Teenistussuhted › Riigiteenistus

piirivalve seaduse (PPVS) § 86 punktis 1 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteoteenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise ja punktis 3 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo- vääritu teo, so teenistuses toime pandud süülise teo, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega, toimepanemises või mis diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest kas tegu pandi toime teenistuses olles või väljaspool teenistust. PPA 05.04.2018 peadirektori käskkirjaga nr 1.3-3/38-d on Svjatoslav Gerassimov teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks alates 07.04.2018, makstes teenistusest kõrvaldatud ametnikule 60% ametniku keskmisest palgast kuus, kuid mitte vähem töölepingu seaduse § 29 lõige 5 kehtestatud töötasu alammäärast. Svjatoslav Gerassimov on esitanud 26.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA peadirektori 05.04.2018 käskkirja nr 1.3-3/38d tühistamiseks ja taastada Svjatoslav Gerassimovi teenistus patrullitalituses arestimajagrupis. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Tallinna Halduskohus on 27.04.2018 kohtumäärusega kaebuse edastanud lahendamiseks Tartu Halduskohtule seonduvalt kohtualluvusega. 07.06.2018 kohtumäärusega on Tartu Halduskohus asja menetlusse võtnud. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Svjatoslav Gerassimov on esitanud kaebuse PPA peadirektori käskkirja 05.04.2018 nr 1.3-3/38d tühistamise nõudes ning taastada kaebajal teenistus patrullitalituses arestimajagrupis. Kaebuse kohaselt töötab S. Gerassimov PPA-s alates 2002. aastast. Kaebaja on märkinud, et tegi päringuid seonduvalt teenistuskohustuste täitmisega, kuid oma seletuskirjas on kaebaja tunnistanud ka, et mitmed päringud ei olnud otseselt seotud teenistuskohustuste täitmisega. Kaebaja on selgitanud, et tegi päringuid perekonna huvides, et kontrollida, kas isikud Leonid Svetlorussov, Jevgeni Volkov ja Andrei Liepa võiksid toime panna väärtegu või kuritegu tema perekonna või vara suhtes. Lisaks on kaebaja olnud seisukohal, et MIS süsteemi kasutamine on lubatud ning kasutamise piirang laieneb KAIRI süsteemile. Kaebaja on märkinud, et ta kontrollis MIS süsteemist Leonid Svetlorussovi ja Jevgeni Volkovi poolt toime pandud süütegusid , mis olid mõeldud selleks, et ennetada võimalike õigusvastaste tegude toimepanemist oma perekonna suhtes. Kaebaja on seisukohal, et tema teos ei ole vääritut tegu ning ta ei ole jätnud täitmata süüliselt teenistuskohustusi. Kaebaja on soovinud saada teavet kuriteo ennetamiseks oma perekonna suhtes. Kaebaja leiab, et tema tegu hinnates ei saa eeldada, et sellele järgneb distsiplinaarkaristus - teenistusest vabastamine. Samas märgib kaebaja, et kaevatava käskkirjaga on ta pandud majanduslikult raskesse olukorda, kuna teenistusest kõrvaldamisel distsiplinaarmenetluse ajal makstakse talle 60% kuus ametniku keskmisest palgast. Kaebaja ülalpidamisel on kolm last ning kaebaja ei saa vähesema sissetuleku korral täita nõuetekohaselt ülalpidamiskohustusi laste ees. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused PPA palub jätta kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. S.Gerassimov täitis alates 01.08.2016 tähtajaliselt teenistuskohustusi Narva PJ ennetus- ja menetlustalituses puuduvate ametnike ülesandeid ning hiljem patrullitalituse arestimajagrupis. S.Gerassimovile esitati kahtlustus PPVS § 86 punktis 1 ja punktis 3 kvalifitseeritud tegevuse toimepanemises. S. Gerassimov on teinud teenistuskohustuste täitmisega mitteseotud päringuid vähemalt 61 korral. Täidetud on avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 78 lg 1 sätestatud eeldus ametniku teenistusest kõrvaldamise otsustamiseks.

Vastustaja on märkinud, et antud juhul on tegemist diskretsiooniotsusega ning tuleb kaaluda, kas isiku teenistusest kõrvaldamiseks distsiplinaarmenetluse ajal on tõendid kaalukad ning kui suure tõenäosusega võib isikut teenistusest kõrvaldada ning juba juurdluse alguses peaks olema selge, et saab põhjendatuks lugeda isiku teenistusest vabastamise. Teenistusest kõrvaldamine on ohtu ennetav meede, mille äralangemisel isikule saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse. PPA peab peadirektori 05.04.2018 käskkirja nr 1.3-3/38d igati põhjendatuks, proportsionaalseks ja kaalutlusvigadeta haldusaktiks. Politseiametniku ametikohal töötamine eeldab teistele eeskujuks olemist, seega ei saa kaaluda muid karistusliike kui esmajoones rangeimat distsiplinaarkaristust. PPA taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.S. Gerassimov täidab teenistuskohustusi PPA-s alates 2002. aastast. 3.16.03.2018 algatati käskkirjaga nr 1.3-3/32d distsiplinaarmenetlus selle kohta, et PPA sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse läbiviidud teenistusliku kontrolli tulemusel on alust kahtlustada, et PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna (edaspidi PJ) patrullitalituse patrulligrupp III patrullpolitseinik Svjatoslav Gerassimov on ajavahemikul 01.08.201731.01.2018 teinud politsei andmekogu Polis menetluse infosüsteemi MIS (edaspidi IS MIS) personaalse kasutajanime ja parooliga teenistuskohustuste täitmisega mitteseotud päringuid (päringute detailne kirjeldus on toodud 16.03.2018 distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas nr 1.3-3/32d lisas 1, tl 51). S. Gerassimov täitis alates 01.08.2016 tähtajaliselt teenistuskohustusi Narva PJ ennetus- ja menetlustalituses puuduvate ametnike ülesandeid. 4.Eelnimetatud infosüsteemi väärkasutuse tõttu on esitatud S. Gerassimovile kahtlustus PPVS § 86 punktis 1 ja punktis 3 kvalifitseeritud tegude kohta. PPA on pidanud menetluse algatamise ajendiks olevaid esmaseid faktilisi asjaolusid niivõrd oluliseks ja tõsiseks, et on kaalunud S. Gerassimovi teenistusest kõrvaldamist distsiplinaarmenetluse ajaks seoses usaldussuhte rikkumisega juba distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas. Ilmnes, et ametnik on kergemeelselt suhtunud päringute tegemisse ning pole suutnud aduda ja tunnetada piiri lubatud ja lubamatute päringute vahel. 5.PPA peadirektori käskkirjaga 05.04.2018 nr 1.3-3/38d on kõrvaldatud Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupp III patrullpolitseinik Svjatoslav Gerassimov alates 07.04.2018 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest, makstes teenistusest kõrvaldatud ametnikule ühes kuus 60% ametniku keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. PPA on märkinud, et S. Gerassimovi ei saa pidada usaldusväärseks ametnikuks ja teistele eeskujuks, kuna on alust arvata, et isik ka edaspidi käitub sarnaselt ning tegu on toime pandud tahtlikult. 6.S. Gerassimov on oma seletuses politseile ja ka kaebuses märkinud, et tegi päringuid oma perekonna kaitseks. Kaebaja ei ole varjanud, et tegi päringu oma endise abikaasa uue meestuttava kohta, et veenduda selle ohutuses tema lapse ja endise abikaasa ning nende vara suhtes. Samas on märkinud kaebaja, et päringu teostamise ajal ta arvas, et MIS süsteemis on lubatud päringuid teha, teadlik oli ta selles, et KAIRI süsteemis kehtib piirang. 7.Kaebaja on asunud seisukohale, et teenistusest kõrvaldamine ei ole piisavalt põhjendatud ning kaebaja käitumine ei kujuta endast käskkirjas viidatud PPVS § 86 punktides 1 ja 3 toodud

süütegu. Kaebaja viitab avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 78 ja märgib, et peadirektor ei ole arvestanud sellega, et distsiplinaarmenetluse ajaks paneb ta kaebaja raskesse majanduslikku olukorda. Kaebajal on alaealised lapsed, kellele ta osutab ülalpidamist. Ainult 60%-lise keskmise palgaga on raske nõuetekohaselt ülalpidamiskohustusi täita. 8.Kohus asub seisukohale, et kaevatav PPA 05.04.2018 käskkiri nr 1.3-3/38d on õiguspärane , antud selleks pädeva isiku poolt, on põhjendatud ja kaalutletud ning välja on toodud nii õiguslikud kui ka faktilised asjaolud. 9.Tulenevalt ATS § 78 kohaselt võib ametnikku teenistusest kõrvaldada distsiplinaarasja menetluse ajaks. Kohus märgib, et vastavalt distsipliinirikkumise iseloomule võib juba enne distsiplinaarmenetluse lõppu tekkida vajadus keelata ametnikul teenistuskohustusi täita. Selline abinõu tuleb kõne alla juhul kui on võimalik prognoosida, et distsiplinaarkaristusena määratakse teenistusest vabastamine. Seega on nimetatud sätte alusel distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul õigus kõrvaldada ametnik ametist distsiplinaarmenetluse ajaks, kui süütegu algselt hinnates saab järeldada, et ametnikule määratakse distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine ehk rangeim distsiplinaarkaristus. Sama sätte kohaselt makstakse teenistusest kõrvaldamise ajal 60% teenistuja keskmisest palgast kuus, kuid mitte vähem töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. ATS § 78 lg 4 kohaselt makstakse saamatajäänud palk viivitamatult tagantjärele pärast seda kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga. 10.Haldusakti kohaselt on lähtutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4, § 40 lg 1 ja 2 ning § 75 ja ATS § 78 ning siseministri 17.07.2014 määrusega nr 33 kinnitatud PPA põhimääruse § 10 lg 1 p 3 ja lg 2, peadirektori 28.03.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhendi punktidest 27.-29. 11.Kohus nõustub PPA-ga, et teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks on PPA peadirektori diskretsiooniotsus, antud juhul on kaalutletud kaebaja käitumist, hinnatud tekkinud olukorda, arvesse on võetud ka kaebaja seletust ning lähtutud on ka politseitöötaja eetikanormidest. Politseiametnik peab olema teistele eeskujuks, täitma teenistuskohustusi nõuetekohaselt ning mitte panema toime tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega ja ametnikule esitatud eetiliste nõuetega. Kohus märgib, et kaebaja on ise tunnistanud, et kasutas politsei andmebaasi isiklike suhete huvides ning kaebaja politseiametnikuna pidi teadma, et ta ei võinud MIS andmebaasi kasutada muuks otstarbeks kui ametialaseks kasutamiseks. Kaebaja väide, et ta ei teadnud seda, ei ole põhjendus selleks, et ta võis oma volituste piire ületada. Samas on PPA märkinud, et korduvalt on ametnikke teavitatud infosüsteemide kasutamisest. 12.Kohus märgib, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et politsei andmebaasi väärkasutamise eest on ette nähtud rangeim distsiplinaarkaristus, see on teenistusest vabastamine. Seega ATS § 78 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks kui distsiplinaarsüütegu hinnates võib eeldada, et menetluse tulemusel määratakse ametnikule karistuseks teenistusest vabastamine. Sellisele seisukohale on menetleja asunud pärast distsiplinaarmenetluse algatamist süütegu algselt hinnates. 13.Kohus on seisukohal, et PPA-l oli põhjendatud kahtlus, et infosüsteemi väärkasutuse tõttu on kaebaja toime pannud PPVS § 86 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava teo - teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine ja vääritu tegu, see on teenistuses toime pandud süüline tegu, mis

on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest kas seda tehti teenistuses olles või väljaspool teenistust. Teenistusest kõrvaldamisega ei ole otsustatud kaebaja süüküsimust, piisab sellest, et kui pädeval ametiisikul on teada olulised faktid ning ametnik on seisukohal, et sellise teo toimepanemine toob kaasa teenistusest vabastamise. 14.Kohus märgib, et teenistuskohustuste rikkumine või mittenõuetekohane täitmine ja süüline tegu on oluline, kui see toob kaasa usalduse kaotuse ametniku suhtes ning on alust arvata, et ka edaspidi ei suuda ametnik tagada teenistuskohustuste täitmist; olulisust eeldatakse juhul kui rikkumine on toime pandud tahtlikult ja see kahjustab ametniku või ametiasutuse mainet. Antud juhul on tegu toime pandud tahtlikult, kuna kaebaja on isiklikes huvides kasutanud politsei MIS infosüsteemi, niisugust tegu ei saa toime panna kogemata ja tahtmatult. Samas on kaebaja toime pandud teoga kahjustanud ka nii politseiametniku kui ka ametiasutuse mainet. 15.Kaebaja väide, et peadirektor on haldusakti andes teinud valed järeldused ja ei ole arvestanud süüd vähendavate asjaoludega ja on põhjendamatult märkinud, et kaebaja võib ka edaspidi korrata analoogset rikkumist, ei ole õige, kuna PPA kaevatavas käskkirjas on märgitud, et puuduvad S. Gerassimovi suhtes süü küsimust kergendavad või õigusvastasust välistavad asjaolud ning märgitud on, et isik on kergemeelselt suhtunud päringute tegemisse enda huvides. Seega on käskkirjas kaalutletud kaebaja käitumist. Samuti on kaalutletud seda, miks politsei on seisukohal, et S.Gerassimov võib ka edaspidi sarnaselt käituda. 16.Kaebaja on märkinud, et PPA on pannud kaebaja raskesse majanduslikku olukorda seonduvalt sellega, et distsiplinaarmenetluse ajal saab ta vähem palka. Kohus möönab, et 60% palga saamine võib mõjutada majanduslikku olukorda, kuid tulenevalt ATS § 78 lg 3 on lubatud 60%-lise keskmise palga säilitamine kuus, kui ametnik on ajutiselt kõrvaldatud ametist distsiplinaarmenetluse ajaks kui süütegu hinnates võib järeldada, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusel määratakse ametnikule distsiplinaarmenetlusena teenistusest vabastamine. Samas kui hilisemalt leitakse, et ametniku palka on alusetult vähendatud, makstakse tagantjärele saamata jäänud palk. 17.Kaebaja on taotlenud ka PPA-sse teenistusse tagasisaamist, mille kohta kohus märgib, et kaebaja saaks teenistusse tagasi juhul, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt hilisemalt tunnistatakse kehtetuks või kohtu poolt tühistataks ning teenistusest kõrvaldamise haldusaktile ei järgneks teenistusest vabastamise haldusakti. Antud juhul on kaebaja teenistusest vabastatud alates 25.06.2018. PPA peadirektori 19.06.2018 käskkirja nr 1.3-3/51d „Distsiplinaarkaristuse määramine“ alusel. 18.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 19.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Politsei- ja Piirivalveamet ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.