Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

EDASIKAEBAMISE KORD

3-16-947 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-947 Kotlepi tn 8 kinnistu või tänane liidetud kinnistu. TLPA vastas 20.05.2015 kirjaga XX 17.04.2015 selgitustaotlusele.

3(13)

3-16-947 Kaebaja krundil asuvate ehitiste ehitisalune pind on koos elamu, garaaži ning varjualusega kokku 360 m2, mis ei ületa kehtiva detailplaneeringuga krundile kehtestatud täisehitusprotsenti (22%). Kaebaja eesmärgiks on kanda ehitisregistrisse Kotlepi tn 8 kinnistul asuvad garaaž ning varjualune, millele on ehitusloa alusel paigaldatud päikesekollektorid. Kaebaja ei väida, et kinnistute liitmisega oleks ehitusõigus muutunud, vaid on seisukohal, et arvestades kinnistu tänast suurust, ei ületa ehitistealune pind detailplaneeringuga lubatud täisehitusprotsenti. Planeerimisseaduses kasutatav mõiste „ehitusalune pindala” ei ole planeerimisseaduses määratletud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-13). TLPA ei ole põhjendanud oma seisukohta, et Kotlepi tn 8 kinnistul asuvad elumaja, katusealune ja garaaž moodustavad ühe ehitise. Paikvaatluse andmeid kaebajale avaldatud ei ole ja kui paikvaatlused on toimunud, siis ilma kaebaja teadmata. 2014. a-l esitatud mõõdistusprojekt, millest lähtumiseks puudub kehtiva seadusandluse alusel õiguslik alus, ei näita muud kui hoonete kuju ja suurusi. Tegemist on nii üksikelamust kui teineteisest eraldiseisvate juurdeehitistega. Kehtiva EhS § 3 lg-st 3 tulenevalt võib funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, teatise- ja loamenetlustes käsitada ühe ehitisena. Sätte sõnastusest tulenevalt ei ole see kohustuslik. Üksikelamu on seaduslikul alusel (20.06.1997 kasutusluba) kasutuses ning dokumentatsioon on puudulik garaaži ning varjualuse osas. Miks on otsustatud käsitada elumaja, millel on kasutusluba, ühe hoonena varjualuse ja garaažiga, ei ole selgitatud. Vastustaja on oma järelduse rajanud kaugvaatluse teel saadud muljele, mis on vähe ülevaatlik. TLPA ei ole tõendanud vajadust (EhS § 3 lg 3) ega õiguslikku alust iseseisvate ehitiste lugemiseks üheks hooneks. Kotlepi tn 8 kinnistul asuva garaaži ehitisealuseks pinnaks on 55,5 m2 ja varjualuse ehitisealuseks pinnaks 55,3 m2. Seega võis esitada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 29 lg-te 1 ja 2 ning EhS § 47 lg-te 2 ja 4 kohaselt kasutusteatise. Kaebaja esitas kasutusteatise mõlema ehitise kohta. Kummagi ehitise ehitisealune pind ei ületa 60 m2 ega kõrgus 5 m. Garaaži ja varjualusega ei ole olemasolevat elumaja laiendatud ehk sellele külge, peale või alla ehitatud. Kasutusloa taotluse nõudeks puudub alus. Kaebajale anti 19.07.2012 ehitusluba nr 57427 maasoojuspumba torustiku ja päikesekollektorite paigaldamiseks, samuti kirjalik nõusolek nr 57428 ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Lubades paigaldada päikesekollektorid varjualusele, mille kohta esitati kasutusteatis, on vastustaja ehitist ning selle kasutust läbi oma tegevuse aktsepteerinud. Esitatud joonistel oli paneelide asukoht kujutatud elamu ja garaaži vahelisel alal ehk varikatusel. Vastustaja on kaebaja päringutele, vaietele ja selgitustaotlustele küll vastanud, kuid see ei ole viinud konstruktiivse lõpplahendini. Soovitus uue detailplaneeringu kehtestamise taotluse või kehtiva detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks on küsitav, sest kui tekkinud olukord on lahendatav kasutusteatise esitamisega, siis ei ole antud soovitus eesmärgi suhtes proportsionaalne ega vajalik. Kaebaja tellitud 06.04.2017 ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruanne nr B22/17 kinnitab, et Kotlepi tn 8 kinnistul asuvad pikendatud garaaž ja selle ning elamu vahel asuv päiksekollektorite alune varjualune/katusealus on kasutuskõlblikud ning kasutuseks ohutud. Samuti kinnitab aruanne, et ehitised vastavad nõuetele ning on eraldiseisvad ega moodusta üht hoonet. Seda kinnitavad ka teised tõendid: 19.07.2012 ehitusluba nr 57427, 19.07.2012 kirjalik nõusolek küttesüsteemi ja päikesekollektorite paigaldamise kohta (nähtub varjualuse/katusealuse püstitamise aeg); 12.06.1997 ehitise vastuvõtukomisjoni akt (nähtub 4(13)

3-16-947 garaaži mõõtmetega 43,6 m2 kasutusse lubamine 20.06.1997, sh garaaži pikenduse suurus); 21.12.2015 kasutusteatised garaaži juurdeehituse ning varjualuse/katusealuse kasutuselevõtmiseks (nähtuvad mõlema hoone mõõtmed seisuga 21.12.2015); 08.08.1996 ehitusprojekti osaks olevad „üldandmed“ (koos vastuvõtukomisjoni aktiga tõendab garaaži olemasolu ja kasutusse lubamist 1997); fotod Kotlepi tn 8 krundil asuvate hoonete kohta, nende teineteise suhtes paiknemise ja krundi piiri kohta; Kotlepi tn 10 omanike nõusolekud 2008 muudatustele, sh garaaži pikendusele. Vastustaja on vaikinud arhiivis olevatest dokumentidest, millest nähtub, et garaaž on saanud kasutusloa koos elamuga 1997. a-l ja on asunud asukohas, milles see kasutusse lubati. Tänaseks on tegemist üksnes garaaži elamu suunas pikendamisega, millele on EhS lisaga 2 ja EhSRS § 29 lg-st 2 tulenevalt ette nähtud kasutusteatise läbi kasutusse lubamine.

3-16-947 tunnistamist kinnistu osas ja projekteerimistingimusi või uue detailplaneeringu algatamist. Seejuures ei ole vastustajal võimalik kaebajale tagada, et kui ta astub nimetatud sammud, siis ebaseaduslikult püstitatud ehitised igal juhul seadustatakse. Alternatiivselt saab kaebaja tulenevalt 01.07.2015 jõustunud EhSRS §-st 29 pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotleda kasutusluba, esitades ehitusprojekti asemel EhSRS § 29 lg 6 alusel ehitise auditi. Tulenevalt EhS § 12 lg-st 2 peab lahendus olema kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga. Kaebaja on 18.05.2016 esitanud linnale taotluse detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud ehitusprojekti ega ehitise auditit, mistõttu ei ole vastustajal võimalik hinnata, kas ehitis vastab ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele. Vastustajal ei ole pädevust anda lubasid detailplaneeringuga vastuolus oleva ebaseaduslikult püstitatud ehitise seadustamiseks. Samuti ei ole vastustajal enne korrektse menetluse läbiviimist ning puudulike andmete põhjal võimalik öelda, milline on menetluse tulemus. Kasutusteatiste tagastamise õiguspärasuse üle otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, et vastustaja vastuväited seoses detailplaneeringuga on tänaseks ära langenud, või 06.04.2017 ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruandes nr B22/17 sedastatu, kuivõrd vastustajal ei olnud kasutusteatiste tagastamisel võimalik nendest asjaoludest lähtuda. Samuti ei oma kaebuse lahendamisel kasutusteatiste tagastamise õiguspärasuse üle tähtsust muud kaebaja poolt kohtumenetluse raames esitatud tõendid, kuivõrd nendest ei olnud vastustajal kasutusteatiste tagastamise ajal võimalik juhinduda. Kuivõrd õigusaktid ei sedasta, millal tuleks ehitis lugeda üheks ehitiseks ja millal mitmeks eraldi ehitiseks, langetab vastustaja olukorras, kus ehitist võib mingite näitajate alusel lugeda üheks, teiste näitajate põhjal aga teiseks, otsuse kaalutlusõiguse alusel, juhindudes linnaruumilistest kaalutlustest.

6(13)

3-16-947 Vastustaja ei saanud jätta tähelepanuta, et kui tegemist on olemasoleva hoone laiendamisega, siis on vajalik kasutusloa taotluse esitamine (EhS § 33 lg 5 ls 1). Samuti ei saanud jätta arvestamata sellega, et tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega peab lahendama detailplaneering. Kaebaja ei esitanud tõendit, et naaber oleks lubanud ehitada vahetult naaberkinnistu piirile. RR on eitanud nõusoleku andmist juurdeehituse püstitamiseks. Vastustaja on mh teinud kindlaks hoonete paiknemise naaberkinnistu piirist 0,9 m kaugusel. Vastustaja on õigesti selgitanud, et ebaseaduslikult laiendatud ehitis ei vastanud kehtivale detailplaneeringule, sest ehitis on laiendatud ehitamiseks mitteettenähtud alasse ja ehitusmaht on oluliselt suurenenud. Samuti selgitas vastustaja, et detailplaneeringuga määratud ehitusõigusest suurema ehitusõiguse andmist saab kaaluda uue detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste alusel pärast kehtiva detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Seega on kaebajale teada, et kasutusloa taotluse esitamisel on võimalik senisest ulatuslikuma ehitusõiguse taotlemine. Taotletav ehitusõigus peab olema kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ning kavandatavaga ei tohi rikkuda kolmandate isikute õigusi. Vastustaja ei saa kaebajale tagada, et ebaseaduslikult püstitatud ehitised igal juhul seadustatakse, kuna otsuse saab teha menetluse tulemusena pärast seaduses sätestatud ja otsuse langetamiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamist. Vastustaja on pakkunud välja alternatiivse lahenduse tulenevalt 01.07.2015 jõustunud EhSRS §-st 29, mil saaks pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotleda kasutusluba, esitades ehitusprojekti asemel EhSRS § 29 lg 6 alusel ehitise auditi. Õigusaktid ei sätesta, millal tuleks ehitis lugeda üheks ehitiseks ja millal mitmeks eraldi ehitiseks, ometi on vastustaja lahendanud olukorra õigesti. Seejuures on vastustajal kaalutlusõigus võtta arvesse ka linnaruumilisi kaalutlusi ja vastustaja ongi seetõttu lähtunud detailplaneeringust tulenevatest nõuetest. Kaebaja ja vastustaja esitatud andmetel vastab kaebaja ehitamine kinnistul ehitise laiendamisele (EhS § 4 lg 2). TLPA ei ole päikesekollektorite paigaldamisel lubanud, et kinnistu abihoone ühendatakse eluhoonega. Kaebaja ei ole tõendanud, et kinnistul asuvad eraldiseisvad hooned. Ka kaebaja esitatud spetsialisti töö selgitustest võib aru saada, et funktsionaalsuse seisukohast ehitiste ühe katuse alla viimine oli otstarbekas, mis viitab, et kaebaja sooviks oli hoonete kokkuehitamine. Ka visuaalselt on tegemist tervikliku hoonega. TLPA on objekti fikseerinud ja ka tehtud fotod kinnitavad, et püstitatud abihooned ei ole eraldiseisvad hooned, vaid moodustavad ühe ehitise. Mõõdistusprojekti andmeid aluseks võttes ei vastanud olukord detailplaneeringule hoonete ehitusaluse pinna, korruselisuse ning abihoone ja seda elamuga ühendava varikatuse asukoha osas (nimetatud ehitised jäävad detailplaneeringu kohaselt ehituskeelualasse) ning oli selliselt vastuolus EhSRS § 29 lg-ga 3 ja EhS § 12 lg-ga 2. Ka ehitise maht oli oluliselt muutunud. Kuna detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud õigusnormide kohaselt tuli lubatud ehitusaluse pinna sisse arvestada ka rajatiste alune pind, siis hõlmab ehitusalune pind nii hooneid kui rajatisi. Seega ületas ehitiste alune pind ilmselgelt detailplaneeringuga lubatut. Vastustaja keeldus õiguspäraselt kasutusteatiste alusel edasiste toimingute tegemisest. Asjas omab tähtsust, et varem oli tuvastatud abihoone ja elamu kokkuehitamine ehk tegemist on elamu laiendamisega (47%), mis iseenesest tingib EhS § 50 lg-st 1 ja lisast 2 tulenevalt, et vajalik on esitada kasutusloa taotlus. Katastriüksuste liitmine 2012. a-l ei tähendanud, et detailplaneeringuga määratud ehitusõigus muutuks. Mõõdistusprojekti andmeid sai vastustaja kasutada ja see oli usaldusväärne tõend.

7(13)

3-16-947 Kaebaja esitatud ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruandest nr B22/17 ei saa järeldada, et Kotlepi tn 8 kinnistul asuvad pikendatud garaaž ja selle ning elamu vahel asuv päiksekollektorite alune varjualune oleks eluhoonest eraldatud. Esitatud tööst võib välja lugeda, et kõigile hoonetele on rajatud ühine katus, sellel on konstruktsioon ja välispiire. Auditi aruandes nimetatakse selgelt, et kõik ehitised 1, 2, 3 on ühendatud ühise katuse alla (töö lk 16/22) ja ühendavaks konstruktsiooniks on katus. Kuna katus toetub konstruktsioonilistele elementidele, kõik massiivid viidi ühele tasapinnale, on garaaž ehituskonstruktsiooniliselt koos pikendusega, varikatusealune ja elamu nimetatud töö kohaselt ühendatud üheks hooneks ja rajatud on hoone, mida varem pole sinna planeeritud ja lubatud. Tööst nähtub, et ekspert ise teeb kaebajale ettepaneku kasutusloa menetluse läbimiseks, mida oli soovitanud ka vastustaja. Päiksepaneelide paigaldamiseks väljastati luba arvestusega, et paneelid paigaldatakse garaaži ja elamu vahelisele alale. Kaebaja ei ole taotlenud, et mingid elemendid paigutatakse hoopis garaaži katusele. Kaebaja on selliselt garaaži ja varikatuse funktsionaalselt sidunud ja tekkinud on hoone üle 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga, mis välistab võimaluse lahendada probleemi läbi kaebaja esitatud kasutusteatiste. Vastustaja ei ole toetunud oma vastustes ja kaebaja taotluse lahendamisel meelevaldsetele või ebaõigetele järeldustele. Kaebaja enda tellitud ja esitatud töö kinnitab vastustaja põhijärelduste õigsust. Vastustaja ja kaebaja spetsialisti fotod ja RR saadetud fotod kinnitavad samuti, et eraldiseisvaid hooneid kinnistul ei asu. Ebaselge on kaebaja seisukoht, justkui oleks vastustaja aktsepteerinud garaaži kasutust läbi päikeseküttepaneelide paigutuse. TLPA ei ole aktsepteerinud sellist juurdeehitust, mis lubaks hooned kokku ehitada. Kaebaja esitas tõendina ka Kotlepi tn 8 elamu ja garaaži ehitusprojekti seletuskirja, millest nähtub, et garaaži ja elamu vahele pidi jääma ca 10 m vahe, mida aga järgitud ei ole. Haldusasja lahendamist ei mõjuta see, et kaebaja taotlusel anti välja Tallinna Linnavolikogu 07.09.2017 otsus nr 112. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine annab kaebajale võimaluse taotleda suuremat ehitusõigust, mida kaebaja veel ei ole teinud. Vaideotsus (korraldus nr 565-k) käsitleb kõiki kaebaja taotlustega seotud küsimusi, selles on esitatud vajalikud selgitused ja viited faktilisele ja õiguslikule alusele, otsus on seadusele vastav ega saa rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu jääb vaideotsuse tühistamise nõue rahuldamata. Kuna kohus leidis, et linna keeldumine oli kaebaja esitatud teatiste alusel õiguspärane, siis ei saa kohus rahuldada ka kohustamisnõuet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-947 TLPA tõlgendus. KK 11.03.2008 eskiisilt „Üksikelamu ja abihoone laiendus ja rekonstruktsioon“ ei nähtu rajatiste kokkuehitamine. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et TLPA on 19.07.2012 andnud ehitusloa nr 57427 elamu ja garaaži vahele päikesekollektorite paigaldamiseks postide püstitamiseks, mis ei oleks olnud võimalik, kui garaaži ja elamu vahel ei oleks selleks antud ajal ruumi olnud (kui garaaž ja elamu oleks olnud kokku ehitatud). Ehitised (elamu ja garaaž) ja rajatis (päikesekollektorite alune varjualune) on ühe katusekatte, mitte ühe katuse all. Sellele viitab ka auditi aruanne nr B22/17. Ekspert märgib ka, et kõik ehitised on iseseisva kandekonstruktsiooniga. Kohus ei ole põhistanud vajadust lugeda Kotlepi tn 8 asuvaid ehitisi ja rajatist üheks hooneks (EhS § 3 lg 3). Kaebaja kinnistul asuvaid ehitisi ja rajatist saab igaüht iseseisvalt lammutada ilma, et teised ehitised ja rajatis saaks kahju. Ehitiste funktsionaalne sidumine ei tähenda tingimata konstruktsioonilist, ehituslikku sidumist ega muuda iseseisvaid ehitisi üheks ehitiseks. TLPA poolt heakskiidetud ehitusloa aluseks olnud projekt nägi ette kollektorite paigaldamise garaaži ja elamu vahele postidele, kehtestamata postide täpset asukohta, sh kaugust garaažist või eluhoonest, samuti ette kirjutamata konstruktsioonilist paigutust. Asjaolu, et postidele rajati päikesekollektorite kohtkindlaks paigaldamiseks ka katus, ei ühenda iseseisvaid ehitisi ja rajatist üheks hooneks. Varikatusele on paigaldatud päikesekollektorid, mille süsteemi rajamiseks oli vajalik TLPA luba. Kaebaja ei ole ehitise asendit võrreldes 1997. a väljastatud kasutusloaga muutnud. Otsusest ei selgu, millest kohus järeldab, et garaaži on nihutatud pärast selle kasutuselevõttu 1997. a-l. Kohus ei ole hinnanud kaebaja 02.06.2016, 20.02.2017, 10.04.2017, 12.04.2017 ja 08.11.2017 esitatud tõendeid. Oluline on, et garaaži pikendamisele on oma nõusoleku andnud Kotlepi tn 8 naaberkinnistute omanikud (KK koostatud eskiisi 11.03.2008 asendiplaanil). Kohtu seisukoht, et katastriüksuste liitmine 2012. a-l ei tähendanud, et detailplaneeringuga määratud ehitusõigus muutuks, on põhistamata. Vastuolu detailplaneeringuga puudub. Vastuolu puudub ka Haabersti üldplaneeringuga. Garaaž koos pikendusega ja päikesekollektorite alune varjualune vastavad ehitistele ja ehitamisel esitatavatele nõuetele ning on kasutamiseks ohutud. Kohtu seisukoht, et vastustaja ei saanud kasutusteatiste tagastamise ajal auditi aruandes nr B22/17 esitatud arvamusega arvestada, on kohatu. Tegemist on kohtumenetluses esitatud tõendiga, millega oli vastustajal võimalik tutvuda kohtumenetluse ajal ja esitada sellele seisukoht. Kasutusloa menetlus ei ole käesolevas asjas kohaseks menetluseks ning garaaži pikendus ja päikesekollektorite alune varjualune on võimalik kasutusele võtta kasutusteatiste alusel. Seda kinnitab ka auditi aruanne nr B22/17.

linn

palub

27.04.2018

kirjalikus

vastuses

jätta

apellatsioonkaebus

Halduskohus on õigesti leidnud, et kasutusteatiste menetlemisel sai vastustaja lähtuda kasutusteatiste esitamise ajal valitsenud tegelikust olukorrast ja vastustajale selleks ajaks esitatud dokumentidest. Auditi aruannet nr B22/17 ei olnud kasutusteatiste menetluse ajal veel koostatudki. Seetõttu sai vastustaja otsuse tegemisel lähtuda üksnes 13.02.2013 ja 13.01.2016 paikvaatluse tulemustest ja kaebaja esitatud mõõdistusprojektist. Nii visuaalsel vaatlusel kui ka mõõdistusprojektist nähtuvalt moodustavad kaebaja kinnistul asuvad abihooned ja elamu ühe ehitise. Kuivõrd õigusaktid ei defineeri, millal loetakse ehitis üheks ehitiseks ja millal mitmeks eraldi ehitiseks, siis langetab vastustaja olukorras, kus ehitist võib mingite näitajate alusel lugeda üheks, teiste näitajate põhjal aga teiseks, otsuse kaalutlusõiguse alusel, juhindudes mh linnaruumilistest kaalutlustest. Halduspraktikas on vastustaja asunud seisukohale, et hoone võib lugeda üheks ehitiseks, kui tegemist on ühe ehitusmahuga, mis kujundab linnaruumi. 9(13)

3-16-947 Määrava tähtsusega on ka piirkond, kus hoone asub. Kui hooned on omavahel ühendatud ja visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik eristada, kus üks hoone lõpeb ja teine algab, moodustub hoonemassiiv, mille ruumiline mõju keskkonnale on oluliselt erinev mitme väiksema, selgelt eraldi paikneva hoone mõjust. See nähtub selgelt RR esitatud fotodelt. Linnaruumilisest seisukohast ei oma tähtsust ehitise konstruktsiooniline lahendus. Kasutusteatiste tagastamise õiguspärasuse üle otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, et vastustaja vastuväited seoses detailplaneeringuga on tänaseks ära langenud. Detailplaneering tunnistati kaebaja kinnistu osas kehtetuks alles 07.09.2017. Paikvaatlusaktidest, kohtumenetluses esitatud fotodelt ja kaebaja enda selgitustest nähtub, et tegelikkuses on päikesekollektorid paigaldatud nn varjualuse katusele ning varjualune koos garaaži ja elamuga on ühendatud ühise katusega, moodustades hoonemassiivi, mille puhul ei ole visuaalsel vaatlusel võimalik eristada, kus üks hoone lõpeb ja teine algab. Kohus on õigesti sedastanud, et päikesekollektorite paigaldamist lubades ei ole amet lubanud abihoonete elamuga ühendamist. Asjaolu, et praegu asub ehitis naaberkinnistu Kotlepi tn 10 piirist 0,9 m kaugusel, nähtub mõõdistusprojekti asendiplaanilt, mis kuulub kaebaja esitatud mõõdistusprojekti koosseisu. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Ka auditi aruande nr B22/17 koosseisus ei olnud asendiplaani vmt, millest nähtuks muudatuste suurus, hoonete paiknemine. Nimetatud töö ei käsitle elamut üldse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-947 või kasutamisest teavitada vastavalt EhS lisale 2. EhS lisa 2 kohaselt tuleb ehitisealuse pinnaga 20‒60 m2 ja kuni 5 m kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamisel, ümberehitamisel, laiendamisel kuni 33% või laiendamisel üle 33% esitada kasutusteatis. Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 laiendamisel kuni 33% tuleb esitada kasutusteatis ja ehitusprojekt; laiendamisel üle 33% aga kasutusluba. Niisiis sõltub praeguse vaidluse lahend sellest, millise ehitisealuse pinnaga ehitist (kas alla või üle 60 m2) laiendati ning kui suur oli laiendamise mahuprotsent.

3-16-947 ehitati 1996‒1997 valmis ka elamust eraldiseisev garaaž. Ehitise vastuvõtukomisjoni 12.06.1997 aktist nähtub, et ehitise koosseisus võeti vastu ka mitteeluruum pinnaga 43,6 m2 ja ka sellele osale ehitisest anti kasutusluba. Niisiis võib arvata, et garaaž pinnaga 43,6 m 2 on seaduslikult ehitatud, saanud kasutusloa, kuid mingil põhjusel jäänud ehitisregistrisse kandmata.

3-16-947 esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebaja 05.09.2018 menetlusdokumendi positsioonidel 2.5‒2.11 märgitud menetluskulud on kantud seonduvalt esimese kohtuastme menetlusega ja neid ei esitatud halduskohtule vastavalt HKMS § 109 lg-le 1, ei ole nende kulude väljamõistmine apellatsiooniastmes võimalik ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Teises kohtuastmes taotleb kaebaja 840 euro õigusabikulude väljamõistmist, millele lisandub riigilõiv 15 eurot (II kd tl 191 ja 217‒218). Menetluskulude seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud ja menetluskulude suurus põhjendatud. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulu kokku 2516,4 eurot. HKMS § 168 lg 11 kohaselt tuleb kohtuotsus rahasumma väljamõistmist puudutavas osas täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.