Teenistussuhted › Riigiteenistus

Sarapuu Sotsiaalministeeriumist, Monika Tappo Justiitsministeeriumist, Kairit Ehala Tööinspektsioonist, Imbi Sidok-Toomsalu Eesti Kohtunike Ühingu määratud esindajana ja professor Merle Erikson Tartu Ülikoolist. ITVS § 355 alusel koosnes hindamine vestlusest ja kaasuse lahendamisest. Hindamistulemused kinnitas hindamiskomisjon 25.09.17 toimunud koosolekul. ITVS § 357 lõike 2 alusel loeb hindamiskomisjoni liige vestluse ja kaasuse lahenduse arvestatuks, kui on mõlema eest eraldi andnud punkte vähemalt 70 protsenti võimalikust. 06.09.17 koosolekul kinnitas hindamiskomisjon ITVS § 354 alusel vestluse ja kaasuse lahendi hindamiseks hindamislehed ja mõlema hindamislehe maksimumpunktideks 10 punkti. Koosoleku protokollist nähtub, et kõik viis komisjoni liiget hindasid K.M.e vestluse mittearvestatuks, andes vestlusele 10 maksimumpunktist vastavalt 0, 0, 6, 5 ja 4 punkti. Kaasuse hindasid kõik viis komisjoni liiget samuti mittearvestatuks, andes kaasuse lahendile 10 maksimumpunktist vastavalt 0, 0, 0, 5 ja 0 punkti. Hääletamisel hääletasid kõik viis komisjoni liiget tulemuseks „mittearvestatud“. Ühehäälselt osutus K.M. töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks“ (kd I tl 102).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

eksamil on kaasuse lahendamiseks aega viis tundi. Võib eeldada, et töövaidluskomisjonil kulub lahendi tegemiseks kohtuga võrreldes sama palju aega. ATS § 105 lg 1 teisest lausest tuleneb, et kohus võib mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise ka ATS § 105 lg 1 esimesest lausest erinevas määras (3 kuu keskmine töötasu). Seejuures tuleb võtta arvesse teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kaebaja on seisukohal, et arvestades kaebaja pikaajalist teenistussuhet ja teenistussuhte lõpetamisega seotud asjaolusid (sh atesteerimisel toimunud hindamise läbipaistmatust) on õiglane hüvitis kaebaja 6 kuu keskmine töötasu. 3.3 Kaebaja leiab, et tegemist on koondamisega ATS § 90 lg 1 p 2 tähenduses ning seega on vastustajal kohustus enne koondamist pakkuda võimaluse korral samas ametiasutuses isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Tegemist on sisuliselt uue ametikohaga - ametikohale on kehtestatud uued nõuded, töövaidluse lahendamise seadusega (TvLS) muudetakse töövaidluskomisjonide pädevust ja sellega ka töövaidluskomisjoni juhataja rolli. Kõnekas on ka asjaolu, et hindamine üldse läbi viidi. Siinkohal juhib kaebaja rõhutatult tähelepanu ka sellele, mida hinnati ja kuidas kaebajat hinnati. Näiteks vestlusel hindasid kaks hindajat kaebajat järgmiselt: „Esineb olulisi puudusi teadmistes tööõigusest või hinnatava võimed või isikuomadused ei võimalda ülesandeid täita. Hinnatav ei ole kõrgete kõlbeliste omadustega“. Ka sellest järeldub, et tegemist on sisuliselt kandideerimisega uuele ametikohale.

konkreetse isiku ja isikuandmetega, sealhulgas isiku vanusega. Kaasus nimega „MAARJA5“ sai komisjoni liikmetelt hinnangu „mittearvestatud“ tulenevalt sellest, et otsuse sissejuhatuses esitatavates andmetes oli olulisi puudusi, otsuse kirjeldav osa oli raskesti mõistetav ja/või struktureerimata, otsuse põhjenduse sisulises analüüsis esines olulisi puudusi ning otsuse argumentatsioon oli pinnapealne ja väheveenev. Hindamiskomisjoni 25.09.2017 protokollist selgub, et seitsmest hindamisele tulnud töövaidluskomisjoni liikmest sai kaasuse tulemuseks „mittearvestatud“ kolm hinnatavat, sh K.M.. Isegi kui hindamiskomisjon ei oleks määranud kriteeriumit, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu vestluse tulemuseks 0 punkti, oleks K.M.e vestlus endiselt saanud hindamiskomisjoni liikmetelt ühehäälselt hinnangu „mittearvestatud“. Komisjoni liikmete hääled oleksid jagunenud järgmiselt – 4 punkti, 1 punkt, 6 punkti, 5 punkti, 4 punkti. Seega oleks tulemus endiselt jäänud alla ITVS § 357 lg-s 2 sätestatud 70% määra. 4.2 Tegemist ei ole koondamisolukorraga ja seega ei pea kohaldama ATS koondamist puudutavat regulatsiooni. Käesoleval juhul on sisult tegemist ATS § 95 alusel teenistusest vabastamisega asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise. Siinkohal on ATS regulatsioon imperatiivne ja teenistusse välistava asjaolu ilmnemisel on kohustus isik teenistusest vabastada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

omadustega ja kellel on tööks vajalikud võimed ja isikuomadused (vt TvLS seletuskiri, lk 14, kd I tl 13p). ITVS-s vastavaid nõudeid sätestatud ei olnud. ITVS § 11 lg-s 3 oli sätestatud üksnes tingimus, et töövaidluskomisjoni juhatajaks määratakse isik, kel on kõrgem juriidiline haridus. Arvestades, et muutusid nõuded töövaidluskomisjoni juhatajale, oli hindamine õigustatud. 5.2 ITVS § 352 alusel tehtav otsustus on haldusmenetluse seaduse § 4 lg-st 1 tulenev kaalutlusotsus, kus hindamiskomisjonil oli valikudiskretsioon tunnistada hindamisel osalenud töövaidluskomisjonide juhatajad ametikohale vastavaks. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Kohtupraktikas on leitud, et „[k]ohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga“ (vt RKHKo 08.05.2001, 3-31-27-01, p 5). 5.3 ITVS § 353 lg 1 alusel viib hindamise läbi valdkonna eest vastutava ministri moodustatud viieliikmeline hindamiskomisjon. Teisi kriteeriume hindamiskomisjonile seadus ei sätestanud. Tervise- ja tööministri 05.09.2017 käskkirjaga nr 91 moodustati töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjon järgmises koosseisus: komisjoni esimees Ebe Sarapuu Sotsiaalministeeriumist ning liikmed Monika Tappo Justiitsministeeriumist, Kairit Ehala Tööinspektsioonist, Imbi Sidok-Toomsalu Eesti Kohtunike Ühingust ja Merle Erikson Tartu Ülikoolist. ITVS § 355 lg 1 järgi koosneb hindamine vestlusest ja kaasuse lahendamisest. Sama paragrahvi lg 4 annab volituse hindamiskomisjonile vestluse ja kaasuse eest antavate maksimum-punktide kinnitamiseks. ITVS § 357 lg 2 sätestab, et vestlus ja kaasuse lahendus loetakse arvestatuks, kui mõlema eest eraldi on hindamiskomisjoni liige andnud punkte vähemalt 70 protsenti võimalikust. ITVS § 358 lg 1 järgi loetakse hinnatav ametikohale esitatud nõetele vastavaks, kui vestlus ja kaasuse lahendus on arvestatud. ITVS § 354 lg 1 alusel määras hindamiskomisjon 06.09.2017 oma töökorra (vt kd I tl 29, 48). Hindamiskomisjoni töökorra järgi saab nii vestluse kui kaasuse kummagi eest maksimaalselt 10 punkti (§ 5 lg 3 ja § 6 lg 3). Töökorra § 7 lg 4 sätestab, et hindamisel osalenud komisjoniliikmed hääletavad enda täidetud hindamislehtede alusel, kas hinnatav vastab töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale esitatud nõuetele. Seejuures annab komisjoniliige hääle „arvestatud“ kui ta on hinnanud nii vestluse kui kaasuse kummagi tulemuseks vähemalt 7 punkti. Sama paragrahvi lg 5 järgi koostatakse protokoll, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: hindamise toimumise aeg ja koht, hinnatava nimi, hindamistulemus ning märge hindamisprotsessist ajutiselt taandatud komisjoniliikmete kohta. 5.4 Kohtu hinnangul on kaebaja ametikohale vastavuse hindamisel kehtestatud menetlusreegleid järgitud. Ka ei nähtu kohtule, et komisjoni liikmete antud hindepunktid oleks vastuolus ITVS-s ja hindamiskomisjoni töökorras sätestatud hindamiskriteeriumidega. Kohtupraktikas on leitud, et „[k]ohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi“ (vt RKHKo 04.04.2013, 3-3-1-77-12, p 18). Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Hindepunktide andmine on paratamatult küll teatud määral subjektiivne, kuid seda kompenseerib hindamiskomisjoni kollegiaalsus.

Kaebajaga läbiviidud vestluse kohta on koostatud 18.09.2017 protokoll vestluse alguse ja lõpu kohta, komisjoni liikmete poolsed vestluse hindamislehed ning 25.09.2017 protokoll vestluse hinnangu väljaselgitamise kohta. Vestluse sisulised tulemused kajastuvad hindamiskomisjoni liikmete esitatud vestluse hindamislehtedelt. Kaebaja vestluse hindamislehtedelt selgub, et komisjoniliikmed andsid punkte järgmiselt; 0 punkti, 0 punkti, 6 punkti, 5 punkti, 4 punkti. Seega andsid kõik komisjoni liikmed vestluse hindeks punktid, mis jäid alla 70% lävendi. Vestluse hindamislehtede kohaselt andsid komisjoni liikmed kaebaja vestluse tulemuseks „mittearvestatud“ eelkõige põhjusel, et esineb puudusi teadmistes tööõigusest ja hinnatava võimed ja isikuomadused võimaldavad isikul ülesannetega hakkama saada üksnes juhendamisel või kõrvalise abiga, hinnatav ei oska oma puudusi välja tuua ja ei ole motiveeritud end arendama. 25.09.2017 protokollis on komisjoni liikmed täiendavalt märkinud, et kaebajal puudub motivatsioon ja tema suhtumine menetlusosalistesse oli halvustav. Ka kaebaja lahendatud kaasus märgusõnaga „MAARJA5“ sai tulemuseks „mittearvestatud“. kaasuse hindamislehtedelt selgub, et komisjoniliikmed andsid punkte järgmiselt: 0 punkti, 0 punkti, 0 punkti, 5 punkti, 0 punkti. Seega andsid kõik komisjoniliikmed kaasusele hindeks punktid, mis jäid alla 70% lävendi. Vastavalt ITVS § 357 lg-le 2 saab isiku lugeda ametikohale esitatud nõuetele vastavaks ainult juhul kui nii vestlus kui ka kaasus on hindamiskomisjoni poolt loetud arvestatuks. Kaebaja oli seitsmest hindamisele kutsutud töövaidluskomisjoni juhatajast ainus, kellel loeti nii vestlus kui ka kaasus mittearvestatuks. 5.5 Kaebuse väide, et hindamiskomisjoni liige oli teadlik sellest, millise kaasuse iga hindamisel osaleja lahendas, ei vasta tõele. Hindamiskomisjoni 14.09.2017 protokollist tulenevalt valis seitsme ümbriku hulgast iga hinnatav endale ümbriku. Ümbrikus oli valge paber märgusõna jaoks ning kaasuse juhend. Igal kaasuse juhendil oli erinev kasutajanimi arvutisse logimiseks. Hindamiskomisjoni liikmel ei olnud võimalik teada, milline hinnatav, millise kasutajanimega arvutisse logib ja millise kausta alla oma kaasuse lahenduse salvestab. Kaasuse lahendamise lõpus kontrolliti, kas kõikide kasutajanimede kaustade all on töö nähtav. Hindamiskomisjoni liige tuvastas vaid kasutajanimed, kellel oli töö nähtav ja kasutajanimed, kelle salvestatud töö ei olnud korrektselt nähtav. 5.6 Kaebuse viide kohtunikueksamil kaasuse lahendamiseks antavale ajale pole põhjendatud. Kohtunikueksam ja töövaidluskomisjoni juhataja eksam ei ole mahult samaväärsed. Kohtunikueksam korraldatakse eraldi kolmes õigusvaldkonnas: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; haldusõigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja süüteomenetlus. Igal kohtunikueksami kirjaliku osa päeval koostatakse kohtulahend ühes õigusvaldkonnas. Kohtunikueksami kirjaliku osa käigus koostab eksamitegija viie tunni jooksul komisjoni järelevalve all ühe kohtulahendi, millega kontrollitakse eksamitegija oskust kasutada allikmaterjale ja õigusakte ning tema õigusliku argumentatsiooni ja analüüsi oskust (vt https://www.riigikohus.ee/et/kohtuniku eksamikomisjon/kohtunikueksam). Eelnevast nähtub, et kohtunikueksami läbimiseks peavad eksamitegijatel olema laiaulatuslikud teadmised erinevates õigusvaldkondades. Samas töövaidluskomisjoni juhatajatel tuli lahendada kaasus üksnes tööõiguse valdkonnas töövaidluse lahendamise menetlust järgides (vt ITVS § 355 lg 5). Hindamiskomisjoni poolt kinnitatud kaasus peab hindajatele näitama, kas hinnatav on võimeline toime tulema piiratud ajalimiidi jooksul ka keerulisema kaasusega. 5.7 Kaebaja leiab ekslikult, et hindamiskomisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Kõigil töövaidluskomisjonide juhatajatel olid võrdsed võimalused läbida hindamine edukalt. Puutuvalt kaebaja viitesse seonduvalt hinnatava T. P., kes on Sotsiaalministeeriumi õigus-osakonna juhataja lähisugulane, märgib kohus, et hindamiskomisjoni 06.09.2017 protokollist nähtuvalt Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu T. P. hindamisel ei

osalenud. Puudub vaidlus, et Ebe Sarapuu ei osalenud T. P. vestlusel ega andnud sellele hinnangut. Ebe Sarapuu hindas küll kõikide hinnatavate kaasuseid, kuid teadmata, kes millise lahendi koostas. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, et komisjon polnud objektiivne. Selliseks kahtluseks ei anna alust ei komisjoni koosseis (vt p 5.3), ega asjaolu, et kaasuste hindamine toimus märksõnade alusel teadmata lahenduse esitanud töövaidluskomisjoni juhataja isikut (vt p 5.5). 5.8 Kaebaja leiab ekslikult, et tegemist on koondamisega. Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt vabastati kaebaja teenistusest ITVS § 352 lg 3 alusel. Seega ei kohaldu ATS §-s 90 sätestatud regulatsioon. ATS § 90 lg 1 järgi võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui: 1) ametiasutus likvideeritakse; 2) põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus; 3) põhjendatud juhul muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud; 4) ametnik on nimetatud ametikohale, millele nimetatakse õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu teenistusse ennistatud ametnik. Käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. Ka TvLS § 7 lg 6 sätestab, et nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt ATS § 95 alusel. Seega ei olnud vastustaja kohustatud täitma ATS § 90 lg-s 7 sätestatut ning pakkuma kaebajale samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. ITVS § 352 lg 5 järgi kohaldatakse ITVS § 352 lg-s 3 nimetatud isikule ATS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, st ametnikule makstakse hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses ning ametnikul on õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Kohus möönab, et nimetatud sätted näevad ette hüvitise koondamisel, samas on ITVS § 352 lg 5 vabastatud töövaidluskomisjoni juhatajale soodustava iseloomuga, kuna säilib õigus kindlustushüvitisele töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. 5.9 Seega on kaebaja töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale esitatud nõuetele vastavuse hindamine ja tema teenistusest vabastamine toimunud õiguspäraselt, mistõttu puudub alus ka hüvitise väljamõistmiseks.

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.