XYi (Y) kaebus Tartu Linnavalitsuse ja notar Tiina Tombergi tegevuse peale ning Maanteeameti kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XYi kaebus.
2.Saata käesoleva määruse ärakiri XYile.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.XY esitas 4. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et esitab kaebuse Tartu Linnavalitsuse, notar Tiina Tombergi ja Tartu Autoregistri tegevuse peale. XY rõhutas, et esitab kohustamiskaebuse 22. märtsi 2017. a pärimistunnistuse nr 959 muutmiseks või parandamiseks, pärandvara renoveerimise raha väljanõudmiseks Tartu Linnavalitsuselt või pärandvara tunnistamiseks kaebaja omandiks, autoregistri kohustamiseks pärandvara fikseerimiseks kaebaja omandiks ehk sõiduki tehnilises passis märgitaks selle omanikeks kaasomanikud vastavalt pärimistunnistusele. Lisaks taotles XY AB pärandvara koosseisu määramist notari poolt ja pärimismenetluse jätkamist ning tuvastamist, et pärandvaral ei pea olema ainult üks omanik ja notaril puudub pädevus eirata pärandvara koosseisu. Koos kaebusega taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist.
2.Vastusena Tartu Halduskohtu 5. septembri 2018. a kohtunõudele selgitas Maanteeamet, et kaebaja pöördus sõiduki registreerimismärgiga 708TJP omaniku vahetuse küsimusega Maanteeameti liiklusregistri Tartu büroosse, kus kaebajale selgitati, et sõiduki omaniku vahetamiseks liiklusregistris peavad taotluse esitama mõlemad sõiduki seaduslikud omanikud. Nimelt oli kaebajal büroos kaasas olnud pärimistunnistuse kohaselt sõiduk kaebaja ja ühe teise isiku kaasomandis. Kuivõrd antud juhul ei olnud Maanteeametis sõiduki omanikukande muutmist taotlemas kõik sõiduki kaasomanikud, siis ei olnud Maanteeametil võimalik ka sõiduki omanikukannet muuta.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus annab esmalt hinnangu kaebusele osas, mis on esitatud liiklusregistri Tartu büroo ehk
Maanteeameti tegevuse peale, (I) ning seejärel lahendab ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse (II). I
4.Kaebaja on kohtult taotlenud Maanteeameti kohustamist registreerida pärandvaraks olev sõiduk vastavalt väljastatud pärimistunnistusele pärijate, s.o kaebaja ja tema õe nimele ning märkida vastavad andmed ka sõiduki registreerimistunnistusele. Seejuures on kaebaja Maanteeameti tegevusega seoses esitanud nõude tuvastamaks, et Maanteeameti seisukoht, mille kohaselt peab pärandvaral olema ainult üks omanik, on ebaõige. Arvestades, et praegusel juhul on asjakohane nõuda toimingut, mida kaebaja lõppeesmärgina vajab, ehk kanda kaebaja sõiduki omanikuna liiklusregistrisse ja registreerimistunnistusele ning kohustamisotsuse tegemisel hindab kohus ühtlasi vastustaja tegevuse õiguspärasust ehk asjaolu, kas on õige vastustaja seisukoht, et sõidukil saab olla ainult üks omanik, mõistab kohus, et kaebaja on käesolevas asjas Maanteeameti liiklusregistri Tartu büroo peale esitanud kaebuse kohustamisnõudes.
5.Kohtu hinnangul tuleb Maanteeameti vastu esitatud kohustamisnõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ja see puudutab isiku õigusi. Järelikult on praegusel juhul Maanteeameti vastu esitatud kaebuse rahuldamisel oluline, et Maanteeametil oleks kohustus sooritada nõutav toiming.
7.Liiklusseaduse (LS) § 76 lg 5 sätestab: „Kui mootorsõiduk või selle haagis kuulub ühistele omanikele, kantakse liiklusregistrisse kõik omanikud ning vastutava kasutajana mootorsõiduki või selle haagise omanike poolt määratud üks omanik.“ Samamoodi sätestab majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2001. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 6 lg 2, et kui sõidukil on mitu omanikku, kantakse registrisse kaasomanikena kõik omanikud ning vastutava kasutajana nende poolt määratud üks kaasomanik. Registreerimistunnistusele märgitakse vastutav kasutaja ja sellele tehakse märge „kaasomand”. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt teeb registritoiminguid Maanteeamet sõiduki omaniku või tema esindaja või muu samas määruses või muus õigusaktis nimetatud registritoimingu taotlemiseks õigustatud isiku taotluse alusel. Määruse nr 19 § 31 lg 4 järgi tuleb LS § 76 lg-s 5 nimetatud juhul vastutava kasutajana registrisse kanda sõiduki kaasomanike poolt määratud isik.
8.Kaebusest ning Maanteeameti poolt kohtule esitatud vastusest tulenevalt ei ole vaidlust asjaolus, et sõidukil, mille omanikukande muutmist liiklusregistris kaebaja taotles, on pärimise järgselt kaks omanikku – kaebaja ja tema õde. Et vaidlusalune sõiduk kuulub kahele isikule, on LS § 76 lg-st 5 ja määruse nr 19 § 6 lg-st 2 tulenevalt võimalik kanda mõlemad pärijad sõiduki omanikena liiklusregistrisse ja sellest tulenevalt tehakse registreerimistunnistusele märge kaasomandi kohta (määruse nr 19 § 6 lg 2). Võttes arvesse, et LS § 76 lg 5, määruse nr 19 § 6 lg 2 ja § 31 lg 4 kohaselt tuleb mitme omaniku korral registrisse kanda omanike seast isik, kes oleks vastutavaks kasutajaks, eeldab see kõikide omanike vahelist kokkulepet vastutava kasutaja määramise kohta. Seega peab sõiduki omanikukande muutmiseks ja sellega seoses vastutava kasutaja määramiseks esitama taotluse Maanteeametile kõik sõiduki omanikud. Arvestades, et sõiduki omanikukande muutmist taotles üksnes kaebaja, polnud Maanteeameti
liiklusregistri Tartu bürool võimalik sooritada kaebaja poolt nõutud toimingut. Maanteeametile ei olnud esitatud dokumenti, millest nähtuks omanike kokkulepe vastutava kasutaja määramise kohta.
9.Samas selgitab kohus, et isegi kui käesoleval juhul jaatada Maanteeameti võimalikku õigusvastast tegevust, on tegemist väheintensiivse õiguse riivega. Sõiduki, mille registreerimismärk on 708TJP ning mille omanikukande muutmist kaebaja taotles, puhul on tegemist pärandvaraga, mis tähendab, et kaebajale läks sõiduki omandiõigus üle pärandaja surma hetkel (vt pärimisseaduse § 3 lg-d 1-2, § 4 lg 1). Seega ei kaota kaebaja sõiduki omaniku kande muutmata jätmise tõttu sõiduki omandiõigust, sh ei ole takistatud tal sõiduki kasutusõiguse teostamine. Seejuures on kaebajal pärimistunnistuse näol olemas dokument, mis tõendab pärandaja vara omandi üleminekut kaebajale.
10.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, tagastab kohus XYi kaebuse, mis on esitatud Maanteeameti liiklusregistri Tartu büroo tegevuse peale, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
11.Lisaks Maanteeameti tegevuse vaidlustamisele on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Linnavalitsuse ja notar T. Tombergi tegevuse peale.
12.Kohus leiab, et eelnimetatud osas kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetes tekkinud vaidluste lahendamine. Kaebusest ilmneb, et kaebaja heidab Tartu Linnavalitsusele ette eestkostja kohustuste täitmata jätmist või eestkostetava varaga ebaõigesti ümberkäimist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 110 kohaselt on eestkosteasja puutuva asja lahendamine maakohtu pädevuses. Eestkostja tegevus on eraõigusliku iseloomuga ka siis, kui eestkostjaks on määratud valla- või linnavalitsus. Samuti kuulub maakohtu pädevusse notari tegevuse peale esitatavate kaebuste läbivaatamine (TsMS § 475 lg 1 p 152).
13.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt tagastab kohus XYi kaebuse Tartu Linnavalitsuse ja notar T. Tombergi tegevuse peale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus juhib sarnaselt eeltoodule tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.