Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2225
Haldusasi
AS-i Raisner ja AS-i Eesti Elekter kaebused Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu 12. oktoobri 2017. a otsuse nr 1-11/6/3 tühistamiseks ning AS-i Eesti Elekter kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse
16.oktoobri 2017. a otsuse nr 1-32/90 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2018. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I AS Raisner, volitatud esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja advokaat Edgar-Kaj Velbri Kaebaja II AS Eesti Elekter, volitatud esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Triipan
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Raisner ja AS Eesti Elekter apellatsioonkaebused ning Riigimetsa Majandamise Keskuse vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10. aprillil 2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Raisner apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta AS Eesti Elekter apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada Riigimetsa Majandamise Keskuse vastuapellatsioonkaebus osaliselt.
3.1.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2018. a otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega halduskohus rahuldas AS-i Eesti Elekter kaebuse. Teha selles osas uus otsus, millega jätta AS-i Eesti Elekter kaebus rahuldamata.
3.2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2018. a otsuse resolutsiooni p 4 osas, millega halduskohus tühistas Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse
16.oktoobri 2017. a otsuse nr 1-32/90 osas, millega teavitati AS-i Eesti Elekter kinnistu enampakkumise toimumisest ette kolm nädalat.
3-17-2225
3.3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2018. a otsuse resolutsiooni p 8, millega halduskohus mõistis Riigimetsa Majandamise Keskuselt AS-i Eesti Elekter kasuks välja menetluskulud 2027 eurot. Teha selles osas uus otsus ja jätta AS-i Eesti Elekter esimese astme menetluskulud tema enda kanda.
3.4.Ülejäänud osas jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. mail 2019 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi omandisse kuulub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas (endises Vändra vallas) Metsakülas asuv kinnisasi (kinnistusregistri number 5730650) (nn Tootsi kinnistu). Kinnistu koosseisu kuulub 40 katastriüksust (katastritunnustega 92901:001:0223–92901:001:0262) sihtotstarbega 100% tootmismaa. Riigi kinnisvararegistri andmete kohaselt on Tootsi kinnistu valitsejaks Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Valitsemise eesmärgiks on tulu saamine. Riigi kinnisvararegistri ja ehitisregistri andmetel asub kinnistul rajatis Tootsi tuulepargid (ehitisregistri kood 220800843), peamise kasutusotstarbega tuuleelektrijaama rajatis, ehitusaluse pinnaga 15 238 m2. Rajatise ehitamise aluseks on Vändra Vallavalitsuse 22. novembri 2016. a korraldusega nr 231 antud 24. novembri 2016. a ehitusluba nr 1612271/22109 (vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-2515). Rajatise ehitamisega alustati teatise kohaselt 1. detsembril 2016. Rajatis on alles ehitamisel ja selle kavandatav kasutusele võtmise aeg on 1. jaanuar 2020.
2.RMK nõukogu langetas 12. oktoobri 2017. a otsusega nr 1-11/6-3 järgmised otsustused: 1) võõrandada Tootsi kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel, kuna kinnistu ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik; 2) määrata enampakkumise alghinnaks 12,3 miljonit eurot, ettemaksuks 1,23 miljonit eurot ja osavõtutasuks 3000 eurot; 3) määrata kinnisasja võõrandamise komisjoni koosseis (liikmed AL (RMK kinnisvara osakonna juhataja), Indrek Lillo (vandeadvokaat) ja MK (RMK kinnisvaraosakonna jurist); 4) juhatusel tuleb kinnitada enne enampakkumise väljakuulutamist avaliku suulise enampakkumise kord, sh kinnisasja enampakkumise samm; 5) avaldada enampakkumise kuulutus ja tingimused hiljemalt 3 nädalat enne enampakkumise toimumist Ametlikes Teadaannetes, RMK veebilehel ja suuremates päevalehtedes. 2(17)
3-17-2225
3.RMK juhatuse 16. oktoobri 2017. a otsusega nr 1-32/90: 1) kinnitati Tootsi kinnistu enampakkumise kord ning määrati enampakkumise toimumise ajaks 8. november 2017 kl 14.00 ja kohaks RMK Tallinna kontor; 2) määrati enampakkumise sammuks 50 000 eurot.
4.AS Raisner esitas 31. oktoobril 2017 halduskohtule kaebuse RMK nõukogu
12.oktoobri 2017. a otsuse nr 1-11/6-3 tühistamiseks. AS Raisner väitis kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja tegeleb tuuleparkide arendamisega. Riigikaitseliste piirangute tõttu on ainus reaalne lähiajal arendatav suurem tuulepark Tootsi tuulepark. Eesti Energia AS rajab 2016. a algusest Tootsi tuuleparki. Ta kuulutas 23. septembril 2016 välja riigihanke Tootsi tuulepargi kompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks ning sai Vändra Vallavalitsuse 22. novembri 2016. a korraldusega nr 231 ehitusloa tuulepargi rajamiseks. Eesti Energia AS alustas ehitustegevust tuulepargi rajamiseks 12. detsembril 2016. Vastustaja ei ole ebaseaduslikku ehitustegevust takistanud. Eesti Energia AS ja Elering AS sõlmisid 30. detsembril 2016 liitumislepingu Tootsi tuulepargi elektrivõrku liitmiseks. Vabariigi Valitsus otsustas 9. detsembri 2016. a korraldusega nr 404 anda Tootsi kinnistu Eesti Energia AS-le mitterahalise sissemaksena üle. Vabariigi Valitsus tühistas oma korralduse; 2) enampakkumise tingimustest nähtub Eesti Energia AS-i oluline eelisseisund. Tegemist on formaalse enampakkumisega. Kaebaja eesmärk on osaleda Tootsi kinnistu enampakkumisel. Eesti Energia AS-i huvi oli alustada tuulepargi ehitamisega enne 31. detsembrit 2016, et taotleda taastuvenergia toetust. Ilma taastuvenergia toetuseta ei ole tuuleenergia tootmine konkurentsivõimeline. Tootsi tuulepargi võimsus moodustab valmimisel ligi 1/3 kogu Eesti tuuleenergia tootmisvõimsusest ja selle operaatorile makstakse seega 1/3 kogu tuuleenergia toetusest (10,74 miljonit eurot). Teised arendajad tuulepargi rajamisel taastuvenergia toetust ei saa; 3) kui kinnistu omandab Eesti Energia AS, saab ta sinna kohe ehitama hakata. Teised peaksid taotlema Eesti Energia AS-le antud ehitusloa tühistamist ja uut ehitusluba, sh saama kooskõlastuse Kaitseministeeriumilt. Kuna Kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumine on peatanud suurema osa Eesti tuulepargiprojektidest, riskivad teised kinnisasja soetuskulude kaotamisega. Eesti Energia AS-l seda riski ei ole; 4) Eesti Energia AS sõlmis Elering AS-iga liitumislepingu Tootsi tuulepargi elektrivõrku liitmiseks. Sellega on Tootsi piirkonna võrguressurss ammendunud. Elering AS-i poolt kaebajalt nõutud liitumistasu suuruseks on 836 404 eurot. Kui Eesti Energia AS-l puudub kohustus liitumislepingut enampakkumise võitjale üle anda, pole teistel võimalik Tootsi tuuleparki enne 2020. a lõppu elektrivõrguga liita; 5) Eesti Energia AS kogus 2013–2015 Tootsi kinnistul tuuleandmeid. Tuulepargi rentaablus sõltub sellest, millised on tuuletingimused. Teistele ei ole andmeid väljastatud; 6) enampakkumine viiakse läbi lühikese etteteatamistähtajaga (3 nädalat). Sellel saavad osaleda vaid isikud, kellel on olnud võimalik asjakohased tasuvusarvutused tellida ja finantseerimine korraldada juba enne enampakkumise väljakuulutamist. RMK-l ei saa olla põhjust vara võõrandamisega kiirustada. Küll aga on Eesti Energia AS-l kiire, sest taastuvenergia toetuse saamiseks peab rajatis valmima ja asuma energiat võrku andma hiljemalt 31. detsembril 2020. See viitab Eesti Energia AS-i huvide eelistamisele; 7) enampakkumisel saab osaleda, kui nõustutakse enampakkumise tingimustega. Seeläbi piiratakse võimalust enampakkumise tulemust vaidlustada ja see teenib Eesti Energia AS-i huve; 8) enne enampakkumist tuleb likvideerida ebaseaduslik rajatis, tunnistada ehitusluba kehtetuks ning kõigile osalejatele tuleb anda ligipääs tuuleandmetele ja enampakkumisest tuleb teavitada ette mõistlikul ajal; 3(17)
3-17-2225 9) diskrimineerimise tõttu on enampakkumine vastuolus riigiabi reeglitega. Eesti Energia AS-le antakse valikuliselt riigivara arvelt majanduslik eelis. Tal on võimalus toota eelistingimustel taastuvenergiat. Sellega kahjustub konkurents taastuvenergiaturul. Kuna elektriturg on rahvusvaheline, mõjutab see liikmesriikide vahelist kaubandust. Tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 tähenduses. Riigiabi andmist maa müügil käsitleb Euroopa Komisjoni teatis ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta (97/C 209/03) (maa teatis). Enampakkumine ei ole kooskõlas maa teatisega, sest vastustaja on teavitanud enampakkumisest ette 3 nädalat ning vaid enda veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes. Kaebajal ei olnud piisavalt aega, et selgitada välja enampakkumisel osalemise tasuvus ja sõlmida selleks vajalikud rahastamislepingud. Eesti Energia AS on seatud olulisse eelisseisundisse, mis ei võimalda teistel ostjatel konkureerida ausatel ja võrdsetel tingimustel. Riik ei ole saanud Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba (ELTL art 108 lg 3); 10) enampakkumine on vastuolus riigivaraseadusega (RVS). Tegemist on olulise avaliku ressursiga. Menetlus pole ühetaoline, avalik, läbipaistev ega proportsionaalne. RMK pole võimaldanud tutvuda lepinguprojektiga (RVS § 58 lg 2, keskkonnaministri 28. aprilli 2010. a määruse nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” (määrus nr 14) § 11 lg 2 p 11). Kui RMK pakub hiljem välja ebamõistlikud lepingutingimused, kaotab edukas pakkuja ettemaksu. RMK on rikkunud RVS § 58 lg-t 3, sest enampakkumine kuulutati välja ebamõistlikult lühikese etteteatamise tähtajaga ega ole arvestatud väljaspool Eestit olevate huvilistega.
5.AS Eesti Elekter esitas 6. novembril 2017 halduskohtule kaebuse RMK nõukogu
12.oktoobri 2017. a otsuse nr 1-11/6-3 ja juhatuse 16. oktoobri 2017. a otsuse nr 1-32/90 tühistamiseks. AS Eesti Elekter väitis kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja tegeleb tuuleenergeetika arendamisega. Kaebajal on huvi rajada Tootsi tuulepark; 2) kaebajale ehitusluba ei väljastatud, kuna see väljastati Eesti Energia AS-le. Eesti Energia AS-l on põhjendamatu eelis enampakkumisel. Üksnes temal võib olla võimalus taastuvenergia toetust saada; 3) Eesti Energia AS võib saada põhjendamatu eelise. Ta alustas Tootsi tuulepargi ehitustöödega. Ta kvalifitseerub taastuvenergia toetusele. Ausa ja võrdse konkurentsi tagamiseks tuleb kaevetööde tagajärjed kõrvaldada ja endine olukord taastada. Kinnisasja omanikule tuleb selline õigus asjaõigusseaduse §-st 68. Eelise tõttu saab Eesti Energia AS pakkuda enampakkumisel kõrgemat hinda; 4) enne enampakkumist oleks tulnud Eesti Energia AS-le väljastatud ehitusluba kehtetuks tunnistada (ehitusseadustiku (EhS) § 46 lg 2 p 1); 5) enampakkumisest etteteavitamise aeg on liiga lühike, et hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjaolusid, sh ehitusõiguse saamise võimalusi, projekti tasuvust, finantseerimisvõimalusi jne. Tegemist pole tavapärase RMK praktikaga. Enampakkumise teade avaldati üksnes Ametlikes Teadaannetes ja RMK veebilehel ning üksnes eesti keeles. Tootsi tuulepargist oleksid huvitatud ka välismaised tuuleenergeetika arendajad; 6) konkurentsieelise loomine on vastuolus turgu valitseva seisundi kuritarvitamise regulatsiooniga (ELTL art 106 lg 1, art 102, konkurentsiseaduse § 16); 7) Eesti Energia AS-le eelise loomine on lubamatu riigiabi (ELTL art 107). Eelis antakse avaliku ressursi arvelt, võimaldades üksnes Eesti Energia AS-l olla Tootsi tuulepargi rajamisel taastuvenergia toetuse saaja. Abimeetmel on valikuline iseloom, see on suunatud Eesti Energia AS-le ja annab talle eelise teiste tuuleenergeetika tootjate ees. Kuna abimeetme tulemusel tugevneb Eesti Energia AS-i positsioon võrreldes konkurentidega ning Eesti Energia AS osaleb majandustegevuses teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides, siis moonutab abimeede konkurentsi EL-i riikide vahel. Kuna riigil puudub riigiabiluba, on tegemist lubamatu riigiabiga (ELTL art 108 lg 3); 4(17)
3-17-2225 8) tegemist ei ole riigimetsamaaga, vaid tootmismaaga. Seega puudub RMK-l õiguslik alus seda MS-i alusel võõrandada; 9) enampakkumise tingimustega ei saa piirata kohtusse pöördumise õigust; 10) enampakkumise tingimustele oleks tulnud lisada lepinguprojekt. Lepingu sisu saab teatavaks pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist.
6.RMK palub vastuses jätta kaebused rahuldamata. RMK väitis vastuses kokkuvõtlikult järgmist: 1) RVS ei kuulu kohaldamisele. Arvestada tuleb MS-is sätestatud erisusi (RVS § 2 lg 4). Keskkonnaministeerium andis Tootsi kinnistu vastustajale valitseda (MS § 53 lg 1). Nõukogu otsustas vara võõrandada, kuna selle väärtus oli üle 32 000 euro (MS § 60 lg 1 p 1). MS-i on õigus kohaldada ka muule varale peale metsamaa (MS § 53 lg 1). RMK nõukogu on pädev otsustama ka muu maa võõrandamist (MS § 4 lg 2 p 4, § 16, § 43 lg 2, § 53 lg 1, § 59 lg 1 ja § 60 lg 1 p 1; Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määrus nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ (RMK põhimäärus) § 9). Nimetatud sätte eesmärk ei ole RMK õiguste piiramine varade valitsemisel; 2) ostjal ei ole kohustust rajada kinnisasjale tuulepark. Vara võõrandatakse enampakkumisel. Eesti Energia AS-i osalemist ei saa keelata. Enampakkumise võidab isik, kes pakub kõrgeima hinna. Kaebajate võitu ei saa välistada. Vastustaja ei saa keelata kinnistule tuulepargi rajamist ega taastuvenergia toetuse taotlemist. Vastustaja pädevusse ei kuulu taastuvenergia toetuste maksmise otsustamine ja seda ei otsustata kinnistu võõrandamisel. Kui Eesti Energia AS-le toetuse maksmine oleks keelatud riigiabi, ei tähenda see, et kinnisasja enampakkumisel võõrandamine oleks keelatud riigiabi ja seetõttu õigusvastane. Kui taastuvenergia toetus oleks keelatud riigiabi, tuleks Eesti Energia AS-l see tagasi maksta. Konkureeriva tuulepargi rajamist ei saa keelata; 3) olemasolev teave avaldati enampakkumise teates. Vastustajal puuduvad tuuleandmed ja ta ei tea, kas ja kui palju on neid Eesti Energia AS-l või teistel isikutel. Kaebajal on piirkonna tuuleandmed olemas, kuna tema emaettevõtja teostab tuulemõõtmisi ainult 20 km kaugusel Lavassaare rabas. Vastustaja ei ole takistanud tuuleandmete kogumist, liitumistingimuste väljaselgitamist ega ehituslubade taotlemist, samuti tulevikus taastuvenergia toetuse taotlemist. Vastustajal ei ole kohustust koguda tuuleandmeid, sõlmida liitumislepinguid ega väljastada liitumistingimusi. Kaebajal puudub õigus nõuda kinnistu müüki tema soovitud tingimustel. Kui Eesti Energia AS on kogunud tuuleandmeid, sõlminud liitumislepingu ja taotlenud ehitusloa, on tegemist tema äririskiga. Vastustaja ei saa sekkuda Eesti Energia AS-i ja Elering AS-i suhetesse. Ehitusluba on seotud kinnisasjaga, mistõttu on kaebajal võimalik kinnisasja omandamisel püstitada kinnisasjale ehitis Eesti Energia AS-le väljastatud ehitusloa alusel. Kui kohalik omavalitsus keeldub õigusvastaselt ehitusloa väljastamisest, on kaebajal õigus see vaidlustada; 4) vara võõrandamisest teatatakse ette vähemalt 2 nädalat enne enampakkumise toimumist Ametlikes Teadaannetes ja RMK veebilehel (MS § 61 lg 4). Seadus ei kohusta avaldama teateid väljaspool Eestit ega võõrkeeles. Kaebaja õigusi pole rikutud. Enampakkumise teade jõudis kaebajateni õigeaegselt. Põhjendamatu on nõue, et ajavahemik peaks olema 12 kuud. Riigi kavatsus kinnisasja avalikul enampakkumisel võõrandada pidi olema teada juba aprillis 2017, mil Vabariigi Valitsus kohustas Keskkonnaministeeriumit avaliku enampakkumise välja kuulutama hiljemalt 1. juunil 2017. Sellekohast pressiteadet kajastati meedias; 5) tegemist pole riigihankega. Vastustaja müüb kinnistut; 6) Kaebajad oleksid pidanud tõendama, et neil on võimalus saada raha enampakkumisel osalemiseks. Kaebajatel puudub õigus pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks;
5(17)
3-17-2225 7) kinnisasja hind kujuneb enampakkumisel. Enampakkumise teade sisaldab lepingu tingimusi. Tegemist on müügilepinguga, mille olulised tingimused on lepingu ese ja hind. Kinnisasja müük ei anna konkurentsieelist.
7.Keskkonnaministeerium (kaasatud haldusorgan) palub vastuses jätta kaebused rahuldamata. Keskkonnaministeerium väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebajatel puudub kaebeõigus. Vaidlusalused otsused ei riku kaebajate õigusi. Kaebajate eesmärgiks on saavutada olukord, kus RMK kohustaks enne enampakkumise läbiviimist Eesti Energia AS-i tühistama ehitusloa, ütlema üles liitumislepingu, kõrvaldama Tootsi kinnistule rajatud konstruktsioonid ja avaldama Tootsi tuuleandmed. Vaidlustatud otsuste tühistamisega ei ole võimalik selliseid eesmärke saavutada. Samuti ei ole kaebustega võimalik saavutada olukorda, kus RMK viiks enampakkumise läbi teistsugustel tingimustel. Otsused ei riku kaebajate õigusi. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et riik võõrandaks kinnisvara kaebajate soovitud tingimustel; 2) RMK nõukogu oli pädev otsustama Tootsi kinnistu enampakkumise. MS § 53 lg 1 ei reguleeri ainult metsamaa, vaid igasuguse RMK valdusesse antud või tema enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud vara käsutamist. Kuna võõrandamist reguleerib MS, siis RVS ei kohaldu. MS ei nõua lepinguprojekti. Enampakkumise teate ja enampakkumise toimumise vaheline aeg ei ole ebamõistlikult lühike (MS § 61 lg 4); 3) Tootsi kinnistu sobib tuulepargi rajamiseks. Enampakkumise tingimused ei pane ostjale kohustust rajada tuulepark. Tegemist ei ole riigihankega, vaid vara võõrandamisega; 4) vaidlustatud otsused ei anna Eesti Energia AS-le eelist kinnistu omandamisel; 5) Eesti Energia AS-i tehtud ettevalmistustööd on tema äririsk, mitte riigi antud eelis. RMK-l ei ole õigust nõuda, et Eesti Energia AS avaldaks kogutud teabe, loobuks ettevalmistustest, laseks ehitusloa kehtetuks tunnistada ja lõpetaks sõlmitud lepingud. Kõigil soovijatel on olnud võimalik teha Tootsi kinnistul asjakohaseid mõõtmisi ja uuringuid. Vastustaja ei ole tuuleandmeid kogunud. Pakkujal ei saa keelata enampakkumisel osaleda, kui ta on teinud rohkem ettevalmistusi; 6) võitja omandab kinnistu koos sellel asuvate ehitistega. Ehitustööde tegemine, võrguleping ja ehitusluba ei anna eelist. Tegemist on Eesti Energia AS-i äririskiga. Kõigil teistel pakkujatel oli võimalus liitumisleping sõlmida. Riik ei takistanud ehitusloa saamist. Tegemist ei ole eelisega, mille riik saaks kõrvaldada. Eesti Energia AS-i ehitusluba võidakse tühistada. Eeldada võib, et Kaitseministeerium annab oma kooskõlastuse ka teistele ehitusloa taotlustele. Kui Eesti Energia AS enampakkumist ei võida, saab lepingud ja ehitusloa üle anda; 7) enampakkumise korraldamine kinnisasja võõrandamiseks ei ole vastuolus EL-i riigiabi reeglitega. Vastustaja ei pea kinnistu võõrandamisel prognoosima, kes ja kuidas võib tulevikus toetusi saada. ELTS kohaldub kõigile tootjatele ühtmoodi ega anna Eesti Energia AS-le eelist. Praegu menetluses olev eelnõu võimaldaks saada toetust tootjatel, kes edastavad toodetud elektrienergiat võrku hiljemalt 1. jaanuaril 2020; 8) enampakkumise teate avaldamise ja enampakkumise toimumise vaheline aeg oli kooskõlas MS-iga. Tootsi kinnistu enampakkumise korraldamise fakt oli avalikkusele teada juba alates
27.aprillist 2017. Enampakkumisest anti teada ka varasemas haldusasjas, milles kaebajad osalesid; 9) riigiabi andmise küsimused saaksid tõusetuda alles pärast enampakkumise toimumist ja tuulepargi valmimist.
8.Tallinna Halduskohus jättis 16. novembri 2018. a otsusega AS-i Raisneri kaebuse rahuldamata. Halduskohus rahuldas AS-i Eesti Elekter kaebuse osaliselt ja tühistas RMK
16.oktoobri 2017. a otsuse osas, milles teavitati kinnistu enampakkumise toimumisest ette kolm nädalat, ning kohustas RMK-d avaldama enampakkumise teate varem kui kolm nädalat enne enampakkumise toimumist ja võimaldama huvitatud isikutel tutvuda enne 6(17)
3-17-2225 enampakkumise toimumist lepinguprojektiga. Halduskohus mõistis RMK-lt AS-i Eesti Elekter kasuks välja menetluskulu 2027 eurot. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebajatel on kaebeõigus, kuna nad on tuuleenergia tootmisest huvitatud isikud. Nad kuuluvad Tuuletehnoloogia Liitu. AS Raisner arendab Varja tuuleparki. Kaebajad esitasid Vändra Vallavalitsusele ehitusloa taotlused. Kaebajad ei pidanud tõendama, et neil on kinnistu ostmiseks raha olemas; 2) kinnistu võõrandamiseks ei tulnud korraldada riigihanget. Vastustaja ei soovi asja hankida, vaid kinnistut müüa. Tegemist ei ole kontsessiooniga. Enampakkumisega ei ole hõlmatud mitte ühtegi ehitustööd; 3) RMK oli pädev otsustama kinnistu võõrandamist, kuna Keskkonnaministeerium kui riigivara valitseja andis selle RMK valdusesse (MS § 53 lg-d 1 ja 2). MS § 53 lg 3 kohaselt on RMK-l õigus vara käsutada. Tegemist on erinormidega RVS-i suhtes. Kui kinnistu võõrandamise õiguslikuks aluseks ei oleks MS, tuleks see võõrandada RVS-i alusel; 4) praeguse vaidluse esemeks pole Eesti Energia AS-i võimalus taotleda taastuvenergia toetust. Kinnistu enampakkumise menetluses ei otsustata taastuvenergia toetuse jagamise üle. Teada pole, kes omandab Tootsi kinnistu ja millistel tingimustel toetust jagatakse. RMK ei jaga toetust. Kui Eesti Energia AS-le antakse õigusvastaselt toetust, on võimalik seda otsust vaidlustada. Võimalik toetus ei anna alust keelata Eesti Energia AS-l kinnistu enampakkumisel osaleda; 5) Eesti Energia AS-le väljastatud ehitusluba ei anna talle kinnistu enampakkumisel eelist. Enampakkumisel osalemise tingimuseks pole ehitusloa olemasolu. Ehitusluba on võimalik taotleda ka pärast enampakkumist. Võitjal on võimalik Eesti Energia AS-ga kokku leppida ehitusloa ülevõtmises. Kui ehitusluba pole võitja plaanidega kooskõlas, võib ta taotleda selle kehtetuks tunnistamist ja uue väljastamist. RMK pädevusse ei kuulu ehituslubade väljastamine. Puudub alus kahelda, et Kaitseministeerium keelduks teisele isikule kooskõlastuse andmisest. Keeldumist on võimalik vaidlustada. RMK ei anna kooskõlastust. Eesti Energia AS-i õigusi riivaks ebaproportsionaalselt see, kui ta peaks ehitusloast loobuma; 6) enampakkumine pole õigusvastane selle tõttu, et Eesti Energia AS ja Elering AS on sõlminud võrgulepingu. Tegemist on eraisikute vahelise lepinguga, mitte riigi antud eelisega. RMK ei kontrolli võrgulepingu sõlmimist. Võrgulepingu olemasolu pole enampakkumisel osalemise tingimus. Võitjal on võimalik Elering AS-iga leping sõlmida. RMK-l ei ole õigust sekkuda Eesti Energia AS-i ja Elering AS-i vahel sõlmitud suhtesse. 7) kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et riik müüks kinnistu neile nendele meelepärases seisukorras. Võitjal on võimalik otsustada, mida ta kinnistul olevate vundamendisüvenditega teeb. Ehitamine ei riku kaebajate õigusi; 8) RMK ei oma tuuleandmeid, mistõttu ei saa ta neid avaldada. Eesti Energia AS-l ei ole kohustust tuuleandmeid avaldada, kuna see pole avalik teave. Tuuleandmeid oli võimalik koguda ka teistel isikutel. Tuuleenergia Assotsiatsiooni veebilehel asub tuuleatlas, kust on võimalik teavet saada; 9) enampakkumise tingimustega nõustumine ei loo ühelegi pakkujale eelist. Tingimused tagavad võrdse kohtlemise. Kui pakkujale tingimused ei sobi, ei pea pakkumist esitama. Enampakkumise tingimustega nõustumine ei välista järgnevate otsuste vaidlustamist. Kaebajatel oli õigus vaidlustada neid tingimusi, mida nad ei pidanud õiguspärasteks; 10) lepingu projekti tutvustamata jätmine oli õigusvastane. RMK põhimääruse § 27 lg-st 3 tuleneb kohustus tutvustada pakkujatele lepingu projekti. Sarnane kohustus on sätestatud määruse nr 14 § 11 lg 2 p-s 11 ja RVS § 58 lg-s 2. Seeläbi muudetakse menetlus avatuks ja läbipaistvaks ning välditakse üllatusi. Ettemaksu tagastamata jätmisega karistamine ei oleks enamapakkumise eesmärgiks. Enampakkumise teates kirjeldatakse enampakkumise eset ja selle võõrandamise tingimusi, mistõttu ei ole lepingu projekti koostamine võimatu;
7(17)
3-17-2225 11) kaebajate õigusi ei riku see, et enampakkumise teadet ei avaldatud teistes keeltes. Kaebajate õigusi ei riku teate avaldamine RMK veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja Eesti suuremates päevalehtedes. Kaebajad on teate kätte saanud; 12) kolmenädalane tähtaeg on õigusvastane. Enampakkumise toimumise aeg tuleb määrata kaalutlusõiguse alusel. Ettenähtud 3-nädalane etteteavitamine on kooskõlas õigusaktidest tuleneva miinimumnõudega, kuid see ei tagaks riigile parimat pakkumust. Usutav on, et kalli kinnistu ostmine ja suuremahulise tuulepargi rajamine vajab põhjalikke prognoose, finantsotsuseid, finantseerijaid, tuuleandmete kogumist. Eelnev võib võtta rohkem kui kolm nädalat. Asjakohane pole see, et Tootsi kinnistu võõrandamisest anti teada aprillis 2017, kuna siis polnud enamapakkumise tingimused teada. RMK ei põhjendanud neid kaalutlusi, miks määrati tähtaajaks kolm nädalat, mistõttu on tegemist kaalumisveaga. Euroopa Komisjon peab riigile kuuluva kinnistu müümisel oluliseks, et sellest teavitatakse pikema aja jooksul, milleks maa teatise p 1 kohaselt on kaks kuud või rohkem. RMK on varasemalt ja odavamate kinnistute kirjalike enampakkumiste korral andnud tähtaja kaks kuud; 13) enampakkumisel osalemiseks ei ole takistusi tehtud. Enampakkumise tingimused ei soosi Eesti Energia AS-i ega aseta kaebajaid ebavõrdsesse olukorda. Enampakkumise võidab pakkuja, kes pakub kõrgeima hinna. Riigi antud eelis ei ole see, kui Eesti Energia AS on sõlminud võrgulepingu, taotlenud ehitusloa, kogunud tuuleandmeid ja alustanud ehitustegevust. Tegemist on Eesti Energia AS-i äririskiga. Riik võis anda Eesti Energia AS-le varem õigusvastaselt lootust, et kinnistu võõrandatakse talle, kuid see võib rikkuda Eesti Energia AS-i, mitte kaebajate õigusi. Kaebajad on saavutanud enda eesmärgi, milleks on kinnistu enamapakkumine. Kaebajaid ei ole diskrimineeritud, mistõttu on viited riigiabile põhjendamatud. Vaba turg ei kao, kui Eesti Energia AS peaks omandama vaidlusaluse kinnistu; 14) väited võimaliku huvide konflikti kohta ei ole põhjendatud, samuti ei tooks need kaasa kaebajate õiguste riivet; 15) RMK 12. oktoobri 2017. a otsus ei ole õigusvastane, kuna see nägi ette miinimumtähtaja ning täpse aja pidi määrama RMK juhatus. RMK juhatuse 16. oktoobri 2017. a otsusega kinnitati enampakkumise kord, mis ei näe ette võimalust tutvuda lepingu projektiga. Juhatuse õigusvastane tegevus ei mõjuta nõukogu tegevuse õiguspärasust. Kuna AS Eesti Elekter vaidlustas RMK 16. oktoobri 2017. a otsust, tuleb tema kaebus rahuldada osaliselt (s.o 1/3 ulatuses), mida tuleb arvestada menetluskulude väljamõistmisel (2012 eurot); 16) kuna AS Raisner vaidlustas üksnes RMK 12. oktoobri 2017. a otsust, jääb tema kaebus rahuldamata; 17) RMK menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Vaidlusalune tegevus ei väljunud RMK igapäevasest põhitegevusest. RMK on korduvalt korraldanud enampakkumisi. Asjaolu, et tegemist oli tuulepargi rajamiseks sobiva kinnistuga, ei muuda vaidlust keeruliseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.AS Raisner palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu
16.novembri 2018. a otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse või alternatiivselt saadetakse asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) RMK on enampakkumise välja kuulutanud valel õiguslikul (s.o MS) alusel. Kuna projekteerimistingimuste kohaselt on tegemist tootmismaaga, ei kohaldu MS, vaid kohaldada tuli RVS-i sätteid. MS § 53 ei ole erinormiks MS § 4 lg 2 p-le 4; 2) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva kinnistu võõrandamist reguleerib määrus nr 14, mille § 8 p 6 kohaselt peab kinnisvara võõrandamise otsus sisaldama võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise tingimusi ja tähtaega. Sama määruse § 11 lg 2 p 11 kohaselt peab
8(17)
3-17-2225 teade sisaldama aega ja kohta, kus saab kinnisvara pakkumistingimuste ja lepingu projektiga tutvuda. Eespool märgitud tingimused ei ole täidetud; 3) kui kohalduma peaks MS, kohaldada tuleks ikkagi RVS § 8 lg-d 1, 4 ja 5 ning § 58 lg-d 2 ja 3; 4) vaidlustatud enampakkumise tingimused lõid Eesti Energia AS-le õigusvastase eelise. Esmalt üritas riik anda kinnistu mitterahalise sissemaksena Eesti Energia AS-le; 5) ebaseaduslik ehitustegevus andis õigusvastase eelise. Eesti Energia AS on alates 2016. a lõpust kinnistu ehitanud põhjusel, et saada taastuvenergiatoetust (ELTS § 59 lg 22 p 2). Eesti Energia AS saab enda äriplaanis potentsiaalse toetusega (u 15 milj. euroga) arvestada, kuid kaebaja seda teha ei saa. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta toetusskeemi rakendumise kohta. Kui toetusskeem rakendub, saab Eesti Energia AS eelise. RMK andis ehitusloale heakskiidu enne, kui otsustatakse ära maaküsimus. RMK võimaldas Eesti Energia AS-l maad õigusvastaselt kasutada. Eesti Energia AS on kogunud ehitustegevuseks vajalikke andmeid ja valmistanud ehitusplatsi ette, mida teine isik peaks hakkama esmalt likvideerima. Enampakkumine oleks õiguspärane, kui Eesti Energia AS likvideeriks ehitised; 6) ehitusluba andis õigusvastase eelise. Eesti Energia AS-le pole ehitusluba antud kõrvaltingimusega, s.t, et see tunnistatakse kehtetuks, kui keegi teine saab kinnistu omanikuks. RMK oleks saanud seda nõuda. Eesti Energia AS-le väljastatud ehitusluba ei saa kehtetuks tunnistada, kui keegi teine võidab enampakkumise. Teised peaksid alles taotlema ehitusluba, mida võidakse vaidlustada ning see on kulukas. Eesti Energia AS-l pole kohustust ehitusluba üle anda. RMK ei ole kaalunud, kas nõuda Eesti Energia AS-lt seda, et ehitusluba kehtetuks tunnistada või mitte. Enampakkumine oleks õiguspärane, kui Eesti Energia AS-l poleks ehitusluba; 7) Eesti Energia AS-l on sõlmitud võrguleping, millega on ammendatud Tootsi tuulepargi võrguressurss. Eesti Energia AS-l pole kohustust sõlmitud lepingut üle anda. Liitumine maksab umbes miljon eurot. Elering AS on riigiettevõtte. RMK tegutseb riigi nimel. RMK-l lasus eespool nimetatud asjaoludel kaalumiskohustus; 8) Eesti Energia AS omab kinnistu kohta kõige rohkem teavet. Ta on kogunud tuuleandmeid. Tegemist on olulise eelisega; 9) eelise andmisega on koheldud kaebajat ebavõrdselt; 10) RMK rikkus riigiabireegleid, mida halduskohus ei käsitlenud. Halduskohus jättis ekslikult tuvastamata kaebaja diskrimineerimise. Enampakkumisega antakse Eesti Energia AS-le valikuliselt riigivara arvelt majanduslik eelis. Ta saab toota eelistingimustel taastuvenergiat. Seeläbi kahjustatakse konkurentsi turul. Euroopa Komisjonilt pole riigiabi luba küsitud; 11) vaidlustatud RMK otsus tulnuks tühistada. RMK nõukogu andis juhise, et kuulutus tuleb avaldada kolm nädalat enne enampakkumise toimumist. Lepinguprojekt jäi avaldamata.
10.AS Eesti Elekter palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu
16.novembri 2018. a otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellant väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) RMK ei olnud pädev otsustama kinnistu enampakkumisele suunamist. Tegemist pole riigimetsamaaga, vaid tootmismaaga (MS § 53 lg 2). RMK ei ole volitatud asutus ja ta ei saa RVS-i alusel kinnistut müüa; 2) Eesti Energia AS-le on antud eelis, kuna riik aktsepteerib omavolilist kaevetööd. Riigil on kohustus nõuda endise olukorra taastamist; 3) Eesti Energia AS-le on väljastatud ehitusluba. Eesti Energia AS-l pole huvi ehitusluba üle anda ja see anti konkreetsele projektile. Eeldada ei saa, et kaebaja saaks ehitusloa alusel püstitada kinnistule Eleon tuulikud. Kindel pole see, et Kaitseministeerium annaks ehitusloale kooskõlastuse. Riigil lasus kohustus taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist; 4) võrdse kohtlemise alusel on õigus nõuda, et RMK kõrvaldaks Eesti Energia AS-le antud eelised; 9(17)
3-17-2225 5) Eesti Energia AS omab praegu 84,5% tegutsevatest tuuleparkidest. Kui lisandub veel 150 MW mahuga Tootsi tuulepark, siis tuuleenergia turg kaob; 6) leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub enampakkumise tingimustega. Isikul on õigus enampakkumise tingimusi vaidlustada, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohaldaks, ei saaks isik enampakkumisel osaleda; 7) kuna teadet ei avaldatud väljaspool Eestit, näitab see seda, et menetlus tuli läbi viia võimalikult kiiresti; 8) Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise p 91 kohaselt tuli teavitus esitada ka teistes liikmesriikides. Selle nõude rikkumine rikub ka kaebaja õigusi; 9) kuna RMK aktsepteerib tehtud töid ja see võib olla toetuse saamise aluseks, on Eesti Energia AS eelisseisundis. Tehingut ei tehta turutingimustel. Tegemist on ebaseadusliku riigiabiga; 10) kinnistut on võimalik koormata ka hoonestusõigusega. Halduskohus ei saa ise öelda, milline on kinnistu parim võõrandamisviis; 11) kaebaja nõue on sisuliselt rahuldatud kogu ulatuses. Olemasolevate tingimustega ei saa menetlust jätkata.
11.RMK palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16. novembri 2018. a otsuse resolutsiooni p-d 4, 5, 7 ja 8 osas, millega tühistati 3-nädalane etteteatamistähtaeg ja kohustati ette teatama pikema aja jooksul. RMK palub teha uus otsus ja jätta kaebused rahuldamata. RMK väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) AS Eesti Elekter ei ole kaebuses väitnud, et 3-nädalane tähtaeg välistaks pakkumisel osalemise, sest tal ei ole võimalik sellise aja jooksul raha leida. Üksnes AS Raisner esitas väite, et tal pole võimalik sellise aja jooksul finantse leida. Teiste isikute kaitseks ei saa kaebusega kohtusse pöörduda ning halduskohus oleks pidanud 3-nädala nõude osas jätma kaebuse rahuldamata; 2) viide Euroopa Komisjoni maa teatisele ei ole asjakohane. Kõikidele kaebajateni jõudis enampakkumise korraldamise teade õigeaegselt. Kaebajad ei saa kaitsta teiste isikute huve enampakkumise osalemisel; 3) AS Eesti Elekter pole kaebuses väitnud, et ta vajaks aega tuuleandmete kogumiseks. Tal oli seega võimalus osaleda enampakkumisel; 4) AS Raisner väitis, et turuosalisele ei väljastatud tuuleandmeid. Samas ei ole ta vaidlustanud RMK juhatuse otsust; 5) kaebajatel ei ole õigust nõuda seda, millistel tingimustel tuleb kinnistut müüa; 6) etteteatamistähtaeg võib olla kaalutlusotsus, kuid sellega pole kaebajate õigusi rikutud; 7) halduskohtu otsus tuuleandmete kogumise osas on vastuoluline. Halduskohus ei leidnud, et RMK peaks tuuleandmeid avaldama, samas märkis, et tuuleandmed on olemas Tuuleenergia Assotsiooni veebilehel; 8) kaebajatele väljamõistetavad menetluskulud peaksid olema kaks korda väiksemad.
12.AS Raisner ja AS Eesti Elekter paluvad vastustes jätta RMK vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandid väidavad kokkuvõtlikult järgmist: 1) enampakkumise tähtaeg oli ebapiisav. Objektiivselt on tegemist liiga lühikese ajaga. Sellega on rikutud kõigi huvitatud isikute õigust esitada oma pakkumine. Eesti Elekter AS väitis kaebuses, et tegemist on liiga lühikese ajaga, et hinnata kõiki asjaolusid, ehitusõigust, projekti tasuvust, finantseerimisvõimalusi; 2) Euroopa Komisjoni maa teatisele tuginemine oli õiguspärane. Õigust kohaldab kohus; 3) kinnisasja ei saa müüa, kui pole tuvastatud selle seisukord.
13.RMK palub vastuses jätta apellatsioonkaebused rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
10(17)
3-17-2225 1) kohaldamisele kuulub MS. Isegi, kui tegemist oleks vale õigusliku alusega, ei tooks see kaasa otsuse tühistamist; 2) praeguse vaidluse esemeks ei ole Eesti Energia AS-i tegevus. Kõikidel huvitatud isikutel on õigus oma pakkumine teha; 3) RMK-l ei ole õigust Eesti Energia AS-le piiravaid tingimusi seada; 4) ehitusluba on seotud kinnistuga, mitte isikuga. Seega on kinnistu omanikul väljastatud ehitusloa alusel õigus ehitama asuda. Kõigil on võimalik Elering AS-lt taotleda võrgulepingut, viidatud asjaolu üle ei otsusta RMK. Tänaseks pole selge, mida on apellant teinud tuuleandmete kogumiseks; 5) kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel võõrandamine ei ole riigiabi. RMK ei otsusta ehitusloa väljastamise ega taastuvenergiatoetuse andmise üle; 6) RMK nõukogu otsus ei sisalda konkreetset enampakkumise kuupäeva, vaid seda sisaldab RMK juhatuse otsus. Nõukogu otsuses kasutatakse mõistet „hiljemalt“, mistõttu kohtuotsuse resolutsiooniga vastuolu ei ole. RMK juhatuse ülesanne on koostada lepinguprojekt; 7) RMK-l ei ole kohustust tagada Kaitseministeeriumi kooskõlastust.
14.Keskkonnaministeerium palub vastuses jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Keskkonnaministeerium väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) RMK on õigustatud kinnistut võõrandama. Keskkonnaministeerium Tootsi kinnistu valitsejana volitas RMK-d kinnistut valdama ja valitsema, mistõttu kohaldub MS 4. ptk-i 7. jagu, mis hõlmab kogu vara võõrandamist, mitte üksnes metsamaad; 2) nõue, et riigivara võõrandamine peab olema kooskõlastatud riigivara valitsejaga, on täidetud; 3) kinnistu võõrandamise otsusega pole Eesti Energia AS-le eelist antud. Ainsad piiravad tingimused on osavõtutasu ja ettemaks, teisi piiravaid tingimusi pole. Eristada tuleb RMK tegevust ja potentsiaalsete pakkujate tegevust. RMK ei vastuta potentsiaalsete pakkujate tegevuse õiguspärasuse eest. Kaitseministeeriumi kooskõlastus sõltub konkreetsest projektist. Kui Eesti Energia AS ei võida enampakkumist, pole ta eelduslikult ehitusloast huvitatud. Mõõtmiste tulemuste avaldamist ei saa RMK-lt nõuda; 4) vaidlustatud tegevus pole riigiabireeglitega vastuolus; 5) kolmenädalane tähtaeg polnud põhjendamatult lühike. RMK nõukogu otsuses on märgitud minimaalne etteteatamistähtaeg. RMK nõukogu pidas vajalikuks, et see oleks minimaalselt kolm nädalat. Lõpliku tähtaja otsustas RMK juhatus, kellel oli õigus määrata ka pikem tähtaeg; 6) AS-i Eesti Elekter täiendav tõend (tuuleenergeetika turu ülevaade) ei oma asja lahendamisel tähtsust. Tõendi esitamist pole põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
15.Ringkonnakohus leiab, et AS Raisner ja AS Eesti Elekter apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on kaebuste rahuldamata jätmise osas seaduslik ja põhjendatud ning otsuse selles osas muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub kaebuste rahuldamata jäetud osas halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi sisulisi väiteid ega tõendeid, mis annaks põhjust asuda halduskohtust erinevale seisukohtale.
16.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas RMK korraldatav enampakkumine on õigusvastane põhjusel, et RMK-l ei olnud õigust vaidlusalust vara võõrandada MS-i alusel, Eesti Energia 11(17)
3-17-2225 AS-le on väljastatud ehitusloa alusel tehtud kinnistul ehitustöid, Eesti Energia AS on sõlminud Elering AS-ga võrgulepingu ning Eesti Energia AS-l võib olla õigus taotleda taastuvenergiatoetust. Kaebajate väidete kohaselt on tegemist õigusvastase eelise ja riigiabiga. Kaebajate hinnangu kohaselt on RMK kohelnud neid Eesti Energia AS-ga ebavõrdselt ning menetlus pole läbipaistev.
17.Praeguse vaidluse esemeks on üksnes RMK nõukogu ja juhatuse otsused võõrandada vaidlusalune kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel. RMK ei ole vaidlustatud otsustega väljastanud Eesti Energia AS-le ehitusluba, sõlminud Eesti Energia ja Elering AS-ga võrgulepinguid ega otsustanud taastuvenergiatoetuse andmist. Samuti pole vaidlustatud otsustega lubatud Eesti Energia AS-l vaidlusalusel kinnistul ehitada. Praeguse vaidluse esemeks ei ole seega Eesti Energia AS-le väljastatud ehitusluba, tema ja Elering AS-i vahel sõlmitud võrguleping ega võimalik taastuvenergiatoetus, sh Eesti Energia AS-i ehitustegevus (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). Vaidluse esemeks on üksnes RMK otsus korraldada vaidlusaluse kinnistu avalik suuline enampakkumine.
18.Riigi kinnisvararegistri andmete kohaselt Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks RMK.
on
Tootsi
kinnistu
valitsejaks
18.1.Ringkonnakohus ei jaga apellantide seisukohta, et RMK on avaliku suulise enampakkumise välja kuulutanud valel õiguslikul alusel.
18.2.Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana on andnud vaidlusaluse kinnistu RMK valdusesse. Kehtivast metsaseadusest järeldub, et RMK varaks on see vara, mille riigivara valitseja annab RMK valdusesse, sh RMK omandatud kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (MS § 53 lg-d 1 ja 2). Seadus ei keela RMK-l valitseda kinnisasju, mis pole kaetud metsaga. Metsaseaduse eesmärgiga ei ole vastuolus, kui RMK omab ka muud vara kui üksnes metsaga kaetud kinnistuid. RMK kasutabki kogu olemasolevat vara selleks, et mh majandada riigimetsa ja teenida tulu.
18.3.Riigile kuuluva ja RMK valduses oleva kinnisvara müügi kooskõlastab RMK riigivara valitsejaga (MS § 53 lg 5). Keskkonnaministeerium andis 10. mai 2017. a kirjaga nr 13-1/17/3203-2 kooskõlastuse Tootsi kinnistu müügiks.
18.4.Kui RMK valdusesse on antud vara, kohaldatakse selle vara võõrandamisel MS §-e 59 – 61. Tegemist on erinormidega riigivaraseaduses sätestatud normidele, kuna eespool viidatud normides on reguleeritud RMK valitseda oleva vara võõrandamine (vt ka RVS § 2 lg 3). RMK võib vara, sh kinnisvara võõrandada, kui see ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik ning vara võõrandamine on majanduslikult otstarbekam vara kasutusse andmisest (MS § 59 lg 1). Võõrandatava vara liigile seadus eritunnuseid ei sätesta. Kas vara võõrandamine on majanduslikult otstarbekas või mitte, seda kohus ei hinda (HKMS § 158 lg 3 teine lause). Seejuures pole vara võõrandamise õigus piiratud üksnes kinnistuga (maaga), millel asub mets. Vara võõrandamise kord on sätestatud MS §-des 60 ja 61.Vara võõrandamise otsustaja on RMK nõukogu, kui vara harilik väärtus on 32 000 või enam eurot (MS § 60 lg 1 p 1). Vara võõrandamise viis on enampakkumine ning selle täpne kord sätestatakse RMK põhimääruses (MS § 61 lg-d 1 ja 5). Eespool viidatud sätetest nähtub, et RMK kasutuses olev vara võõrandatakse metsaseaduse alusel ja korras. Metsaseadus ei piira metsaseaduse kohaldamist üksnes selle maaga, millel asub mets või mille sihtotstarve on tootmismaa (metsamaa). Metsaseadus räägib varast üldises 12(17)
3-17-2225 tähenduses, mis hõlmab seega endas kinnisvara ja vallasvara sõltumata selle sihtotstarbest või kasutusotstarbest (vt ka TlnRgKo asjas nr 3-17-2911, p 22).
19.Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et riik ei võõrandaks avalikul suulisel enampakkumisel riigile kuuluvat vara või et riigi vara võõrandaja seaks teistele võimalikele huvilistele avalikul suulisel enampakkumisel osalemiseks piiravaid tingimusi. Avalikust suulisest enampakkumisest huvitatud isikul on õigus nõuda, et menetluses, milles nad osalevad, järgitakse nt võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid (RKHKo 3-3-1-66-10, p 17; 3-3-1-59-05, p 17; RKEKo 3-3-1-15-01, p 14).
20.Vaidlustatud avalik suuline enampakkumise menetlus ei ole läbipaistmatu ning selles ei kohelda võimalikke pakkujaid, sh apellante ebavõrdselt. Kõikidel pakkujatel on võimalik enampakkumisel osaleda ja teha enda parim pakkumine. Enampakkumise tingimuste kohaselt selgitatakse võitja välja seeläbi, kes pakub kõige kõrgema hinna. Avalikus suulises enampakkumise menetluses kaitstakse õiguslikku, mitte aga faktilist võrdsust. Avaliku (suulise) enampakkumise korraldaja kohustus kohelda kõiki potentsiaalseid pakkujaid õiguslikult võrdselt tähendab seda, et ta ei tohi seada meelevaldseid tingimusi, millega välistatakse kellegi osalemine enampakkumise menetluses või piiratakse tema pakkumise edukaks tunnistamist. Võrdse kohtlemise põhimõte ei hõlma endas üldjuhul seda, et enampakkumise korraldanud isikul oleks ka kohustus tagada, et kõik potentsiaalsed pakkujad oleksid faktiliselt ja majanduslikult võrdses positsioonis, s.t neil on suutlikus teha just kindla hinnaga pakkumine, teatud konkreetne hulk teadmisi jne. Kui enampakkumise läbiviija hakkaks enampakkumise menetluse ja nende tingimustega tagama faktilist võrdsust, võib see kaasa tuua õigusliku ebavõrdsuse. Ühtlasi pole avaliku enampakkumise korral teada kõigi potentsiaalsete pakkujate ring ja nende faktiline olukord, mis võib nad faktiliselt seada mõne teise pakkujaga ebasoodsamasse positsiooni. Asjaolu, et enampakkumisel osaleja omab ehitusluba ja võrgulepingut ning tal võib olla õigus taotleda taastuvenergiatoetust, ei ole piisav, et keelata pakkumiste tingimustega pakkujal menetluses osalemast.
21.Enampakkumise võitjast saab kinnistu omanik ning tal on kõik kinnistu omaniku õigused ja kohustused. Ehitusluba antakse ehitusprojektile ja asjale (EhS § 38 lg 1) (RKHKm nr 3-3-1-56-02, p 10). Muu hulgas võib pädev asutus ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui seda taotleb kinnistu omanik (EhS § 46 lg 2 p 1). Kinnistu omanikul on ühtlasi õigus sõlmida võrguettevõtjaga võrguleping ning ta ei saa eeldada, et liitumine võrguga toimuks tasuta. Kui kinnistul on pooleli olevaid ehitisi, kuuluvad ka need kinnistu omandamisel reeglina kinnisasja uuele omanikule. Avalikul (suulisel) enampakkumisel kinnistu ostmine on mh ostja äririsk. Enampakkumise korraldajal ei lasu kohustust maandada pakkuja võimalikku äririski.
22.Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et vaidlustatud otsustega anti otseselt või kaudselt riigi vahenditest Eesti Energia AS-le õigusvastane majanduslik eelis ja seetõttu on tegemist õigusvastase riigiabiga.
22.1.Vaidlustatud otsusega võõrandada kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel ei ole kellelegi antud majanduslikku eelist. Vaidlustatud otsuste alusel pole ükski isik saanud vaidlusaluse kinnistu omanikuks. Samuti pole vaidlustatud otsustega võõrandatud kinnistut alla turuhinna. Enampakkumise alghind on 12,3 miljonit eurot. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik isikud, kellel on huvi vaidlusaluse kinnistu vastu, ja neil on õigus teha enda parim pakkumine. Reeglina tagab avalik suuline enampakkumine, et vara ei müüda turuhinnast märgatavamalt odavamalt 13(17)
3-17-2225 ning et hind vastaks turutingimustele. Näiteks on Euroopa Kohus märkinud, et kui avaliku sektori asutus kavatseb müüa ettevõtte nõuetekohasel enampakkumisel, saab eeldada, et turuhind vastab kõige suuremale (siduvale ja usutavale) pakkumisele, ning puudub vajadus kasutada muid hindamismeetodeid, nagu sõltumatud uuringud (EuKo liidetud kohtuasjades C-214/12, C-215/12 ja C-223/12, p-d 94 ja 95).
22.2.Vaidlustatud otsustega pole RMK väljastanud Eesti Energia AS-le ehitusluba. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kohaliku omavalitsuse üksus on Eesti Energia AS-le väljastanud ehitusloa, ei ole majanduslik eelis. Ehitusloa väljastamisega teostab kohaliku omavalitsuse üksus avalikku võimu ja ta tegutseb avaliku võimu kandjana avalikke ülesandeid täites (vt ka Euroopa Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu art 107 lg 1 tähenduses (2016/C 262/01), p 17). Seejuures saavad ka kaebajad vajadusel taotleda ehitusluba ja vald peab need ka väljastama, kusjuures ehitusluba realiseerima asuda saab vaid omanik või isik, kes on sõlminud omanikuga sellekohase eraõigusliku kokkuleppe. Ehitusluba on võimalik väljastada ka kõrvaltingimusega (vt TlnRngKo asjas nr 3-16-2515, p 26 (otsus on jõustunud)).
22.3.Vaidlustatud otsustega pole RMK võrgulepingut sõlminud ega majanduslikku eelist andnud. Asjaolust, et Eesti Energia AS ja Elering AS (riigile kuuluv äriühing) on sõlminud võrgulepingu, ei järeldu riigi antav majanduslik eelis. Üksnes asjaolu, et meetme võttis riigi osalusega äriühing, ei ole iseenesest piisav, et lugeda seda riigile omistatavaks (EuKo C-482/99). Teiseks ei nähtu majanduslikku eelist, kui pooled sõlmisid lepingu. Kohtule pole esitatud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis annaks aluse järeldada, et võrguleping ja selles kokkulepitud võrgutasud oleksid elektrituruseadusega reguleeritud ja tavapärasest tasust tunduvalt soodsamad. Isegi kui selline asjaolu esineks, ei saaks see mõjutada vaidlustatud otsuste õiguspärasust.
22.4.RMK ei otsusta vaidlusaluse kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele suunamisega Eesti Energia AS-le taastuvenergiatoetuse andmise üle. Elektrienergia tootjale maksab eespool nimetatud toetust põhivõrguettevõtja elektrituruseaduses sätestatud alustel ja korras (vt ELTS §-d 59–596). Kuigi toetuse näol on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg 1 tähenduses, tuleb selle andmisel järgida Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust (ELTS § 59 lg 21). Kas Eesti Energia AS-le tulevikus makstav võimalik toetus vastab riigiabi reeglitele või mitte, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Praeguse vaidluse esemeks ei ole see, kui suurt tuuleenergia tootmise osakaalu omab Eesti Energia AS ja kas võimalik taastuvenergia toetus on lubatud riigiabi või mitte. Praeguse vaidluse esemeks on RMK otsus korraldada avalik suuline enampakkumine vaidlusaluse kinnistu võõrandamiseks. Kuna AS Eesti Elekter esitatud tuulenergeetika turu ülevaade ei oma asja lahendamisel tähtsust, jätab ringkonnakohus selle arvestamata (AS Eesti Elekter apellatsioonkaebuse lisa 1; HKMS § 62 lg 6, § 198 lg 3).
22.5.Vaidlustatud otsustega ei ole Eesti Energia AS-le antud õigust vaidlusalust kinnistut kasutada.
23.Asjaolu, et enampakkumise teadet ei avaldatud kõigis nendes allikates, mida AS Eesti Elekter soovis, ei riku tema õigusi. AS-l Eesti Elekter ei ole subjektiivset õigust nõuda, et enampakkumise menetluses osaleks teatud kindel arv pakkujaid. AS Eesti Elekter on enampakkumisest teada saanud ja ta ei saa kaitsta teiste isikute õigust osaleda enampakkumise menetluses. Vaidlustatud otsustega pole kinnistut võõrandatud alla turuhinna. 14(17)
3-17-2225 II
Ringkonnakohus leiab, et RMK vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
25.Halduskohus rahuldas kaebuse 3-nädalase etteteatamistähtaja osas, kuna see oli õigusvastane, sest see ei tagaks riigile parimat pakkumist.
26.Kehtiva õiguse kohaselt teatatakse vara võõrandamisest enampakkumise korras ette vähemalt kaks nädalat (MS § 61 lg 4 esimene lause). Viidatud norm on loodud kaitsma pakkuja huve ning tal on õigus nõuda, et enampakkumisest teatakse ette mitte vähem kui kaks nädalat vara võõrandamise teate esitamisest. Kehtiv õigus võimaldab enampakkuja korraldajal teatada enampakkumisest ette ka rohkem kui kaks nädalat. Pikema aja kohaldamist võib õigustada asjaolu, kui tegemist on nt ebatüüpilise, spetsiifilise või keerulise enampakkumisega. Maa teatise p-st 1 ei tulene apellantidele subjektiivset õigust nõuda pikemat tähtaega kui MS § 61 lg 4 esimeses lauses sätestatud tähtaeg. Maa teatis on komisjoni juhis, mis on abiks analüüsimaks seda, kas maa müügi näol on tegemist olnud keelatud riigiabiga. Tähtaeg on olnud üksnes üheks hindamise kriteeriumiks.
27.Ringkonnakohtu hinnangul saanuks halduskohus kaebuse rahuldada, kui kolmenädalane tähtaeg rikuks kaebajate õigusi (HKMS § 2 lg 1 ja § 44 lg 1 ning HKMS § 5 lg 1 p 1 ja lg 3 ja RVastS § 3 lg 1). Kaebaja peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1).
27.1.Asjaolu, et RMK on määranud teistes enampakkumistes pikemaid tähtaegu, ei loo kaebajatele subjektiivset õigust nõuda pikemaid tähtaegu kui on sätestatud MS § 61 lg 4 esimeses lauses. Kolmenädalane tähtaeg saaks rikkuda kaebajate õigusi ja olla seetõttu õigusvastane, kui kohtumenetluses oleks tuvastatud asjaolu, mis oleks lubanud järeldada, et määratud tähtaja tõttu on menetlus läbipaistmatu või et isikuid koheldakse ebavõrdselt.
27.2.AS Eesti Elekter väitis kaebuses üldiselt, et kolm nädalat on liiga lühike tähtaeg, et hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjaolusid, sh ehitusõiguse saamise võimalusi, projekti tasuvust ja sellest lähtuvaid finantseerimisvõimalusi jne (vt kaebuse, p 2.2.1.8). AS Raisner väitis kaebuses üldiselt, et enampakkumine toimub lühikese aja jooksul, mistõttu pole selle osalemisest huvitatud isikutel võimalik asjakohaseid tasuvusarvutusi tellida ega finantseerimist korraldada (vt kaebus, p 2.1.6).
27.3.Praegusel juhul pidas halduskohus usutavaks, et kalli kinnistu ostmine ja tuulepargi rajamine vajab põhjalikke prognoose, sh finantsotsuseid. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa kaebajate õiguste rikkumiseks üksnes usutavusest, vaid halduskohtul tuli kindlaks teha asjaolud, mis annavad aluse järeldada õiguste rikkumist. Halduskohus pole kindlaks teinud asjaolu, mis võimaldaks järeldada kaebaja õiguste rikkumist. Kui selline asjaolu oleks menetluses tuvastatud, oleks kohus saanud hinnata, kas määratud enampakkumise tähtaeg rikub võrdse kohtlemise põhimõtet või on enampakkumine seetõttu läbipaistmatu.
27.4.Vändra Vallavalitsus keeldus 22. novembri 2016. a korraldusega nr 235 Eesti Elekter AS-le ehitusluba väljastamast. Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu enampakkumise toimumise aeg ehitusõiguse olemasolust. Kehtiva õiguse ega enampakkumise tingimuste kohaselt ei sõltu enampakkumise osalemise võimalus sellest, kas pakkujal on ehitusõigus. Ehitusõiguse olemasolu või selle puudumine on pakkuja äririsk. Enampakkumise korraldajal ei lasu kohustust 15(17)
3-17-2225 maandada pakkujate äririske. Seega ei riku Eesti Elekter AS-i õigusi enampakkumise läbiviimisel asjaolu, et tal puudub ehitusõigus.
28.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolud, mis võimaldaksid järeldada kaebajate õiguste rikkumist, leidnud tõendamist, tuleb RMK vastuapellatsioonkaebus selles osas rahuldada. III
29.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus AS Raisner ja AS Eesti Elekter apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsuse selles osas muutmata.
30.Apellandid olid kohtuistungil seisukohal, et kuna Tootsi Tuulepark OÜ apellatsioonkaebust ei esitanud, on halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid, millega tühistati RMK juhatuse 16. oktoobri 2017. a otsus osaliselt ja kohustati RMK-d avaldama enampakkumise teade varem kui kolm nädalat, jõustunud. Apellandid väidavad, et haldusakti tühistamise osas kehtib kohtuotsus kõigi isikute kohta (HKMS § 177 lg 1). Asjaolu, et halduskohtu otsus on tühistamisnõude osas jõustunud, ei mõjuta vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamist. Halduskohtu otsus pole jõustunud osas, millega vaadati läbi AS Raisner ja AS Eesti Elekter kaebused.
31.1.Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 osas, millega halduskohus rahuldas AS-i Eesti Elekter kaebuse osaliselt. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja jätab AS-i Eesti Elekter kaebuse rahuldamata.
31.2.Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas, millega halduskohus tühistas RMK juhatuse 16. oktoobri 2017. a otsuse osas, milles teavitati AS-i Eesti Elekter kinnistu enampakkumise toimumisest ette kolm nädalat.
31.3.Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 8, millega halduskohus mõistis RMK-lt AS Eesti Elekter kasuks välja menetluskulu 2027 eurot. Kuna AS-i Eesti Elekter esitatud tühistamiskaebus jääb rahuldamata, teeb ringkonnakohus uue otsuse ja jätab AS-i Eesti Elekter esimese astme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
31.4.Halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 5 kohustati RMK-d avaldama enampakkumise teade varem kui kolm nädalat enne enampakkumise toimumist. AS Eesti Elekter ei esitanud kohustamisnõuet, mistõttu resolutsiooni p 5 ei ole seotud AS Eesti Elekter kaebusega. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 5 puudutas Tootsi Tuulepark OÜ kaebust, kuna tema esitas kohustamisnõude. Selles osas on halduskohtu otsus jõustunud, kuna selle peale pole apellatsioonkaebust esitatud (HKMS § 176 lg 1). Samuti ei saa vastuapellatsioonkaebusega halduskohtu otsuse resolutsiooni p 5 iseseisvalt vaidlustada (vt käesolev otsus, p 31.5).
31.5.Ringkonnakohus jätab vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ka osas, millega RMK taotleb halduskohtu otsuse tühistamist Tootsi Tuulepark OÜ-d puudutavas osas, s.o halduskohtu otsuse resolutsiooni p 7 tühistamist. Ringkonnakohus ei nõustu kohtuistungil esitatud RMK seisukohaga, et kuna AS Eesti Elekter ja AS Raisner esitasid apellatsioonkaebuse, võis RMK vastuapellatsioonkaebusega vaidlustada ka halduskohtu otsust Tootsi Tuulepark OÜ-d puudutavas osas. Iga kaebaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (HKMS § 19 lg 2). Halduskohtu otsus Tootsi Tuulepark OÜ-d puuduvas osas jõustus, kuna halduskohtu otsust 16(17)
3-17-2225 selles osas edasi ei kaevatud. Tootsi Tuulepark OÜ ei ole halduskohtu otsust apelleerinud, mistõttu ei saa RMK vastuapellatsioonkaebusega vaidlustada halduskohtu otsust Tootsi Tuulepark OÜ-d puudutavas osas (HKMS § 176 lg 1 ja § 184 lg 1; vt Tallinna Ringkonnakohtu
21.veebruari 2019. a määrus, p 12). Samuti ei esitanud RMK apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse peale Tootsi Tuulepark OÜ-d puudutavas osas.
32.Ringkonnakohus peab mh vajalikuks märkida järgmist. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 jõustusid Tootsi Tuulepark OÜ osas. Seega 3-nädalase etteteatamistähtaja ja lepinguprojekti tutvustamise osas on kaebajad oma eesmärgi saavutanud. Kuna enampakkumisel tuleb kõiki võrdselt kohelda, kohaldab RMK eelduslikult kõigile pakkujatele ühesugust etteteatamistähtaega ning võimaldab kõigil lepinguprojektiga tutvuda. Halduskohus peatas
5.novembri 2017. a määrusega RMK nõukogu 12. oktoobri 2017. a otsuse ja juhatuse
16.oktoobri 2017. a otsuse kehtivuse ning keelas RMK-l kinnisasja võõrandamise enampakkumise läbi viimise. Seega kuni tänaseni pole enampakkumist toimunud. Eelduslikult on kaebajatel olnud aega, et teha ettevalmistusi võimaliku pakkumise esitamiseks. Viimati märgitud asjaolu võib RMK arvesse võtta uue etteteatamistähtaja määramisel, kui tal tuleb täita halduskohtu otsust osas, milles see jõustus. Uues olukorras enampakkumise tähtaja määramisel piisaks eelduslikult ka etteteatamistähtajast, mis on sätestatud MS § 61 lg 4 esimeses lauses.
33.Kuna AS Raisner ja AS Eesti Elekter apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad nende apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
34.RMK palub kaebajatelt välja mõista halduskohtus kantud menetluskulud 6260 eurot ja 42 senti (ilma käibemaksuta) ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud 3575 eurot. Halduskohus jättis RMK menetluskulud tema enda kanda, kuna enampakkumise korraldamine ei väljunud RMK igapäevasest põhitegevusest. Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt on vastustaja korraldanud korduvalt kinnisvara enampakkumisi. Vaidlust ei muutnud oluliselt keerulisemaks see, et tegemist oli tuulepargi rajamiseks sobiva kinnistuga. Vastustajal on õigusosakond. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluse kinnistu võõrandamine väljunud RMK igapäevase põhitegevuse raamidest, milleks on mh tema kasutuses oleva vara võõrandamine (MS §-d 59–61; HKMS § 109 lg 6). Samadel kaalutlustel jättis ringkonnakohus RMK menetluskulud välja mõistmata ka asjas nr 3-17-2911.
(allkirjastatud digitaalselt)
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.