OÜ Kaisa Haldus kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19.01.2017. a otsuse nr 13-30.3/17/100 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks rahuldada OÜ Kaisa Haldus taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30.08.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Kaisa Haldus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Kaisa Haldus, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Kaisa Haldus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.08.2017. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 27.09.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.OÜ Kaisa Haldus taotles põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (edaspidi määrus nr 25) alusel investeerimistoetust 2016. a augustis toimunud taotlusvoorus meetmes „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“. Taotletud toetussumma oli 149 995,09 eurot erinevate puutöömasinate ostmiseks ja paigaldamiseks.
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 19.01.2017. a otsusega nr 13-30.3/17/100 taotluse rahuldamata põhjendusega, et OÜ Kaisa Haldus ei ole mikroettevõtja.
3.OÜ Kaisa Haldus esitas 14.02.2017 PRIA 19.01.2017. a otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 03.03.2017. a vaideotsusega nr 13-30.3/17/154-1 rahuldamata.
4.OÜ Kaisa Haldus esitas 03.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palub PRIA 19.01.2017. a otsuse tühistada ning kohustada PRIAt kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kaebaja on seisukohal, et PRIA on ebaõigesti lähtunud faktist, et ühel omanikul on mitu ettevõtet, ning ei ole analüüsitud, kas ettevõtted tegutsevad samal turul, mistõttu on PRIA ebaõigesti leidnud, et tegemist on seotud ettevõtetega ning kaebaja ei vasta seetõttu mikroettevõtte määratlusele.
5.Tartu Halduskohus jättis 30.08.2017. a otsusega OÜ Kaisa Halduse kaebuse rahuldamata. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et PRIA on mikroettevõtte määratlemisel lähtunud üksnes faktist, et ühel omanikul on mitu ettevõtet ning jättis analüüsimata, kas ettevõtted tegutsevad samal turul. Määruse nr 25 § 2 lg 1 viitab Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisale. Selle art 3 lg 2 p a esimese lause kohaselt on seotud ettevõtteks muuhulgas ettevõte, mis omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust. Selle teise lause kohaselt loetakse ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. Halduskohus lisas, et Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014, 25.06.2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu art-te 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liik abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks I lisa määratleb samuti mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja see on samuti sarnane Euroopa Komisjonis soovituse (EL) 361/2003 I lisaga. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 76 lg 5 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Taotlusele lisatud äriregistrile esitatud 2015. a majandusaasta tegevusaruande andmetel on kaebaja põhitegevusalaks kinnisvara ja tootmisseadmete või muude masinate rentimine OÜ-le Aknatehas. Kaebajal töötajad puuduvad ja ta kinnitab majandusaasta aruandes, et seotud osapooleks on juhatuse liikmele kuuluv ettevõte OÜ Aknatehas. OÜ Puutöömasinad, mis eraldus 2011. aastal OÜ-st Kaisa Haldus, põhitegevusalaks on puutöömasinate soetamine, müük ja väljarentimine OÜ-le Aknatehas, töötajate arv on 0. Ettevõtja kinnitab 2015. a majandusaasta aruandes, et eraisikust osaniku seotud firmaks on OÜ Aknatehas. OÜ Aknatehas põhitegevusalaks oli puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine. 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte keskmine töötajate arv 18. Aruandes märgitakse,
et juhatuse liikmega seotud firmad on OÜ Puutöömasinad ja OÜ Kaisa Haldus. Seega kinnitavad kõik kolm äriühingut majandusaasta aruannetes ise, et on seotud ettevõtjad. Kõik kolm tegutsevad asjaomasel turul. Eerik Kirs on kõigi kolme äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Halduskohtu arvates on tegemist seotud ettevõtjaga komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa art 3 lg 3 p a mõistes. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et nimetatud Euroopa Komisjoni soovitus ei olnud kättesaadav. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) teatmikus märgitakse, et liikmesriikide jaoks on määratluse kasutamine vabatahtlik, ent komisjon koos Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) kutsub liikmesriike üles kohaldama soovituse määratlusi nii laialdaselt kui võimalik. Teatmikul puudub juriidiline jõud ning ta ei ole Euroopa Ühendusele mingil viisil siduv. Internetis on PRIA kodulehel soovituse ja selle lisa eestikeelne tekst täielikult ja lihtsalt kättesaadav. Soovitus koos komisjoni juhistega ettevõtja suuruse tuvastamiseks on leitav VKE määratlust käsitlevast teatmikust. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kuigi EL toimimise lepingu art 288 (EÜ asutamisleping art 249) kohaselt ei ole soovitused ja arvamused siduvad, saab soovitusi arvesse võtta ja nendest mõistete defineerimisel lähtuda, mida ongi määruses nr 25 tehtud. Nimetatud soovituse näol ei ole tegemist õigusaktiga, samuti ei pane soovitus taotlejatele ega toetuse saajatele kohustusi, vaid on abiks mikroettevõtte mõiste määratlemisel. Soovitus paneb paika kriteeriumid taotlejate võrdseks kohtlemiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 30.08.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõigust. Määruse nr 25 seletuskiri ega normi sõnastus ei anna alust halduskohtu poolt antud tõlgenduseks. Kaebaja leiab, et Eerik Kirsi ettevõtted ei tegutse samal asjaomasel turul. Halduskohtu otsuses märgitud VKE teatmikus viidatakse Komisjoni teatisele asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses. Selles lähtutakse eelkõige tooteturu mõistest. Kaebaja on seisukohal, et oluline on, milline on reaalne side erinevate ettevõtete vahel ning lähtuda ei saa majandusaasta aruandes välja toodud seosest. Halduskohus on jõudnud järeldusele, et Komisjoni soovituse järgimine on liikmesriikidele vabatahtlik. Soovituste art 4 kohaselt on need adresseeritud üksnes liikmesriikidele. Soovitused 2003/361/EÜ on avaldatud EL Teatajas ELT L 124, 20.5.2003, lk 36-41. Riik on jätnud siseriiklikku õigusesse üle võtmata Euroopa Liidu institutsiooni soovitusliku dokumendi, sellele üksnes viidates. Väär on halduskohtu seisukoht, et soovitused on üksnes abiks mikroettevõtete määratlemisel. Vaidlustatud PRIA otsuse alusena viidatakse üksnes eeltoodud Euroopa Komisjoni soovitusele.
7.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohtadega. Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, 6. maist 2003 lisa art 3 lg 3 a) kohaselt on seotud ettevõtteks muuhulgas ettevõte, mis omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust. Ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest
toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel (tootmisahelas vahetult asjaomase turu sees või järel asuva toote või teenuse turul). Taotlus toetuse saamiseks on esitatud 29.08.2016. VKE näitajaid arvutades tuleb kasutada viimase kinnitatud majandusaasta aruande andmeid. Äriregistrile esitatud 2015. a majandusaasta aruannetes kinnitavad Kaisa Haldus OÜ, Puutöömasinad OÜ ja Aknatehas OÜ ise, et on seotud ettevõtjad. Kõik kolm tegutsevad asjaomasel turul. Kui toetust puutöömasinate ostmiseks oleks taotlenud Aknatehas OÜ, siis toetust määrata ei oleks olnud võimalik, kuna ta ei ole mikroettevõtja, sest tema keskmine töötajate arv oli 18. Eerik Kirs on kõigi kolme ettevõtja ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Seisuga 20.04.2017 ei nähtunud äriregistrist, et Aknatehas OÜ näol oleks tegemist likvideerimisel oleva äriühinguga. OÜ Aknatehas on äriregistrist kustutatud alles 15.06.2017. Seda asjaolu ei saanud PRIA taotluse menetlemisel arvestada. Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta tehti 19.01.2017. Ka vaideotsuse tegemise ajal ei nähtunud, et äriühing oleks likvideerimisel. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ei saa arvestada majandusaasta aruandes välja toodud seosega. Määruse nr 25 § 2 lg 1 ja komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa art 6 lg 2 kohaselt tuleb ettevõtte andmed määrata kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete alusel. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 76 lg 5 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Määruse (EL) nr 1305/2013 art 2 lg 1 näeb otseselt ette mikroettevõtja määratlemisel soovitustest juhindumise. Soovitus ei pane taotlejale ega toetuse saajale kohustusi, vaid on abiks mikroettevõtte mõiste määratlemisel. Ebavõrdset kohtlemist ei ole, sest soovitus paneb paika kriteeriumid taotlejate võrdseks kohtlemiseks.
8.Kaebaja esitas 14.09.2018 täiendavad seisukohad, milles märkis, et PRIA on arvesse võtnud üksnes majandusaasta aruandes sisalduva info, analüüsimata, kas sisuliselt on tegemist samal turul tegutsemisega EL õiguse mõistes. Kaebaja hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik käsitleda tema ettevõtteid seotuna EL-i konkurentsiõiguse mõistes. Majandusaasta aruandes on vajalik välja tuua seotud osapooled raamatupidamisseaduse kohaselt. Raamatupidamisseaduse kohaselt on vajalik majandusaasta aruandes esitada kõik isikud, kellega võib, aga ei pruugi olla seotust. Seega tuleb arvesse võtta mitte üksnes majandusaasta aruandes esitatud, vaid ka faktilisi asjaolusid koostoimes EL õigusega. Kaebaja vaidleb vastu PRIA vastusest nähtuvale seisukohale, nagu oleks EL määrustest tulenevalt komisjoni soovitused 2003/361/EÜ (s. o Komisjoni 06.05.2003. a soovitus mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta) siduv üksikisikute tasandil ja leiab, et tegemist on sisuliselt volitusnormiga liikmesriikidele kehtestamaks asjakohane siseriiklik regulatsioon. Kaebaja ei nõustu ka vastustaja vastuses tooduga, et viidatud Komisjoni soovitused ei pane taotlejatele või toetuse saajatele kohustusi. Eeltoodud teatisele tuginedes on jäetud käesoleval juhul taotlus rahuldamata ja puudub muu õiguslik alus. Viide Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile asjas nr 3-3-1-36-08 on asjassepuutuv, kuna haldusakt on antud üksnes eestikeelsena avaldamata jäetud teatisele tuginedes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses ega ka täiendavates seisukohtades esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Vastuseks kaebaja poolt esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.PRIA 19.01.2017. a otsuse kohaselt jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, kuna kaebaja ei ole mikroettevõtja. PRIA käsitles taotlejat OÜ-dega Puutöömasinad ja Aknatehas seotud ettevõtjatena komisjoni soovituse lisa artikli 3 punkti 3 alapunkti a alusel, kuna kõigi kolme äriühingu ainuosanikuks on Eerik Kirs. Seega ületab töötajate arv mikroettevõtja (vähem kui 10 töötajat) töötajate arvu piirmäära.
11.Kaebaja on seisukohal, et OÜ-de Kaisa Haldus, Puutöömasinad ja Aknatehas puhul ei ole tegemist seotud isikutega. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ning kohaldanud määruse nr 25 § 2 lõiget 1 ning Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa. Määruse nr 25 § 2 lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36-41), lisa tähenduses mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 50,00 protsendi tema kogu müügitulust.
12.Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt jätkuvalt seisukohal, et komisjoni soovitusele ei saanud mikroettevõtte määratlemisel tugineda, kuna riik on jätnud selle riigisisesesse õigusesse üle võtmata.
13.Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kuna määruse nr 25 § 2 lõike 1 punktis 1 on sõnaselgelt viidatud, et taotleja peab vastama mikroettevõtte määratlusele komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa tähenduses, siis on PRIA õigesti tuginenud kaebaja toetusõiguslikkuse kindlakstegemisel nimetatud komisjoni soovituse lisale. Kuigi nimetatud soovituse artikli 4 kohaselt on soovitus adresseeritud liikmesriikidele, Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF), ning EL toimimise lepingu artikli 288 (end EÜ asutamislepingu artikli 249) kohaselt ei ole soovitused siduvad, siis riigisisese määruse viite kaudu on komisjoni soovituses sätestatud mikroettevõtte määratlusest lähtumine tehtud riigisiseselt kohustuslikust.
14.Kaebaja on seisukohal, et kuna komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003 ei ole EL Teatajas eestikeelsena avaldatud, siis on põhiseaduse vastane sellele tugineda.
15.Euroopa Kohus on 11.12.2007. a otsuses kohtuasjas C-161/06: Skoma-Lux punktis 51 leidnud, et kohustusi, mis sisalduvad ühenduse õigusnormides, mida ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas uue liikmesriigi keeles vaatamata sellele, et see on liidu ametlik keel, võiks kohaldada üksikisikute suhtes vastavas liikmesriigis, ja seda ka juhul, kui need isikud oleksid saanud tutvuda nende õigusnormidega muude vahendite abil.
Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane vaidlustatud halduskohtu otsuse põhjenduste punktis 8.1 märgitu, et kuna väikese ja keskmise suurusega ettevõtete teatmikus ja PRIA kodulehel oli komisjoni soovituse ja selle lisa tekst eestikeelsena kättesaadav, siis on vale väita, et komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003 ei ole eestikeelsena kättesaadav. Kaebaja on õigesti osundanud, et vastavalt liidu õigusele hõlmab nõuetekohane õigusakti avaldamine selle akti avaldamist Euroopa Liidu Teatajas vastava liikmesriigi keeles. Ringkonnakohus leiab, et viidatud Euroopa Kohtu seisukoht kohtuasjas Skoma-Lux kehtib üksnes neil juhtudel, kui EL Teatajas vastava liikmesriigi keeles avaldamata õigusaktiga pannakse eraõiguslikule isikule kohustusi. Seda tõlgendust toetab ka Euroopa Kohtu seisukoht 12.07.2012. a otsuses kohtuasjas nr C-146/11: Pimix punktides 33 ja 38, kus Euroopa Kohus on rõhutanud, et liidu õiguskorra aluspõhimõtte kohaselt ei saa kohustusi, mis sisalduvad liidu õigusnormides ja mida ei ole avaldatud vastava liikmesriigi keeles, kohaldada üksikisiku suhtes. Ka 12.05.2011. a otsuses asjas C-410/09: Polska Telefonia Cyfrowa punktis 29 rõhutas Euroopa Kohus, et kohustusi, mis sisalduvad liidu õigusnormides, mida ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas uue liikmesriigi keeles vaatamata sellele, et see on liidu ametlik keel, ei või kohaldada eraõiguslike isikute suhtes selles liikmesriigis, ja seda ka juhul, kui need isikud oleksid saanud tutvuda nende õigusnormidega muul viisil. Viimati nimetatud Euroopa Kohtu otsuses asus kohus seisukohale, et liidu õigusega ei ole vastuolus, kui reguleeriv asutus tugineb üksikisikule regulatiivsete kohustuste panemisel suunistele, mis ei ole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud asjaomase liikmesriigi keeles, isegi kui see on liidu ametlik keel. Käesolevas asjas on isik taotlenud investeeringutoetust. Seega ei ole tegemist õigusaktiga, mis paneks eraõiguslikule isikule kohustusi. Riigikohus on rõhutanud, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et määruse nr 25 § 2 lõige 1 on põhiseadusega vastuolus, kuna selles viidatakse Euroopa Liidu soovitusliku iseloomuga dokumendile, mis ei ole eestikeelsena Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.
16.Vastavalt komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa artikli 2 punktile 3 loetakse mikroettevõtteks see ettevõte, kus töötab alla 10 inimese ning mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Töötajate arvu ja finantsnäitajate arvutamisel loetakse komisjoni soovituse lisa artikli 3 punkti 1 kohaselt iseseisvaks ettevõtteks iga ettevõte, mis ei liigitu partnerettevõtteks sama artikli punkti 2 mõttes või seotud ettevõtteks punkti 3 mõttes. Komisjoni soovituse lisa artikli 3 punkti 3 alapunkti a kohaselt on seotud ettevõteteks ettevõtted, mille puhul üks ettevõte omab teises ettevõttes osanike või liikmete häälteenamust. Samas punktis on lisatud, et ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.
17.Kaebaja leiab, et PRIA on jätnud analüüsimata, kas ettevõtted tegutsevad samal turul. PRIA on vaidlustatud otsuses toonud välja, et majandusaasta aruannete kohaselt on OÜ Kaisa Haldus ja OÜ Puutöömasinad tegevusalaks oma vara rentimine Aknatehas OÜ-le. Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa artikli 6 punkti 2 esimese lõigu kohaselt määratakse partnerettevõtte ja seotud ettevõtte andmed, sh töötajate arv, kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete või, kui neid on, ettevõtte konsolideeritud aastaaruannete põhjal või nende konsolideeritud aastaaruannete põhjal, millesse ettevõte
kuulub. Sama punkti kolmanda lõigu kohaselt liidetakse iga seotud ettevõtte andmed omavahel, kui need andmed ei kajastu juba konsolideeritud aastaaruandes. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 76 lg 5 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Kaebaja esitas taotluse 2016. a augustis. Seetõttu on PRIA ringkonnakohtu hinnangul õigesti võtnud aluseks kaebaja 2015. a majandusaasta aruande. Kaebaja on 2015. a majandusaasta aruande tegevusaruandes märkinud, et OÜ Kaisa Haldus põhitegevusalaks on kinnisvara ja tootmisseadmete või muude masinate rentimine OÜ-le Aknatehas ning majandusaastal ettevõttel töötajaid ei olnud. Seotud osapooltena on kaebaja majandusaasta aruandes välja toonud, et selleks on juhatuse liikmele kuuluv äriühing OÜ Aknatehas. OÜ Aknatehas 2015. a majandusaasta aruandes on välja toodud, et juhatuse liikmega seotud äriühinguteks on OÜ Puutöömasinad ja OÜ Kaisa Haldus. Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa artikli 3 punkti 5 kohaselt võivad ettevõtted deklareerida oma seisundi autonoomse ettevõtte, partnerettevõtte või seotud ettevõtetena. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja ise deklareerinud 2015. a majandusaasta aruandes, et ta on seotud ettevõte OÜ-ga Aknatehas. Asjaolu, et OÜ Aknatehas on 15.06.2017 äriregistrist kustutatud, ei oma käesolevas asjas vaidlustatud PRIA otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust, kuna PRIA otsuse tegemise ajal (19.01.2017) ning vaideotsuse tegemise ajal (03.03.2017) oli OÜ-l Aknatehas äriregistris kehtiv kanne. Kuna OÜ Aknatehas 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul 2015. aastal keskmine töötajate arv 18, siis vastavalt komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa artikli 2 punktile 3 ei olnud kaebaja puhul tegemist mikroettevõttega ning kaebaja ei vastanud määruse nr 25 lõike 1 punktis 1 sätestatud taotlejale esitatud nõuetele.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.08.2017. a otsuse muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
19.HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esitas taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks. PRIA ei ole apellatsioonimenetluses kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.