Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.09.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2241
Haldusasi
XX kaebus töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjoni 25.09.2017 otsuse, Sotsiaalministeeriumi 29.09.2017 teatise nr 1.6-9/37321 ning tervise- ja tööministri 21.12.2017 käskkirja nr
111-T
õigusvastasuse tuvastamiseks ning Sotsiaalministeeriumilt 69 300 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalministeerium, esindajad Ebe Sarapuu ja Monika Koks
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.05.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19.09.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.05.2018 otsus muutmata.
2.Tagastada XX-le (ik XXXXXXXXXXX) apellatsioonkaebuselt 28.05.2018 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ning kanda see arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.10.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-17-2241 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Töövaidluskomisjoni (TVK) juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjon tunnistas 25.09.2017 otsusega XX ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks. XX esitas otsuse peale vaide, mille Sotsiaalministeerium jättis 10.11.2017 vaideotsusega nr 1.6-9/4090-1 rahuldamata.
2.Sotsiaalministeerium teavitas XX 29.09.2017 teatisega nr 1.6-9/3732-1 sellest, et viimane osutus hindamise tulemusel TVK juhatajale esitatavatele nõuetele mittevastavaks ning vabastatakse ametist alates 01.01.2018.
3.Tervise- ja tööminister vabastas XX 21.12.2017 käskkirjaga nr 111-T teenistusest individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 352 lg 3 alusel ning otsustas maksta talle hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Käskkirja kohaselt hinnati seoses 01.01.2018 jõustuva töövaidluse lahendamise seadusega (TvLS), mis kehtestab muu hulgas uued nõuded TVK juhataja ametikohale, ITVS § 352 lg 1 alusel enne 2018. aasta 1. jaanuari ametikohale nimetatud TVK juhatajate, sh XX vastavust ametikohale esitatud nõuetele. ITVS § 355 alusel koosnes hindamine vestlusest ja kaasuse lahendamisest. Hindamistulemused kinnitas hindamiskomisjon 25.09.2017 toimunud koosolekul. Koosoleku protokollist nähtub, et kõik viis komisjoni liiget hindasid XX vestluse arvestatuks. Kaasuse hindasid kõik viis komisjoni liiget mittearvestatuks, andes kaasuse lahendile 10 maksimumpunktist vastavalt 0, 0, 0, 0 ja 0 punkti. Hääletamisel hääletasid kõik viis komisjoni liiget hindamise tulemuseks „mittearvestatud“. Komisjon otsustas ühehäälselt, et XX ei vasta TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebused TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjoni 25.09.2017 otsuse tühistamiseks (asi nr 3-17-2686), Sotsiaalministeeriumi 29.09.2017 teatise nr 1.6-9/3732-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Sotsiaalministeeriumilt 69 300 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks (asi nr 3-17-2241) ning tervise- ja tööministri 21.12.2017 käskkirja nr 111-T õigusvastasuse tuvastamiseks (asi nr 3-18-189). Halduskohus liitis asjad ühte menetlusse. Kaebuste põhjendused olid järgmised. 1) Ametis olnud TVK juhatajate vastavust ametikohale tuli hinnata alles kolmeaastase perioodi möödumisel TvLS jõustumisest arvates. ITVS § 352 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kaebuse lahendamisel kohaldamata. Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg oli ebapiisav, millega on rikutud vacatio legis’e põhimõtet. Kuna hindamistulemused mõjutasid kaebaja ametikohale jäämist ja olid ministrile siduvad, siis nende ebaõigsuse tõttu on õigusvastane ka teenistusest vabastamise otsus. 2) 01.01.2018 kehtima hakanud TvLS § 7 lg 2 ei sätesta TVK juhatajatele uusi nõudeid võrreldes varasemaga. Kaebaja läbis enne ametisse asumist avaliku konkursi, mille käigus hinnati tema vastavust nõuetele. Kaebaja nimetati ametisse määramata ajaks ning tema
2(11)
3-17-2241 kompetentsi hinnati kord aastas peetavatel arenguvestlustel. Kaebajale ei tehtud etteheiteid selle kohta, et ta ei vasta TVK juhatajale esitatavatele nõuetele. 3) ITVS rakendussätted reguleerisid hindamisprotseduuri vaid osaliselt. Kaebajat ei teavitatud mõistliku aja jooksul hindamise korrast. Sellega rikuti hindamisprotseduuri läbipaistvust ja kontrollitavust. Tingimusi ei saanud välja lugeda ka hindamislehtedelt. Komisjon ei kinnitanud dokumendi vormi, mille põhjal tuli lahendada kaasus. Kinnitamata hindamiskriteeriumide järgi ei oleks tohtinud hindamist korraldada. Kaebajale jäi hindamiseks valmistumiseks ebamõistlikult lühike aeg, arvestades, et ettevalmistusaeg langes puhkuste perioodile ning kaasuse hindamislehed saadeti hinnatavatele alles seitse päeva enne kaasuse lahendamist. 4) Kutses on märgitud, et TVK juhatajaid oodatakse uuele nõuetele vastavuse hindamisele. ITVS § 352 lg 1 ei sätesta, millistele nõuetele vastavust kontrollitakse. Kui hinnati TVK juhatajate vastavust kehtivatele nõuetele, siis võiks olla tegemist ametnike atesteerimisega, kuid selline toiming ei olnud TVK juhatajatele seaduses ette nähtud. Kuivõrd kaasus tuli lahendada ITVS alusel, mis kaotab kehtivuse alates 01.01.2018, ei saanud hindamistulemused näidata, kas senisel TVK juhatajal on teadmised 01.01.2018 kehtima hakanud TvLS-i kohta. Seega puudus vajadus ametis olevate TVK juhatajate hindamiseks enne 01.01.2018 ning rakendussätteid ITVS-s hindamise läbiviimise kohta tuleb lugeda ebavõrdseks kohtlemiseks uute ametisse võetavate TVK juhatajatega võrreldes. 5) Kaasuse keerulisust (diskrimineerimisvaidlus, mida esineb suhteliselt harva) arvestades oli selle lahendamiseks ja kvaliteetse lahendi koostamiseks antud kolm tundi ebamõistlikult lühike aeg. Seda kinnitab mh asjaolu, et seitsmest lahendajast kolmel oli kaasus mittearvestatud. Ajanappuse tõttu jäi kaebajal otsuse resolutsioon kirja panemata, kuid põhjendavast osast nähtub selgelt, milline otsus tehti. Hindamiskomisjon kehtestas hindamislehtedel kaasuse lahendusele täiendavad kriteeriumid, mis olid subjektiivsed ja sõltusid komisjoni liikme enda teadmiste ja kogemuste tasemest. Seadusega on vastuolus tingimus, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Ebaõige hindamiskriteeriumi tõttu sai kaebaja kaasuse tulemuseks alla 70% maksimumpunktidest. Vestlusel hinnati juhuvaliku alusel 10 kaebaja tehtud otsust ja leiti, et need vastavad nõuetele. 6) Kuigi ITVS rakendussätted lõid teenistussuhte lõpetamiseks eraldi aluse, esines kaebaja vabastamisel koondamissituatsioon (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90). Kaebaja ametikohalt vabastamisel tuli talle seega pakkuda teist tööd ja vastustajal oleks ka olnud seda pakkuda. Õigusvastase teenistusest vabastamise tõttu tuleb kaebajale maksta hüvitist. Kaebaja palk oli 1500 eurot kuus ning alates 01.01.2018 pidi see suurenema kuni 2300 euroni kuus. Tõenäoliselt oleks kaebaja töötanud kolm aastat kuni seaduses ettenähtud hindamiseni ja selle aja jooksul oleks ta teeninud 82 800 eurot (2300 × 36 kuud). Arvestades sellest summast maha teenistusest vabastamisel saadavad hüvitised, jääb hüvitise summaks 69 300 eurot.
5.Sotsiaalministeerium vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Enne 01.01.2018 ametikohale nimetatud TVK juhatajate vastavuse hindamine hiljemalt 30.09.2017 on põhiseaduspärane. Vacatio legis’e põhimõtet ei ole rikutud, sest hinnatavad ei pidanud end ette valmistama töövaidluse lahendamiseks 01.01.2018 jõustuvate normide järgi. Tööõiguse ja töövaidluse menetlemise tundmist hinnati vaid kehtivate seaduste alusel, mida on TVK juhatajad nii enne kui ka pärast hindamist oma töös igapäevaselt rakendanud. Enne 01.01.2018 ITVS alusel ametisse nimetatud ja alates 01.01.2018 töövaidluse lahendamise seaduse alusel ametisse nimetatud TVK juhatajad ei ole võrreldavad grupid. 2) Kuna muudatus ei olnud ootamatu ega väga suuremahuline, jäi ettevalmistamiseks piisav aeg. Kaasusega hinnati seniste TVK juhatajate tööõiguse ja töövaidluse menetluse tundmist 3(11)
3-17-2241 ning seetõttu tuli selle lahendamisel lähtuda ITVS-st. ITVS § 355 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et hinnatakse kehtiva tööõiguse ja kehtiva töövaidluste lahendamise menetlusnormide tundmist. ITVS rakendussätted ega hindamiskomisjoni töökord ei näinud ette midagi sellist, mis oleks eeldanud TVK juhataja poolt aeganõudvat ettevalmistust hindamiseks. 3) Tulenevalt TVK juhataja pädevuse laiendamisest ja vajadusest luua eeldused otsuste kvaliteedi parandamiseks, tõstetakse TvLS regulatsiooniga TVK juhataja kvalifikatsiooni nõudeid. TvLS kehtestab TVK juhatajatele võrreldes varasemaga uued nõuded. TvLS-ga laiendatakse juhataja pädevust ning suurendatakse tema kaalutlus- ja otsustusõigust. Samuti lisanduvad TVK juhataja pädevuste hulka töövaidlusasja läbivaatamine ainuisikuliselt lepitusja kirjalikus menetluses. Seega ei saa eeldada, et kõik senised ITVS alusel ametisse nimetatud TVK juhatajad kvalifitseeruvad automaatselt uutele nõuetele. Seetõttu nähti ITVS rakendussätetega ette seniste TVK juhatajate hindamine vastavalt uutele nõuetele ning hindamisprotseduur. 4) 06.09.2017 edastas hindamiskomisjoni esimees XX-le kutse TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamisele. Kutsele lisati ministri 05.09.2017 käskkiri, kaasuse hindamisleht, vestluse hindamisleht ja kinnituse vorm. Seadus ei kohustanud edastama hinnatavatele hindamislehti, kuid need edastati hindamiskomisjoni algatusel, et hinnatavad näeksid, et neilt ei oodata hindamisel uusi teadmisi või oskusi, ning juhtida tähelepanu sellele, et otsus peab sisaldama kõiki seaduses sätestatud otsuse osasid ja mida iga osa puhul hinnatakse. Kaasuse lahendamine toimus 14.09.2017. Seega jäi kutse edastamise ja kaasuse lahendamise vahele seitse päeva, mida seaduse kohaselt on peetud piisavaks ajaks, et lisamaterjalidega tutvuda. 5) ITVS § 357 lg-s 2 sätestatu põhjal oli kaebajale teada, et hindamise edukaks läbimiseks tuli tal saada nii kaasuse lahendamisel kui ka vestlusel vähemalt 70% võimalikust. Hindamislehtede päises oli esimese lausena märgitud, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Selline hindamiskriteerium on põhjendatud, arvestades, et mistahes osa puudumisel otsusest ei vasta see seaduse nõuetele ega saa otsusena jõustuda. Hindamiskomisjon sätestas oma töökorras, et kaasuse lahenduse puhul hinnatakse selle vastavust ITVS-s otsuse kohta sätestatud nõuetele. Hinnatavatele saadetud kaasuse hindamislehel oli märgitud, et otsus peab sisaldama kõiki ITVS § 22 lg-s 4 sätestatud kohustuslikke osi: sissejuhatus, kirjeldav osa, põhjendused ja resolutsioon. Enne kaasuse lahendamist tutvustas kaasuse lahendamist läbi viinud hindamiskomisjoni esimees kaasuse juhendit. Kaasuse lahendamise ettevalmistamiseks antud aeg oli piisav. Kaebaja pidi olema valmis lahendama igasuguseid kaebusi, mis puudutavad töötaja ja tööandja vahel tekkinud töövaidlusi. Hindamise edukalt läbinud TVK juhatajad said kolme tunni jooksul kaasuse lahendatud selliselt, et otsus sisaldas kõiki ITVS § 22 lg-s 4 sätestatud kohustuslikke osi, kirjeldav osa oli neil selge, ladus ja struktureeritud, põhjendus põhjalik ja veenev ning resolutsioon tugines põhjendustele. 6) Hindamislehtedelt selgub, et kaebaja peamised vead kaasuse lahendamisel olid järgmised: otsuses puudub resolutsioon, kirjeldav osa on raskesti mõistetav ja/või struktureerimata ning põhjenduses esineb puudusi. XX sai kaasuse lahendamisel kõigilt hindajatelt alla 7 punkti (0–6 punkti). Kaebaja töö oleks komisjonilt saanud hinnangu „mittearvestatud“ ka juhul, kui poleks olnud hindamiskriteeriumi, mille kohaselt loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti. Komisjoni hinded kaebaja tööle oleks olnud järgmised: 5 punkti, 3 punkti, 3 punkti, 6 punkti, 6 punkti. Ka vestlusel juhiti tähelepanu sellele, et XX varasemates otsustes ei ole selgelt eristatavad kõik otsuse osad. 7) Koondamisolukorda ei olnud ja seega ei pea kohaldama ATS koondamist puudutavat normistikku. Seadusandja eesmärgiks oli sätestada alus (ITVS § 352 lg 3) teenistusest 4(11)
3-17-2241 vabastatavatele TVK juhatajatele ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise maksmiseks ning õiguse andmiseks saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. 69 300 euro suurune hüvitise nõue on põhjendamatult suur, arvestades, et kaebaja palk oli 1500 eurot kuus.
6.Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Määramata ajaks ametisse nimetamine ei olnud ametikoha profiili (juhiamet) arvestades põhjendatud ja varem või hiljem pidi selle ümber vaatama. Juhiametid on Eestis juba pikka aega täidetud määratud ajaks (tavaliselt 5-aastaseks perioodiks) konkursi korras. Seetõttu ei saanud kaebajal olla ka tõsikindlat õigustatud ootust, et ta saab jääda pensionile siirdumiseni TVK juhatajaks. Asjaolu, et kaebaja kompetentsi hinnati iga-aastastel arenguvestlustel, ei tähenda, et kaebaja korduv hindamine oleks põhiseadusega vastuolus. Kaebaja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi ega võimalust eneseteostusele. Kõikidel kuni 31.12.2017 TVK juhataja ametis olnud inimestel tuli uuesti läbida hindamine. Kõigil TVK juhatajatel olid võrdsed võimalused läbida hindamine edukalt. Nt pidid ka kohtus ametis olnud konsultandid kohtute seaduse § 1251 jõustumisel kandideerima avalikul konkursil kohtujuristi ametikohale, mille tööülesanded sarnanesid konsultandi tööülesannetele. Seega pole ITVS § 352 vastuolus põhiseadusega. 2) Vacatio legis ́e põhimõtet ei ole rikutud. Kaebajal oli ITVS §-de 352–359 jõustumisest (14.07.2017) alates aega enam kui üks kuu, et end hindamiseks ette valmistada. See oli piisav aeg, arvestades, et kaebajalt ei nõutud 01.01.2018 kehtima hakanud TvLS tundmist ja kaasuse lahendamine ei eeldanud tema senises igapäevatöös rakendatavast erinevaid uusi teadmisi. 3) ITVS § 353 lg 1 kohaselt korraldab hindamise ministri moodustatud viieliikmeline hindamiskomisjon. Teisi kriteeriume hindamiskomisjonile seadus ei sätestanud. ITVS § 354 lg 1 järgi määrab hindamiskomisjon oma töökorra. Lisaks töökorrale kinnitati ka hindamislehed. Töökorra § 5 lg 2 järgi hinnatakse kaasuse lahenduse puhul selle vastavust ITVS-s otsuse kohta sätestatud nõuetele. ITVS § 22 lg 4 järgi koosneb otsus sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist. Arvestades, et ITVS § 22 lg-s 4 sätestatud kõigi nõuete täitmata jätmisel ei ole otsus jälgitav ega täidetav, oli põhjendatud sätestada hindamiskriteeriumina tingimus, mille kohaselt on kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, kui lahendusest puudub vähemalt üks otsuse osa. Kaebajale edastati kutse TVK juhataja uutele nõuetele vastavuse hindamisele, millele olid lisatud ministri 05.09.2017 käskkiri, kaasuse hindamisleht, vestluse hindamisleht ja kinnituse vorm, seitse päeva enne kirjaliku vooru toimumist ehk seaduses ettenähtud ajaks. 4) Kaasuse lahendamiseks antud aeg ei olnud ebamõistlikult lühike. Hindamiskomisjoni poolt kinnitatud kaasus pidi hindajatele näitama, kas hinnatav on võimeline tulema toime aja jooksul ka keerulisema kaasusega. Kaebajal tuli lahendada kaasus üksnes tööõiguse valdkonnas töövaidluse lahendamise menetlust järgides (ITVS § 355 lg 5). Kaasuse lahendamisel kohaldas kaebaja töölepingu seadust (TLS) ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. 5) ITVS § 352 alusel tehtav otsustus on haldusmenetluse seaduse § 4 lg-st 1 tulenev kaalutlusotsus, kus hindamiskomisjonil oli valikudiskretsioon tunnistada hindamisel osalenud TVK juhatajad ametikohale vastavaks. Avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Kohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga (Riigikohtu 08.05.2001 otsus nr 3-3-1-2701, p 5). 5(11)
3-17-2241 6) Tähtsust ei oma see, milliseks kujunesid hindamiskomisjoni määratud maksimumpunktid soorituse eest. Igal juhul pidi sooritus moodustama vähemalt 70% hindamiskomisjoni poolt ülesande kohta kinnitatud maksimumpunktidest. Kaebaja ei täitnud kaasuse lahendamisel kõiki ITVS § 22 lg-s 4 sätestatud otsuse kohustuslikke nõudeid. Kuna töös puudus resolutsioon, sai kaebaja kaasuse ühe osa tulemuseks 0 punkti, millest tulenevalt loeti kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Kuna kaebaja ei saanud kaasuse eest üheltki komisjoni liikmelt üle 6 punkti, ei oleks kaebaja läbinud kirjalikku vooru positiivse tulemusega ka juhul, kui resolutsiooni puudumine poleks toonud kaasa kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu 04.04.2013 otsus nr 3-3-1-77-12, p 18). Praegusel juhul sellist olukorda ei esine, sest kaebaja tulemus jäi igal juhul alla ITVS § 357 lg-s 2 sätestatud määra. 7) Kaebaja vabastati ametist ministri 21.12.2017 käskkirjaga ITVS § 352 lg 3 alusel. Kuna ATS § 90 lg-s 1 sätestatud aluseid ei esinenud, ei olnud tegemist koondamisolukorraga. Ka TvLS § 7 lg 6 sätestab, et nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral vabastatakse TVK juhataja ametikohalt avaliku ATS § 95 alusel. Seega ei olnud vastustaja kohustatud pakkuma kaebajale teist ametikohta. ITVS § 352 lg 5 järgi kohaldatakse ITVS § 352 lg-s 3 nimetatud isikule ATS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Nimetatud sätted näevad küll ette hüvitise koondamisel, kuid ITVS § 352 lg 5 on vabastatud TVK juhatajat soodustava iseloomuga, kuna viimasel säilib õigus kindlustushüvitisele töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ning tunnistada õigusvastaseks hindamiskomisjoni 25.09.2017 otsuse p 2, Sotsiaalministeeriumi 29.09.2017 teatis ning tervise- ja tööministri 21.12.2017 käskkiri ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 17 030,83 eurot. 1) ITVS §-d 352–358 on põhiseadusevastased ning halduskohus oleks pidanud jätma need kohaldamata. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud TvLS-s puudusid uued nõuded TVK juhatajale, millele vastavust pidanuks hindama. Lisaks ITVS § 11 lg-s 3 sätestatud kõrgema juriidilise hariduse nõudele pidi TVK juhataja vastama ATS-s toodud nõuetele. ITVS-s ja TvLS-s on TVK juhatajale kehtestatud sama haridusnõue, mõlemad seadused näevad ette samad nõuded TVK juhataja võimetele, isikuomadustele ja kõlbelistele omadustele ning kehtestavad sarnaselt nõude tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmisele. Seega polnud tähtajatult ametisse nimetatud TVK juhatajate hindamine enne TvLS-s sätestatud kolmeaastase perioodi möödumist eesmärgipärane, põhjendatud ega vajalik. Nõuete kattuvuse tõttu on enne 01.01.2018 ametis olnud TVK juhatajad ja alates 01.01.2018 ametis olevad TVK juhatajad võrreldavad isikute grupid, keda on ebavõrdselt koheldud. Halduskohtu poolt võrdlusena toodud näide kohtujuristi kohta on asjakohatu. Kohtujuristi ametikoha puhul oli tegemist uue ametikohaga. 2) 04.07.2017 avaldatud ITVS rakendussätetes oli hindamiskord reguleeritud vaid osaliselt, mis ei olnud piisav selleks, et hindamiseks kohaselt valmistuda. Täpsemat korda ja hindamiskriteeriume tutvustati kaebajale alles 06.09.2017 ja 13.09.2017 ning hindamine toimus 14.09.2017 (kaasuse lahendamine) ja 15.09.2017 (vestlus). Sellega rikuti vacatio legis`e põhimõtet. 3) Hindamiskomisjon määratud koosseisus ei olnud pädev hindama TVK juhataja vastavust ametikohale esitatud nõuetele. Halduskohus leidis ekslikult, et hindamiskomisjoni liikmed ei 6(11)
3-17-2241 pidanud olema töövaidluste lahendamisega kokkupuutes olevate valdkondade eksperdid. ES on lõpetanud Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise/avaliku halduse erialal. KE on lõpetanud Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi, mille õppekavas ei ole eraõigust. ES ega KE magistritööd ei ole otseselt seotud eraõigusega. Pole teada, millisel õppesuunal õppis MT Tartu Ülikooli magistriõppes. 4) Hindamiskomisjon hindas kaebaja koostatud kaasuse lahendust formaalselt ning kaasuse hindamistulemus on ilmselges vastuolus vestluse hindamistulemusega. Vestluse käigus hinnati kaebaja võimed ning tööõiguse ja töövaidluse menetluse tundmine vastavaks TvLS § 7 lg 2 pdele 2 ja 3. Vestlusel hinnatud valik kaebaja viimase kolme aasta jooksul vormistatud lahenditest loeti nõuetele vastavaks. Kaasuse lahendus ei näita, et kaebaja teadmistes tööõiguse ja töövaidluse menetluse kohta esineks puudusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui kaebaja osales 2017. aasta lõpus avalikul konkursil uute TVK juhatajate leidmiseks, sai tema näidiskaasuse lahendus positiivse hinnangu. Kaebaja pole oma igapäevatöös kunagi jätnud sisustamata otsuse resolutsiooni ega jätnud motivatsiooni poolikuks. Kaasuse lahendamisel oli nende puudujääkide põhjuseks ebamõistlik ajapiirang. Kolm tundi ei olnud ilmselgelt piisav keeruka diskrimineerimisvaidluse asjas otsuse tegemiseks. Näiteks kohtunikueksamil on kaasuse lahendamiseks aega viis tundi. Igapäevatöös tutvub kaebaja töövaidluse asjaoludega korduvalt ilma ajalise piiranguta ning lisaks temale kirjutavad otsusele alla kaks teist TVK koossisu liiget. 5) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja poleks kirjalikku vooru läbinud ka juhul, kui poleks olnud hindamiskriteeriumi, mille kohaselt loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, kui ühe osa tulemus on 0 punkti. See hindamiskriteerium välistab täielikult kaalutlusõiguse teostamise. Kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks pidanuks tööd hindama tervikdokumendina. Kuna resolutsiooni puudumise tõttu oli tulemus juba ette teada, puudus komisjoni liikmetel motivatsioon muude töö osade hindamiseks. 6) Vastustaja ei edastanud kaebajale kogu hindamise korralduslikku külge puudutavat infot õigeaegselt, rikkudes sellega hindamise korda. Kaebaja esitas hindamiskomisjoni esimehe epostile hindamise korralduslikku külge täpsustavad küsimused, kuid sai neile vastuse alles 13.09.2017. Siis selgus kaebajale, et kaasuse lahendamisel saab paberkandjal kasutada vaid töölepingu seadust ning dokumendimalle ei saa kasutada. See info tulnuks kaebajale edastada vähemalt seitse päeva enne hindamise toimumist. Dokumendimalli kasutamise võimaldamise küsimust arutas komisjon alles 12.09.2017, kuid ei võtnud malli mittevõimaldamise kohta vastu häälteenamusega otsust.
8.Sotsiaalministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde ning nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.01.01.2018 jõustunud TvLS § 7 lg 4 näeb ette, et kord kolme aasta jooksul korraldatakse TVK juhataja ametikohale sobivuse hindamine. Seoses TvLS jõustumisega kehtestati ITVS-s üleminekusätted (§-d 352–359), millega nähti ette TVK juhatajate ametikohale esitatud nõuetele vastavuse hindamine 2017. aasta 30. septembriks. Hindamise korraldamine riivab ametisolevate TVK juhatajate õiguspärast ootust ning õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta 7(11)
3-17-2241 (PS § 29). PS §-s 29 sätestatud põhiõiguse piirang peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11), s.o piirang peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Praegusel juhul on riivel olemas legitiimne eesmärk – hindamine oli vajalik, kuna TVK juhatajale kehtestati uue seadusega senisest kõrgemad kvalifikatsiooninõuded, et parandada TVK otsuste kvaliteeti ning laiendada TVK juhataja pädevust (nt kirjaliku menetluse ja lepitusmenetluse toimetamine ainuisikuliselt). Riive vähendamiseks kehtestati seaduse jõustumise ajana pikem periood (töövaidluse lahendamise seaduse (407 SE) eelnõu seletuskiri, lk 7). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et varasema korra järgi olid TVK juhatajale esitatavad nõuded sisuliselt samad, mis TvLS-s. ITVS § 11 lg 3 teise lause kohaselt määrati TVK juhatajaks isik, kellel on kõrgem juriidiline haridus. TvLS § 7 lg 2 p 1 kehtestab ITVS-ga võrreldes kõrgema haridusnõude – riiklikult tunnustatud magistrikraad õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon. TvLS § 7 lg 2 p-de 2–4 kohaselt võib TVK juhatajaks nimetada isiku, kes tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist, on ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega ning kõrgete kõlbeliste omadustega. Lisaks ei tohi TVK juhatajaks nimetatav isik olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises, olla tagandatud kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt või advokatuurist välja heidetud (TvLS § 7 lg 2 p-d 5–7). TVK juhatajale TvLS-s esitatavate kvalifikatsiooninõuete osas võeti eeskuju riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavatest nõuetest ning kohtute seaduse §-s 47 sätestatust, arvestades töövaidluskomisjoni juhataja ameti erisusi kohtuniku eluaegselt antavast ametikohast (töövaidluse lahendamise seaduse (407 SE) eelnõu seletuskiri, lk 6). Kuna ITVS § 11 lg 4 kohaselt oli TVK juhataja Tööinspektsiooni ametnik, pidi ta täiendavalt vastama ATS nõuetele (millele peab TVK juhataja vastama ka kehtiva õiguse alusel). ITVS ja ATS koostoimes ei kehtestanud TVK juhatajale TvLS § 7 lg 2 p-des 2–7 sätestatuga analoogseid nõudeid ning need ei ole nimetatud õigusaktidest ka otseselt tuletatavad. Õige ei ole kaebaja väide, et vastavust ametikohale, sh võimeid ja isiksuseomadusi ning kõrgeid kõlbelisi omadusi hinnati iga-aastaste arenguvestluste käigus. ATS § 30 lg 1 kohaselt hinnatakse ametnikuga peetava arengu- ja hindamisvestluse käigus ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise kohta. Seega erineb arengu- ja hindamisvestluse sisu ja eesmärk ametikohale vastavuse hindamisest. On vähetõenäoline, et varasemalt toimunud arenguvestlustel hinnati kaebaja vastavust TvLS-s TVK juhatajale esitatud nõuetele, ning isegi kui seda oleks tehtud, siis arenguvestluste tulemused ei saanud kujutada endast siduvat seisukohta ametikohale esitatud nõuetele vastavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on TvLS-s kehtestatud uued nõuded TVK juhatajale põhjendatud ja mõistlikud. Uutele nõuetele vastavuse väljaselgitamiseks hindamise korraldamist ei saa pidada ebavajalikuks ega enne TvLS jõustumist ametisse nimetatud TVK juhatajate õiguspärase ootuse ebaproportsionaalseks riiveks. Ametis olnud TVK juhatajad said hindamise läbimisel võimaluse ametisse jääda, mis oli nende jaoks kindlasti soodsam ja õiguspärast ootust vähem riivav kui avaliku konkursi läbimine. Enne 01.01.2018 ametis olnud TVK juhatajad ja pärast seda kuupäeva avaliku konkursi tulemusel ametisse nimetatud TVK juhatajad ei ole võrreldavad grupid. Kaebajat saab võrrelda vaid 01.01.2018 ametis olnud TVK juhatajatega, kellel kõigil oli võrdne võimalus osaleda ITVS alusel korraldatud hindamises. Seoses kaebaja väitega, et halduskohtu toodud näide kohtujuristide ametikoha loomisest ja täitmisest ei ole praeguses vaidluses asjakohane, märgib ringkonnakohus, et hinnang halduskohtu toodud näite asjakohasusele ei mõjuta halduskohtu otsuse õiguspärasust. Halduskohus ei väitnud, et enne TvLS jõustumist ametis olnud TVK juhatajate olukord oleks olnud täpselt samasugune kohtus töötanud konsultantidega, kelle ametikoht kaotati ja asendati kohtujuristidega. Halduskohus soovis toodud näitega illustreerida oma üldistavat seisukohta, et 8(11)
3-17-2241 ametikoha ümberkujundamine võib õigustada määramata ajaks ametisse nimetatud ametniku õiguste riivet ametist vabastamise näol.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vacatio legis`e põhimõtet ei ole rikutud. ITVS §-d 352–359 avaldati Riigi Teatajas 04.07.2017 ning need sätted jõustusid 14.07.2017. Seega jäi rakendussätete avaldamise ja hindamise toimumise vahele enam kui kaks kuud. ITVS § 355 sätestas, et hindamine koosneb vestlusest ja kaasuse lahendamisest (lg 1); kaasus koostatakse tööõiguse valdkonnas (lg 5) ning selle lahendamisel võib kasutada kommenteerimata õigusakte ja Riigi Teatajat (lg 7 teine lause). Arvestades, et kaasuse lahendamine seisnes lahendi kirjutamises, mis on TVK juhatajate põhitööks, ning see tuli koostada samas õigusvaldkonnas, millega TVK juhatajad igapäevatöös kokku puutusid, võib kahte kuud pidada ettevalmistamiseks piisavaks ajaks. ITVS rakendussätted sisaldasid piisavalt informatsiooni hindamise kohta. Hindamise täpsemad tingimused selgusid küll hiljem, kuid tegemist ei olnud selliste tingimustega, mis oleksid võinud oluliselt mõjutada hindamiseks ettevalmistamist.
12.Kaebaja väitel ei võtnud hindamiskomisjon vastu ITVS § 354 lg 4 nõuetele vastavat otsust selle kohta, et kaasuse lahendamisel ei võimaldata kasutada dokumendimalli. Kaebaja sai sellest ning üksnes TLS paberkandjal kasutamise võimalusest enda väitel teada alles 13.09.2017 vastusest tema 11.09.2017 kirjale ning sellega rikuti kaebaja arvates hindamiseks kehtestatud korda. ITVS § 355 lg 2 teise lause kohaselt tehakse hindamise kuupäev, kellaaeg ja koht TVK juhatajale teatavaks vähemalt seitse päeva enne hindamist. Vaidlust pole selles, et need tingimused tehti kaebajale teatavaks õigeaegselt. Kaebaja 11.09.2017 kirjas küsitud täpsustused ei puudutanud sedavõrd olulisi hindamist puudutavaid asjaolusid, et kaebaja oleks tingimata pidanud neist teada saama ITVS § 355 lg 2 teises lauses sätestatud tähtajaks. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja väidetest ei selgu, kuidas mõjutasid vastustaja 13.09.2017 kirjast selgunud täpsemad tingimused kirjaliku vooru tulemust. Kaebajale pidid arvestades tema pikaajalist töökogemust TVK juhatajana olema väga hästi teada TVK otsuse kohustuslikud osad ja selles esitatavad andmed ning nende sisestamine ei saanud olla väga ajamahukas töö. TLS kui kaasuse lahendamiseks kõige olulisema õigusakti kasutamise võimaldamine paberkandjal oli pigem komisjoni poolne vastutulek, kuivõrd tagatud oli ka juurdepääs elektroonilisele Riigi Teatajale. Seetõttu ei nähtu ringkonnakohtule, et dokumendimalli ja muude seaduste peale TLS paberkandjal kasutamise mittevõimaldamine ning nendest asjaoludest teadasaamine vahetult enne hindamist oleks võinud mõjutada ettevalmistumist kaasuse lahendamiseks ning kaebaja koostatud lahendusele antud hinnangut.
13.Tervise- ja tööministri 05.09.2017 käskkirjaga nr 91 (II kd, tl 86-87) moodustati viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulusid ITVS § 353 lg-s 2 nimetatud liikmed. Kaebaja leiab, et hindamiskomisjon ministri määratud koosseisus ei olnud pädev hindama TVK juhataja vastavust ametikohale esitatud nõuetele, kuna pole tõendatud, et kolm komisjoni liiget (ES, KE ja MT) oleks omandanud magistrikraadi eraõiguse õppesuunal. Ringkonnakohus märgib, et ITVS ega muu õigusakt ei sätesta hindamiskomisjoni liikmetele konkreetseid haridusnõudeid. Vaidluse all ei ole asjaolu, et ES-l, KE-l ja MT-l on magistrikraad ehk vähemalt sama kõrge haridustase, kui peab TvLS § 7 lg 2 p 1 järgi olema TVK juhatajal. Tervise- ja tööminister on eelduslikult kinnitanud hindamiskomisjoni liikmeteks isikud, kelle teadmised ja kogemused võimaldavad neil hinnata TVK juhatajate vastavust ametikohale esitatud nõuetele. ES, KE ja MT ametipositsioone arvestades – halduskohtu 02.04.2018 määruses tuvastatu kohaselt vastavalt Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna osakonnajuhataja asetäitja, Tööinspektsiooni õigustalituse peajurist ja Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik – ei ole põhjust nende pädevuses kahelda. Selle põhjal, millisele õigusharule üks või teine komisjoni liige ülikooliõpingutel keskendus või mis oli tema magistritöö teema, ei saa teha järeldust tema võime kohta hinnata kaebaja teadmisi ja oskusi.
9(11)
3-17-2241
14.Ringkonnakohtu arvates ei olnud kolm tundi seaduse nõuetele vastava lahendi koostamiseks ilmselgelt ebapiisav. Kaebaja pidi kaasust lahendades ajapiiranguga arvestama ning planeerima oma aega selliselt, et ta jõuaks lahendi lõpuni vormistada ja panna kirja kõik otsuse kohustuslikud osad. Vaidluse materjalid (I kd, tl 36-41) ei olnud mahukad ning nendega tutvumine ei nõudnud suurt ajakulu. Kaebaja väide vaidluse erilisest keerukusest ei ole põhjendatud: avaldaja esitatud neljast nõudest kolm tuginesid TLS-le ning üks (hüvitis töötaja diskrimineerimisel) tulenes võrdse kohtlemise seadusest. Kogenud TVK juhatajana pidi kaebaja tundma ka võrdse kohtlemise seadust ning selle kohaldamine lisaks TLS-le ei saanud muuta kaasuse lahendamist märkimisväärselt keerukamaks. TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamisel kaasuse lahendamine ei ole samastatav kohtunikueksamiga, mille lahendamiseks antakse viis tundi. Kui TVK juhataja hindamisel kontrolliti vaid tööõiguse valdkonna tundmist ning kaasuse lahendamiseks pidi eelkõige tundma TLS-i ja ITVS-i ning vähesel määral teisi õigusakte, siis kohtunikueksami tegijalt eeldatakse palju ulatuslikumaid teadmisi nii materiaalkui ka menetlusõigusest ning lisaks kohtupraktikast. Samuti on toimiku materjalid, mille põhjal tuleb kohtunikueksami tegijal otsus koostada, tavaliselt oluliselt mahukamad kui materjal (kokku 10 leheküljel), millega pidi tutvuma kaebaja. Neli TVK juhatajat seitsmest said kaasuse arvestatud, mis näitab, et kolme tunniga oli võimalik koostada nõuetekohane otsus. Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu seletuskirjas (lk 7) toodud statistika TVK juhataja töökoormuse kohta – 2015. aastal keskmiselt 336 töövaidlusasja ühe TVK juhataja kohta – näitab, et ka igapäevatöö käigus ei jää ühe lahendi koostamiseks oluliselt rohkem aega kui mõned tunnid.
15.ITVS § 354 lg 1 esimese lause kohaselt määrab hindamiskomisjon oma töökorra. Toimikust nähtub, et hindamiskomisjoni elektrooniliselt 06.09.2017 peetud koosolekul võeti poolthäälte enamusega vastu hindamiskomisjoni töökord ning hindamislehed (I kd, tl 26-30). Hindamislehtedele pidid komisjoni liikmed märkima punktid eraldi iga töö osa kohta. Kaasuse hindamislehel oli sätestatud tingimus, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Arvestades, et töökorra § 5 p 2 kohaselt hinnati kaasuse lahenduse puhul selle vastavust ITVS-s otsuse kohta sätestatud nõuetele, ei ole põhjust pidada seda hindamiskriteeriumi ebamõistlikuks. Seetõttu on asjakohatu kaebaja viide sellele, et kaasuse põhjal vormistatud otsus ei olnud erinevalt tavapärastest TVK lahenditest täitedokumendiks. Kuna komisjoni liikmetel oli hindepunktide andmisel ulatuslik kaalutlusruum, on kohtulik kontroll hindamisotsuste üle piiratud. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu 04.04.2013 otsus nr 3-3-1-77-12, p 18). Kuna kaebaja koostatud lahendis (I kd, tl 48-50) puudus resolutsioon ning ka hindamiskomisjoni liikmete poolt kaebaja töö eri osadele antud punktid kokku ei andnud 7 punkti (s.o 70% võimalikust, nagu näeb ette ITVS § 357 lg 2 kolmas lause), loeti kaasus mittearvestatuks (I kd, tl 51-55p). Halduskohus on seega õigesti leidnud, et kaasus oleks kaebajal loetud mittearvestatuks ka ilma tingimuseta, mille kohaselt loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, kui ühe osa tulemuseks on 0 punkti. Alusetu on kaebaja seisukoht, et selle tingimuse tõttu oli kaalutlusõiguse teostamine välistatud ning komisjoni liikmed polnud motiveeritud kaebaja tööd õiglaselt hindama. Ringkonnakohtule ei nähtu, et komisjoni liikmete antud punktid oleks vastuolus ITVS-s ja hindamiskomisjoni töökorras sätestatud hindamiskriteeriumidega. Kaasuse lahendusele hinnangu andmine on paratamatult teatud määral subjektiivne, kuid seda kompenseerib hindamiskomisjoni kollegiaalsus. Kõik komisjoni liikmed leidsid kaebaja töös olulisi puudujääke ning sellele vastavalt panid nad ka hinded. Lisaks resolutsiooni puudumisele on kaebaja kirjutatud otsuse põhjendused jäänud poolikuks ning põhjendavast osast ei selgu üheselt, milline oleks olnud otsuse resolutsioon, kui kaebaja oleks selle sõnastanud. Kuna 10(11)
3-17-2241 komisjoni liikmed ei teadnud, kelle tööd nad hindavad, ei ole põhjust arvata, et kaebaja tööd hinnati teiste TVK juhatajate töödega võrreldes rangemalt. Seega pole alust väita, et kaasus oleks põhjendamatult loetud mittearvestatuks.
16.Vaidlust pole selles, et vestlus loeti kaebajal arvestatuks. Kaebaja näeb kaasuse ja vestluse tulemustes vastuolu – kaebaja arvates ei saa asuda seisukohale, et ta ei vasta ametikohale esitatavatele nõuetele, kui vestlusel leiti tema juhuvalikul hinnatud tööd olevat nõuetele vastavad. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. ITVS § 357 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hinnatakse vestlust ja kaasuse lahendust eraldi ning ITVS § 358 lg 1 kohaselt loetakse hinnatav ametikohale esitatud nõuetele vastavaks, kui vestlus ja kaasuse lahendus on arvestatud. Kui seadusandja oleks pidanud ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse hindamiseks piisavaks üksnes vestlust, poleks ta näinud ette lisaks sellele ka kaasuse lahendamist. Kaasuse lahendamise eesmärk oli selgitada välja, kas TVK komisjoni juhataja on piisavalt võimekas, et jätkata ametis TvLS jõustumisel, mis näeb TVK juhatajale ette varasemast suurema pädevuse ja vastutuse. Kui ITVS kehtimise ajal tegutses TVK reeglina kolmeliikmelises koosseisus (ITVS § 10 lg 2, § 11 lg 2), v.a juhul, kui pool, kelle vastu nõue esitati, tunnustas seda täies ulatuses (ITVS § 11 lg 21), siis TvLS näeb täiendavalt ette TVK juhatajale võimaluse menetleda rahalisi nõudeid, mille kogusumma ei ületa 6400 eurot, ainuisikuliselt kirjalikus menetluses (TvLS § 40). Kaasuse lahendamisel pidi kaebaja näitama, et ta on võimeline iseseisvalt, ilma kaasistujate abile lootmata koostama nõuetele vastava TVK otsuse. Kaebaja koostatud lahend ei olnud piisavalt heatasemeline, et hindamiskomisjoni selles veenda. Asjaolu, et hiljem avalikul konkursil TVK juhataja ametikohale kandideerimisel loeti selle raames kaebaja koostatud kaasuse lahendus arvestatuks, ei saa mõjutada ITVS alusel toimunud hindamise tulemusi.
17.Kõiki TVK juhatajaid hinnati 2017. aasta septembris samade kriteeriumide alusel ning ringkonnakohus pole tuvastanud, et hindamisel oleks rikutud seaduses sätestatud või komisjoni enda kinnitatud töökorda sellisel määral, mis võinuks mõjutada hindamise tulemusi. Vastustaja otsus tunnistada kaebaja ametikohale esitatavatele nõuetele mittevastavaks on eelneva põhjal õiguspärane. Kaebaja veendumus, et hindamine ja varasemad arenguvestlused näitasid tema vastavust ametikohale esitatud nõuetele, ei väära seda järeldust. Kuna kaebaja tunnistati nõuetele mittevastavaks, oli õiguspärane tema ametist vabastamine ITVS § 352 lg 3 alusel ning seetõttu ei ole alust kaebajale ka taotletud hüvitist välja mõista.
18.Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot (maksekorraldus – II kd, tl 133). Kuna kaebuse esitamine oli riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivuvaba, oli kaebaja RLS § 60 lg 7 kohaselt ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 1). Ringkonnakohus tagastab riigilõivu kaebaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank)
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.