Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 18.09.2018, Tartu 3-18-851 Elektrilevi OÜ kaebus Rakvere Linnavalitsuse 05.02.2018. a korralduse nr 89 punkti 6.11, 02.04.2018. a korralduse nr 195 punkti 6.11 ja 16.04.2018. a korralduse nr 225 punkti 6.11 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrus Elektrilevi OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Elektrilevi OÜ Lepinguline esindaja Heili Raudkivi Vastustaja Rakvere linn
Jätta Elektrilevi OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Vastustajal puudub pädevus korralduste p-s 6.11 nimetatud tasu määramiseks, mistõttu on tasu määramine õigusvastane. Olukorras, kus vastustaja on ühepoolselt määranud isikliku kasutusõiguse seadmise tasu, ei ole tegemist eraõigusliku kokkuleppega. P 6.11 on haldusakti osa ja seetõttu vaidlustatav halduskohtus. Kui kohus leiab, et tegemist on eraõigusliku küsimusega, ei kuulu tasu sätestav punkt korraldusse ning pooled saavad pidada tasu suuruse osas läbirääkimisi ja jõuda selles osas kokkuleppele. Tasu kokkulepe kuulub fikseerimisele korralduste p-s 6.9 viidatud notariaalses lepingus. Kohtu viidatud AÕSRS § 154 lg 1 ei ole asjassepuutuv. Kõnealusel juhul ei tulene tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus seadusest, vaid Rakvere linna haldusaktist ja selle alusel sõlmitavast notariaalsest lepingust. Kui tegemist on tehnovõrgu või -rajatise talumise tasuga, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu seadusest tuleneva tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest vastavalt AÕS §-le 1582, mitte määrata see ise haldusaktis. Riigikohtu lahend nr 3-3-4-1-03 ei ole kohaldatav. Kuna tasu suurus on korralduse p-s 6.11 ebaõigesti määratud, kuulub p 6.11 tühistamisele.
https://www.riigiteataja.ee/akt/418122013020
sellise õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes. Seega ei anna halduskohtule pädevust asja läbivaatamiseks pelgalt see, kui dokument on vormistatud haldusaktina ning sisaldab halduskohtule osundavat vaidlustamisviidet. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata haldusorgani tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust ka siis, kui selline tahteavaldus on väljendatud osana haldusaktist. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Seega peab halduskohus kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel tuvastama, millist haldusakti osa on vaidlustatud. Kui kaebaja vaidlustab seda, kuidas haldusorgan on aktiga lahendanud avalik-õiguslikku valdkonda kuuluvat küsimust, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja vaidlustab aga haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust, tuleb kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel tagastada, sest sellise tahteavalduse kehtivuse hindamine on üldkohtu pädevuses (Riigikohtu 20.04.2006. a määrus nr 3-3-1-31-06, p-d 7 ja 10 ning seal viidatud kohtupraktika). Kui pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik, tuleb see läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus (Riigikohtu erikogu 23.09.2003. a määrus nr 3-3-4-1-03, p 8).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.