AS-i Raisner kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu 12.10.2017 otsuse nr 1-11/6/3 tühistamiseks; Tootsi Tuulepark OÜ kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu 12.10.2017 otsuse nr 1-11/6/3 ja juhatuse 16.10.2017 otsuse nr 1-32/90 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks enampakkumisel osalevaid pakkujaid ebavõrdselt kohtlevate tingimuste osas ning vastustaja kohustamiseks viima vaidlusaluse kinnisasja (registrinumbriga 5730650) enampakkumise tingimused kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega; AS-i Eesti Elekter kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu 12.10.2017 otsuse nr 1-11/6/3 ja juhatuse 16.10.2017 otsuse nr 1-32/90 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – AS Raisner, volitatud esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja advokaat Edgar-Kaj Velbri Kaebaja II – Tootsi Tuulepark OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Allar Jõks ja Kaspar Endrikson Kaebaja III – AS Eesti Elekter, volitatud esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Triipan
Asja läbivaatamine
10.09.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Keskkonnaministeeriumi taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks.
Jätta AS-i Raisner kaebus rahuldamata.
Rahuldada Tootsi Tuulepark OÜ ja AS-i Eesti Elekter kaebused osaliselt.
4.Tühistada Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 16.10.2017 otsus nr 1-32/90 osas, milles teavitati kinnistu enampakkumise toimumisest ette kolm nädalat.
5.Kohustada Riigimetsa Majandamise Keskust avaldama enampakkumise teate varem kui kolm nädalat enne enampakkumise toimumist ning võimaldama enampakkumisel osalemisest huvitatud isikutel tutvuda enne enampakkumise toimumist lepinguprojektiga.
Muus osas jätta Tootsi Tuulepark OÜ ja AS-i Eesti Elekter kaebused rahuldamata.
7.Mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt Tootsi Tuulepark OÜ kasuks välja menetluskulu 2349 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend üheksa) eurot 34 senti.
8.Mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt AS-i Eesti Elekter kasuks välja menetluskulu 2027 (kaks tuhat kakskümmend seitse) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.12.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi omandisse kuulub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas (endises Vändra vallas) Metsakülas asuv kinnisasi, kinnistusregistri numbriga 5730650, riigi kinnisvararegistri objekti koodiga KV69170 (edaspidi Tootsi kinnistu). Kinnistu koosseisu kuulub 40 katastriüksust (katastritunnustega 92901:001:0223–92901:001:0262) sihtotstarbega 100% tootmismaa. Riigi kinnisvararegistri järgi on nimetatud riigivara valitsejaks Keskkonnaministeerium (kaasatud haldusorgan) ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK; vastustaja). Valitsemise eesmärgiks on tulu saamine. Riigi kinnisvararegistri ja ehitisregistri andmetel asub kinnistul rajatis Tootsi tuulepargid (ehitisregistri kood 220800843), peamise kasutusotstarbega tuuleelektrijaama rajatis, ehitusaluse pinnaga 15 238 m2. Rajatise ehitamise aluseks on Vändra Vallavalitsuse 22.11.2016 korraldusega nr 231 antud 24.11.2016 ehitusluba nr 1612271/22109.1 Rajatise ehitamisega alustati teatise kohaselt 01.12.2016. Rajatis on alles ehitamisel ja selle kavandatav kasutusele võtmise aeg on 01.01.2020.
2.RMK nõukogu otsustas 12.10.20172 otsusega nr 1-11/6-3 võõrandada Tootsi kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel, kuna kinnistu ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik. Enampakkumise alghinnaks määrati 12,3 miljonit eurot, ettemaksuks 1,23 miljonit eurot ja osavõtutasuks 3000 eurot. Juhatusel tuli kinnitada enne enampakkumise väljakuulutamist avaliku suulise enampakkumise kord, sh kinnisasja enampakkumise samm. Enampakkumise kuulutus ja tingimused tuli avaldada hiljemalt 3 nädalat enne enampakkumise toimumist vähemalt Ametlikes Teadaannetes, RMK veebilehel ja suuremates päevalehtedes.
Ehitusluba on vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-2515. Allkirjastatud 16.10.2017.
2(25)
3-17-2225
RMK juhatus kinnitas 16.10.2017 otsusega nr 1-32/90 Tootsi kinnistu enampakkumise korra ja enampakkumise sammu. Enampakkumise toimumise ajaks määrati 08.11.2017 kl 14.00. Enampakkumise teade avaldati 16.10.2017 Ametlikes Teadaannetes ja RMK veebilehel3.
3.AS Raisner esitas 31.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-2234) vastustaja 12.10.2017 otsuse tühistamiseks.
4.Tootsi Tuulepark OÜ esitas 02.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 317-2263) vastustaja 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks Tootsi kinnistu enampakkumisel osalevaid pakkujaid ebavõrdselt kohtlevate tingimuste osas ning vastustaja kohustamiseks viima Tootsi kinnistu enampakkumise tingimused kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega.
5.AS Eesti Elekter esitas 06.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-172274) vastustaja 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis 05.11.2017 määrusega AS-i Raisner ja Tootsi Tuulepark OÜ kaebused ning samade haldusaktide peale esitatud Eleon AS-i kaebuse (haldusasi nr 3-17-2225) menetlusse ning liitis kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-17-2225. Samuti võttis Tallinna Halduskohus 06.11.2017 määrusega menetlusse AS-i Eesti Elekter kaebuse ja liitis selle haldusasjaga nr 3-17-2225. Tallinna Halduskohus eraldas 14.05.2018 määrusega Eleon AS-i kaebuse haldusasjast nr 3-172225 iseseisvaks menetluseks, mille numbriks määrati 3-17-2911.
7.Tallinna Halduskohus kaasas 05.11.2017 määrusega Eesti Energia AS-i menetlusse kolmanda isikuna ning kohaldas esialgset õiguskaitset, peatades vastustaja 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste kehtivuse ja keelates vastustajal Tootsi kinnisasja võõrandamiseks enampakkumist läbi viia. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2017 määrusega vastustaja ja Eesti Energia AS-i määruskaebused halduskohtu 05.11.2017 määruse peale esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.01.2018 määrusega Eleon AS-i, AS-i Raisner, Tootsi Tuulepark OÜ ja AS-i Eesti Elekter määruskaebused, tühistas halduskohtu 05.11.2017 määruse kolmanda isiku kaasamise osas ning jättis Eesti Energia AS-i kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. Riigikohus jättis 12.03.2018 määrusega Eesti Energia AS-i määruskaebuse ringkonnakohtu 24.01.2018 määruse peale menetlusse võtmata.
RMK ja Keskkonnaministeerium palusid jätta kaebused rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
AS-i Raisner kaebuse põhjendused:
9.1.Kaebaja on tuuleparkide arendamisega tegelev äriühing. Riigikaitseliste piirangute tõttu on ainus reaalne lähiajal arendatav suurem tuulepark Tootsi tuulepark. Kõigil arendajatel peab olema võrdne võimalus selle arendamisele konkureerida. Samas on Eesti Energia AS juba 2016.
a algusest esitlenud Tootsi tuuleparki enda rajatavana. Ta kuulutas 23.09.2016 välja riigihanke Tootsi tuulepargi kompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks ning sai Vändra Vallavalitsuse 22.11.2016 korraldusega nr 231 ehitusloa tuulepargi rajamiseks. Kaebajale keelduti sellepärast ehitusluba väljastamast. Eesti Energia AS alustas ehitustegevust tuulepargi rajamiseks 12.12.2016. Vastustaja ei ole ebaseaduslikku ehitustegevust takistanud. Eesti Energia AS ja Elering AS sõlmisid 30.12.2016 liitumislepingu Tootsi tuulepargi elektrivõrku liitmiseks. Selletõttu on Elering AS keeldunud liitumislepingu sõlmimisest teiste arendajatega. Vabariigi Valitsus otsustas 09.12.2016 korraldusega nr 404 anda Tootsi kinnistu Eesti Energia AS-ile üle mitterahalise sissemaksena, kuid tühistas selle oma 28.04.2017 korraldusega nr 129. Sellele vaatamata on Eesti Energia AS jätkanud teede ja tehnovõrkude arendamist tuulepargi jaoks. Samuti käsitleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Eesti Energia AS-i jätkuvalt Tootsi tuulepargi arendajana.
9.2.Enampakkumise tingimustest nähtub Eesti Energia AS-i oluline eelisseisund. Formaalse enampakkumisega on püütud luua näivus ausast konkurentsist. Kaebaja eesmärk on osaleda Tootsi kinnistu enampakkumisel, milles on loodud kõigile osalejatele võrdsed tingimused. Eesti Energia AS-i huvi oli alustada tuulepargi ehitamisega enne 31.12.2016, et taotleda taastuvenergia toetust. Ilma taastuvenergia toetuseta ei ole tuuleenergia tootmine konkurentsivõimeline. Muudetud taastuvenergia toetusskeemi kohaselt jäävad senised toetused kehtima vaid olemasolevatele tootjatele, kelle hulka on võimalik arvata ka ehitusjärgus tuulepargi arendaja. Tootsi tuulepargi võimsus moodustab valmimisel ligi 1/3 kogu Eesti tuuleenergia tootmisvõimsusest ja selle opereerijale makstakse seega 1/3 kogu tuuleenergia toetusest (10,74 miljonit eurot). Teised arendajad tuulepargi rajamisel taastuvenergia toetust kindlasti ei saaks, vaid peaksid ootama vähempakkumist, mis toimub mitte varem kui pärast 2020. a.
9.3.Kui kinnistu omandab Eesti Energia AS, saab ta sinna kohe ehitama hakata. Teised peaksid taotlema Eesti Energia AS-ile antud ehitusloa tühistamist ja uut ehitusluba, sh saama kooskõlastuse Kaitseministeeriumilt. Kuna Kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumine on peatanud suurema osa Eesti tuulepargiprojektidest, riskivad teised kinnisasja soetuskulude kaotamisega. Eesti Energia AS-l seda riski ei ole.
9.4.Eesti Energia AS on sõlminud Elering AS-iga liitumislepingu Tootsi tuulepargi elektrivõrku liitmiseks. Sellega on Tootsi piirkonna võrguressurss ammendunud. Uute õhuliinide ehitustööde valmimisajaks on planeeritud 2020. a lõpp. Elering AS-i poolt kaebajalt nõutud liitumistasu suuruseks on 836 404 eurot. Kui Eesti Energia AS-il puudub kohustus liitumislepingut enampakkumise võitjale üle anda, pole teistel võimalik Tootsi tuuleparki enne 2020. a lõppu elektrivõrguga liita.
9.5.Eesti Energia AS on kogunud 2013.-2015. a Tootsi kinnistul tuuleandmeid. Tuulepargi rentaablus sõltub sellest, millised on tuuletingimused. Teistele ei ole andmeid väljastatud.
9.6.Enampakkumine viiakse läbi lühikese etteteatamistähtajaga (3 nädalat), võimaldades sellel osaleda vaid isikutel, kellel on olnud võimalik asjakohased tasuvusarvutused tellida ja finantseerimine korraldada juba enne enampakkumise väljakuulutamist. RMK-l ei saa olla põhjust vara võõrandamisega kiirustada. Küll aga on Eesti Energia AS-il kiire, sest taastuvenergia toetuse saamiseks peab rajatis valmima ja asuma energiat võrku andma hiljemalt 31.12.2020. See viitab Eesti Energia AS-i huvide eelistamisele.
9.7.Enampakkumisel osalemise eelduseks on kinnitus enampakkumise tingimustega nõustumise kohta. Sellega kärbitakse võimalust enampakkumise tulemust vaidlustada ja see teenib Eesti Energia AS-i kui eeldatava võitja huve.
4(25)
3-17-2225
9.8.Enampakkumine oleks võimalik võrdsetel tingimustel, kui enne likvideeritaks ebaseaduslik rajatis, tunnistataks ehitusluba kehtetuks, kõigile osalejatele antaks ligipääs tuuleandmetele ja enampakkumisest teavitataks ette mõistlik aeg.
9.9.Diskrimineerimise tõttu on enampakkumine vastuolus riigiabi reeglitega. Eesti Energia AS-ile antakse valikuliselt riigivara arvelt majanduslik eelis, andes talle võimaluse toota eelistingimustel taastuvenergiat. Sellega kahjustub konkurents taastuvenergiaturul. Kuna elektriturg on rahvusvaheline, mõjutab see liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 tähenduses. Riigiabi andmist maa müügil käsitleb Euroopa Komisjoni teatis ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta (97/C 209/034; maa teatis). Enampakkumine ei ole kooskõlas maa teatisega, sest vastustaja on teavitanud enampakkumisest ette 3 nädalat ning vaid enda veebilehel ja Ametlikes Teadaannetest. Kaebajal ei ole olnud piisavalt aega, et selgitada välja enampakkumisel osalemise tasuvus ja sõlmida selleks vajalikud rahastamislepingud. Eesti Energia AS on seatud olulisse eelisseisundisse, mis ei võimalda teistel ostjatel konkureerida ausatel ja võrdsetel tingimustel. Seega on tegemist ebaseadustiku riigiabiga. Riik ei ole saanud Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba (ELTL art 108 lg 3).
9.10.Enampakkumine on vastuolus riigivaraseadusega (RVS). Arvestades tuulepargi rajamiseks sobivate kinnisasjade defitsiiti, on Tootsi kinnistu näol tegemist olulise avaliku ressursiga, mille kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Antud juhul pole seda tagatud. Rikutud on ka enampakkumise korraldamise menetlusnõudeid. RMK pole võimaldanud tutvuda lepinguprojektiga (RVS § 58 lg 2, keskkonnaministri 28.04.2010 määruse nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” (määrus nr 14) § 11 lg 2 p 11). Kui RMK pakub hiljem välja ebamõistlikud lepingutingimused, kaotab edukas pakkuja ettemaksu. RMK on rikkunud RVS § 58 lg-t 3, sest enampakkumine kuulutati välja ebamõistlikult lühikese etteteatamistähtajaga ega ole arvestatud väljaspool Eestit olevate huvilistega.
9.11.Riik tegutseb omavoliliselt ja võrdse kohtlemise põhimõtte vastaselt (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 10 ja § 12 lg 1). Tegemist on suunatud pakkumisega. Eesti Energia AS-ile antakse eelisjärjekorras üle oluline vahend, mis ainsana võimaldab Eestis rajada suuremahulist tuuleparki, kusjuures riik on ise keelanud mujale tuuleparkide rajamise. Seeläbi välistatakse teiste tuuleparkide arendajate võimalus oma majandustegevust läbi viia, piirates nende ligipääsu elektriturule. Vaidlustatud otsuste tagajärjel ei eksisteeri taastuvenergia tootmisel Eestis enam vaba turgu. RMK ei ole teostanud enampakkumise tingimuste seadmisel sisulist kaalumist. Legitiimset eesmärki ei saa praegusel juhul olla, kuna puudub PS-ist tulenev õigustus ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse sellisel kujul piiramiseks. Kui ka eeldada legitiimse eesmärgi esinemist, ei vasta vaidlustatav otsus proportsionaalsuse põhimõttele. Mistahes legitiimse eesmärgi puhul ei saa kaebaja põhiõiguste selline piiramine olla vajalik ega mõõdukas. Praegusel juhul ei esine mistahes põhjust, mis oleks niivõrd kaalukas, et õigustaks suure osa elektrituru jagamist ühe suure turujõuga turuosalise kätte, piirates samaaegselt konkureerivate turuosaliste võimalust taastuvenergiat toota.
10.Tootsi Tuulepark OÜ kaebuse põhjendused:
10.1.Kaebaja on Tootsi tuulepargi arendamiseks asutatud äriühing, kes soovib omandada Tootsi kinnistu. Vaidlustatud otsustega ei tagata kinnisasja võõrandamist konkureeriva, ausa,
CELEXi nr 31997Y0710(01).
5(25)
3-17-2225
läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse käigus. Seega kaasneks enampakkumise võitjale keelatud riigiabi. Enampakkumise tingimused eelistavad põhjendamatult Eesti Energia AS-i, kellele ainsana on tehtud kättesaadavaks tuulepargi rajamise ja elektritootmise tingimused. Kaebajale on nende väljastamisest keeldutud. Seega puudub tal teave adekvaatse pakkumise esitamiseks. Üksnes Eesti Energia AS-il on sõlmitud elektrivõrguga liitumise leping ja tal on teave liitumistingimuste kohta. Seda lepingut ei ole kaebajale kättesaadavaks tehtud. Kui Elering AS ei ole nõus kaebajaga liitumislepingut sõlmima, jääb lahtiseks, kas kaebajal oleks enampakkumise võitmise korral võimalik tuuleparki elektrivõrguga liita, sest Eesti Energia AS-il puudub kohustus oma liitumislepingut kaebajale üle anda. Samuti on Eesti Energia AS-il ehitusluba Tootsi tuulepargi ehitamiseks, samas kui teistele on ehitusloa väljastamisest keeldutud. Eesti Energia AS-il puudub kohustus anda ehitusluba üle enampakkumise võitjale. Enampakkumise teate ja toimumise vaheline aeg on liiga lühike ja soosib Eesti Energia AS-i, kel ainsana on teave pakkumise tegemiseks. Vajalike andmete kogumiseks ei piisa 3 nädalast. Tuuleandmete kogumiseks on vajalik minimaalselt 12-kuuline mõõtmisperiood. Eesti Energia AS-il lubati Tootsi kinnistul tuuleandmeid mõõta 2 aasta jooksul. Seega pidanuks ette nägema pikema ajavahemiku või tutvustama tuuleandmeid kõigile. Riik on väitnud, et Tootsi tuulepargis toodetud elektri eest makstakse taastuvenergia toetust üksnes juhul, kui enampakkumise võidab Eesti Energia AS. Toetuse saamine tagab viimasele võimaluse teenida tuulepargiga 2,5 korda rohkem tulu võrreldes muu pakkujaga. See võimaldab tal teha teistest kõrgema pakkumise. Suuline enampakkumine võimaldab tal pakutud hinda vastavalt teiste pakkumistele muuta. Tootsi kinnistu suurt väärtust ja kasutusotstarvet arvestades tulnuks enampakkumise teade avaldada ka väljaspool Eestit ja teistes keeltes. Selle tegemata jätmine on vastuolus läbipaistvuse nõudega. Enampakkumisest sel põhjusel kõrvale jäänud huvitatud isikud võivad enampakkumise tulemuse vaidlustada, mis võib mõjutada ka kaebaja õigusi.
10.2.Enampakkumise tingimustega on Eesti Energia AS-i teadlikult eelistatud. Eesti Energia AS-i taastuvenergia äriühingu (Enefit Taastuvenergia AS5) erastamine on perspektiivikas juhul, kui varade hulka kuulub ka Tootsi tuulepark. Enampakkumise korraldamisel on huvide konflikt. RMK nõukogu 12.10.2017 koosolekul hääletas enampakkumise poolt Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali, kes on varasemalt olnud Eesti Energia AS-i nõukogu liige. Samuti on Rahandusministeerium Eesti Energia AS-i aktsionäriõiguste teostaja ja üldkoosolekuks. Rahandusministeeriumi kantsler on vastutav Eesti Energia AS-i erastamise elluviimise eest.
10.3.Tootsi kinnistu on sisuliselt ainus maa-ala Eestis, kuhu on võimalik koheselt asuda tuuleparki rajama. Seega on tegemist olulise avaliku ressursiga, mille kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Praegusel juhul see nii ei ole.
10.4.Nii Vabariigi Valitsus, Rahandusministeerium kui Keskkonnaministeerium on asjas nr 3-16-2635 kinnitanud, et Eesti Energia AS-il on Tootsi tuulepargis toodetud elektri eest võimalik saada taastuvenergia toetust kehtiva elektrituruseaduse (ELTS) alusel. Enampakkumisega kiirustamine viitab soovile tagada Eesti Energia AS-ile taastuvenergiatoetus tänase toetusskeemi alusel. Euroopa Komisjon on 28.10.2014 riigiabi otsuses nr SA.36023 tuvastanud, et ELTS-i alusel taastuvenergia tootjatele makstav toetus on riigiabi ELTL art 107 lg 1 tähenduses. Komisjoni otsuse p 106 kohaselt tohib riik taastuvenergia tootmisseadmetele, mis valmivad pärast 2014. a, maksta toetust üksnes konkureeriva vähempakkumise korras.
Praeguse ärinimega Enefit Green AS.
6(25)
3-17-2225
Kehtiva ELTS-i alusel Eesti Energia AS-ile taastuvenergia toetuse maksmine oleks keelatud riigiabi (ELTL art-d 107 ja 108).
10.5.Tegemist pole maa võõrandamisega enampakkumisel, vaid Tootsi tuulepargi rajamise õiguse andmisega. Riik on põhjendanud enampakkumise korraldamist Tootsi tuulepargi rajamise eesmärgiga. Tuulepargi rajamine Tootsi kinnistule on nähtav Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringust. Vändra Vallavalitsus on 22.11.2016 korraldusega nr 231 andnud ehitusloa tuulepargi rajamiseks. Eksperthinnangu kohaselt on Tootsi kinnisasja parimaks kasutuseks tuulepargi rajamine ja kinnistu väärtuse tuvastamisel on lähtutud varasemate tuuleparkide rajamiseks mõeldud sarnaste kinnisasjade võõrandamise väärtustest. Eksperthinnangust lähtuti enampakkumise alghinna määramisel. Seetõttu tulnuks kinnistu võõrandamiseks korraldada riigihange. Riigihange tulnuks läbi viia riigihangete seaduses (RHS) sätestatud korras, anda RHS-is sätestatud pikem tähtaeg pakkumuste koostamiseks ja teavitada tehingu tegemisest Euroopa Liidu Teataja kaudu. Lepingud, mille riik sõlmib ilma riigihanketa, on tühised.
10.6.RMK-l puudub pädevus metsaseaduse (MS) alusel enampakkumist läbi viia. Tootsi kinnistu ei ole metsamaa (MS § 4 lg 2 p 4). RMK pädevus kinnisasja võõrandamisel on seotud tema põhiülesandega, milleks on metsa majandamine. Vastupidine muudaks MS § 4 lg 2 p 4 sisutuks. Ka hilisem MS § 4 lg 2 p 4 kehtetuks tunnistamine tõendab, et vastustajal puudus pädevus MS-i alusel Tootsi kinnistu enampakkumist läbi viia. Pädevuse puudumise tõttu on vaidlusalused haldusaktid tühised või õigusvastased.
10.7.Haldusaktide tühistamise korral esineb alus vastustaja kohustamiseks viima enampakkumise tingimused õigusaktidega kooskõlla. Kaebaja taotleb enampakkumisel pikema tähtaja seadmist ja pakkumiste esitamist oluliselt mõjutava teabe avaldamist. Tähtaeg peaks olema vähemalt 6 kuud.
10.8.Kaebajal on kaebeõigus, sest enampakkumise tingimuste vaidlustamata jätmisel puuduks tal hiljem võimalus enampakkumise tulemusi vaidlustada. Kaebaja soovib enampakkumisel osaleda ja tal on olemas vajalikud vahendid enampakkumise võitmise korral maa ostmiseks. Lisaks tuleb kaebeõigus ELTL-i riigiabi reeglitest. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on ebaseadusliku riigiabi saaja konkurentidel õigus pöörduda liikmesriigi kohtusse oma õiguste kaitseks. Lisaks on kaebajal soov osaleda enampakkumisel, mille tingimused ja tulemus oleksid õiguspärased. Kaebaja ei soovi saada enampakkumise võitmisega ebaseaduslikku riigiabi, mida peab hiljem koos intressidega tagastama. Euroopa Kohtu praktika kohaselt vastutab riigiabi saaja selle eest, et talle antud riigiabi oleks õiguspärane.
10.9.Kuna vastustaja on enampakkumise läbiviija, vastutab ta enampakkumise õiguspärasuse eest. Põhjendamatud on etteheited, et kaebaja ei alustanud sarnaselt Eesti Energia AS-iga tuulepargi rajamise ettevalmistus- ja ehitustöid enne enampakkumise väljakuulutamist. Sellega õigustatakse Eesti Energia AS-i õigusvastast käitumist ja eeldatakse sellist käitumist ka kaebajalt. Varasemalt on riigi seisukoht olnud, et riigil puudub kohustus Tootsi kinnistut võõrandada ja ühelgi turuosalisel ei saa olla ootust, et kinnistu enampakkumisele pannakse.
11.AS-i Eesti Elekter kaebuse põhjendused:
11.1.Kaebaja on tuuleenergeetika arendamisega tegelev äriühing. Kuna riigikaitselistel põhjustel on muutunud Ida-Virumaale tuuleparkide rajamine võimatuks, on Eesti suurust, asustustihedust, looduskaitselisi piiranguid ja tuuletingimusi arvestades ainsaks alternatiiviks Pärnumaal Tootsi suursoo ala. Kaebaja on huvitatud Tootsi tuulepargi rajamisest.
7(25)
3-17-2225
11.2.Vändra Vallavalitsus keeldus 22.11.2016 korraldusega nr 235 kaebajale tuulepargi rajamiseks ehitusluba väljastamast, sest on väljastanud 22.11.2016 korraldusega nr 231 Eesti Energia AS-ile vastava ehitusloa. Eesti Energia AS alustas 12.12.2016 Tootsi kinnistul pinnase ettevalmistustöödega, omamata omandi- või kasutusõigust maale. Eesti Energia AS teatas avalikult, et viis detsembris 2016 läbi ettevalmistustööd eesmärgiga kvalifitseeruda taastuvenergia toetuse saajaks. Seega annab poolt ilma kinnisasja omandi- ja kasutusõigust omamata kaevetööde teostamine võõral maal Eesti Energia AS-ile põhjendamatu eelise enampakkumisel, kuna üksnes temal võib olla võimalus taastuvenergia toetuse saamiseks Tootsi tuulepargi rajamisel. Kaebaja esitas 30.10.2017 Keskkonnaministeeriumile ja RMK-le taotluse Eesti Energia AS-ile ettekirjutuse tegemiseks Tootsi kinnistul läbi viidud kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ning kinnistul endise olukorra taastamiseks. RMK vastas 31.10.2017, et ei pea põhjendatuks enampakkumise edasilükkamist ega ole pädev kommenteerima Eesti Energia AS-i tegevust. Keskkonnaministeerium vastas 03.11.2017, et toetab RMK seisukohta.
11.3.Juhul, kui riigi arvates on Eesti Energia AS alustanud Tootsi tuulepargi ehitustöödega ja võib kvalifitseeruda taastuvenergia toetusele 15 miljonit eurot aastas, siis on antud Eesti Energia AS-ile enampakkumisel põhjendamatu eelis. Ausa ja võrdse konkurentsi tagamiseks tuleb kaevetööde tagajärjed kõrvaldada ja endine olukord taastada. Kinnisasja omanikule tuleb selline õigus asjaõigusseaduse §-st 68. Eelise tõttu saab Eesti Energia AS pakkuda enampakkumisel kõrgemat hinda.
11.4.Ükski teine isik ei saa olla kindel tuulepargi rajamiseks ehitusloa saamises. Kohalik omavalitsus on keeldunud ehitusloa väljastamisest Eesti Energia AS-ile väljastatud ehitusloa tõttu. Kaitseministeerium võib keelduda Tootsi tuulepargile kooskõlastust andmast. Eesti Energia AS-ile on ehitusluba väljastatud ja temal seda riski ei ole. Aus ja võrdne kohtlemine eeldanuks, et enne enampakkumist oleks taotletud Eesti Energia AS-ile väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (ehitusseadustiku (EhS) § 46 lg 2 p 1).
11.5.Eesti Energia AS-i eelistamist kinnitab ka enampakkumisest etteteavitamise aeg. Ilmselgelt on see liiga lühike, et hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjaolusid, sh ehitusõiguse saamise võimalusi, projekti tasuvust, finantseerimisvõimalusi jne. Nii lühikese tähtajaga enampakkumise korraldamine ei ole tavapärane RMK praktikas ega suurte objektide võõrandamisel olukorras, kus eesmärgiks on võimalikult suur tulu ning aus ja läbipaistev konkurents. Lisaks viitab Eesti Energia AS-i eelistamisele see, et enampakkumise teade avaldati üksnes Ametlikes Teadaannetes ja RMK veebilehel ning üksnes eesti keeles. Tootsi tuulepargist oleksid huvitatud ka välismaised tuuleenergeetika arendajad. Praegu korraldati enampakkumine selliselt, et info jõuaks võimalikult väheste huvilisteni.
11.6.Konkurentsieelise loomine on vastuolus turgu valitseva seisundi kuritarvitamise regulatsiooniga (ELTL art 106 lg 1, art 102, konkurentsiseaduse § 16). Euroopa Kohus on kinnitanud, et rikkumisega on tegemist sõltumata sellest, kas tegelik turgu valitseva seisundi kuritarvitamine on aset leidnud. Piisab, kui riigi antud eri- või ainuõigus mõjutab turu struktuuri selliselt, et luuakse ebavõrdsed konkurentsitingimused, võimaldades seeläbi riigi ettevõttel säilitada, tugevdada või laiendada oma turgu valitsevat seisundit järgnevale turule.
11.7.Eesti Energia AS-ile eelise loomine on lubamatu riigiabi (ELTL art 107). Eelis antakse avaliku ressursi arvelt, võimaldades üksnes Eesti Energia AS-il olla Tootsi tuulepargi rajamisel taastuvenergia toetuse saaja. Abimeetmel on valikuline iseloom, see on suunatud Eesti Energia AS-ile ja annab talle eelise teiste tuuleenergeetika tootjate ees. Kuna abimeetme tulemusel tugevneb Eesti Energia AS-i positsioon võrreldes konkurentidega ning Eesti Energia AS osaleb majandustegevuses teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides, siis moonutab abimeede
8(25)
3-17-2225
konkurentsi EL-i riikide vahel. Kuna riigil puudub riigiabiluba, on tegemist lubamatu riigiabiga (ELTL art 108 lg 3).
11.8.Tootsi kinnistu puhul ei ole tegemist riigimetsamaaga, vaid tootmismaaga. Seega puudub RMK-l õiguslik alus seda MS-i alusel võõrandada.
11.9.RMK on teinud olulisi kaalumisvigu, mis toovad kaasa otsuste õigusvastasuse. Eesti Energia AS-i eelisseisundist tulenevalt ei ole kaebajale tagatud Eesti Energia AS-iga võrdseid tingimusi enampakkumisel osalemiseks. Osale ettevõtjatest eelise loomine piiratud avalikule ressursile ligipääsul riivab samalaadsest eelisest huvitatud isikute ettevõtlusvabadust, piirab konkurentsi ja võib riivata võrdsuspõhiõigust. Tootsi kinnistu võõrandamisega saab Eesti Energia AS olulise konkurentsieelise.
11.10.Enampakkumisel osalemise eelduseks on nõustumine enampakkumise tingimustega. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine on üks põhiõigustest ja selle piiramine on lubamatu.
11.11.Enampakkumise tingimustele ei ole lisatud lepinguprojekti. Kui lepingut ostjast tulenevatel põhjustel ei sõlmita, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja ettemaksu. Tegemist on diskrimineeriva nõudega, kuna kohustab aktsepteerima lepingu tingimusi, mille sisu saab teatavaks pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Lisaks on tegemist läbipaistmatu ja kontrollimatu regulatsiooniga, mis annab võimaluse erinevaid lepingutingimusi rakendada sõltuvalt sellest, kes osutub enampakkumise võitjaks.
12.RMK vastuse põhjendused:
12.1.Vastustaja valduses oleva riigivara valitsemisel tuleb arvestada MS-is sätestatud erisusi (RVS § 2 lg 4). Tootsi kinnistu on antud Keskkonnaministeeriumi poolt vastustaja valitseda, seega on tegemist vastustaja valduses oleva varaga (MS § 53 lg 1). Kuna tegemist oli üle 32 000 eurose väärtusega varaga, otsustas selle võõrandamise õiguspäraselt RMK nõukogu (MS § 60 lg 1 p 1). Seisukoht, nagu ei saaks MS-i muule varale peale metsamaa kohaldada, on vastuolus MS § 53 lg-ga 1, mis nimetab ka vallasasju ja rahaliselt hinnatavaid õigusi. Kaebaja tõlgenduse korral muutuksid MS § 53 jj sätteid sisutuks. Metsa majandamise mõistega ei ole hõlmatud metsamaa müüki, seega on metsamaa müük RMK poolt erandlik. Tõlgendades MS § 16, § 43 lg-t 2, § 53 lg-t 1 ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ (RMK põhimäärus) § 9 koosmõjus MS § 59 lg-ga 1 ja § 60 lg 1 p-ga 1, on RMK nõukogu pädev otsustama ka muu maa võõrandamist. MS § 4 lg 2 p 4 on üldnorm, MS § 53 jj erinormid, mille kohaselt kuulub MS kohaldamisele ka riigivara valdaja poolt RMK valdusesse antud ja RMK enda tegevuse tulemusena omandatud kinnisasjade suhtes. MS § 4 lg 2 p 4 eesmärk on välistada metsa majandamisele kehtivate reeglite kohaldamine nendele maadele, kus kasvab küll mets, kuid projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud erinev maakasutus. Nimetatud sätte eesmärk ei ole RMK õiguste piiramine varade valitsemisel. RVS ei kuulu kohaldamisele. Järelikult ei ole vaidlusalused haldusaktid tühised ega kuulu tühistamisele.
12.2.Enampakkumise tingimustes ei ole kirjas, et ostjal oleks kohustus rajada kinnisasjale tuulepark. MS § 61 lg 1 järgi on RMK vara võõrandamise viisiks enampakkumine. Seaduse järgi ei ole võimalik keelata Eesti Energia AS-il enampakkumisel osaleda. Enampakkumise võidab kõrgeima hinna pakkuja. Ei saa välistada Eesti Energia AS-i ega kaebajate võitu. Vastustaja ei saa keelata kinnistule tuulepargi rajamist ega taastuvenergia toetuse taotlemist. Vastustaja pädevusse ei kuulu taastuvenergia toetuste maksmise otsustamine ja seda ei otsustata kinnistu võõrandamise käigus. Isegi kui Eesti Energia AS-ile toetuse maksmine oleks keelatud riigiabi, ei tähenda see, et kinnisasja enampakkumisel võõrandamine oleks keelatud riigiabi ja seetõttu õigusvastane. Tegemist on asjakohatute väidetega. Kui taastuvenergia toetuse näol
9(25)
3-17-2225
oleks tegemist keelatud riigiabiga, ei saa Eesti Energia AS-il selles osas eelist olla, sest ebaseaduslik riigiabi kuuluks tagasimaksmisele. Tootsi Tuulepark OÜ kaebusest jääb mulje, et ta üritab kaebusega saavutada seda, et kinnistule ei rajataks tema tuuleparkidega konkureerivat tuuleparki. Selline huvi ei ole seadusega kaitstav.
12.3.Vastustaja on avaldanud kogu tal olemasoleva teabe enampakkumise teates. Vastustajal puuduvad tuuleandmed ja ta ei tea, kas ja kui palju on neid Eesti Energia AS-il või teistel isikutel. Tootsi Tuulepark OÜ väitel pidid tal kinnistu ostmiseks rahalised vahendid olemas olema. Kaebajal on piirkonna tuuleandmed olemas, kuna tema emaettevõtja teostab tuulemõõtmisi ainult 20 km kaugusel Lavassaare rabas. Vastustaja ei ole takistanud tuuleandmete kogumist, liitumistingimuste väljaselgitamist ega ehituslubade taotlemist, samuti tulevikus taastuvenergia toetuse taotlemist. Kuna vastustaja müüb kinnistu sellisena, nagu see on, siis ei ole tal kohustust tuuleandmete hankimiseks, liitumislepingu sõlmimiseks või liitumistingimuste väljaselgitamiseks, ehituslubade taotlemiseks ja nende üleandmiseks ostjale. Kaebajal puudub õigus nõuda kinnistu müüki tema soovitud tingimustel. Kui Eesti Energia AS on kogunud tuuleandmeid, sõlminud liitumislepingu ja taotlenud ehitusloa, siis on tegemist tema äririskiga. Vastustaja ei saa sekkuda Eesti Energia AS-i ja Elering AS-i õigussuhtesse. Vastustajale ei tulene tagajärgi sellest, kui Elering AS keeldub kaebajaga liitumislepingut sõlmimast. Vastustaja ei saa sekkuda kaebaja ja kohaliku omavalitsuse õigussuhtesse. Ehitusluba on seotud kinnisasjaga, mistõttu on kaebajal võimalik kinnisasja omandamisel püstitada kinnisasjale ehitis Eesti Energia AS-ile väljastatud ehitusloa alusel. Vastustajale ei tule tagajärgi sellest, kui kohalik omavalitsus keeldub õigusvastaselt ehitusloa väljastamisest. Kaebajal on võimalik see vaidlustada.
12.4.MS § 61 lg 4 järgi teatatakse vara võõrandamisest enampakkumise korras vähemalt 2 nädalat enne enampakkumise toimumist Ametlikes Teadaannetes ja RMK veebilehel. Seadus ei kohusta avaldama teateid väljaspool Eestit ja võõrkeeles ning selle tegemata jätmine ei riku kaebajate õigusi. Kaebajateni on enampakkumise teade jõudnud õigeaegselt. RMK ei ole 2 nädalast tähtaega ette nähes rikkunud seadust. Põhjendamatu on nõue, et ajavahemik peaks olema 12 kuud. Riigi kavatsus kinnisasja avalikul enampakkumisel võõrandada pidi olema teada juba aprillis 2017, mil Vabariigi Valitsus kohustas Keskkonnaministeeriumit avaliku enampakkumise hiljemalt 01.06.2017 välja kuulutama. Sellekohast pressiteadet kajastati meedias. Arusaamatuks jääb, miks ei teinud kaebajad midagi poole aasta jooksul selleks, et enampakkumiseks valmistuda.
12.5.Riigihankega on tegemist siis, kui riik ostab asju, tellib teenuseid või ehitustöid. Praegusel juhul vastustaja müüb kinnistut. Kinnisasjal kehtiva planeeringu olemasolu ei tähenda, et selle müügil peaks kohaldama ehitustööde hankelepingu või kontsessioonilepingu reegleid. Ehitustööde hankelepingu esemeks on pakkuja poolt ehitise ehitamine vastavalt hankija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Antud juhul sellist olukorda ei esine. Kaebaja viidatud kohtuasjas nr C-451/08 leidis Euroopa Kohus, et avalik-õigusliku isiku poolt ettevõtjale kinnistu müük ei kujuta endast ehitustööde riigihankelepingut, kuna hankija peaks sellisel juhul olema omandaja rollis ja lepingu esemeks peaks olema ehitustööde teostamine. Lisaks ei pidanud kohus hankija poolt planeerimise funktsiooni täitmist millekski selliseks, mida saaks võrdsustada hankelepingu esemeks olevate ehitustööde teostamisega hankija otsestes majanduslikes huvides. Praegusel juhul ei ole ostjal kohustust ehitisi püstitada ning enampakkumise tingimused ei sea mingeid kohustusi ega piiranguid kinnisasja kasutamisele. Enampakkumise tingimuste kohaselt ei saa riik ostjalt muud vastusooritust peale hinna tasumise. Seega on väited RHS-i rikkumise kohta põhjendamatud.
10(25)
3-17-2225
12.6.Kaebajal puudub õigus nõuda, et riik võõrandaks kinnisasja, seega puudub alus ka kohustamiskaebust rahuldada. Tühistamiskaebuse rahuldamine ei too kaasa kohustamiskaebuse rahuldamist. Kohustamiskaebus on liiga üldsõnaline, et seda saaks menetleda.
12.7.Kaebajatel puudub kaebeõigus. Selleks, et väide enampakkumisel osalemise soovi kohta oleks usutav, oleks kaebajad pidanud tõendama, et neil on olemas (või reaalne võimalus saada) rahalised vahendid enampakkumisel osalemiseks. Kaebajatel puudub õigus pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks.
12.8.On loomulik, et enampakkumisel osalemine eeldab nõustumist kõigi enampakkumise tingimustega. Vastasel korral ei oleks pakkujate hinnapakkumised võrreldavad ega enampakkumise tingimused võrdsed.
12.9.Kinnisasja hind kujuneb enampakkumise käigus. Ülejäänud lepingu tingimused on olemas enampakkumise teates. Kuna tegemist on müügilepinguga, mille olulised tingimused on lepingu ese ja hind, siis jääb arusaamatuks, millised tingimused on kaebajale teadmata.
12.10.Kinnisasja müügi näol ei ole tegemist kellelegi konkurentsieelise loomisega.
13.Keskkonnaministeeriumi seisukohad:
13.1.Kaebused tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebajatel puudub kaebeõigus ja kaebustega ei ole võimalik saavutada eesmärki. Vaidlusalused otsused ei riku kaebajate õigusi. Kaebajate eesmärgiks on saavutada olukord, kus RMK kohustaks enne enampakkumise läbiviimist Eesti Energia AS-i tühistama ehitusloa, ütlema üles liitumislepingu, kõrvaldama Tootsi kinnistule rajatud konstruktsioonid ja avaldama Tootsi tuuleandmed. Vaidlustatud otsuste tühistamisega ei ole võimalik selliseid eesmärke saavutada. Samuti ei ole kaebustega võimalik saavutada olukorda, kus RMK viiks enampakkumise läbi teistsugustel tingimustel. Tootsi Tuulepark OÜ ei ole kohustamiskaebuses välja toonud, millise seaduse sättega tuleb otsused kooskõlla viia. Otsused, millega otsustati Tootsi kinnistu võõrandada enampakkumisel, millel osalemise ainsateks eeldusteks on osavõtutasu ja ettemaksu tasumine ning enampakkumise tingimustega nõustumine, ei saa kaebajate õigusi rikkuda. Samuti puudub kaebajatel õigus nõuda, et riik võõrandaks kinnisvara kaebajate soovitud tingimustel.
13.2.RMK nõukogu oli MS-i alusel pädev otsustama Tootsi kinnistu enampakkumise. Keskkonnaministeerium on Tootsi kinnistu valitsejana volitanud RMK-d Tootsi kinnistut valitsema. Seega kuulub Tootsi kinnistu MS 4. peatüki 7. jao reguleerimisalasse. MS § 53 lg 1 ei reguleeri ainult metsamaa, vaid igasuguse RMK valdusesse antud või tema enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks MS 4. peatüki 7. jao regulatsioon oma mõtte. Keskkonnaministeerium on kooskõlastanud kinnistu müügi otsuse. Seega ei ole RMK otsused tühised ega õigusvastased. Kuna võõrandamist reguleerib MS, siis RVS ei kohaldu. MS-ist ei tule, et enampakkumise teates tuleb avaldada ka teave lepinguprojekti kohta. Enampakkumise teate ja enampakkumise toimumise vaheline aega ei ole ebamõistlikult lühike. MS § 61 lg 4 näeb ette vähemalt 2 nädalase tähtaja.
13.3.Tootsi kinnistu on sobilik tuulepargi rajamiseks, kuid enampakkumise tingimused ei pane kinnistu omandajale tuulepargi rajamise kohustust. Ostjal on vaid müügilepingust tulenevad kohustused, eelkõige kohustus tasuda ostuhind. Tootsi kinnistut on võimalik omandamise järgselt kasutada ka muul otstarbel. Euroopa Kohus leidis lahendis asjas nr C-451/08, et avalik-õigusliku isiku poolt ettevõtjale kinnistu müük ei kujuta endast ehitustööde riigihankelepingut, kuna hankija peaks sellisel juhul olema omandaja rollis ja lepingu esemeks
11(25)
3-17-2225
peaks olema ehitustööde teostamine. Seega ei ole tegemist riigihankega, vaid tavapärase vara võõrandamise menetlusega.
13.4.Vaidlustatud otsused ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet ega anna Eesti Energia AS-ile eelist kinnistu omandamisel. Enampakkumisel osalemise eelduseks on üksnes osavõtutasu ja ettemaksu tasumine ning enampakkumise tingimustega nõustumine. Samuti ei diskrimineerita ühtegi pakkujat, enampakkumise võidab parima pakkumise tegija. Pakkujatelt ei eeldata võrgulepingu või ehitusloa olemasolu. Vastustaja ei ole otsuste tegemisel kaalutlusõigust rikkunud.
13.5.Eesti Energia AS-i poolt Tootsi kinnistule tuulepargi rajamiseks tehtud ettevalmistustööd on tema äririsk, mitte riigi antud eelis. RMK-d ei saa kohustada avaldama Eesti Energia AS-i kogutud teavet. Potentsiaalsete pakkujate tegevus ei saa mõjutada vastustaja poolt enampakkumise korraldamise õiguspärasust. Vastustajal puudub õiguslik alus nõuda pakkujatelt, et nad enne enampakkumist oma ettevalmistustest loobuksid, ehitusloa kehtetuks tunnistada laseksid ja sõlmitud lepingu lõpetaksid. Kõigil soovijatel on olnud võimalik teha Tootsi kinnistul asjakohaseid mõõtmisi ja uuringuid, kellelegi ei ole takistusi tehtud. Vastustajale saaks tuuleandmete avaldamata jätmist ette heita vaid juhul, kui andmed oleks tema kogutud. Eesti Energia AS-i, kes on teinud mõõdistamised oma äritegevuse käigus, ei saa kohustada konkurentidele teavet avaldama. Tootsi Tuulepark OÜ emaettevõtja Nelja Energia AS teostab Lavassaare rabas mõõtmisi. See asub Tootsi kinnistust vaid 20 km kaugusel ja selle tulemusi saaks vähemalt teatavas osas kasutada ka Tootsi kinnistu osas. Kui Eesti Energia ASil on mõõtmistulemuste näol olemas lubamatu eelis, oleks selline eelis ka Tootsi Tuulepark OÜl. Ei ole võimalik keelata pakkujatel enampakkumisel osaleda vaid seetõttu, et nad on teinud enampakkumisel osalemiseks rohkem ettevalmistusi kui teised. See läheks vastuollu enampakkumise läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise nõudega.
13.6.Enampakkumise võitjal on võimalik omandada kinnistu koos sellel asuvate ehitistega. Pelgalt mingite ehitustööde tegemine Eesti Energia AS-ile enampakkumisel eelist ei anna. Samamoodi ei anna eelist võrgulepingu ja ehitusloa olemas. Tegemist on Eesti Energia AS-i äririskiga, kel ei saanud olla kindlust, et ta kinnistu omandab ja saab sinna tuulepargi rajada. Ka kõigil teistel pakkujatel on olnud võimalus liitumisleping sõlmida. Riik ei ole teinud takistusi ehitusloa saamiseks. Ehitusloa on väljastanud kohalik omavalitsus, mitte riik. Tegemist ei ole eelisega, mille riik saaks kõrvaldada. Ehitusluba on väljastatud ja vaidlustatud oluliselt varem enampakkumise algatamisest. Arvestades, et Eesti Energia AS-i ehitusluba võidakse tühistada, ei saa selle olemasolu talle eelist anda. Kui Kaitseministeerium on Eesti Energia AS-i ehitusloa taotluse kooskõlastanud, võib eeldada, et seda tehakse ka teiste sarnaste ehitusloa taotluste puhul. Kaitseministeerium otsustab kooskõlastuse iseseisvalt, lähtudes riigikaitse huvidest, millega seonduvad asjaolud on üldjuhul riigisaladusega kaetud ja mille osas ei ole vastustajal mingit teavet ega otsustusõigust. Puudub vajadus Eesti Energia AS-ile väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ja liitumislepingu lõpetamiseks. Kui Eesti Energia AS enampakkumist ei võida, ei ole tal eelduslikult huvi ehitusloa ja liitumislepingu vastu ning kinnistu omandaja saab nende üleandmises kokku leppida.
13.7.Enampakkumise korraldamine kinnisasja võõrandamiseks ei ole vastuolus EL-i riigiabi reeglitega. Kaebajate väited on oletuslikud, asjakohatud ja ennatlikud. Vastustaja ei pea kinnistu võõrandamisel hakkama prognoosima, kes ja kuidas võib saada tulevikus mingeid toetusi. Teisalt puudub kindlus, et keegi mingit toetust üldse saab. Seetõttu ei olnud vastustajal võimalik hüpoteetilisi stsenaariume oma otsuste tegemisel arvestada.
13.8.Kaebajate väited taastuvenergia toetuse saamise kohta on oletuslikud ja asjakohatud. Vaidlustatud otsuste õiguspärasust ei mõjuta see, milline isik teeb enampakkumisel parima
12(25)
3-17-2225
pakkumise ja kas tal oleks õigus taastuvenergia toetusele. ELTS kohaldub kõigile tootjatele ühtmoodi ega anna Eesti Energia AS-ile mingit eelist toetuse saamisel. Praegu menetluses olev eelnõu võimaldaks saada toetust tootjatel, kes edastavad toodetud elektrienergiat võrku hiljemalt 01.01.2020. Kuna Eesti Taastuvenergia Koja poolt Riigikogule ELTS-i eelnõu menetlemise käigus esitatud arvamuse kohaselt on tuuleparki võimalik püstitada poole aastaga, siis peaks enampakkumise kiire läbiviimine olema kõigi pakkujate huvides. Kohtuvaidlus ja esialgne õiguskaitse vähendavad tõenäosust toetust saada. Ei saa välistada, et mõne senise tuulepargi omaniku ärihuviks ongi, et keegi uute tootmisvõimsuste eest toetust ei saaks, sest see vähendab seniste tootjate toetuste mahtu.
13.9.Enampakkumise teate avaldamise ja enampakkumise toimumise vaheline aeg oli kooskõlas MS-iga. Tootsi kinnistu enampakkumise korraldamise fakt oli avalikkusele teada juba alates 27.04.2017. Enampakkumisest anti teada ka varasemas haldusasjas, kus vaidlustati Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korraldust nr 404. Kaebaja osalesid selles menetluses. Kaebajad ei saa tugineda sellele, et enampakkumise teadet ei avaldatud teistes keeltes, sest see ei riku nende õigusi. 28.04.2017 avaldati teave enampakkumise kohta ka inglisekeelsetes artiklites. Asjaolu, et teave Tootsi kinnistu võõrandamise kohta on olnud pikalt teada ja jõudnud ka välisriikide pakkujateni, tõendab nt Saksa tuuleenergiasektoris tegutseva ettevõtte juba 28.11.2016 tehtud pöördumine RMK poole, milles avaldati soovi enampakkumisel osaleda. Samuti on enampakkumisel osalemise soovi avaldanud Läti ettevõtjad.
13.10.Riigiabi andmise küsimused saaksid tõusetuda alles pärast enampakkumise toimumist ja tuulepargi valmimist. Riigiabi temaatika ei ole vastustaja otsuste õiguspärasuse hindamisel asjakohane.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebeõigus
14.Kaebajatel on kaebeõigus ja puudub alus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks.
15.Kaebajate huvi enampakkumisel osaleda ja Tootsi tuuleparki rajada ei saa mõistliku kahtluse alla seada. AS Raisner ja AS Eesti Elekter kuuluvad Tuuletehnoloogia Liitu6. Tuuleenergia Assotsiatsiooni veebilehe andmetel arendab AS Raisner Varja tuulepargi projekti7. AS Raisner ja AS Eesti Elekter on asjas esitatud tõenditest nähtuvalt esitanud 2016. a Vändra Vallavalitsusele Tootsi tuuleelektrijaama rajamiseks ehitusloa taotluse. Tootsi Tuulepark OÜ emaettevõtjaks on Nelja Energia AS, kes tegeleb oma tütarettevõtjate kaudu tuuleenergia tootmisega8. Neist asjaoludest nähtuvalt saab kaebajaid pidada tuuleenergia tootmisest huvitatud isikuteks ja nende osalemist enampakkumisel tõenäoliseks. Järelikult saavad ka enampakkumise tingimused nende õigusi riivata ja neil on kaebeõigus enampakkumise tingimuste vaidlustamiseks.
16.Kaebuse esitamiseks ei pidanud kaebajad tõendama, et neil on kinnistu omandamiseks vajalikud rahalised vahendid olemas või võimalus neid saada. Seda ei ole ka teistes sarnastes kohtuasjades tavapäraselt nõutud. Kaebused esitati mh põhjusel, et enampakkumisest teavitati ette liiga lühiajaliselt, mis ei võimaldanud finantseerijatega kokkuleppeid saavutada. Seega oleks viidatud tõendite nõudmine piiranud põhjendamatult kaebeõigust. Kaebajate näol ei ole
tegemist isikutega, kes tõenäoliselt ei suudaks enampakkumisel osalemiseks vajalikke rahalisi vahendeid hankida.
17.Seetõttu tuleb jätta Keskkonnaministeeriumi taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Enampakkumine vs riigihange
18.Ebaõige on seisukoht, et Tootsi kinnistu võõrandamiseks tulnuks korraldada riigihange. Riigihankemenetlus on ettenähtud asjade ostmiseks, üürimiseks, rentimiseks, liisimiseks või teenuste tellimiseks (vt RHS § 8), st juhtudeks, mil hankija tahab midagi soetada. Praegusel juhul ei soovi vastustaja midagi hankida, vaid vastupidi kinnistut müüa, millisel juhul kohaldub üldseadusena RVS (RVS § 1). Vaidluse all ei ole asjaolud, et kehtiva planeeringu järgi on Tootsi kinnistule planeeritud tuulepark ning tegemist on ühega vähestest kinnistutest, kuhu on võimalik tuuleparki rajada, mistõttu on tuuleenergeetika ettevõtjad huvitatud selle kinnistu omandamisest või kasutamisest. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et riik soovis esialgu anda selle kinnistu üle Eesti Energia AS-ile, kes plaanib ehitada sinna tuulepargi. Tuulepargi ehitamiseks on väljastatud ehitusluba. See aga ei tähenda, et kinnistu võõrandamine enampakkumise korras vastaks kontsessiooni tunnustele. Vaidlusalustest otsustest ei nähtu, et vastustaja hangiks samaaegselt kinnistu võõrandamisega ehitustöid tuulepargi rajamiseks. Enampakkumise tingimused ei näe ette kinnistu omandaja kohustust kinnistule tuulepark rajada ega piira kuidagi kinnistu kasutamist või käsutamist. Ka olemasolev planeering ei kohusta tuuleparki rajama. Planeeringu muutmise korral on võimalik kinnistu ehitusõigust muuta. Tuulepargi rajamise soov on Tootsi kinnistu omandamisest huvitatud isikute endi eesmärk, mitte kinnistu võõrandaja poolt pandud kinnistu omandamisega kaasnev kohustus. Tuulepargi rajamata jätmisel ei kaasne omandajale mingeid sanktsioone, mh ei näe enampakkumise tingimused ette, et vastustajal oleks sellisel juhul õigus lepingust taganeda.
19.Tootsi kinnistu võõrandamist enampakkumise korras ei ole võimalik kvalifitseerida kontsessiooniks ka EL-i õiguse järgi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/25/EL9 preambula p-st 10 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL10 preambula p-st 8 nähtuvalt tuleks lepingut käsitleda ehitustööde riigihankelepinguna ainult juhul, kui hankelepingu ese hõlmab konkreetselt direktiivide lisades loetletud töid. Praegusel juhul ei hõlma enampakkumise ese ühtegi ehitustööd, seega ei ole tegemist ehitustööde hankelepingu ega kontsessiooniga. Samasugune seisukoht tuleb Euroopa Kohtu 25.03.2010 otsusest asjas nr C-451/08 (p 41).
20.Järelikult ei tulnud vastustajal lähtuda Tootsi kinnistu võõrandamisel RHS-i regulatsioonist ja enampakkumise tulemusel sõlmitav kinnistu ostu-müügileping ei ole tühine põhjusel, et ei järgitud riigihangete läbiviimiseks sätestatud korda. Vaidlusalused otsused ei ole riigihanke korraldamata jätmise tõttu õigusvastased. RMK pädevus
21.Ebaõige on kaebajate seisukoht, et vastustajal puudus pädevus otsustada Tootsi kinnistu võõrandamine MS-i alusel. MS reguleerib metsa majandamist (MS § 1 lg 1) ning seaduse eesmärk on tagada metsa kaitse ja säästev majandamine (MS § 2 lg 1), mistõttu kohaldatakse MS-i metsamaa suhtes (MS § 4 lg 1). Eeltoodu ei muuda aga asjaolu, et seadusandja on reguleerinud MS-is lisaks ka RMK vara valitsemise reegleid. MS § 53 lg 1 järgi koosneb RMK vara riigivara valitseja poolt RMK valdusesse antud ning RMK enda tegevuse tulemusena
milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ.
riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
14(25)
3-17-2225
tekkinud ja omandatud kinnis- ja vallasasjadest ning rahaliselt hinnatavatest õigustest ja kohustustest. Sama paragrahvi lg 2 järgi on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsamaad ja RMK valduses olevat muud vara valitsema volitatud asutus. Viidatud sätetest nähtub, et RMK vara hulka võib kuuluda ka muu vara peale metsamaa, sh muu kinnisvara. RMK-l on MS § 53 lg 3 järgi õigus tema valduses olevat vara käsutada, järelikult on tal õigus Tootsi kinnistut võõrandada. Tegemist on erinormidega RVS-i suhtes (MS § 53 lg 6). MS § 59 lg 1 järgi võõrandatakse vara tulu saamiseks, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik. Asjaoludest nähtuvalt ei ole Tootsi kinnistu riigimetsa majandamiseks vajalik ja otsustati seetõttu võõrandada. Võõrandamisest saadav tulu tuleb kasutada riigimetsa majandamiseks (MS § 54 lg 1), seega toimub müük riigimetsa majandamise huvides. Kinnistu võõrandamise otsustas RMK nõukogu (MS § 60 lg 1 p 1) ja võõrandamine kooskõlastati Keskkonnaministeeriumiga (MS § 53 lg 5). Vastustaja 12.10.2017 otsusest nähtuvalt oli kinnistu võõrandamiseks olemas Keskkonnaministeeriumi kui riigivara valitseja nõusolek – Keskkonnaministeeriumi 10.05.2017 kooskõlastuskiri nr 13-1/17/3203-211 (RMK põhimääruse § 31 lg 1).
22.Isegi kui nõustuda kaebajate seisukohaga, et MS ei olnud õige õiguslik alus, siis üksnes ebaõigele õigusnormile viitamine haldusaktis ei muuda haldusorgani tegevust õigusvastaseks ega anna alust haldusakti tühistamiseks, kui haldusorganile tuleb objektiivsest õigusest õiguslik alus tegutsemiseks. Isegi kui MS antud juhul ei kohaldu, tuleks kinnistu võõrandamise õigus RVS-ist. Tootsi kinnistu valitsejaks on Keskkonnaministeerium, kes oli andnud kinnistu RMK valitseda, st RMK oli volitatud asutus RVS § 8 lg 7 tähenduses, kel oli olemas Keskkonnaministeeriumi nõusolek ja volitus kinnistu võõrandamiseks (RVS § 37 lg 1, § 48 lg 1, määruse nr 14 § 2 lg 1 ja § 3). Nii RVS § 30 lg 1 p 1 kui ka määrus nr 14 näevad vara võõrandamise viisina ette mh avaliku enampakkumise.
23.Järelikult ei ole väited RMK-l pädevuse puudumise kohta põhjendatud ning RMK otsused ei ole sel põhjusel tühised ega õigusvastased. Enampakkumise tingimused
24.Kaebajad peavad enampakkumise tingimusi õigusvastaseks põhjusel, et Eesti Energia AS-il on teiste pakkujate võrreldes soodsamad tingimused pakkumise esitamiseks. Kuna Eesti Energia AS-il on olemas Tootsi tuulepargi ehitamiseks ehitusluba ja sõlmitud võrguleping, tal on olemas kinnistu tuuleandmed ja ta on alustanud Tootsi kinnistul ehitustöödega, siis võib ta tuulepargi valmimisel taotleda taastuvenergia toetust. Toetus võimaldab teha enampakkumisel parema pakkumise. Eesti Energia AS-i soosimine on ebaseaduslik riigiabi. Lisaks ei võimaldatud kaebajatel enne enampakkumise toimumist tutvuda lepinguprojektiga, enampakkumise teade avaldati vaid eesti keeles ja Eesti kanalites, samuti teavitati enampakkumisest ette liiga lühiajaliselt ja pakkujatelt nõutakse enampakkumise tingimustega nõustumist.
25.Kaebajate väited selle kohta, nagu oleks Eesti Energia AS-il Tootsi kinnistule tuulepargi rajamisel võimalik taotleda taastuvenergia toetust, ei ole asjakohased ja väljuvad praeguse vaidluse raamides, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Praeguse vaidluse sisuks on Tootsi kinnistu enampakkumise õiguspärasus. Selles menetluses ei otsustata taastuvenergia toetuste jagamise üle. Praegusel juhul puudub teadmine, kes Tootsi kinnistu omandab, kas ja millal ta sellele tuulepargi rajab ning kas tal oleks tuulepargi rajamisel õigus saada sel ajal kehtivate õigusaktide alusel taastuvenergia toetust. Samuti puudub teadmine, millistel tingimustel sel ajal
toetusi jagatakse ja kas toetuste jagamise reeglid on EL-i õigusega kooskõlas. Seega on kaebajate väited hüpoteetilised ega ole kontrollitavad. ELTS-ist nähtuvalt ei jaga RMK taastuvenergia toetusi ega oma toetuste jagamisel sõnaõigust, seega ei saa tema korraldatava enampakkumise õiguspärasust mõjutada see, milliseid otsuseid langetatakse hiljem taastuvenergia toetuste jagamisel. Juhul, kui Eesti Energia AS-ile tulevikus taastuvenergia toetuse maksmine osutub õigusvastaseks, on võimalik sellekohased otsused vaidlustada. See, et Eesti Energia AS-il võib olla tulevikus võimalus toetust saada, ei anna õiguslikku alust keelata tal enampakkumisel osaleda. RMK kohustuseks ei ole tagada kellelegi taastuvenergia toetuse saamine või sellest ilmajäämine.
26.Kohtu hinnangul ei saa Eesti Energia AS-ile tuulepargi ehitamiseks väljastatud ehitusluba anda talle eelist teiste enampakkumisel osaleda soovivate pakkujate ees ja ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei ole pakkujate võrdsuse tagamiseks vajalik. Enampakkumisel osalemiseks ei ole ehitusluba vajalik ja seda on võimalik taotleda ka pärast enampakkumise toimumist. Kui enampakkumist ei võida Eesti Energia AS, puudub tal ilmselt huvi selle ehitusloa vastu. Võitjal on võimalik kokkuleppel Eesti Energia AS-iga olemasolev ehitusluba üle võtta ja hakata ise selle alusel ehitama. Kui olemasolev ehitusluba ei ole enampakkumise võitja plaanidega kooskõlas, on tal võimalik taotleda EhS § 46 lg 2 p 1 alusel selle kehtetuks tunnistamist ja uue ehitusloa väljastamist. Kuna ehituslubade väljastamine ei ole vastustaja pädevuses ega kontrolli all, siis ei saa vastustajale ette heita seda, kui kohalik omavalitsus on õigusvastaselt keeldunud ehitusluba väljastamast. Kohaliku omavalitsusorgani otsust ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta on võimalik kohtus vaidlustada. Asjaoludest nähtuvalt ei ole riik teinud omalt poolt kaebajatele takistusi ehitusloa taotlemisel. Arvestades, et Eesti Energia AS-i kavandatavale Tootsi tuulepargile on Kaitseministeerium kooskõlastuse andnud, siis puudub põhjus arvata, et Tootsi tuulepargi tulevase omaniku kavandatavale tuulepargile sellist kooskõlastust ei anta. Kui Kaitseministeerium peaks kooskõlastamisest keelduma, saab sellise keeldumise vaidlustada. Ilmselgelt lähtub Kaitseministeerium kooskõlastuste andmisel riigikaitselistest, mitte Eesti Energia AS-i huvidest, seega ei saa Kaitseministeeriumi poolt Eesti Energia AS-i ehitusloale antud kooskõlastust käsitleda eelise andmisena. Kaitseministeeriumi poolne kooskõlastamine ei allu vastustaja kontrollile ega mõjutusele, seega ei saa Kaitseministeeriumi poolne kooskõlastuse andmine või andmata jätmine mõjutada enampakkumise õiguspärasust. Nõue, et olemasolev ehitusluba enne enampakkumise läbiviimist kehtetuks tunnistataks, riivab ebaproportsionaalselt Eesti Energia AS-i õigusi, kel tuleks enampakkumise võitmise korral läbida uus samasisuline menetlus sama ehitusloa taotlemiseks. Samuti oleks tegemist ehitusloa menetluses osalevate haldusorganite avalike ressursside asjatu raiskamisega. Kaebajate väited nende õiguste rikkumise kohta on hüpoteetilised. Asjaolu, kas selle ehitusloaga saab tulevikus taastuvenergia toetuse määramisel arvestada, ei ole praeguse vaidluse teema ja sellekohased küsimused tuleb lahendada tulevikus. Kohus ei saa lahendada hüpoteetilisi vaidlusi, mille tekkimine ja asjaolud ei ole selged. Kohtu ülesanne on teostada haldustegevuse üle järelkontrolli. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel haldusmenetlust läbi viima ja otsustama, milliseid haldusakte vastu võtta.
27.Enampakkumist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et Eesti Energia AS on sõlminud võrguettevõtja Elering AS-iga tulevase tuulepargi võrku liitmise lepingu. Tegemist on eraõiguslike isikute vahelise tsiviilõigusliku lepinguga, seega ei saa seda käsitleda riigi antud eelisena. Kaebajatele ei ole tehtud takistusi samasuguse lepingu sõlmimiseks. Võrgulepingu sõlmimise tingimused ja maksumus ei allu vastustaja kontrollile ega saa tuua kaasa enampakkumise õigusvastasust. Võrgulepingu olemasolu ei ole enampakkumisel osalemise tingimuseks ega takista enampakkumist võita. Kui enampakkumise võidab keegi teine peale Eesti Energia AS-i, on tal võimalik Eesti Energia AS-iga kokkuleppel ise sellesse võrgulepingusse astuda. Kuna Eesti Energia AS-il endal puuduks sellisel juhul vajadus sellise
16(25)
3-17-2225
lepingu järele, pole põhjust arvata, et ta keelduks lepingut üle andmast. Kui Eesti Energia AS ei soovi lepingut üle anda, on kaebajatel võimalik ise võrguettevõtjaga võrguleping sõlmida. Võrguettevõtja ei saa reeglina lepingu sõlmimisest keelduda. Võrguettevõtja keeldumise õiguspärasust kontrollib Konkurentsiamet (ELTS § 65 lg 4). Võrguehituse kulude hüvitamise nõue kehtiks kõigile ühtmoodi ja kehtinuks ka Eesti Energia AS-ile, kui keegi oleks enne teda võrgulepingu sõlminud ja sellega olemasoleva võrguvõimsuse ammendanud. Iseenesest ei saa olla ettenägematu, et sedavõrd suure projekti käivitamine võib vajada täiendavaid võrguehitustöid, mis toovad kaasa kulusid. Kuna võrguleping on eraõiguslik leping, on see konfidentsiaalne ja kaebajatel puudub õigus nõuda selle andmete avaldamist neile. Tegemist ei ole avaliku teabega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 tähenduses, sest Eesti Energia AS ei täida elektrienergiat tootes avalikke ülesandeid. Vastustajal puudub õigus sekkuda Eesti Energia AS-i ja Elering AS-i lepingulisse suhtesse ning nõuda lepingu lõpetamist või selle andmete avaldamist konkurentidele.
28.Vastustaja müüb enampakkumise teate kohaselt Tootsi kinnistut sellises seisukorras, nagu see on – st koos sellel olevate vundamendisüvenditega. Kaebajatele ei tule ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et vastustaja müüks kinnistut sellises seisukorras, nagu neil sobib. Vastustajal puudub kohustus enne enampakkumise korraldamist vundamendisüvendid likvideerida ja nende olemasolu ei muuda enampakkumist õigusvastaseks. See, kas süvendid likvideerida või kasutada neid ära oma ehitiste rajamisel, jääb enampakkumise võitja otsustada. Arvestades, et enampakkumise teate kohaselt on väljakaevatud pinnas ladustatud süvendi vahetus läheduses, ei saa süvendite hilisem likvideerimine olulisi kulusid kaasa tuua. See, kas selliste süvendite tekitamist saab lugeda tuulepargi ehitustegevusega alustamiseks, mis võib anda õiguse taotleda tulevikus taastuvenergia toetust, ei kuulu lahendamisele praeguses vaidluses. Ilma omandiõiguse ja kasutusloata võõral kinnistul ehitamine saab rikkuda kinnistu omaniku, antud juhul riigi õigusi, mitte kaebajate õigusi. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et riik oma omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist taotleks.
29.Vastustajal on kohustus avaldada enampakkumise läbiviimisel kinnistu kohta kõik talle teadaolevad ja osavõtjatele huvi pakkuvad andmed (MS § 61 lg 4, RMK põhimääruse § 31 lg 5 p 1; ka RVS § 58 lg 2). Vastustaja selgitustest nähtub, et temal ei ole vaidlusaluse kinnistu tuuleandmeid, seetõttu ei saa tal olla ka kohustust neid avaldada. Vastustajal puudub ka kohustus neid andmeid enne enampakkumise läbiviimist koguda, sest ta ei ole kohustanud kinnistu omandajat kinnistule tuuleparki rajama. Selliste andmete kogumise vajadust hindab ja kogumist korraldab iga huviline ise. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Eesti Energia AS on kogunud Tootsi kinnistul tuuleandmeid. Kuna tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kes on neid andmeid kogunud oma majandustegevuse käigus ja kandnud sellega seoses ka kulusid, siis puudub tal kohustus kogutud tuuleandmeid oma konkurentidele avaldada. Tuuleandmed ei ole avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses, sest Eesti Energia AS ei täida elektrienergiat tootes avalikke ülesandeid. Samamoodi oli ka teistel huvilistel võimalik neid andmed koguda, kui nad leidsid, et need andmed on vajalikud enampakkumisel osalemiseks. Ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et riik Tootsi kinnistu omanikuna oleks teinud tuuleandmete kogumiseks takistusi või keelanud Tootsi kinnistul tuuleandmeid koguda. Kohus juhib tähelepanu, et Tuuleenergia Assotsiatsiooni veebilehel on olemas tuuleatlased12, kust on võimalik pakkumise esitamiseks indikatiivset teavet saada.
30.Nõue, et enampakkumisel osalemiseks tuleb nõustuda enampakkumise tingimustega, ei ole õigusvastane ega eelista ühtegi pakkujat. Tegemist on tavapärase enampakkumisel osalemise tingimusega (vt RVS § 66 lg 1), mis peab tagama selle, et enampakkumine toimub kõigi jaoks ühesugustel tingimustel ja kõiki koheldakse võrdselt. Samuti võimaldab see pakkujatel
enampakkumise menetluslikku poolt ette näha ja selleks vastavalt vajadusele ette valmistuda. Lisaks väldib see üllatusi menetluse käigus. Kui pakkujale enampakkumise tingimused ei sobi, on tal võimalik osalemisest loobuda. Enampakkumise tingimustega nõustumine ei tähenda, et pakkujal puuduks hiljem võimalus enampakkumise reeglite või õigusnormidega vastuolus olevat tegevust ja õigusvastast enampakkumise tulemust vaidlustada. Samuti ei ole enampakkumisel osalemisest huvitatud isikutel keelatud vaidlustada enne enampakkumise toimumist enampakkumise tingimusi, mis on nende hinnangul vastuolus õigusaktidega. Kaebajad on saanud sellele tuginedes oma kaebused esitada.
31.Kaebajad heidavad vastustajale ette, et neil ei võimaldatud tutvuda lepinguprojektiga.
31.1.MS § 61 lg 5 järgi sätestatakse vara võõrandamise täpne kord RMK põhimääruses. RMK põhimääruse § 32 lg-st 2 nähtuvalt tuleb vara võõrandamisele enampakkumise korras kohaldada sama määruse §-des 26-29 sätestatud vara kasutusse andmise tingimusi. RMK põhimääruse § 27 lg 3 järgi annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud enne pakkumiste alustamist allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja kasutusse andmise lepingu tingimustest. Isikuid, kes ei nõustu andma allkirja, pakkumisele ei lubata.
31.2.Kohtu hinnangul tuleb RMK põhimääruse § 27 lg-t 3 tõlgendada selliselt, et pakkujatel võimaldatakse enne pakkumiste esitamist tutvuda lepinguprojektiga, et otsustada juba enne enampakkumisel osalemist, kas lepingutingimused on vastuvõetavad või mitte. Samasuguse lepinguprojektiga tutvumise võimaluse näevad ette ka määruse nr 14 § 11 lg 2 p 11 ja RVS § 58 lg 2. Kohtu hinnangul ei ole RMK vara sedavõrd eriline riigivara või sellise vara võõrandamine sedavõrd eripärane menetlus, et selles menetluses ei saaks lähtuda riigivara võõrandamise menetluses kehtivast üldreeglist, et huvitatud isikutel peab olema võimalus tutvuda lepingu projektiga. Lepinguprojekti tutvustamine muudab enampakkumise menetluse avatuks ja läbipaistvamaks ning väldib võitja jaoks hiljem lepingu sõlmimisel ilmnevaid üllatusi, mis võib tuua kaasa lepingu sõlmimata jätmise ja ettemaksust ilma jäämise. Enampakkumise võitja üllatamine lepingutingimustega ja tema karistamine ettemaksu tagastamata jätmisega ning parimast hinnapakkumisest ilmajäämine ei saa kindlasti olla enampakkumise eesmärgiks ja avalikes huvides.
31.3.Tõepoolest on enampakkumise teates kirjeldatud enampakkumise eset ja selle võõrandamise tingimusi. Kui võõrandamise leping muid tingimusi ette ei näe, ei tohiks vastustajal olla takistusi lepingu projekti kiireks koostamiseks ja tutvustamiseks. Kui leping sisaldab ka muid tingimusi, on lepinguprojekti tutvustamine huvilistele seda olulisem. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole lepinguprojekti tutvustamine huvilistele enne enampakkumise toimumist võimalik või on see oluliselt raskendatud.
31.4.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et enne enampakkumise lepinguprojektiga tutvumise võimaldamata jätmine on õigusvastane.
toimumist
32.Kaebajate õigusi ei riku see, et vastustaja ei avaldanud enampakkumise teadet teistes keeltes peale eesti keele. Kaebajad on Eesti ettevõtjad, kelle juhatuse liikmed valdavad eesti keelt. Seega on eestikeelse enampakkumise teate avaldamine nende õiguste seisukohalt piisav. Kaebajatel puudub õigus esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks või avalikes huvides (HKMS § 44 lg 1) või pelgalt vastustaja tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks.
33.Samamoodi ei saanud kaebajate õigusi rikkuda asjaolu, et vastustaja avaldas enampakkumise teate vaid oma veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja Eesti suuremates päevalehtedes. Kuna kaebajad on enampakkumise teate kätte saanud ja nad ei ole väitnud, et enampakkumisest teavitamine sellisel viisil nendeni ei jõua, siis ei riku enampakkumise teate avaldamine sellisel viisil nende õigusi ja neil puudub selles osas kaebeõigus.
18(25)
3-17-2225
34.Kaebajad heidavad ette enampakkumise teate avaldamise ja enampakkumise toimumise vahelise aja ebapiisavust.
34.1.MS § 61 lg 4 kohaselt teatatakse vara võõrandamisest enampakkumise korras vähemalt 2 nädalat enne pakkumise toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja RMK veebilehel. Sama tähtaeg on ettenähtud ka RVS § 58 lg-s 1 ja määruse nr 14 § 11 lg-s 1. Tegemist on minimaalse tähtajaga. Seega oli piisava tähtaja määramine vastustaja kaalutlusotsus. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei saa kohus teostada kaalumist haldusorgani eest ega hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, küll aga saab kohus kontrollida kaalutlusõiguse eesmärgi järgimist haldusorgani poolt.
34.2.RVS § 58 lg 3 järgi peab tähtaeg, mille jooksul saab teha avalikku enampakkumist, tagama riigile parima pakkumistulemuse. Kohtu hinnangul kehtib sama põhimõte ka MS-i ja RMK põhimääruse alusel toimuvas enampakkumise menetluses. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tuuleenergiaettevõtjad on Tootsi kinnistu omandamisest väga huvitatud, sest tegemist on ühega vähestest kinnistutest, kuhu oleks võimalik Eestis tuuleparki rajada. Menetlusosaliste selgitustest nähtub, et vaidlusaluse kinnistu omandamisest on huvitatud isegi välismaised ettevõtjad. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et tegemist on suure väärtusega kinnistuga. Eksperthinnangule tuginedes on enampakkumise alghinnaks määratud 12,3 miljonit eurot. Ettevõtjate suurt huvi arvestades võib kinnistu hind enampakkumise tulemusel kujuneda veelgi suuremaks. Kuna Tootsi kinnistu ei ole riigile vajalik ja see otsustati tulu saamise eesmärgil võõrandada, siis on avalike huvidega kooskõlas see, kui kinnistu müük tooks riigile võimalikult suur tulu. RMK 16.10.2017 otsusega ettenähtud 3-nädalane etteteavitamine enampakkumise toimumisest on küll kooskõlas õigusaktidest tuleneva miinimumnõudega, kuid ei ole kohtu hinnangul kooskõlas nõudega tagada riigile parim pakkumistulemus. Usutavad on kaebajate selgitused, et sedavõrd kallihinnalise kinnistu ostmine ja sinna suuremahulise tuulepargi rajamine vajab põhjalike prognoose, finantsotsuste tegemist, finantseerijate leidmist ja nendega kokkulepete saavutamist, võimalik, et ka tuuleandmete kogumist. Arusaadavalt võtab see aega ja usutavasti rohkem kui 3 nädalat. Viide sellele, et Tootsi kinnistu võõrandamisest enampakkumise korras anti teada juba aprillis 2017, ei ole praegusel juhul asjakohane. Teadmata, millal ja millistel tingimustel enampakkumine korraldatakse ja mis saab kinnistu alghinnaks, ei ole võimalik finantseerijatega mõistlikke kokkuleppeid sõlmida. Kohus nõustub kaebajate seisukohaga, et Tootsi kinnistu on selline objekt, mille enampakkumise teade tulnuks avaldada märksa varem, et ettevõtjatel olnuks võimalik enampakkumisel osalemiseks vajalikud prognoosid teha ja finantsid leida. Tegemist ei saanud olla vastustajale ettenägematu asjaoluga, millega ta ei oleks pidanud oskama enampakkumise väljakuulutamisel arvestada. Pikem tähtaeg annaks enamatele (sh välismaistele) ettevõtjatele võimaluse enampakkumisel osaleda ja võib tõenäoliselt tuua riigile kinnistu võõrandamisest kaasa suurema tulu. Vastustaja ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel otsustati tähtajaks määrata 3 nädalat. Ka kohtule ei ole ära nähtavad, millised võisid olla need asjakohased ja õiguspärased kaalutlused, mis õigustaksid sedavõrd lühikese tähtaja määramist. Seega on tegemist kaalumisveaga.
34.3.AS-i Raisner viidatud Euroopa Komisjoni maa teatis ei ole EL-i õiguse kohaselt õigusakt, mis oleks liikmesriigile järgimiseks kohustuslik. Küll aga saab seda pidada juhiseks, mida järgides vältida võimalikku vastuolu EL-i õigusega ja komisjoni uurimismenetluse algatamist. Maa teatise p 1 sätestab, et maa ja hoonete müük pärast piisavalt hästi avaldatud, avalikku ja tingimusteta pakkumismenetlust, mis on võrreldav enampakkumisega ning kus võetakse vastu parim või ainus pakkumine, toimub määratluse kohaselt turuväärtusega ega sisalda riigiabi. Maa teatise p 1 alapunkti 1 kohaselt on pakkumine piisavalt hästi avaldatud juhul, kui seda reklaamitakse korduvalt põhjendatult pika aja jooksul (2 kuud või rohkem) üleriigilises 19(25)
3-17-2225
ajakirjanduses, kinnisvaraväljaannetes või muudes asjakohastes trükistes ning kinnisvaraagentide kaudu, kes suunavad need paljudele võimalikele ostjatele, et see ärataks kõigi võimalike ostjate tähelepanu. Maa ja hoonete, mis oma kõrge väärtuse või muude omaduste tõttu võivad äratada üleeuroopalisel või rahvusvahelisel tasandil tegutsevate investorite tähelepanu, kavandatavast müügist tuleks teatada rahvusvahelisel tasandil korrapäraselt ringlevates trükistes. Kõnealustest pakkumistest tuleks teatada ka klientidega üleeuroopalisel või rahvusvahelisel tasandil suhtlevatele agentidele. Järelikult peab ka Euroopa Komisjon riigile kuuluva kinnistu müümisel oluliseks, et sellest oleks teavitatud pikema aja jooksul. Kolm nädalat ei ole maa teatisest nähtuvalt piisav isegi tavapärase kinnistu müügi korral, veel vähem saab see olla piisav vaidlusaluse kinnistu puhul, mis pakub tuuleenergiaettevõtjate hulgas suuremat huvi ja mille väärtus on tavapärasest kõrgem.
34.4.Vastustaja ei ole enampakkumisi välja kuulutades olnud tähtaja määramisel järjepidev. Nt Ametlikes Teadaannetes 27.09.2017 avaldatud kinnisasjade võõrandamise enampakkumise teates jäeti kirjalike pakkumiste esitamiseks aega 2 kuud. Kalleima müüdava kinnistu alghind oli 493 000 eurot, mis on 25 korda madalam Tootsi kinnistu alghinnast. Ametlikes Teadaannetes 07.10.2016 avaldatud kinnisasjade võõrandamise enampakkumise teates jäeti kirjalike pakkumuste esitamiseks aega 2 kuud. Kalleima müüdava kinnistu alghind oli 110 000 eurot, mis on 112 korda madalam kui Tootsi kinnistu alghind. Ka suulise enampakkumise korraldamisel on jäetud pikemaid tähtaegu. Nt Ametlikes Teadaannetes 14.09.2016 avaldatud kinnisasjade võõrandamise enampakkumise teate kohaselt otsustati suuline enampakkumine läbi viia 14.11.2016, st 2 kuu pärast. Kalleima müüdava kinnistu alghind oli 40 800 eurot, mis on 301 korda madalam Tootsi kinnistu alghinnast. Seega on vastustaja madalama alghinnaga kinnistute puhul teavitanud enampakkumise toimumisest ette oluliselt varem ning jätnud enampakkumisel osaleda soovijatele oluliselt pikema aja enampakkumisel osalemise üle otsustamaks ja vajalike rahaliste vahendite leidmiseks. Vähemväärtuslike kinnistute müümisel pikema tähtaja ettenägemist saab põhjendada sellega, et huvi nende kinnistute vastu on väiksem ja pikema tähtaja kehtestamine suurendab võimalust, et enampakkumise teade jõuab huvilisteni. Suurema väärtusega kinnistute võõrandamisel tuleks aga arvestada isikute suurema ajakuluga prognoos- ja finantsotsuste tegemiseks.
34.5.Kohus nõustub kaebajate seisukohaga, et 3-nädalane tähtaeg ei ole ilmselgelt piisav ja tegemist on õigusvastase tingimusega. Kuna tegemist on vastustaja kaalutlusotsusega, siis ei saa kohus vastustajale ette kirjutada, kui pikalt ta peab enampakkumise toimumisest ette teatama. Sellise otsuse peab vastustaja ise asjakohaseid asjaolusid arvestades kaalumise tulemusel langetama. Kui tuuleandmed on enampakkumisel osalemiseks oluline teave ja pakkumise esitamisest huvitatud isikutel tuleks neid enne pakkumiste esitamist koguda, siis tuleks enampakkumise väljakuulutamisel arvestada ka tuuleandmete kogumisele kuluva ajaga.
35.Kaebajate selgitused, et riik on soovinud anda Tootsi kinnistu Eesti Energia AS-i omandusse ja presenteerinud Tootsi tuuleparki Eesti Energia AS-i poolt rajatavana, ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Erinevalt varasemast otsusest anda kinnistu mitterahalise sissemaksena üle Eesti Energia AS-i aktsiakapitali, on seekord korraldatud Tootsi kinnistu võõrandamiseks avalik enampakkumine, kus kõigil kinnistu omandamisest huvitatud isikutel on võrdsetel alustel võimalik osaleda ja kinnistu omandamisele pretendeerida. Kellelegi ei ole tehtud osalemiseks takistusi ja enampakkumise tingimused ei soosi Eesti Energia AS-i ega aseta kaebajaid ebavõrdsesse olukorda. Enampakkumise võidab kõrgeima hinna pakkuja, seega võib selleks osutuda ükskõik kes pakkujatest. See, et Eesti Energia AS on sõlminud võrgulepingu, taotlenud ehitusloa, kogunud tuuleandmeid ja alustanud ehitustegevusega, on Eesti Energia AS-i enda tegevuse tulemus, mitte riigi poolt talle antud eelis. Tegemist on Eesti Energia AS-i 20(25)
3-17-2225
äririskiga, kui ta alustas dokumentide hankimist vales järjekorras. Kuna kaebusi ei ole esitatud Eesti Energia AS-i peale, siis ei ole väited tema tegevuse õigusvastasuse kohta asjakohased. Riik võis küll anda Eesti Energia AS-ile varasemalt õigusvastaselt lootust, et Tootsi kinnistu võõrandatakse talle, kuid see saab rikkuda Eesti Energia AS-i, mitte kaebajate õigusi. Varasem õigusvastane käitumine ei muuda praegust enampakkumist õigusvastaseks. Kaebajad on saavutanud haldusasjas 3-16-2635 Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 vaidlustamisega taotletud eesmärgi – Tootsi kinnistu võõrandamise avalikul enampakkumisel, kus kõigil huvitatud isikutel on võimalik osaleda. Seetõttu on kaebajate etteheited Eesti Energia AS-i õigusvastase eelistamise kohta alusetud. Kuna kaebajaid ei ole diskrimineeritud, siis on viited riigiabi andmisele põhjendamatud. Enampakkumine võimaldab võõrandada kinnistu turuhinnaga. Tõele mittevastavad on kaebajate väited selle kohta, nagu sulgeks Tootsi kinnistu võõrandamine Eesti Energia AS-ile juurdepääsu elektriturule ja tooks kaasa vaba turu kadumise. Eesti energiaturul on olemas mitmeid eraosalusega elektritootjaid, sh tuuleparke13. Seega ei saa Eesti Energia AS-i poolt ühe tuulepargi rajamine kuidagi vaba turu kadumist põhjustada ega elektriturgu sulgeda. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on riigiosalusega ettevõttega, ei anna õiguslikku alust keelata Eesti Energia AS-il enampakkumisel osaleda. Sellisel juhul ei oleks tegemist avaliku, läbipaistva ja võrdseid tingimusi ette nägeva enampakkumisega. RMK 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste õiguspärasus
36.Kohus pidas õigusvastasteks enampakkumise tingimusi, millega teavitati enampakkumise toimumisest ette liiga lühikest aega ega võimaldatud tutvuda lepinguprojektiga.
37.Enampakkumise toimumise aeg määrati kindlaks RMK 16.10.2017 otsusega, mis tuleb õigusvastases osas tühistada. RMK 12.10.2017 otsuse tühistamiseks puudub alus, sest selle p-ga 5 nähti ette, et enampakkumise kuulutus ja tingimused tuleb avaldada hiljemalt 3 nädalat enne enampakkumise toimumist. Seega nähti ette miinimumtähtaeg. Täpsema tähtaja määramine jäeti RMK juhatuse otsustada. Kuna vastustaja 12.10.2017 otsus ei välistanud pikema aja määramist, siis ei saa seda otsust pidada õigusvastaseks.
38.Enampakkumise kord määrati kindlaks RMK 16.10.2017 otsusega. See ei näe ette huviliste võimalust tutvuda enne enampakkumise toimumist lepinguprojektiga. Olematut tingimust ei saa tühistada, küll aga saab vastustajat kohustada viima enampakkumise tingimused selles osas õigusaktidest tulenevate nõuetega kooskõlla. Ka RMK 12.10.2017 otsuse tühistamiseks puudub alus. Sellest otsusest nähtuvalt volitas nõukogu juhatust enampakkumise korda kinnitama ja enampakkumise tingimusi avaldama. Juhatuse poolt õigusvastaste enampakkumise tingimuste ja korra kehtestamine ei mõjuta nõukogu otsuse õiguspärasust.
39.Muid enampakkumise tingimusi pidas kohus õiguspärasteks, seega puudub alus RMK 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuseid muus osas tühistada ja vastustajat milleski kohustada.
40.Põhjendatud ei ole etteheited RMK nõukogu otsuse tegemisel esineda võinud huvide konflikti kohta. RMK nõukogu 12.10.2017 otsusega otsustati Tootsi kinnistu võõrandamine avalikul suulisel enampakkumisel, enampakkumise alghind, ettemaks ja osavõtutasu, määrati komisjoni koosseis, volitati RMK juhatust kinnitama enampakkumise kord ja samm ning kohustati juhatust avaldama enampakkumise teate ja tingimused. Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et Tootsi kinnistu võõrandamiseks on enampakkumise korraldamine parim viis, sest võimaldab kõigil huvilistel (sh kaebajatel) kinnistu omandamisele pretendeerida. Samuti võimaldab see
riigil saada kõige suuremat tulu, seega on enampakkumise korraldamine kooskõlas ka avalike huvidega. Kaebajad ei ole vaidlustanud enampakkumise alghinda, ettemaksu ega osavõtutasu või komisjoni koosseisu. Teate avaldamiseks nähti ette miinimumtähtaeg ja miinimumnõuded, mida võis ületada. Enampakkumise korra pidi määrama kindlaks juhatus. Muid enampakkumise tingimusi ei pidanud kohus õigusvastaseks. Seega isegi kui mingi huvide konflikt võis esineda, ei saanud see kaebajate õiguste riivet kaasa tuua. Otsus
41.Tootsi Tuulepark OÜ taotles vastustaja 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste tühisuse tuvastamist põhjusel, et vastustajal puudus MS-i alusel pädevus Tootsi kinnistut võõrandada. Kohus leidis, et vastustajal oli MS-i või vähemalt RVS-i alusel pädevus vaidlusaluse kinnistu võõrandamiseks ja võimalik valele õigusnormile viitamine ei muuda vaidlusaluseid otsuseid tühiseks. Seega tuleb Tootsi Tuulepark OÜ kaebus tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.
42.AS Raisner, Tootsi Tuulepark OÜ ja AS Eesti Elekter vaidlustasid RMK 12.10.2017 otsust põhjusel, et vastustajal puudus MS-i alusel pädevus Tootsi kinnistut võõrandada ja enampakkumise tingimused olid õigusvastased.
42.1.Kuna vastustaja oli MS-i või vähemalt RVS-i alusel pädev Tootsi kinnistut võõrandama, siis puudub alus vastustaja 12.10.2017 otsust tühistada. Ainuüksi valele õigusnormile viitamine ei too menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kaasa haldusakti tühistamise vajadust.
42.2.Kohus nõustus väitega, et enampakkumisest 3-nädalane etteteatamine ei olnud Tootsi kinnistu võõrandamise puhul piisav. Kuna vastustaja 12.10.2017 otsusega nähti enampakkumise väljakuulutamiseks ette miinimumtähtaeg, mida juhatus võis ületada, siis ei saa seda otsust pidada õigusvastaseks ja puudub alus seda sel põhjusel tühistada.
42.3.Kohus leidis ka, et lepinguprojektiga tutvumise mitte võimaldamine on õigusvastane. Täpsemad enampakkumise tingimused kehtestati RMK 16.10.2017 otsusega, mitte 12.10.2017 otsusega. Viimasega kohustati juhatust kinnitama enampakkumise kord. Seega ei ole vastustaja 12.10.2017 otsus ka sellel põhjusel õigusvastane.
42.4.Muud enampakkumise tingimused ei ole kohtu hinnangul õigusvastased ega riku kaebajate õigusi. Samuti ei saanud RMK nõukogu otsuse tegemisel esineda võinud huvide konflikt tuua kaasa kaebajate õiguste riivet. Seetõttu tuleb kaebused vastustaja 12.10.2017 otsuse tühistamise nõudes jätta rahuldamata. Kuna AS Raisner vaidlustas kaebuses ainult RMK 12.10.2017 otsust, jääb tema kaebus tervikuna rahuldamata.
43.Tootsi Tuulepark OÜ ja AS Eesti Elekter vaidlustasid vastustaja 16.10.2017 otsust põhjusel, et vastustajal puudus MS-i alusel pädevus Tootsi kinnistut võõrandada ja enampakkumise tingimused oli õigusvastased. Samuti esitas Tootsi Tuulepark OÜ kohustamiskaebuse vastustaja kohustamiseks viima enampakkumise tingimused õigusaktidega kooskõlla.
43.1.Kuna vastustaja oli MS-i või vähemalt RVS-i alusel pädev Tootsi kinnistut võõrandama, siis puudub alus vastustaja 16.10.2017 otsust tühistada. Ainuüksi valele õigusnormile viitamine ei too menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kaasa haldusakti tühistamise vajadust.
43.2.Vastustaja kinnitas 16.10.2017 otsusega enampakkumise ajaks 08.11.2017, st et enampakkumisest teavitati ette 3 nädalat. Kohus leidis, et vaidlusalusel juhul tulnuks enampakkumisest ette teavitada oluliselt pikemalt. Seega on vastustaja 16.10.2017 otsus selles osas õigusvastane ja tuleb tühistada. Samuti tuleb rahuldada selles osas Tootsi Tuulepark OÜ
22(25)
3-17-2225
kohustamiskaebus ja kohustada vastustajat viima enampakkumise tingimused enampakkumisest etteteavitamise aja osas õigusaktidest tulenevate nõuetega kooskõlla.
43.3.Kohus leidis, et enampakkumise tingimused on õigusvastased osas, milles ei nähtud ette huviliste võimalust tutvuda lepinguprojektiga. Olematut tingimust ei saa tühistada, küll aga saab selles osas rahuldada Tootsi Tuulepark OÜ kohustamiskaebuse ja kohustada vastustajat viima enampakkumise tingimused selles osas õigusaktidest tulenevate nõuetega kooskõlla.
43.4.Muus osas leidis kohus, et enampakkumise tingimused ei ole õigusvastased ega riku kaebajate õigusi.
43.5.Põhimõtteliselt on õige vastustaja väide, et riiki kui omanikku ei saa kohustada oma vara võõrandama. Riigil on samasuguselt teiste omanikega vaba käsutusõigus. Kuna aga riik on otsustanud Tootsi kinnistu enampakkumisel võõrandada, peab see menetlus olema õiguspärane. Kohus ei tühista vastustaja otsuseid osas, milles otsustati avalik enampakkumine korraldada. Samuti ei kohusta kohus vastustajat enampakkumist läbi viima. Küll aga saab vastustajat kohustada enampakkumise läbiviimisel järgima õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Selles osas ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine võimatu.
43.6.AS-i Eesti Elekter tühistamiskaebus ning Tootsi Tuulepark OÜ tühistamis- ja kohustamiskaebused tuleb osaliselt rahuldada. Muus osas jäävad kaebused rahuldamata.
44.Kuna kohus rahuldab osaliselt kaebused, puudub võimalus HKMS § 253 lg-le 3 tuginedes esialgse õiguskaitse abinõud tühistada. Menetluskulude jaotus
45.Kuna kohus jättis AS-i Raisner kaebuse tervikuna rahuldamata, tuleb tema menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
46.Kohus rahuldas Tootsi Tuulepark OÜ ja AS-i Eesti Elekter kaebused umbes 1/ 3 ulatuses (RMK 12.10.2017 otsuse osas jäid kaebused rahuldamata ja RMK 16.10.2017 otsuse osas rahuldati kaebused osaliselt). Selle proportsiooniga tuleb arvestada ka menetluskulude jagamisel (HKMS § 108 lg 2).
47.Tootsi Tuulepark OÜ menetluskulud on järgmised:
47.1.Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu kokku 45 eurot (15 eurot kaebuselt, 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt ja 15 eurot määruskaebuselt). Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb 1/3 riigilõivust, s.o 15 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
47.2.Kaebaja taotles asja läbivaatamise kulude väljamõistmist summas 7 eurot. Kaebaja on väidetavalt tasunud kinnistusraamatu väljavõtte saamise eest 3 eurot ja äriregistri väljavõtte saamise eest 4 eurot. Kaebaja on esitanud koos kaebusega kohtule kinnistusraamatu väljavõtte Tootsi kinnistu kohta, mistõttu on kulu põhjendatud ja tuleb vastustajalt 1/3 ulatuses, s.o summas 1 euro välja mõista. Ühtegi äriregistri väljavõtet ei ole kohtule esitatud ja ei selgu, millega seoses on see kulu kantud. Seetõttu ei saa seda kulu pidada põhjendatuks ja tuleb jätta kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 6).
47.3.Kaebaja taotles esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 27 619,50 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulu dokumentidena on kohtule esitatud Advokaadibüroo SORAINEN AS-i 27.11.2017 arve nr 3181/17EE summas 16 825 eurot, 30.11.2017 arve nr 3388/17EE summas 6532,80 eurot, 29.12.2017 arve nr 3823/17EE summas 2845,80 eurot, 31.01.2018 arve nr 0204/18EE summas 1008 eurot, 23.03.2018 arve nr 0772/18EE summas 59,40 eurot, 21.04.2018 arve nr 1048/18EE summas 455,40 eurot, 27.06.2018 arve 23(25)
3-17-2225
nr 1812/18EE summas 39,60 eurot, 07.09.2018 arve nr 2720/18EE summas 2876,40 eurot ja 12.09.2018 arve nr 2831/18EE summas 2552,40 eurot. Kohtu hinnangul on esindaja kulud asja mahtu ja keerukust, menetluse pikkust ja menetluses tehtud toiminguid arvestades põhjendamatult suured. Enampakkumisega seotud vaidlus ei ole sedavõrd keeruline, et õigustaks nii suurte kulude väljamõistmist. Asjaolu, et tegemist oli tuulepargi rajamiseks sobiva kinnistuga, ei muuda vaidlust keerulisemaks. Menetlus kestis küll veidi üle aasta, kuid peale esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise, kahe määruskaebuse menetluse ja ühe kohtuistungi ei toimunud menetluses toiminguid, mis saanuks täiendavaid menetluskulusid tekitada. Kohus peab põhjendatud kuludeks 7000 eurot ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 2333,34 eurot.
47.4.Kokku tuleb vastustajalt Tootsi Tuulepark OÜ kasuks välja mõista menetluskulu 2349,34 eurot.
48.AS-i Eesti Elekter menetluskulud on järgmised:
48.1.Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu kokku 45 eurot (15 eurot kaebuselt, 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt ja 15 eurot määruskaebuselt). Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb 1/3 riigilõivust, s.o 15 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
48.2.Kaebaja taotles esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 6036 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulu dokumentidena on kohtule esitatud Advokaadibüroo COBALT OÜ 13.11.2017 arve nr 20147669 summas 576 eurot, 15.12.2017 arve nr 20148378 summas 2697 eurot ja 18.01.2018 arve nr 20148843 summas 624 eurot ning Advokaadibüroo Supremia OÜ 07.09.2018 arve nr 20180325 summas 1287 eurot ja 12.09.2018 arve nr 20180329 summas 1170 eurot. Kohtu hinnangul on kaebaja esindaja kulud asja mahtu ja keerukust, menetluse pikkust ja menetluses tehtud toiminguid arvestades põhjendatud. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2012 eurot.
48.3.Kokku tuleb vastustajalt AS-i Eesti Elekter kasuks välja mõista menetluskulu 2027 eurot.
49.Vastustaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kogusummas 6260,42 eurot (ilma käibemaksuta). Kehtiva kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine haldusorganile põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt nt Riigikohtu 21.06.2012 otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p-d 29 ja 30). Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt on vastustaja korraldanud korduvalt kinnisvara enampakkumisi, seega ei väljunud enampakkumise korraldamise teema vastustaja igapäevasest põhitegevusest. Asjaolu, et tegemist oli tuulepargi rajamiseks sobiva kinnistuga, ei muutnud vaidlust oluliselt keerulisemaks ega haldusvälise õigusabi kasutamist hädavajalikuks. Vastustaja veebilehe andmetel on vastustajal olemas õigusosakond, seega pidi tal olema olemas ka võimekus kohtumenetluses osaleda ja enda koostatud haldusakte selgitada. Vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt ei ole põhjendatud ja vastustaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
50.Kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja HKMS ei võimalda kaasatud haldusorgani menetluskulusid välja mõista, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
24(25)
3-17-2225
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.04.2019
KOHTUOTSUSEGA
25(25)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.