Eleon AS-i kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu 12.10.2017 otsuse nr 1-11/6/3 ja juhatuse 16.10.2017 otsuse nr 1-32/90 tühistamiseks või vastustaja keelamiseks viia vaidlusaluse kinnisasja (registrinumbriga 5730650) osa läbi enampakkumist, enampakkumise tulemusi kinnitada ja enampakkumise võitjaga müügilepingut sõlmida seni, kuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on lahendanud kaebaja 03.05.2017 taotluse vaidlusaluse kinnisasja hoonestusõigusega koormamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Eleon AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Triipan
Asja läbivaatamine
10.09.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata ja tagastada Eleon AS-ile Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu.
Jätta Eleon AS-i kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulude nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.11.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Riigi omandisse kuulub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas (endises Vändra vallas) Metsaküla külas asuv kinnisasi, kinnistusregistri numbriga 5730650, riigi kinnisvararegistri objekti koodiga KV69170 (edaspidi Tootsi kinnistu). Kinnistu koosseisu kuulub 40 katastriüksust (katastritunnustega 92901:001:0223–92901:001:0262), mille kõigi sihtotstarbeks on 100% tootmismaa. Riigi kinnisvararegistri järgi on nimetatud riigivara valitsejaks Keskkonnaministeerium (KKM; kaasatud haldusorgan) ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK; vastustaja). Valitsemise eesmärgiks on tulu saamine.
2.Eleon AS (kaebaja) esitas 03.05.2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taotluse Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks kaebaja kasuks ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks vastavalt riigivaraseaduse (RVS) 5. peatüki 5. jaole.
3.RMK nõukogu otsustas 12.10.20171 otsusega nr 1-11/6/3 võõrandada Tootsi kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel, kuna kinnistu ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik. Enampakkumise alghinnaks määrati 12,3 miljonit eurot. RMK juhatus kinnitas 16.10.2017 otsusega nr 1-32/90 Tootsi kinnistu enampakkumise korra ja enampakkumise sammu. Enampakkumise toimumise ajaks määrati 08.11.2017 kl 14.00.
4.Eleon AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-2225) vastustaja 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste tühistamiseks või vastustaja keelamiseks Tootsi kinnistu osas enampakkumist läbi viia, enampakkumise tulemusi kinnitada ja enampakkumise võitjaga müügilepingut sõlmida seni, kuni MKM on lahendanud kaebaja 03.05.2017 taotluse Tootsi kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks.
5.Tallinna Halduskohus võttis 05.11.2017 määrusega Eleon AS-i kaebuse ning samade haldusaktide peale esitatud AS-i Raisner kaebuse (haldusasi nr 3-17-2234) ja Tootsi Tuulepark OÜ kaebuse (haldusasi nr 3-17-2263) menetlusse ning liitis kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-17-2225. Samuti võttis Tallinna Halduskohus 06.11.2017 määrusega menetlusse AS-i Eesti Elekter kaebuse (haldusasi nr 3-17-2274) ja liitis selle haldusasjaga nr 317-2225. Tallinna Halduskohus eraldas 14.05.2018 määrusega Eleon AS-i kaebuse haldusasjast nr 3-172225 iseseisvaks menetluseks, mille numbriks määrati 3-17-2911.
6.Tallinna Halduskohus kaasas 05.11.2017 määrusega Eesti Energia AS-i menetlusse kolmanda isikuna ning kohaldas esialgset õiguskaitset, peatades vastustaja 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste kehtivuse ja keelates vastustajal Tootsi kinnisasja võõrandamiseks enampakkumist läbi viia. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2017 määrusega vastustaja ja Eesti Energia AS-i määruskaebused halduskohtu 05.11.2017 määruse peale esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.01.2018 määrusega Eleon AS-i, AS-i Raisner, Tootsi Tuulepark OÜ ja AS-i Eesti Elekter määruskaebused, tühistas halduskohtu 05.11.2017 määruse kolmanda isiku kaasamise osas ning jättis Eesti Energia AS-i kolmanda isikuna menetlusse kaasamata.
Allkirjastatud 16.10.2017.
2(8)
3-17-2911
Riigikohus jättis 12.03.2018 määrusega Eesti Energia AS-i määruskaebuse ringkonnakohtu 24.01.2018 määruse peale menetlusse võtmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja Eleon AS-i kaebuse põhjendused olid järgmised:
7.1.Kaebaja esitas juba 03.05.2017 MKM-ile taotluse Tootsi kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks vastavalt RVS 5. peatüki 5. jaole. Kaebaja eesmärgiks on rajada Tootsi kinnistule tuulepark, kasutades selleks Eestis toodetavaid Eleon tüüpi tuulikuid, millega kaasnevad riigile nii otsesed kui kaudsed olulised sotsiaalmajanduslikud mõjud (tööhõive, maksulaekumine). MKM edastas kaebaja taotluse ka KKM-ile. Samuti edastas kaebaja oma taotluse vastustajale 15.05.2017. MKM vastas kaebajale, et taotlust ei ole võimalik lahendada seni, kuni Vabariigi Valitsus on vastu võtnud RVS § 741 lg-s 3 nimetatud rakendusmääruse. MKM on saanud Euroopa Komisjonilt esialgse hinnangu, et tegemist ei ole riigiabiga. Valminud on täiendatud määruse eelnõu, mis saadetakse kooskõlastusringile. Seega on määruse eelnõu menetlemisel ja seetõttu viibib ka kaebaja taotluse menetlemine. Rakendusakti vastu võtmata jätmine ei mõjuta seaduse jõustumist (vt Riigikohtu 10.04.2018 lahend asjas nr 5-17-42). Kaebaja taotlus on esitatud kehtiva seaduse alusel ja pädev haldusorgan on selle menetlusse võtnud. Kaebaja taotlust ei ole seni lahendatud, sh läbi vaatamata jäetud. MKM-i vastu kohustamiskaebuse esitamata jätmine ei mõjuta praeguse kaebuse rahuldamist.
7.2.Vastustaja otsused on õigusvastased, kuna kaebaja taotluse menetlus sama kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks on pooleli. Võrdsuspõhimõttest tuleb, et haldusorganitel tuleb lahendada isikute taotlused nende saabumise järjekorras. Eriti olukorras, kus tegemist on sama piiratud ressursi omandamisele või kasutamisele suunatud taotlustega. Kaebaja esitas taotluse sama kinnistu osas enne riigivara enampakkumise korras võõrandamise algatamist. Enne kaebaja taotluse lahendamist ei ole lubatud algatada sama kinnisasja võõrandamise menetlust, sest kinnistu võõrandamine muudaks kaebaja taotluse lahendamise võimatuks. Seejuures olid nii KKM kui vastustaja kaebaja taotlusest teadlikud. Vastustaja ei ole teostanud diskretsiooni nõuetekohaselt. Erinevaid huve pole kaalutud. Tegemist on halduse kuritarvitamisega, mis toob kaasa haldusakti tühistamise.
7.3.Kaebaja taotleb alternatiivselt Tootsi kinnistu enampakkumise läbiviimise ja võõrandamise keelamist kuni kaebaja taotluse lahendamiseni. Kaebaja õiguste rikkumise tagajärjed oleksid pöördumatud.
7.4.Kaebuse eesmärgiks ei ole kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmine, vaid tema taotluse nõuetekohane lahendamine. Nimetatud eesmärki on võimalik kaebusega saavutada. See, kas riik otsustab kaebaja taotluse rahuldada või mitte, ei ole praeguse vaidluse küsimus. Kaebajal on õiguspärane ootus õiglasele menetlusele.
7.5.Vastustajal puudus pädevus otsustada Tootsi kinnistu võõrandamine metsaseaduse (MS) alusel. Tegemist ei ole riigimetsamaaga, vaid tootmismaaga (MS § 53 lg 2).
7.6.Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusaktiks, millest tekiksid õigused ja kohustused. Tootsi kinnistu valitseja on KKM, mitte Vabariigi Valitsus, seega pidanuks riigivara võõrandamise RVS § 37 lg 1 alusel otsustama KKM. Vastustaja täidab riigivara valitseja ülesandeid RVS § 4 lg-te 3 ja 31 mõistes. Seega oli enampakkumise aluseks RMK nõukogu 12.10.2017 otsus, mitte Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokolliline otsus. 12.10.2017 otsuses ei ole varasematele menetlustele viidatud, vaid tuginetud MS-ile.
3(8)
3-17-2911
7.7.Tootsi kinnistu hoonestusõigusega koormamisel tuulepargi rajamise eesmärgil on oluliselt suuremad positiivsed mõjud, kuid enampakkumise käigus võõrandamisel. Riik teeniks suuremat tulu – kaebaja maksaks riigile pikaajaliselt tasu. Turuväärtuse kasvades on võimalik tasu tõsta. Enampakkumise võitja võib kasutada tuulepargi ehitusel välismaiseid tuulikuid, mille tõttu jääks kohaliku tuuletehnoloogia tööstuse arengu potentsiaal kasutamata ja riigile positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud tekkimata. Enampakkumise tingimused ei kohusta tuuleparki rajama ja ei ole tagatud avalikuks huviks olev taastuvenergia tootmise mahu suurenemine. Kaebaja huviks on taastuvenergia tootmine Tootsi tuulepargis, mis aitab kaasa energiamajanduse arengukavas toodud eesmärkide täitmisele.
Vastustaja RMK palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Kaebaja taotluse esitamine MKM-ile ei saa olla takistuseks vastustaja poolt kinnisasja võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. Kaebajal puudub õigus nõuda riigile kuuluva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamist kinnisasja avalikul enampakkumisel võõrandamise asemel. See on üksnes riigi otsustada, kas koormata kinnisasi hoonestusõigusega või võõrandada avalikul enampakkumisel. Vabariigi Valitsus tegi juba 27.04.2017 protokollilise otsuse, millega nõustus Tootsi kinnistu osas avaliku enampakkumise korraldamisega ja tegi KKM-ile ülesandeks kuulutada välja avalik enampakkumine. Seega otsustati avaliku enampakkumise korraldamine enne kaebaja taotluse esitamist. Vastustaja 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsused tehti Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollilise otsuse täitmiseks.
8.2.Kuni Vabariigi Valitsus ei ole nõutavat rakendusmäärust kehtestanud, ei ole võimalik RVS
5.peatüki 5. jao kohaseid taotlusi esitada ega menetleda. Kaebaja taotlust ei saa pidada RVS § 741 lg-s 3 nimetatud taotluseks ja seda ei ole võimalik sellisena menetleda.
8.3.Kuna riik oli juba enne kaebaja taotluse esitamist otsustanud võõrandada kinnisasja avalikul enampakkumisel, ei pidanud ega saanudki vastustaja kaaluda muid alternatiive. Vastustajal pädevusse ei kuulu kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise taotluste lahendamine. Isegi kui riik oleks pidanud kaaluma kinnisasja otsustuskorras koormamist hoonestusõigusega kaebaja kasuks, siis oli ka see võimatu RVS § 741 lg-s 3 nimetatud taotluse puudumise tõttu.
8.4.Tootsi kinnisasja suhtes ei ole esitatud mitut taotlust, seega mingist taotluste järjekorrast rääkida ei saa. Kui mingist järjekorrast rääkida, koosneb see Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollilisest otsusest ja kaebaja taotlusest. Kaebaja ei esitanud oma taotlust enne riigivara võõrandamise algatamist, sest riik algatas kinnisasja võõrandamise juba 27.04.2017. Isegi kui riik oleks algatanud kinnisasja avalikul enampakkumisel võõrandamise alles pärast kaebaja taotluse esitamist, siis jääb arusaamatuks, millise õigusnormiga oleks see vastuolus. Kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks.
8.5.Kaebaja ei ole esitanud kohustamiskaebust tema taotluse läbivaatamiseks. Isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei ole selle tulemuseks see, et kaebaja taotlus vaadatakse läbi või kinnisasi koormatakse otsustuskorras hoonestusõigusega kaebaja kasuks.
8.6.Kinnisasja võõrandamise vastu on avalik huvi. Enampakkumine on avalik ja kõigil soovijatel (ka kaebajal) on võimalik sellel osaleda. Tuuleparkide arendajatel on kinnisasja omandamise ja enampakkumisel osalemise vastu suur huvi. Avalikuks huviks on ka see, et kinnistule asutakse rajama planeeringu kohast tuuleparki, mis tähendaks rohelise energia tootmise hüppelist kasvu Eestis. Eestile jääks võõrandamise menetluse tühistamisega saavutamata Eesti suurim taastuvenergia projekt ja täiendavate töökohta loomine PõhjaPärnumaa valda. Kinnisasja võõrandamise tulemusena laekub riigieelarvesse vähemalt
4(8)
3-17-2911
12,3 miljonit eurot. Nii suure summa laekumine riigieelarvesse on avalik huvi. Avalikku huvi kaaludes tuleks seda võrrelda kaebaja erahuviga, kuid kaebajal ei saa olla seadusega kaitstud huvi selle vastu, et kinnisasja omanikuks jääks riik. Seega ei ole antud juhul avalikku huvi võimalik kaebaja erahuviga kõrvutada.
9.Kaasatud haldusorgan KKM palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning tühistada esialgse õiguskaitse abinõu. Põhjendused:
9.1.Kaebajal puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud haldusaktid ei riku tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole esitanud kaebust MKM-i kohustamiseks. Kaebusega ei ole võimalik saavutada olukorda, kus MKM vaataks kaebaja taotluse läbi ja seaks Tootsi kinnistule hoonestusõiguse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et riik koormaks kinnisasja kaebaja kasuks hoonestusõigusega, mitte ei võõrandaks oma omandit. Olenemata taotlustest, mis on kinnisasja osas esitatud, võib riik ikkagi otsustada kinnisasja võõrandada. Taotluse esitamine ei tekitanud kaebajale riigivara suhtes mistahes õigusi, mida vara müük enampakkumisel saaks rikkuda.
9.2.Vastustajal oli pädevus MS-i alusel otsustada Tootsi kinnistu enampakkumine. MS ei reguleeri vaid metsamaaga seotut, vaid igasuguse RMK valdusesse antud või tema enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks kogu MS-i 4. peatüki 7. jagu oma sisulise mõtte.
9.3.Vastustajal ei olnud kohustust oodata enampakkumise väljakuulutamisega, kuni MKM on teinud kaebaja taotluse osas otsuse. Ühelgi isikul ei ole subjektiivset õigust eeldada, et tema taotluse alusel seatakse hoonestusõigus riigile kuuluvale kinnisasjale. Isegi kui haldusorganitele esitatud taotlusi tuleb lahendada nende esitamise järjekorras, siis MKM-ile ei ole esitatud teisi taotlusi Tootsi kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks. Vabariigi Valitsus otsustas Tootsi kinnistu võõrandamise enampakkumise korras juba 27.04.2017, seega enne kaebaja taotlust. Vabariigi Valitsuse otsuse kohta on avaldatud pressiteade ning uudised Eesti Rahvusringhäälingu veebilehel ja 28.04.2017 Äripäevas. Seega oli vastav teave avalikult teatavaks tehtud ja kaebaja pidi olema sellest teadlik. Sellest tulenevalt ei saanud kaebajal olla õigustatud ootust, et Tootsi kinnistut ei võõrandata enampakkumisel, vaid et see jääb riigi omandisse ja sellele seatakse kaebaja kasuks hoonestusõigus. Riigi kui kinnisasja omaniku õigust oma kinnisasja vabalt võõrandada ei saa piirata asjaolu, et on esitatud taotlus kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks. See, kas ja kuidas on MKM kaebaja taotlust menetlenud, ei puuduta vastustaja otsuseid ega nende õiguspärasust.
KOHTU PÕHJENDUSED
Uue tõendi tagastamine
10.Kaebaja esitas kohtuistungil uue tõendina Vabariigi Valitsuse määruse „Riigile kuuluva ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemine ning otsustamise tingimused ja kord“ eelnõu (10.08.2018). Kohus lubas otsustada selle asja juurde võtmise kohtuotsuses.
11.Kohus jätab kaebaja esitatud eelnõu asja juurde võtmata. Tegemist ei ole asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid sisaldava dokumendiga. See, kuidas hakatakse RVS § 743 lg 1 alusel esitatud taotlusi menetlema, ei muuda praeguse vaidluse lahendust. Kuna tegemist on alles eelnõuga, mis võib veel muutuda, siis ei anna see ka täit teavet määruse alusel toimuva hakkava menetluse kohta. Esitatud dokumendi vastuvõtmine ei ole vajalik kaebaja
5(8)
3-17-2911
nõuete või väidete toetamiseks. Kohtutoimikut ei ole põhjendatud koormata asja lahendamise seisukohalt asjakohatute materjalidega. Seetõttu tagastab kohus esitatud tõendi selle esitajale. Kaebuse lahendamine
12.Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja 03.05.2017 MKM-ile taotluse Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks kaebaja kasuks ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks. Sellise taotluse esitamist võimaldab RVS § 743 lg 1. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Vabariigi Valitsus ei ole veel vastu võtnud RVS § 741 lg 3 kohast määrust selliste taotluste menetlemiseks. See aga ei saa takistada taotluse esitamist, mille esitamise õigus tuleb otse seadusest. Asjaoludest nähtuvalt ei ole MKM kaebaja taotlust tagasi lükanud ega läbi vaatamata jätnud. Seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole asjakohast taotlust esitanud. Taotluse menetlemise takistus on tingitud riigist, mitte kaebajast tulenevatest põhjustest.
13.Asja lahendamisel omavad tähtsust riigi kui Tootsi kinnistu omaniku õigused. Riigil kinnisasja omanikuna on samasugused õigused ja kohustused nagu teistel omanikel, sh õigus asja vabalt käsutada. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega (asjaõigusseaduse § 68 lg 2). Praegusel juhul on riik otsustanud Tootsi kinnistu võõrandada, sest talle endale ei ole seda kinnistut vaja. Olenemata sellest, kas lugeda kinnistu võõrandamise otsuseks ja võõrandamismenetluse aluseks Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollilist otsust või RMK 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuseid, saab kaebajal olla õigus vaidlustada võõrandamise otsust juhul, kui tal endal on mingi õigus sellele kinnistule, mida kinnistu võõrandamine saaks rikkuda. Kohtu hinnangul annab RVS § 743 lg 1 isikule õiguse esitada taotlus kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks või koormamiseks tema kasuks, kuid ei anna isikule subjektiivset õigust sellist võõrandamist või koormamist nõuda. Analoogselt on kohtupraktikas leitud, et isikul on õigus taotleda struktuuritoetust, kuid ei ole subjektiivset õigust toetusele (nt Riigikohtu 10.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 23). Isikule on antud õigus nõuda riigile kuuluva kinnisasja võõrandamist vaid erandlikel juhtudel, nt omandireformimenetluses. Praegusel juhul kaebajal selline õigus puudub. Järelikult ei saa RMK otsused, millega otsustati Tootsi kinnistu enampakkumisel võõrandada, kaebaja õigusi rikkuda. Ainult riigil kui omanikul on õigus otsustada, kas Tootsi kinnistu võõrandada või koormata. Kuna vaidlusalused otsused ei riku kaebaja õigusi, puudub alus kaebaja tühistamiskaebust rahuldada (HKMS § 44 lg 1).
14.RVS-ist ei tule nõuet, et riik ei võiks enne RVS § 743 lg-s 1 nimetatud taotluse lahendamist otsustada riigi kinnisvara muul viisil võõrandada. Kinnistu võõrandamine muudab küll kaebaja taotluse rahuldamise võimatuks, kuid õigus taotluse menetlemisele ei prevaleeri omaniku õiguse üle oma asja vabalt käsutada. Kaebaja esitas oma taotluse ajal, mil oli juba teada riigi kõrgeimal tasemel tehtud otsus võõrandada kinnistu enampakkumisel. Sellise otsuse tegemine nähtub Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollist. Olenemata sellest, kas lugeda selline otsus haldusaktiks või mitte, oli tegemist riigivara käsutamise suhtes riigi seisukoha kujundamisega. Igal juhul oli tegemist halduse sisesuhtes siduva otsusega. KKM-il tuli Vabariigi Valitsuse otsust järgida ja RMK-il omakorda KKM-i juhist. Vabariigi Valitsuse otsus tehti avalikult teatavaks. Seega ei saanud kaebajal oma taotluse esitamisel tekkida õiguspärast ootust, et riik koormab selle hoopis kaebaja kasuks hoonestusõigusega. RVS § 19 lg 2 p-st 2 ja § 744 lg-st 4 järelduvalt tulnuks selline otsus langetada Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsus oli oma otsuse Tootsi kinnistu käsutamise osas langetanud juba 27.04.2017 istungil. Järelikult ei ole kaebaja õiguspärast ootust rikutud. Samas tuleb möönda seda, et kaebaja taotluse menetlusse võtmise ja talle ebamäärase lootuse andmise asemel võinuks riik kohe kaebaja taotluse tagastada viitega Tootsi kinnistu osas varem tehtud võõrandamise otsusele.
6(8)
3-17-2911
15.Kuna vaidlusalused otsused ei riku kaebaja õigusi, puudub kaebajal ka alus nõuda enampakkumise läbiviimise keelamist. Seetõttu tuleb ka kaebaja keelamiskaebus jätta rahuldamata.
16.Vastavalt kohtupraktikas valdavalt tunnustatud põhimõttele peab piiratud avaliku ressursi kasutusse andmine toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Riigi otsus võõrandada Tootsi kinnistu avalikul enampakkumisel on avalike huvidega enam kooskõlas, kui kinnistu koormamine otsustuskorras ühe ettevõtja kasuks. Enampakkumine annab kõigile huvitatud isikutele võrdse võimaluse kinnistu omandamise nimel konkureerida. Arvestades, et tegemist on ühega vähestest piirkondadest, kuhu on Eestis võimalik tuuleparki rajada, on selle kinnistu omandamisest huvitatud mitmed tuuleenergiaettevõtjad. Tuuleenergiaettevõtjate suur huvi Tootsi kinnistu omandamise vastu ilmnes selgelt haldusasjas nr 3-16-2635 esitatud kaebustest, kus vaidlustati Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korraldust nr 404 Tootsi kinnistu üleandmise kohta mitterahalise sissemaksena Eesti Energia AS-i aktsiakapitali. Tootsi kinnistu võõrandamine enampakkumisel otsustati nimelt selleks, et kõigil soovijatel oleks võimalus võrdselt kinnistu omandamist taotleda. Suure huvi tõttu kinnistu vastu võib enampakkumise tulemusel riigile laekuda suurem tulu kui otsustuskorras koormamise korral. Sarnaselt teistele tuuleenergiaettevõtjatele on ka kaebajal võimalik enampakkumisel osaleda ja oma pakkumine esitada.
17.Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus pädevus otsustada Tootsi kinnistu võõrandamine MS-i alusel. MS § 53 lg 1 järgi koosneb RMK vara riigivara valitseja poolt RMK valdusesse antud ning RMK enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud kinnis- ja vallasasjadest ning rahaliselt hinnatavatest õigustest ja kohustustest. Sama paragrahvi lg 2 järgi on RMK KKM-i valitsetavat riigimetsamaad ja RMK valduses olevat muud vara valitsema volitatud asutus. Viidatud sätetest nähtub, et RMK vara hulka võib kuuluda ka muu vara peale metsamaa, sh muud kinnisvara. RMK-l on MS § 53 lg 3 järgi õigus tema valduses olevat vara käsutada, järelikult oli tal ka õigus Tootsi kinnistut võõrandada. Vastustaja 12.10.2017 otsusest nähtuvalt oli vastustajal kinnistu võõrandamiseks olemas ka KKM-i kui riigivara valitseja nõusolek – KKM-i 10.05.2017 kooskõlastuskiri nr 13-1/17/3203-22 (Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 31 lg 1). Otsus ja menetluskulude jaotus
18.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
19.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
20.Vastustaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kogusummas 2296,25 eurot. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine haldusorganile põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt nt Riigikohtu 21.06.2012 otsust asjas nr 33-1-26-12, p-d 29 ja 30). Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt on vastustaja korraldanud korduvalt kinnisvara enampakkumisi, seega ei väljunud enampakkumise korraldamise teema vastustaja igapäevasest põhitegevusest. Praeguse vaidluse põhisisu oli selles, kas riik pidi Tootsi kinnistu võõrandamise otsustamisel arvestama kaebaja esitatud hoonestusõigusega koormamise taotlusega. Kohus möönab, et RVS § 743 lg-d 1 nimetatud taotluste lahendamine ei kuulu vastustaja pädevusse. Samas on vastustajal MS § 55 lg 2 p-st 5 nähtuvalt ka endal õigus
Kättesaadav KKM-i dokumendiregistrist aadressil http://dhs-adrkem.envir.ee/Display.aspx?ID=31393&Root=31393.
7(8)
3-17-2911
teha otsuseid kinnisasja koormamise kohta piiratud asjaõigusega. Järelikult ei saanud olla tegemist vastustaja jaoks täiesti võõra teemaga. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult sedavõrd keerulise vaidlusega, milles vastustaja vajanuks haldusvälist õigusabi. Vastustaja veebilehe andmetel on vastustajal olemas õigusosakond, seega pidi tal olema olemas ka võimekus kohtumenetluses osaleda. Seetõttu ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud ja vastustaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
21.Kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja HKMS ei võimalda kaasatud haldusorgani menetluskulusid välja mõista, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Esialgse õiguskaitse taotlus
22.HKMS § 253 lg 3 järgi tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
23.Halduskohus peatas 05.11.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-2225 Eleon AS-i, AS-i Raisner ja Tootsi Tuulepark OÜ õiguste esialgseks kaitseks RMK 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste kehtivuse ning keelas RMK-l Tootsi kinnistu võõrandamiseks enampakkumist läbi viia. Kohus jätab praeguse otsusega Eleon AS-i kaebuse rahuldamata. Samas on esialgset õiguskaitset kohaldatud ka teiste viidatud kaebajate õiguste kaitseks, kelle kaebusi ei ole kohus veel sisuliselt lahendanud. Seetõttu ei saa kohus esialgset õiguskaitset praegusel juhul tühistada. Igal juhul kaotab esialgne õiguskaitse kehtivuse juhul, kui kõigi viidatud kaebajate kaebused jäävad rahuldamata ja sellekohased otsused jõustuvad (HKMS § 249 lg 4). Samuti võib kohus teiste kaebajate kaebuste lahendamisel leida, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole enam vajalik või proportsionaalne ning selle enne otsuse jõustumist tühistada.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.