeeritud kõrgusmärke, vaid tuvastatud ainult ehitistealune kõrgus, mida detailplaneeringuga ei piirata.
10.Kaebajad leiavad, et OÜ REI Geotehnika hinnangus toodud soovitused on jäetud arvestamata, mistõttu peavad kaebajad vajalikuks tuvastada kohtuliku ekspertiisiga, kas DP sadeveelahendus on sobiv ja tagab, et naaberkrunte ei ujutata üle. DP-s on vaid üldsõnaliselt öeldud, et osa sadevett kanaliseeritakse, osa immutatakse ning osa suunatakse kraavi. Puuduvad aga uuringud, mis kinnitaks, et selliselt suudetakse tagada piisav vee ärajuhtimine. Kaebajate arvates pole kraavi vee juhtimine jätkusuutlik ning pole tagatud, et omanikud ei asenda neid torudega, et tagada turvalisus lastele. DP ei arvesta kliimamuutustega ega talvel maapinna külmumisega, mil vett pole võimalik maapinda immutada. Tüve tn 34 kinnistu kagu/ida poolses osas ei ole näidatud ühtegi sademevee kogumise lahendust (DP joonis nr 5). Enne Tüve tn sademevee liitumiskaevu on 66mm toru, mis toimib ühtlustusmahutina (DP seletuskirja p 3.6.1; joonis DP-5). See mahutab 1400 l vett, kuid puuduvad arvutused koguste kohta, mis võimaldaks hinnata, kas mahutavus on piisav või mitte.
11.Kolmas isik väidab oma seisukohas, et kaebajad on enda kinnistuid tõstnud, et juhtida pinnasevesi Tüve tn 34 kinnistule. Tõenduseks on lisatud väljavõte Maa-ameti geoportaalist, mille kohaselt on Tüve tn 34 kinnistu kõrgus väidetavalt 0,5 – 1 m madalam kaebajate kinnistust. 3(11)
Kaebajad juhivad tähelepanu asjaolule, et Maa-ameti geoportaalis olev kõrgusinfo on esitatud 0,5 meetrise täpsusega. Detailplaneeringu joonisel on kinnistu täpne kõrgus fikseeritud: POS1 – 10.70-10.89 m; POS2 – 10.60-11.03 m; POS3 – 10.48-10.68 m; POS4 – 10.50-10.70 m. Ebaõige on kolmanda isiku seisukoht, et Tüve tn 34 kinnistu on kuni 1 meeter madalamal kaebajate kinnistutest. Niisamuti on ebaõige ja tõendamata kolmanda isiku seisukoht, et kaebajad oleksid teadlikult tõstnud enda kinnistuid, et juhtida pinnasevesi võõrale kinnistule.
12.Kaebajate soov ei ole välistada igasugune maapinna tõstmine. Kaebajad on juhtinud tähelepanu sellele, et detailplaneeringu menetluses ei ole üldse analüüsitud maapinna tõstmise lubatavust ning sellest tulenevaid tagajärgi. Kaebajad on osutanud, et detailplaneeringuga lubatud 2-korruselise hoone absoluutkõrgus on 19.90 meetrit ning kui võtta aluseks kinnistu keskmine kõrgus 10.80 meetrit, on hoone maksimaalseks lubatud kõrguseks 9.10 meetrit ehk põhimõtteliselt kolmekordse hoone kõrgus. Seega on detailplaneeringuga antud vaikimisi nõusolek kinnistu pinna tõstmiseks, kuid on jäetud analüüsimata, milliseid kahjulikke mõjutusi toob see kaasa naaberkinnistutele. DP seletuskirja p-s 3.4 pakutud vertikaalplaneeringuga ei saa vältida pinnasevee valgumist naaberkinnistutele, kui ei tehta lahtisi kraave. Lahtised kraavid pole elukondlikel kinnistutel ohutud. Kuna DP maapinna kõrguslikku lahendust ei reguleeri, annab see arendajale võimaluse tõsta kinnistu pinda olulisel määral.
13.DP-s ei ole analüüsitud, kas mõistlikum oleks sademevee imbumine maapinda kinnistul asuval infiltratsioonialal või tuleks sademevesi teisaldada koheselt kraavi Tüve tänaval. Sadevee strateegia kohaselt on väikeelamu piirkondades sobiv eelistada sademevee immutamist kinnistu piirides (punkt 4.1). Juhul, kui soovitakse sademevesi teisaldada, tuleb teostada vastav analüüs. Käesoleval juhul on DP-ga otsustatud suurendada kinnistu kõvakattega pindala ca 1000 m2 võrra (975 m2 ehitiste alune pind + ca 300 m2 sillutis vs. praegune ehitiste alune pind 220 m2) ning teisaldada sademevesi sademevee kraavi Tüve tänaval. Strateegia lisa punkti 4.4 kohaselt ei tohi väljakujunenud sademeveekanalisatsiooniga piirkondades lubada kõvakattega pindade pindala suurendada, kui selleks pole erilist vajadust ega ole tehtud vastavaid mudelarvutusi. Nimetatud nõue on kehtestatud vajadusest muuhulgas vältida üleujutusi. Lisaks sätestab strateegia lisa punkt 7.2, et toimivate sademeveelahenduste loomine juba planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel on eelduseks, et sademeveekoguse kasv oleks väiksem kui kõvakattega pinna juurdekasv linnas. Analüüsi läbiviimisel tuleb sisuliselt hinnata, kas kõvakattega pinna pindala suurendamine koos toimiva sademeveelahendusega kaalub üles üleujutuste riski ning maandab selle riski efektiivselt.
14.Olukorras, kus detailplaneeringu eesmärgiks on m.h PlanS § 126 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt tehnovõrkude, -rajatiste ja ehitiste ehituslike tingimuste määramine, ei saa lugeda planeeringut nõuetekohaseks, kui tehnovõrkude vajadus detailplaneeringust ei selgu. PlanS § 126 lg 1 p-des 15 sätestatud tingimuste määratlemine detailplaneeringus on PlanS § 126 lg 2 kohaselt kohustuslik. Kaebajate arvates ei saa „detailplaneeringust selguvana" käsitleda olukorda, kus detailplaneeringus puuduvad kinnistusisesed sademevee- ja drenaažilahendused ning isegi ligikaudsed arvutused sademe- ja drenaaživee koguse kohta. Kaebajad juhivad tähelepanu ka sellele, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 14 lg 1 p-le 3 tuleb ehitusprojekti koostamisel võtta arvesse planeeringut või projekteerimistingimusi nende olemasolu või olemasolu kohustuse korral. Seega ei ole võimalik ehitusloa staadiumis projekteerida ja ehitada detailplaneeringus sisalduvast põhimõtteliselt teistsugust sademeveelahendust.
15.Kristiine Linnaosa Valitsus (edaspidi Kristiine LOV) ja TLPA kaebajate 31.03.2017 pöördumisele ei vastanud ning pole teada, kas LOV halduskogu on andnud DP kohta arvamuse. Kaebajatele ei tehtud kättesaadavaks planeeringute läbivaatamise komisjoni 04.04.2017 protokolli. Kaebajate pöördumistele vastas projekteerimisfirma, kuigi seda peaks tegema PlanS § 124 lg 10 kohaselt DP koostamise korraldaja ehk KOV. Vastustaja seisukohad 4(11)
16.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
17.Detailplaneeringu menetluses on kaebajate vastuväiteid, pöördumisi, ettepanekuid põhjalikult analüüsitud ja kaalutud ning sellest lähtudes ka detailplaneeringu lahendust osaliselt muudetud. Vastustaja on kaalunud haldusakti andmisel nii kaebaja, huvitatud isiku, teiste piirkonna elanike kui ka avalikke huvisid ning detailplaneeringu koostamisel on püütud leida sedemevee probleemide lahendamiseks võimalused, mis võimalikult vähe piiraks naaberkinnistute huve. Vastuväiteid esitanud isiku vastuväidete arvesse võtmise kohta või arvestamata jätmise kohta on omavalitsus andnud oma seisukoha vastuskirjades ja ka kaevatava korralduse seletuskirjas.
18.Naabri omandiõigus ei ole piiramatu, naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on üldplaneeringuga kooskõlas ja sobib ümbrusesse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.
19.DP kehtestamise korralduses on täpselt kirjutatud, millised hooned on kavandatud ning põhijoonisele on kantud hoonete arv/kõrgused/korruselisus jne. Lisaks on Tüve tn 34 DP kehtestamise korralduse seletuskirja p-s 4 DP-s kavandatu üksikasjalikult lahti seletatud. Samuti arvestati piirkonna elanike sooviga, et paarismaju ei ehitata ja menetlemine jätkub DP osas vastuvõetud kujul (nelja üksikelamu rajamiseks).
20.Kaebajatel on segamini, milliseid küsimusi reguleeritakse ehitusloa- ja milliseid küsimusi detailplaneeringu menetluses. Detailplaneeringu täpsemad ülesanded on sätestatud PlanS § 126 lg-s 1. Detailplaneeringu menetlemise protsessis määratakse, kellega tuleb teha koostööd ja kellelt on vaja küsida arvamusi. Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 (edaspidi määrus nr 33) „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 punktides 1 ja 10 nimetatud asutustega ning Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 loetletud isikutega. Arvamust on küsitud Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lõikes 3 loetletud isikutelt. Oma nõusoleku Tüve tn 34 kinnistu detailplaneeringule on andnud m.h Tallinna Kommunaalamet ja AS Tallinna Vesi.
21.Hüdrogeoloogilise hinnangu järel tehti täiendavalt koostööd AS-ga Tallinna Vesi ja korrigeeriti detailplaneeringu materjale sademevee lahenduse ja vertikaalplaneerimise osas. Samuti täiendati detailplaneeringu seletuskirja p-i 4.5. Enne ehituslubade väljastamist kaasatakse naabrid vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p-le 3. Ehitusloa menetluse käigus kaasatakse veelkord oma ala spetsialistid, kes kooskõlastavad ehitusprojektid vastavalt kehtivatele normidele. Plans § 126 ei näe ette, et detailplaneeringus lahendatakse kõik detailsuseni.
22.Ehitusprojekti koostamise nõuded tulenevad majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi määrus nr 97) § 14 lg-st 2, § 15 lg-st 1 ja §-st 20. Just ehitusprojekti staadiumis saab detailsuseni lahendada sademevee küsimused. Vertikaalplaneerimine ei ole detailplaneeringu ülesanne vaid on ehitusprojekti koostamise aluseks ehk siis detailplaneeringus on toodud üldised põhimõtted ehitusprojektide koostamiseks. Vertikaalplaneerimist ei ole otstarbekas varasemas staadiumis koostada (s.o enne ehitusloa menetlemist), sest detailplaneeringu kehtestamine ei too automaatselt kaasa detailplaneeringu realiseerimist. Tallinna linnas on mitmeid detailplaneeringuid, mis on kehtestatud enam kui 5 aastat tagasi ja ilmselgelt on selle aja jooksul muutunud ümbritsev elukeskkond (nt ehitatud uued teed, kehtestatud või tunnistatud kehtetuks detailplaneeringud, kehtima on hakanud uued seadused, normid jne), mis omakorda tähendab, et linnaruumilist lahendust tuleb uuesti vaadata ja sellele vastavalt koostada ehitusprojektid. Vertikaalplaneerimine ei ole otstarbekas detailplaneeringus.
23.Kaebajate kinnistute piirkonnas on 2009.a välja ehitatud lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem. Selle väljaehitamisel on kõikidele kinnistutele rajatud liitumispunktid sademevee 5(11)
ühiskanalisatsiooniga. AS Tallinna Vesi andmetel ühelgi planeeringuala ümbritsevatest kinnistutest, peale Tüve tn 32a kinnistu, sade- või liigvete ärajuhtimise süsteemi tänaseks väljaehitatud pole. Kinnistule tulenev vesi tuleb käidelda omal kinnistul. Kaebajad on läinud seda teed, et tõenäoliselt nende enda kinnistult tulenev vesi valgub naaberkinnistutele ja selleks ei ole mitte midagi ette võetud. Samas seavad kaebajad takistusi Tüve tn 34 detailplaneeringu realiseerimisele, kuigi Tüve tn 34 detailplaneeringus on võetud kasutusele kõik tehnilised meetmed, mis on võimalik antud menetluse raames.
24.OÜ REI Geotehnika hinnangus toodud soovitusi tuleb kaaluda ehitusprojekti staadiumis. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 on toodud punktuaalselt välja täiendavate kooskõlastuste ja koostöö vajadus. Kolmanda isiku seisukohad
25.OÜ Atradius palub jätta kaebuse rahuldamata ning mõista kaebajatelt välja kolmanda isiku menetluskulud.
26.Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine kaevatava haldusaktiga ei ole arusaadav. DP ei riku iseseisvalt nende õigusi, kuna ei anna ehitusõigust. Ehitamiseks on vajalik ehitusluba. Kaebajad on valinud oma väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks ebakohase viisi, vaidlustades Tüve tn 34 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise. Kaebajad on ajanud segamini, milliseid küsimusi reguleeritakse planeerimismenetluses ning milliseid ehitusloa menetluses.
27.Kaebajad toovad välja, et kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevee kogus kokku on ligi 9,5 l/sek, ehk praktiliselt sama, mida Tallinna Vesi vastu võtab. Kaebajate kõnealune väide jääb aga paljasõnaliseks, kuivõrd kaebajad ei ole vastavat nn arvutuskäiku isegi oma menetlusdokumendis esitanud, vaid üksnes mingitele nn enda poolt tehtud arvutustele viidanud. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks nii kaebajate poolne väidetav arvutuskäik ja -metoodika kui ka nende nn arvutuste asjassepuutuvus haldusakti õiguspärasuse hindamise kontekstis.
28.Detailplaneeringus määratakse vaid üldisemad suunised sademeveelahenduste koostamiseks. Arvestades detailplaneeringu menetluse eset, on piisava põhjalikkusega lahendatud sademevee küsimused ning määratud kriteeriumid, millele tulevane ehitusprojekt peab vastama. DP on kooskõlastanud AS Tallinna Vesi jm pädevad haldusorganid. DP on läbinud maavanema järelevalvemenetluse. Kaebajate etteheited sadeveelahenduse puudulikkusest rajanevad oletustele. DP seletuskirja p 3.4 kohustab vertikaalplaneerimisel tagama, et sademeveed ei satuks naaberkinnistutele (vt ka p 3.6.1 ja 4.5). Sadevee ja liigvee ärajuhtimise põhimõtteline lahendus nähtub tehnovõrkude koondplaanilt.
29.Kaebajad on saanud avaldada arvamust, nende vastuväiteid on osaliselt arvestatud. Koostati hüdrogeoloogiline uuring. DP seletuskirja täiendati kaebajaid kaitsvate nõuetega.
30.Haldusakt on antud õiguspärases menetluses ja sisuliselt õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte PlanS §-i 141 alusel avalikes huvides. Kaebuse (lk 6) kohaselt riivab DP kaebajate huve säilitada enda kinnistute heakord ja hooned. Kaebajate kinnistute pinnasevesi DP realiseerimisel tõuseb ning pole tagatud, et planeeritavalt kinnistult sadevesi ei valgu nende kinnistutele. Nende asjaoludega ei ole KOV planeerimisdiskretsiooni teostades piisavalt arvestanud, eelistades kinnisvaraarendaja huve.
33.Kohus ei nõustu kolmanda isiku käsitlusega, et kuna vahetult DP-ga ei anta talle õigust kinnistule ehitada, vaid määratakse üldised tingimused ehitusprojekti koostamiseks, ei saa DP-st tuleneda kaebajate subjektiivsete õiguste riivet. Vaidlus puudub selles, et DP on ehitusprojekti 6(11)
koostamise aluseks. Kui DP-s määratu ei taga piisavalt naaberkinnistu omanike õigusaktidega kaitstavaid õigusi, siis tuleb vaidlustada detailplaneering, kuna selles toodud tingimuste vaidlustamine ehitusloa andmise järel ei ole üldjuhul enam tähtaja möödumise tõttu võimalik. Käesoleva vaidluse tuumaks on see, millises ulatuses ja detailsuses peab DP-s olema reguleeritud sademevee ärajuhtimine planeeritavalt kinnistult ning kas DP peaks määrama maapinna tõstmise. Need on küsimused, millele saab vastata kaebuse sisulise läbivaatamise järgselt kohtuotsuses.
34.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1-15-08, nr 3-3-1-8-02, nr 3-3-1-9-98 jt). Hoonete arvu, katuse kalde ja krundi jagamise osas on kohtulik kontroll piiratud.
35.Kohtule ei nähtu, et kehtestatud DP ei võimaldaks arvestada EhS § 14 lg 1 p-s 3 sätestatut – ehitusprojekti koostamisel DP arvesse võtmist. Kohtu arvates on põhjendatult jäetud projekteerijale teatud vabadus projekti koostamisel, milles tuleb arvestada nii DP-s toodud eesmärke kui konkreetselt fikseeritud tingimusi (kõrgus, korruselisus, hoonestustihedus jm). DP vastab huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttele (PlanS § 10) ning muudele PlanS 2.pts sätestatud planeerimise põhimõtetele. Samuti ruumilise planeerimise eesmärgile (PlanS § 1 lg 1). PlanS § 1 lg 3 alusel kohaldub ka HMS § 5 lg 2 (menetlusökonoomia). DP õiguspärasuse hindamisel (HMS § 54 haldusakti õiguspärasuse eeldused) ei lähtu kohus hüpoteetilistest olukordadest, kui omanik, projekteerija või ehitaja ei peaks DP-s toodut järgima.
36.Kohus nõustub kaevatavas haldusaktis ja selle seletuskirjas tooduga, et DP on krundi jagamisel hoonestustiheduse osas kooskõlas Kristiine linnaosa üldplaneeringuga ja ei kavanda ümbritsevast erinevat lahendust, mis nähtub ka DP kontaktvööndi analüüsist (joonis DP-2; vt ka DP ala ja kontaktvööndi piiri skeem, tl 18). Kaebajate arvamusega paarismajade sobimatuse kohta arvestati. Kuigi planeeringualale olemasoleva olukorraga võrreldes enamate hoonete kavandamine mõjutab mingil määral ka pinnasevete liikumist, ei nähtu, et nelja elamuga (sh üks olemasolev) planeeringulahenduse realiseerimine oleks ilmselgelt välistatud. DP kehtestamiseks ehitusprojekti koostamist kehtiv õigus ei nõua. Samuti ei ole kohustuslik enne DP kehtestamist koostada ehitusuuringut ehitisega kaasnevate mõjude väljaselgitamiseks (EhS § 14 lg 2). PlanS § 126 punktid 1-5 sätestavad DP ülesanded. Nende hulgas ei ole kinnistusisese detailse tehnovõrkude lahenduse andmist. PlanS § 126 lg 1 p 4 kohaselt on ülesandeks määrata nende asukoht. Ka DP seletuskirja p-s 3.4 on märgitud, et kinnistupealsed täpsemad lahendused sademevee kokkuvoolu aja pikendamiseks ja imbumise soodustamiseks antakse ehitusprojekti mahus (sama p 4.5). DP seletuskirja p 4.5 kohustab enne ehitusprojekti koostamist tegema ehitusgeoloogilise uuringu. 24.04.2015 määruse nr 32 § 1 lg 1 kohaselt võib uuringu teha nii planeerimiseks, projekteerimiseks kui ehitamiseks vajalike andmete saamiseks, kuid määrus ei sätesta uuringu tegemise kohustust planeeringu menetluses. Kohtul ei ole alust kahelda, et DP-ga määratud uuringu tegemine ehitusprojekti koostamiseks ehk pärast DP kehtestamist on mõistlik. Ka avalikul arutelul 19.05.2017 ei nõutud ehitusgeoloogilist uuringut enne DP kehtestamist, vaid A.N. on selgitanud, et see tellitakse ehitusprojekti staadiumis (tl 41 pöördel, vt ka protokolli p 3.3). Tegemist on otstarbekuse otsustusega. Vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitused, miks ei ole otstarbekas anda DP-s detailseid lahendusi ja koostada ehitusprojekti tarbeks vajalikke uuringuid, on kohtu hinnangul korrektsed ning kooskõlas planeerimise ja ehitamise õiguslikust regulatsioonist ja omavahelistest seostest 7(11)
tuleneva loogikaga ning tuginevad m.h eelviidatud menetlusökonoomia põhimõttele. Nii planeeritud kinnistu omanike kui naaberkinnistute omanike huve tagab kõige paremini uuringu(te) koostamine vahetult projekteerimise eelselt või selle koostamise alustamisel, kuna võimaldab arvesse võtta võimalikke olude muutusi. Vastustaja on õigesti selgitanud, et DP-d ei pruugita koheselt realiseerida ning uuringud on vajalikud detailse tehnovõrkude lahenduse projekteerimiseks, mitte DP-s põhimõtteliste lahenduste ja tehnovõrkude asukoha määramiseks. Antud juhul oli DP koostamisel võimalik tugineda hüdrogeoloogilisele uuringule, milles antud soovitusi (lk 2) arvestati.
37.Kohus nõustub kaebajatega, et DP ei tohi kaasa tuua nende õiguste eiramist. Küll ei saa kohus nõustuda sellega, et see peaks tähendama, et kaebajate omandiõigus oleks kaalukam kui naabri oma ning neid ümbritsev elukeskkond ei tohiks üldse muutuda. Detailplaneeringumenetluses vastuväidete menetlemine ei tähenda tingimata nende rahuldamist, kuigi vastuväidete rahuldamata jätmist tuleb põhjendada. Haldusorgan on seda teinud nii haldusakti seletuskirjas kui vastanud eraldi kirjaga M.H. vastuväidetele 07.04.2017 (tl 27) ning K.J. vastuväidetele 10.04.2017 kirjas (tl 29). Samuti ei tähenda naabrite õiguste arvestamine seda, et DP tuleks koostada projekti täpsusastmes.
38.Kohus nõustub vastustajaga, et Tüve tn 34 kinnistul tehnovõrkude väljaehitamine parandab selle kinnistu sademevee käitlust, mis praegu toimub valdavalt pinnasesse imbumise kaudu (mille ebapiisavus kõrgvee ajal nähtub kaebajate esitatud fotolt, tl 123) ning sademevee võimalikult suures mahus teisaldamine vähendab keldrite uputusriski (vt hüdrogeoloogiline uuring, lk 2), mis on seotud kõrge pinnaseveetasemega. Seega peaks Tüve tn 34 kinnistul sademevee ärajuhtimise osas olukorra parandamine mõjutama ka naaberkinnistuid pigem positiivselt. Samas on vastustaja põhjendatult juhtinud kaebajate tähelepanu sellele, et lahkvoolse kanalisatsiooni väljaehitamine piirkonnas juba 2009.aastal võimaldab kaebajatel vähendada enda kinnistute liigniiskust, kuna sadevesi tuleb käidelda omal kinnistul, millist nõuet kaevatavas DP-s järgitakse, kuid kaebajate kinnistutelt sadevee kanalisatsiooni juhtimist ei toimu. Kaevatav DP ei pea lahendama naaberkinnistute või kogu piirkonna liigniiskuse probleemi. Tüve tänava sademeveetorustikku planeeritavalt kinnistult juhitav maksimaalne veekogus on DP-s määratud (10 l/s, DP seletuskirja p 3.6.1) ning AS Tallinna Vesi ja Tallinna Kommunaalamet on DP-le andnud nõusoleku. Samuti on AS Tallinna Vesi seadnud tingimuseks tehniliste tingimuste taotlemise projekti koostamiseks (DP seletuskirja p 4.4). Projekt tuleb koostada arvestades DP-s määratud tingimusi.
39.Põhimõtteliselt samad argumendid nagu kaebuses, on esitatud haldusorganile ka planeerimismenetluses. Haldusorganile oli kaebajate huvi, vältida enda kinnistutel pinnasevee taseme tõusu ja sadevee voolamist planeeritavalt kinnistult, teada. (vt tl 24, K.J. 20.03.2017 ekiri; tl 29, 20.03.2017 TLPA vastus; tl 31-32, 31.03.2017 pöördumine (J., H., N., T.); tl 36, 04.05.2017 TLPA vastus 17.04.2017 pöördumisele; tl 41, 19.05.2017 avaliku arutelu protokoll; tl 42, 11.06.2017 pöördumine (Tüve 34 naabrid); tl 43, 06.07.2017 TLPA vastus)
40.DP algatamise 26.08.2015 korralduse punkt 1 kohaselt antakse DP-ga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Krundi pinna haljastuse osakaaluks on määratud 40% (p 3.2). Korralduse punkti 3.3 kohaselt on ettenähtud sadevee maksimaalne kinnistusisene käitlemine (immutamine pinnasesse, kasutamine kastmiseks vms.) Samuti on märgitud, et vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevee valgumist naaberkinnistutele. (tl 19) Kehtestatud DP vastab algatamise korralduses toodud lähtetingimustele.
41.Kohtu hinnangul tagab nn üldise kaitseklauslina sätestatud DP seletuskirja p 3.4 (teise lõigu esimene lause) kaebajate huve sama hästi, kui tagaks DP-s maapinna vertikaalplaneerimise 8(11)
ulatuse (maapinna tõstmise) numbriline määramine. Lisaks sätestab sama punkt täiendavad nõuded ning viitab sademevee ja liigvee põhimõttelisele lahendusele tehnovõrkude koondplaanil (DP-5). DP seletuskirja p 3.6.1 annab sadevee kanalisatsiooni põhimõttelise lahenduse kirjelduse. DP seletuskirja p-s 4.5 on muuhulgas märgitud, et kinnistupealsed täpsemad lahendused sademevee kokkuvoolu aja pikendamiseks ja imbumise soodustamiseks antakse ehitusprojekti mahus. Kohus nõustub kaebajatega, et AS Tallinna Vesi ei taga krundilt sadevee ärajuhtimise lahenduse toimivust, kuid annab torustikku juhitava sadevee koguse, millest lähtuvalt tuleb projekteerida tehniline lahendus (tl 118, 10.05.2017 kiri PR/1727102-1).
41.1.Kaebajad viitavad Riigikohtu lahendile (28.03.2012, nr 3-3-1-4-12, p 17-18), mille alusel nad väidavad, et vertikaalplaneerimine on detailplaneeringu üks ülesanne, kuid antud planeeringus on vertikaalplaneerimine lahendamata. Kohtu arvates käsitlevad kaebajad viidatud lahendit ebaõigesti. Viidatud lahendist tuleneb, et igasugust maapinna tõstmist ei tule detailplaneeringus reguleerida ning see ei mõjuta ka naaberkinnisasjade omanike õigusi. Kui pinnast tõstetakse detailplaneeringu koostamisel aluseks võetud pinnasekõrgusega võrreldes sellisel määral, mis võib hakata oluliselt mõjutama detailplaneeringuga ja ehitusseadusega reguleeritud ehitusõiguse näitajaid, siis tekib vastuolu detailplaneeringuga. Kõnealuses ajas võimaldas ehitusluba maapinda olulises mahus tõsta ning sellega koosmõjus (arvestades projekteeritud ehitustehnilist lahendust) tekkis naabrite subjektiivsete õiguste rikkumine. Viidatud Riigikohtu lahendist nähtub lisaks, et naabrite õiguste kaitse seisukohast on samuti oluline, kui palju tõstetakse maapinda naaberkinnistutega võrreldes ning kas ja kuidas mõjutab see nende kinnistute olukorda.
41.2.Kaevatav DP määrab ära hoonete absoluutkõrguse ja korruselisuse. Maapinna olemasolevad kõrgusnäitajad kajastuvad DP joonistel (vt nt tugiplaan, tl 91). DP seletuskirja p 3.4 sätestab selgelt, et vertikaalplaneerimisega tuleb tagada, et sademeveed ei satuks naaberkinnistutele. Järelikult ei saa maapinda tõsta, eriti krundi piirialas, naaberkinnistutest kõrgemaks. Maapinna täitmine ja tasandamine ei ole planeeringuga reguleeritav tegevus. DP seletuskirja p 3.6.1 täpsustab sadevee kanalisatsiooni lahenduse, millest nähtub sadevee ärajuhtimine osaliselt Tüve tn kraavi (haljasaladelt) ja osaliselt kinnistu piirides haljasalal immutamine ning suuremas osas (kõvakattega platsidelt ja katustelt) suunamine sademeveetorustikku. DP-st ei nähtu, et lubatav oleks maapinna oluline tõstmine ja/või sadevee juhtimine naaberkinnistutele. Seega pole võimalik ehitusprojektis ette näha maapinna tõstmist ulatuses, mille tulemusel ei vastaks hoonete kõrgused DP-le ja/või valguks Tüve tn 34 kinnistu sadeveed naaberkinnistutele. Nendele tingimustele mittevastava ehitusprojekti alusel ehitusloa andmine lubatav ei ole (EhS § 44 p 1). 17.07.2015 määruse nr 97 § 15 lg 1 kohaselt antakse vertikaalplaneerimise lahendus ehitusprojekti koosseisus.
41.3.Kaebajad toovad välja, et DP kohaselt lisandub suurel hulgal kõvakattega pindasid, millest tulenevalt väheneb sadevee pinnasesse filtreerumise ala, mistõttu pole kindel, et need ei valgu naaberkinnistutele. Kaebajate arvates ei vasta DP lahendus sadevee strateegia lisa p-le 4.4 ja 7.2. Vastustaja nõustaja selgitas kohtuistungil, et DP-s määratakse kõvakattega pinna maksimaalne ulatus ning selle tegelik suurus antakse ehitusprojektis, kus saab arvesse võtta m.h seda, kuidas mõjutab kõvakattega pinna suurus sadevee imbumist ja ärajuhtimist. Sadevee ärajuhtimise lahendus projektis sõltub m.h katusepinna suurusest. DP-s tuleb määrata haljastuse osakaal kinnistu pindalast (PlanS § 126 lg 1 p 8, Kristiine ÜP), mistõttu eeldab see ka DP-s kõvakattega pinna maksimaalse suuruse määramist. Projekti detailsuses arvutuste tegemist kehtiv õigus DP ülesandena ette ei näe. Projekt tuleb koostada
9(11)
selliselt, et sadevee strateegia lisa viidatud punktides toodud eesmärk (üleujutuste vältimine) oleks täidetud.
41.4.Sademeveelahendus vastab Tallinna sademevee strateegiale. Tallinna sademevee strateegia eesmärk on kavandada terviklik sademevee käsitlus Tallinnas, sh välja töötada sademevee käitlemise põhimõtted ja keskkonda sobivad lahendused, et minimeerida sademevee tekitatavaid kahjustusi. Strateegia põhimõtteid arvestatakse ka detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel. Strateegia lisa punkti 4.1. kohaselt tuleb olemasolevas väikeelamute piirkonnas lisaks planeeritavate sademeveesüsteemide kooskõlastamisele jälgida ka kinnistute planeeritavaid kõrgusmärke, et vältida olukordi, kus uutelt kinnistutelt valguks sademevesi naaberkinnistutele. Kaevatavas DP-s on naaberkinnistutele sadevee valgumine otsesõnu keelatud, mistõttu ei saa kohtu arvates väita, et strateegia viidatud punktis toodut poleks arvestatud. Kuidas täpselt see tehnovõrkude projekteerimisel tagatakse on projekteerimise staadiumi küsimus. Kohtu arvates ei saa olla mõistlikku vaidlust, et juhul, kui projekt sellele DP nõudele ei vasta, tuleb jätta ehitusluba väljastamata.
41.5.Kaebajate soovide kohaselt ja nende õiguste täiendavaks kaitseks (et nad saaksid kaasa rääkida projekti koostamisel) on DP seletuskirja lisatud p 4.5 – kaasamine. Kaasamine tuleks teha ka vahetult EhS-st tulenevalt.
41.6.Kohtuistungil selgitas vastustaja nõustaja, et vaidlusaluse planeeringu olemusest ega ümbritsevast keskkonnast tulenevalt ei esine asjaolusid, miks DP peaks olema koostatud detailsemalt kui seadus ja halduspraktika ette näeb. Ka kohtule selliseid asjaolusid ei nähtu.
41.7.OÜ REI Geotehnika hinnangust (Tüve tn 34 kinnistu detailplaneeringu hüdrogeoloogilised aspektid (tl 151-152; kohtumenetluses dokumentaalne tõend tulenevalt TsKMS § 272 lg-st 2) nähtub, et see on antud tehnovõrkude koondplaani ja DP seletuskirja ning objektil 02.05.2017 toimunud vaatluse põhjal. Probleemina on kaardistatud, et seoses DP alusel kolme uue elamu ehitamisega on tekkinud kartus, et see tõstab pinnasevee taset ümbruskonnas ja kahjustab (uputab) naaberhooneid. Arvamuses märgitakse, et Lillekülas on looduslikult kõrge pinnavesi, mistõttu on vee tungimine kõrgveeperioodil keldritesse tavaline. Hoonestuse tihenemisega tavaliselt kaasneb pinnasevee mõningane tõus; vundamendid suunavad vee voolu; muru ja peenarde asendamine katuste ja sillutisega vähendab infiltratsiooni, kuid suurendab pindmist äravoolu. Seni on hoonestust tihendatud Tüve tn 34 ümber ning see on ümbruskonnast madalam, mistõttu sinna koguneb naabrusest pinnavett. Tüve tn 32a kinnistult on sadevesi suunatud olemasolevasse sadevee kanalisatsiooni. Tüve tn 34 kinnistu juures algab piki Tüve tänavat kulgev piirdekraav, mille põhjal leiti, et pinnasevee prognoositav maksimumtase võib olla kinnistul kuni maapinnani. Kinnistul katusepindade suurenemisel ja õueala sillutamisel väheneb infiltratsiooniala ligi poole võrra. Kui kindlustada piisavas mahus pinnavee äravool, kompenseerib oluline infiltratsiooniala vähenemine vähese pinnasevee tõusumaapinna täitmise (vertikaalplaneerimise) tagajärjel. See, milline osa sademevees teisaldada kanalisatsiooni ja milline infiltreerida, on DP-s lahtine. DP-s lahendus on uute kinnistute piires sademevee kanalisatsioonitorustikud ja lõpus lahtine kraav eesvooluga Tüve tänava piirdekraavi. Piki Tüve tänava kaguserva kulgevas lahtises piirdekraavis on kanalisatsiooni restkaevud. DP tehnovõrkude koondplaani järgi on restkaevude eesvooluks sademevee kollektor Tüve tänava loodeservas. Lillekülale iseloomulikud sesoonse täituvusega osaliselt väljavooluta kraavide lõigud töötavad nn infiltratsioonipuhvritena, mille kaudu imbub teatatav hulk sademevett pinnasesse. Spetsialistid soovitavad Lilleküla hüdrogeoloogilise olukorra tõttu sademevee teisaldamist kohapealse infiltratsiooni asemel, et vähendada vanade keldrite uputamist. Vajadusel kasutada leevendusmeetmeid, mida aitab kavandada seirekaevude paigaldamine. Täpsemad vastused saab anda nõuetekohane ehitusgeoloogiauuring, mis peab eelnema elamute projekteerimisele.
10(11)
Seega saab ka viidatud tõendi põhjal järeldada, et täpsem sadeveelahendus valmib järgnevas etapis – ehitusloa menetluses ehitusprojekti koostamisel, millele peaks eelnema ehitusgeoloogiauuring. DP-s ettenähtud lahendus vastab spetsialistide soovitustele ja arvestab Lilleküla eripära (looduslikult kõrge pinnasevee tase).
41.8.Kaevatava haldusakti seletuskirja punktis 5 (lk 2, viimane lõik) on sadeveelahendust selgitatud, samuti on selgitatud hüdroloogilise hinnangu tulemusi (lk 3, viimane lõik, lk 4 esimene lõik). Kohtu arvates nähtub haldusakti seletuskirjast, et tähtsust omavaid asjaolusid ja naabrite huve on kaalutud määral, mida nõuab vastav menetlusstaadium.
42.Kaebuses esitatud muude väidete kohta märgib kohus järgmist. Katuse kujul ja kaebuses märgitud kaitstavatel subjektiivsetel õigustel seos puudub. TLPA planeeringute läbivaatamise komisjoni 04.04.2017 protokoll on edastatud M.H.le 06.07.2017 nähtuvalt kirja nr 3-2/1984-22 lisast (tl 43). Kristiine LOV oli ainuüksi kaebajate pöördumisest tulenevalt DP menetluse ja lahendusega kursis, mistõttu ei nähtu, et DP oleks kehtestatud nende teadmata. 30.03.2017 kiri (tl 31-32) oli esitatud pärast avaliku väljapaneku lõppemist, mistõttu sellele kirjalikult vastamata jätmine ei ole oluline menetluslik rikkumine, mis võiks kaasa tuua kaevatava haldusakti tühistamise (HMS § 58). Kirja järgselt toimus DP avalik arutelu (19.05.2017) ning vastati kirjalikult avaliku väljapaneku ajal esitatud Tüve 34 naabrite arvamustele ja vastuväidetele. Avalikul arutelul 19.05.2017 osalesid kõik kaebajad (tl 40 pöördel). Samuti toimus vastuväidete arutamine Harju maavanema juures, millele eelnevalt tegid Tüve 34 naabrid maavanemale kirjaliku pöördumise (tl 45-49, 08.09.2017). Kohtuotsuse põhjenduste punktist 39 nähtuvalt on poolte kirjavahetus olnud sellises mahus, mille põhjal ei saa põhjendatult väita, et kaebajad oleks jäänud planeeringumenetluse korraldaja poolt ära kuulamata, isegi kui mõni nende pöördumine suunati lahendamiseks planeeringut koostanud ettevõtjale (mida iseenesest ei peaks tegema).
43.Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmanda isiku menetluskuluks on õigusabikulu. Kulude nimekiri ja arved on esitatud. Kohus arvestab kulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kohus leiab, et käesoleva asja maht on väike ning tegemist on õiguslikult lihtsa vaidlusega, mistõttu ei saa sellise vaidluse põhjendatud menetluskulu (õigusabikulu) ületada 2000 eurot. Kolmandal isikul ei ole kohustust vastata kaebusele ega muudele kaebaja menetlusdokumentidele. Kolmas isik saab valida, vajadusest lähtuvalt, millele vastata. Seega ei ole ka seetõttu suurema menetluskulu väljamõistmine põhjendatud. Menetluskulu summas 2000 eurot (sisaldab käibemaksu) tuleb kaebajatelt solidaarselt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.