S.K.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 07.09.2018.a käskkirja nr 5-1/18/1510 kehtivuse peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja S.K. Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Tallinna Vanglale. Vastavalt taotleja soovile tagastab kohus taotleja esitatud tõendid, toimikusse jäävad nende koopiad.
Asjaolud
1.Tallinna Vangla otsustas 07.09.2018.a käskkirjaga nr 5-1/18/1510 (tl 7, edaspidi vaidlustatud käskkiri) paigutada kinnipeetav S.K.i avavanglast ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda. Taotleja advokaat edastas 24.08.2018 vanglale e-kirja, mille kohaselt taotlejal on 29.11.2018 Helsingi kohtus kohtuistung, kirjale oli lisatud soomekeelne süüdistusakt. Tallinna Vangla sai 06.09.2018 ka Helsingi kohtu sekretärilt e-kirja, milles paluti taotlejale edastada manuses olevad dokumendid (kohtukutse kriminaalasjas, süüdistusakt). Taotleja oli nõus, et vangla teeb dokumentidest koopia. Nende dokumentide alusel tuvastas vangla, et taotleja on süüdistatav kriminaalasjas ja kohtuistung toimub 17.09.2018 Helsingis. Kuna taotleja on süüdistatav kriminaalasjas, siis ei vasta ta enam täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 tingimustele. Vangistus tuleb üldjuhul kanda kinnises vanglas. Avavanglasse paigutamine on soodustus, mille saamiseks puudub subjektiivne õigus. On õige, et kinnises vanglas ei saa taotleja kasutada samu soodustusi nagu avavanglas, kuid kinnises vanglas koostatakse talle uus individuaalne täitmiskava ja nähakse ette tegevused. Taotleja saab kohtuda tugiisiku ja elukaaslasega ning töötada majandustöödel. Maanteeameti koolitusel saab taotleja osaleda pärast vabanemist. Täitmisplaani § 20 lg 1 alusel tuleb kinnipeetav paigutada sellesse kinnisesse vanglasse, kust ta avavanglasse tuli. Seetõttu ei ole võimalik paigutada taotlejat Tallinna Vanglasse. Taotleja tuleb ümber paigutada Viru Vangla kinnisesse osakonda.
Taotleja saadeti Viru Vanglasse 18.09.2018 (tl 46).
2.S.K. esitas punktis 1 nimetatud käskkirja peale vaide. Taotleja sõnul esitas ta vaide 19.09.2018. Tallinna Vangla sai vaide kätte 21.09.2018.
3.S.K. esitas 24.09.2018 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Vangla andis selle 27.09.2018.a määrusega kohtualluvuse alusel üle Tartu Halduskohtule. Määrus asja üleandmise kohta jõustus 18.10.2018.
4.Taotleja soovib vaidlustatud käskkirja peatamist. Taotleja viibis avavanglas alates 10.07.2018. Avavanglas viibimine annab taotlejale võimaluse valmistada ennast ette vabanemiseks, mis toimub 21.12.2018, sh suhelda tugiisikuga. Tallinnas on taotlejal kergem suhelda Soomes elava elukaaslasega. Taotleja käis avavanglas viibides järelevalveta tööl (tl 12-13) ja tal oleks olnud võimalik osaleda Maanteeameti sõidukijuhi järelkoolitusel (tl 14), mis on taotlejale vajalik pärast vabanemist tööle asumiseks. Ümberpaigutamise tõttu jääb taotleja nendest võimalustest ilma. Taotleja ei ole Eesti õiguse kohaselt kahtlustatav ega süüdistatav. Välisriigi kohtu toimingut tuleb esmalt Eestis tunnustada. Vangla ei saa haldusmenetluses kasutada taotleja vastu teavet, mis saadeti vanglale selleks, et see edastataks taotlejale. Õigust seda teavet kasutada ei anna vanglale ka see, kui taotleja andis dokumendid vangla kätte, kuna ta soovis nendest koopia tegemist. Helsingi kohus märkis dokumentidele, et neid ei tohi kasutada dokumendi saaja kahjuks (tl 8). Kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise eeldused ei ole taotleja puhul täidetud, sh on ümberpaigutamine vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Helsingi kohus tegi 25.09.2018 otsuse, sellega on Tallinna Vangla viidatud alus ära langenud. Taotleja ei nõustu tema ümberpaigutamisega kinnisesse vanglasse. Alternatiivselt leiab taotleja, et teda oleks tulnud paigutada Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse, kuna Tallinnas on tal lihtsam teha ettevalmistusi eluks pärast vabanemist. Taotleja eest on tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 21).
5.Tallinna Vangla palus jätta taotluse rahuldamata. Vangla sõnul esitas taotleja 21.09.2018 vaide, milles ta taotles vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist ja käskkirjale eelnenud õigusliku seisundi taastamist. Vaie registreeriti numbriga 5-15/18/238-1 ja oli 09.10.2018.a seisuga menetlemisel. Taotleja ümberpaigutamise menetlus on lõppenud ning ümberpaigutamine on juba toimunud, seetõttu ei ole võimalik esialgse õiguskaitse korras ümberpaigutamist ära hoida. Vaidlustatud käskkirja tühistamise korral on selle tagasitäitmine hiljem võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei tingi taotleja põhjendused seoses kokkusaamistega, vabanemiseelsete tegevustega, individuaalse täimiskava tegevustega ja hõivetegevuses osalemisega. Ka kinnise vangla kinnipeetaval on võimalik töötada ja töötasu saada, samuti osaleda usulises tegevuses ja teha ettevalmistusi vabanemiseks. Viru Vanglasse paigutamine ei ole kitsendanud taotleja võimalusi lähendastega suhtlemiseks. Vangla küsis 06.09.2018 taotlejalt luba Helsingi kohtust saadetud dokumentidest koopiate tegemiseks ja menetlusmaterjalide juurde võtmiseks ning taotleja andis selleks nõusoleku (tl 41 pöördel). Vangla kordas ka vaidlustatud käskkirja põhjendusi. Vangla lisas, et avavangla eesmärk on lubada kinnipeetavatel väljaspool vanglat töötada ning järelevalveta liikuda. Olukorras, kus
isiku suhtes on käimas kriminaalmenetlus, suureneb risk, et kinnipeetav võib vangla usaldust kuritarvitada ning kasutada järelevalveta liikumise võimalust põgenemiseks ja enda varjamiseks. Arvestades, et taotleja on Helsingi kohtus süüdistatav raskes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises ehk teos, millega kaasneb otsene oht ühiskonnale, kaalub avalik huvi taotleja kinnisesse vanglasesse paigutamiseks üles taotleja huvi jätkata karistuse kandmist soodsamal režiimil avavanglas. Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud kriminaalsüüdistusega arvestamise lubatavus on eeskätt sisulise vaidluse küsimus. Taotlejat süüdistatakse Soome Vabariigis teos, mis on ka Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatav. Ka teises riigis toime pandud tegudega ja isiku käitumisega tuleb vangistuse täideviimisel arvestada. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
7.HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Taotleja ei ole täpsustanud, kas ta soovib vaidlustatud käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist. Kohtu hinnangul tuleneb eesmärgist, mida taotleja soovib saavutada, et taotleja pidas silmas käskkirja kehtivuse peatamist.
8.HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal (pärast vaide esitamist). Seda ongi taotleja teinud. Kuna Tallinna Vangla sai vaide kätte 21.09.2018, siis võib vaie praeguseks olla juba lahendatud. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav ka olukorras, kus haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada vaidluse ajaks vaieldavad õiguspositsioonid ja tagada õigusrahu. Kui esialgse õiguskaitse võimalust on laiendatud vaidemenetlusele, siis puudub põhjus, miks peaks eeltoodud eesmärk olema saavutatav kuni vaideotsuse tegemiseni ja alates kaebuse esitamist, kuid mitte vahepealsel ajal, mil isik kaalub kaebuse esitamist ja valmistab seda ette. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on seoses selle üleandmisega kohtualluvuse järgi juba kestnud üle ühe kuu. Lähtudes määruse punktis 5 toodud vangla seisukohast ei ole tõenäoline, et vangla vaide rahuldas või rahuldab. Eeltoodud põhjustel ei täpsusta kohus enne taotluse lahendamist, kas ja kuidas on vaie lahendatud.
9.Esialgse õiguskaitse taotlust ei muuda lubamatuks see, et taotleja viibib juba Viru Vanglas. Vaidlustatud käskkiri on jätkuvalt taotleja paiknemise aluseks. Kui vaidlustatud käskkiri tühistatakse või selle kehtivus peatatakse, siis saab taotleja viibimise aluseks varasem käskkiri, millega otsustati taotleja paigutamine avavanglasse. Vangla viidatud lahendi, Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2012.a määruse haldusasjas 3-12-525 seisukohad ei ole praeguses asjas kohaldatavad, kuna see lahend käsitles teistsugust olukorda – distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse peatamist juhul, kui kartserikaristus on juba ära kantud.
10.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtuotsuse täitmine kaebuse rahuldamise korral ehk kinnipeetava tagasipaigutamine avavanglasse on pärast vaidluse lõplikku lahendamist võimalik ja ei ole ka raskendatud. Kohtupraktikas on aga esialgse õiguskaitse vajadust tunnustatud ka siis, kui taotleja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Võrreldes karistuse kandmisega kinnises vanglas on kinnipeetava õigused ja võimalused avavanglas oluliselt avaramad. Kaebuse rahuldamisega ei saa muuta olematuks seda, et taotleja ei saanud vahepealsel ajal avavangla tingimustes elada. Kohtul tuleb taotluse lahendamiseks seega kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
11.Kohus näeb tekkinud vaidluses mitmeid küsimusi, mille osas kohtupraktika ei ole selge ja mille lahendamise tulemus ei ole praegu ennustatav: - kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamist reguleeriv vangistusseaduse (VangS) § 21 lg 1 ei näe ette sellist ümberpaigutamise alust, et vanglale on selgunud, et kinnipeetav ei vasta täitmisplaanis ette nähtud ümberpaigutamise tingimustele. VangS § 21 lg 1 teine lause ehk ümberpaigutamine vangistuse eesmärkide täitmiseks kohtu hinnangul seda põhjust ei hõlma; - on võimalik, et vaidluse asjaoludel ei ole kohaldatav VangS § 21 lg 1, vaid tegemist on avavanglasse paigutamise menetluse uuendamise ja avavanglasse paigutamise kohta antud haldusakti kehtetuks tunnistamisega (haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 2, § 64-67). Sellel menetlusel on teised eeldused ja nõuded; - arutamist vajab selliste andmete ja dokumentide kasutamise õiguspärasus, mis on vangla käsutusse antud kinnipeetavale edasitoimetamise eesmärgil (kinnipeetavale suunatud sõnumi või saadetisena). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et taotleja nõuet ei saa kindlasti pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid esialgse õiguskaitse menetluse raames ei ole võimalik täpsemalt ennustada, kuidas asi selle sisulisel läbivaatamisel laheneks.
12.Taotluse rahuldamise korral tuleks taotleja viia tagasi Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Taotleja ei saavutaks sellega automaatselt võimalust töötada edasi oma varasemal töökohal või osaleda soovitud koolitusel. VangS § 10 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega vanglateenistuse loal. See tähendab, et taotlejal tuleks pärast avavanglasse tagasipaigutamist neid õigusi uuesti taotleda. Selliste taotluste esitamine ja lahendamine väljub praeguse vaidluse raamest. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tuleb taotlejal viibida edasi Viru Vangla kinnises osakonnas. Taotleja vabastatakse 21.12.2018 ehk ligikaudu kahe kuu pärast. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise mõju taotlejale on ajaliselt piiratud.
13.Avalik huvi ei oma praeguse taotluse lahendamisel määravat tähendust. Vangla tugines seoses avaliku huviga eeskätt sellele, et taotlejat süüdistatakse joobes juhtimises ja seetõttu tuleb tema üle teostada tõhusamat järelevalvet. Selle ärahoidmine, et taotleja osaleb mootorsõiduki juhina liikluses, on võimalik nii kinnises kui ka avavanglas. Taotlejat ei ähvarda Soomes toimuvas menetluses reaalne vangistus ja ta on oma süüd tunnistanud (tl 4243), seega ei ole kohtu jaoks usutav, et taotleja võib avavanglast põgeneda ja asuda ennast varjama.
14.Kokkuvõttes on kohtu hinnangul argumente nii esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt kui ka vastu ligikaudu võrdselt. Kohtu jaoks saab määravaks see, et taotleja vabaneb kahe kuu pärast. Kohus selgitas eespool, et taotluse rahuldamise korral saavutaks taotleja oma eesmärgi ainult osaliselt – ta saavutaks VangS § 10 lg 1 ja 2 ette nähtud võimalused elada toas ja liikuda vabalt avavangla territooriumil. Kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tähenda seda, et taotlejale tuleb anda luba liikuda väljaspool avavangla territooriumi, sh käia tööl ja osaleda koolitusel. Suhtlemine Tallinnas paikneva tugiisikuga ja taotleja elukaaslasega võib Viru Vanglast olla küll raskem, kuid see ei ole võimatu. Vaidluse lõplik lahendamine (kaebuse esitamine ja selle lahendamine) enne taotleja vabanemist ei ole reaalne, seega tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine sisuliselt vaidluse kui terviku lahendamist taotleja kasuks. Olukorras, kus kaebuse eduväljavaated ei ole prognoositavad, ei ole see põhjendatud. Piirangud, mida taotleja peab taluma kinnises vanglas viibimise tõttu, ei ole sedavõrd suured, et need õigustaksid eeltoodud asjaoludel esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
15.Vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamisega ei ole saavutatav see, et taotleja paigutatakse Viru Vangla kinnise osakonna asemel Tallinna Vangla kinnisesse osakonda. Seetõtu ei käsitle kohus menetlusosaliste sellekohaseid argumente.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.