lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1228/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1228/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
980
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

18.10.2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1228

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla 09.04.2018. a kirja nr 6-10/11211-2 ja 28.05.2018. a vaideotsuse nr 6-12/270-4 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks vastata sisuliselt kaebaja taotlusele

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.08.2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Bobrovnitski määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Bobrovnitski

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.08.2018. a määrusele menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.08.2018. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Määruskaebuse esitaja esitas 28.02.2018 ja 19.03.2018 Viru Vanglale võõrkeelsed pöördumised nr 6-10/8025-1 ja 6-10/11211-2.
2.Viru Vangla tagastas 09.04.2018. a kirjaga nr 6-10/11211-2 määruskaebuse esitaja pöördumised läbivaatamatult, kuna need olid võõrkeelsed ning nende tõlkimine vangla poolt ei olnud määruskaebuse esitaja õiguste ja vabaduste kaitse seisukohalt oluline.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 16.04.2018 vanglale vaide Viru Vangla 09.04.2018. a kirja nr 6-10/11211-2 peale, milles palus läbi vaadata tema taotlused ja sisuliselt nendele vastata.
4.Viru Vangla jättis 28.05.2018. a vaideotsusega nr 6-12/270-4 määruskaebuse esitaja vaide rahuldamata.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 19.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 09.04.2018. a kirja nr 6-10/11211-2 ja 28.05.2018. a vaideotsuse nr 6-12/270-4 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist vastama sisuliselt määruskaebuse esitaja taotlustele. Määruskaebuse esitaja selgitas, et vangla tagastas 28.02.2018 ja 19.03.2018 vene keeles koostatud taotlused põhjusel, et need olid kirjutatud vene keeles, kuigi vanglale oli teada, et määruskaebuse esitaja ei valda eesti keelt. Seejuures valdavad paljud vangla ametnikud vene keelt.
6.Tartu Halduskohus tagastas 29.08.2018. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse. Esmalt märkis halduskohus, et Viru Vangla 09.04.2018. a kiri on menetlustoiming, mistõttu ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust, kuid saab esitada õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. Halduskohtu hinnangul tuli kohustamisnõue võõrkeelsetele taotlustele sisulise vastuse koostamiseks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kuna kohustamisnõude sisulisel läbivaatamisel halduskohtumenetluses antakse hinnang ka Viru Vangla 09.04.2018. a kirja õiguspärasusele, tuli ka tühistamiskaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses (KeeleS) sätestatud korras. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seisuga 01.01.2018 ei olnud Jõhvi vallas vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest ning seega puudus Viru Vanglal kohustus esitada sisuline vastus määruskaebuse esitaja venekeelsetele pöördumistele. Isegi kui käesoleval juhul jaatada vangla võimalikku õigusvastast tegevust, on tegemist väheintensiivse õiguse riivega. 28.02.2018 ja 19.03.2018 esitatud lühikeste pöördumiste koostamine eesti keeles ei saanud määruskaebuse esitaja jaoks olla ülemääraselt keerukas. Määruskaebuse esitaja on läbinud eesti keele A2 taseme koolituse, sooritanud keele eksami tulemusega 83% võimalikust ning edasi läinud ka B1 taseme koolitusele, kuid on selle ise katkestanud. Lisaks on kohus korduvalt hinnanud määruskaebuse esitaja võõrkeelsetele pöördumistele vastamise õiguspärasust ning korduvalt ka tuvastanud, et vangla ei käitunud õigusvastaselt ega rikkunud määruskaebuse esitaja õigusi (vt haldusasjad nr 3-14-52241, 3-15-295, 3-17-802). Lisaks tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja nõude Viru Vangla 28.05.2018. a vaideotsuse tühistamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna halduskohtule ei nähtunud, et määruskaebuse esitaja subjektiivseid õigusi oleks antud juhul vaideotsusega rikutud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Määruskaebuse esitaja esitas 11.09.2018 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 29.08.2018. a määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja määruskaebuse esitaja kaebus menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kohatu viide määruskaebuse esitajale väljastatud eesti keele valdamise tasemetunnistusele. Määruskaebuse esitaja ei valda eesti keelt ning seetõttu kirjutab taotlusi vene keeles. Kui vene keelt valdavad ametnikud ei võta määruskaebuse esitaja poolt esitatud venekeelseid taotlusi vastu, kuid rahuldavad samas kinnipeetavate poolt eesti keeles esitatud taotlused, on tegemist määruskaebuse esitaja diskrimineerimise ja alandamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt

ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.08.2018. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
10.Määruskaebuse esitaja pöördus 28.02.2018 ja 19.03.2018 Viru Vangla poole võõrkeelsete taotlustega. Viru Vangla loobus nendele vastamisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et 28.02. ja 19.03.2018. a taotluste näol on tegemist pöördumisega, mille koostamine eesti keeles ei saanud määruskaebuse esitaja jaoks olla ülemäära keerukas ja seda tulenevalt asjaolust, et määruskaebuse esitaja on läbinud eesti keele A2 taseme koolituse ja sooritanud eksami tulemusega 83% võimalikust punktisummast. Samuti on määruskaebuse esitaja olnud varasemalt võimeline Tallinna Vanglale ka eesti keeles sisukaid taotlusi esitama (vt haldusasi 3-15-295). Määruskaebuse esitaja 28.02. ja 19.03.2018 esitatud pöördumised oli lühikesed. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et selliste pöördumiste koostamine eesti keeles ei saanud olla määrusekaebuse esitaja jaoks üle jõu käiv. Seega saab kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et kohus on ka varasemalt korduvalt hinnanud määruskaebuse esitaja võõrkeelsetele pöördumistele vastamise õiguspärasust ning tuvastanud, et vangla ei käitunud seejuures õigusvastaselt ega rikkunud määruskaebuse esitaja õigusi (vt haldusasjad nr 3-15-295, 3-14-52241 ja 3-17-802). Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohustamiskaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastanud.
11.Määruskaebuskaebuse esitaja ei vaidlusta määruskaebuses vaideotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.08.2018. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium