K. N kaebus Tööinspektsiooni 18.06.2018 otsuse nr 3-6/53714 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – K. N Vastustaja – Tööinspektsioon Kaasatud haldusorgan – Sotsiaalkindlustusamet
Resolutsioon
1.Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-18-1424 menetlus.
2.Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti taotlus ja kuulutada menetlus kinniseks Sotsiaalkindlustusameti 24.10.2017. a otsuse nr 1.8-4.4.2/457 ja 30.04.2018. a otsuse nr 1.8-4.4.2/457 osas ning Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 19.07.2016. a otsuste nr 1368477 ja nr 1368478 osas.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise muud selgitused
kord
ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tööinspektsiooni 18.06.2018 otsusega nr 3-6/5371-4 (tl 2) lõpetati K. N õnnetusjuhtumi uurimine, kuna Tööinspektsiooni hinnangul ei ole tegemist tööõnnetusega. Otsuse kohaselt toimus 03.05.2018 kell 11.20 K. Nega õnnetus Lembitu 2 Valga linnas, MTÜ Valga Abikeskuses. Otsuse kohaselt on K. N ja MTÜ Avitus vahel sõlmitud 01.01.2018 kuni Sotsiaalkindlustusameti rahastuse lõppemiseni käsundusleping, millega MTÜ Avitus kohustub osutama K. N pikaajalise kaitstud töö teenust, mida rahastab Sotsiaalkindlustusamet.
2.K. N esitas 18.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni 18.06.2018 otsuse nr 3-6/5371-4 peale ja MTÜ Avitus ja MTÜ Valga Abikeskus vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja leiab, et temaga juhtus 03.05.2018 tööl õnnetus.
3.Tartu Halduskohus võttis 15.08.2018. a määrusega kaebuse Tööinspektsiooni 18.06.2018. a otsuse nr 3-6/5371-4 tühistamise nõudes menetlusse, kaasas haldusasja menetlusse arvamuse
andmiseks Sotsiaalkindlustusameti ning kohustas vastustajat ja kaasatud haldusorganit kaebusele vastama.
4.Kaebaja esitas 17.08.2018 kaebusest loobumise avalduse ja seisukoha asja kirjalikus menetluses lahendamise kohta. Kaebaja palub vastu võtta kaebusest loobumine ja lõpetada haldusajas nr 3-18-1424 menetlus. Kaebaja kinnitab, et ta on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest (sh halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 43 nimetatud tagajärgedest). Kaebaja kinnitas, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
5.Halduskohus küsis 22.08.2018. a kohtunõudega vastustaja seisukohta kaebusest loobumise kohta. HKMS § 58 alusel küsis halduskohus Valga Vallavalitsuselt kui kaebaja elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt seisukohta selle kohta, kas kaebusest loobumise taotlus vastab kaebaja huvidele ning kas kaebaja tegelik tahe on kaebusest loobuda.
6.Tööinspektsioon esitas 23.08.2018 vastuse kohtunõudele, milles palus kaebaja taotlus kaebusest loobumiseks rahuldada ja kohtumenetlus lõpetada. Vastustaja märkis, et tal ei ole põhjust kahelda kaebaja selgelt väljendatud tahtes kaebusest loobuda.
7.Valga Vallavalitsus vastas 27.08.2018 kohtunõudele, et vallavalitsuse ametnikud on üritanud kaebajaga kontakti saada. 17.08.2018 lubas kaebaja tulla Valga Vallavalitsusse, kuid ei teinud seda. Järgnevatele telefonikõnedele enam ei vastanud. Vallavalitsus andis kohtule teada, et ei saa seega vastata küsimusele, kas kaebusest loobumise taotlus vastab kaebaja huvidele ja kas kaebaja tegelik tahe on kaebusest loobuda. Kuna kaebaja on määratud erihoolekandeteenusele MTÜ Valga Abikeskus juurde, siis on ta nimetatud MTÜ-ga tihedalt seotud ja vallavalitsuse arvatus tulenes sellest ilmselt tema kaebusest loobumine. Vallavalitsus selgitas, et kaebajale ei ole määratud eestkostjat, sest tema igapäevaelu toetamine on kaetud Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatava teenusega.
8.Kaebaja saatis 14.09.2018 kohtule e-kirja, milles küsib, miks tema menetluse peatamise taotlust ei ole veel rahuldatud ning kas vald on vastanud kohtunõudele. Kaebaja palub talle e-toimikus valla vastus nähtavaks teha.
9.Sotsiaalkindlustusamet esitas 19.09.2018 vastuse, milles märgib, et kuna kaebajal on tuvastatud raske vaimupuue, siis ei pruugi ta aru saada kaebusest loobumise tagajärgedest ning see võib riivata tema õigusi. Sotsiaalkindlustusamet esitas kaebajaga seotud dokumendid ning palub nende dokumentide osas kuulutada menetlus kinniseks.
10.Kohus helistas 20.09.2018 kaebajale ning selgitas kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi ning küsis üle, kas kaebaja jääb oma kaebusest loobumise taotluse juurde. Kaebaja kinnitas kohtule telefoni teel, et saab aru, et kaebusest loobumisega ta loobub ka võimalusest taotleda tööõnnetuse eest haigushüvitist ning jääb endiselt oma soovi juurde kaebusest loobuda. Kohtu seisukoht
11.Sotsiaalkindlustusamet on vastusele kaebusele lisanud kaebajaga seotud dokumendid, mis kajastavad kaebaja tervisega seotud ja eraelu puudutavaid andmeid. Sotsiaalkindlustusamet taotleb nende dokumentide osas menetluse kinniseks kuulutamiseks.
12.HKMS § 77 lg 1 kohaselt kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel
kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.
13.Kohtu hinnangul tuleb Sotsiaalkindlustusameti taotlus menetluse osaliseks kinniseks kuulutamiseks rahuldada. Sotsiaalkindlustusameti dokumendid sisaldavad kaebaja tervist ja eraelu puudutavaid andmeid ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole käesolevas asjas eraelu kaitse huvist suurem. Kohus kuulutab menetluse kinniseks Sotsiaalkindlustusameti 24.10.2017. a otsuse nr 1.8-4.4.2/457 ja 30.04.2018. a otsuse nr 1.8-4.4.2/457 osas ning Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 19.07.2016. a otsuste nr 1368477 ja nr 1368478 osas.
14.Kaebaja esitas 17.08.2018 kohtule kaebusest loobumise avalduse, millega palub kohtul kaebusest loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kaebaja kinnitas kaebusest loobumise avalduses, et ta on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest.
15.HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus loobuda kaebusest kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime, ei võta kohus vastu kaebaja seadusliku esindaja loobumist kaebusest ja määrab talle uue esindaja, kui kaebusest loobumine on ilmselgelt vastuolus kaebaja huvidega. Sama paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamiseks tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid.
16.Vastustaja on nõustunud kaebusest loobumisega ning menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ei ole.
17.Kohus küsis kaebaja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse Valga Vallavalitsuse käest seisukohta, kas kaebusest loobumise taotlus vastab kaebaja huvidele ning kas kaebaja tegelik tahe on kaebusest loobuda. Valga Vallavalitsus andis vastuseks kohtunõudele teada, et ei saa kohtu küsimustele vastata, kuna ei saa kaebajaga kontakti. Vallavalitsus avaldas arvamust, et arvestades kaebaja tervislikku seisundit, on tema teadlikkus kaebusest loobumise tagajärgedest kaheldav. Samas märkis vallavalitsus, et kaebajale ei ole määratud eestkostjat, sest tema igapäevaelu toetamine on kaetud Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatava teenusega.
18.Sotsiaalkindlustusamet leiab vastuses kaebusele, et arvestades kaebaja tervislikku seisundit ei pruugi kaebaja aru saada kaebuse loobumise tagajärgedest ning see võib riivata tema õigusi.
19.HKMS § 155 lg 4 neljanda lause kohaselt selgitab kohus kaebajale enne kaebusest loobumise vastuvõtmist kaebusest loobumise tagajärgi.
20.Selleks, et kontrollida, kas kaebaja saab kaebusest loobumise tagajärgedest piisavalt aru, helistas kohus 20.09.2018 kaebajale ning selgitas kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Käesoleva haldusasja läbivaatamisel ei olnud kohus määranud veel kindlaks asja läbivaatamise vormi, kuid kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud lihtmenetluse eeldused (HKMS § 133 lg 1). HKMS § 135 lg 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses menetlusosalise seletuse ära kuulata muu hulgas telefoni teel või lugeda ärakuulamisel piisavaks isiku kirjaliku või elektroonilise seisukoha, kui kohtul ei ole kahtlust seletuse andja isikus ning kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohti piisavalt hinnata.
21.Kohtul ei ole kahtlust, et haldusasja materjalides kaebaja mobiiltelefonumbrina märgitud numbrile 20.09.2018 helistades vastas kõnele kaebaja isiklikult. Kaebaja kinnitas kohtule, et ta on aru saanud kaebusest loobumise tagajärgedest ning soovib endiselt kaebusest loobuda. Kaebaja poolt 14.09.2018 kohtule saadetud e-kirja ning 20.09.2018 telefonikõne alusel on kohus seisukohal, et kaebusest loobumine on kaebaja tegelik tahe ning ta on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest.
22.HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kohus võtab käesolevas asjas vastu kaebusest loobumise ning lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel menetluse.
23.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Halduskohus selgitab kaebajale veelkord, et käesoleva määruse jõustumise järgselt ei ole kaebajal võimalik enam uuesti Tööinspektsiooni 18.06.2018. a otsuse nr 3-6/5371-4 tühistamiseks halduskohtusse pöörduda.
24.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.