Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 18.09.2018, Tartu 3-18-851 Elektrilevi OÜ kaebus Rakvere Linnavalitsuse 05.02.2018. a korralduse nr 89 punkti 6.11, 02.04.2018. a korralduse nr 195 punkti 6.11 ja 16.04.2018. a korralduse nr 225 punkti 6.11 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrus Elektrilevi OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Elektrilevi OÜ Lepinguline esindaja Heili Raudkivi Vastustaja Rakvere linn
RESOLUTSIOON
Jätta Elektrilevi OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rakvere Linnavalitsus seadis 05.02.2018. a korraldusega nr 89 Rakvere linna omandis olevatele Viru tänav L1 ja Vee tänav L2 kinnistutele isikliku kasutusõiguse Elektrilevi OÜ kasuks ja määras isikliku kasutusõiguse seadmise tingimused (p 1). Korralduse p 6.11 kohaselt kohustub õigustatud isik tasuma arve alusel iga-aastaselt p-s 1 nimetatud kinnistul tehnorajatise talumiskohustuse eest kinnistu omanikule tasu (vastavalt maa maksustamishinnale), mille suuruseks käesoleva korralduse jõustumise ajal on vastavalt 264,96 eurot aastas.
2.Rakvere Linnavalitsus seadis 02.04.2018. a korraldusega nr 195 Rakvere linna omandis olevale Piiri tänav T1 kinnistule isikliku kasutusõiguse Elektrilevi OÜ kasuks ja määras isikliku kasutusõiguse seadmise tingimused (p 1). Korralduse p 6.11 kohaselt kohustub õigustatud isik tasuma arve alusel iga-aastaselt p-s 1 nimetatud kinnistul tehnorajatise talumiskohustuse eest kinnistu omanikule tasu (vastavalt maa maksustamishinnale), mille suuruseks käesoleva korralduse jõustumise ajal on vastavalt 174,72 eurot aastas.
3.Rakvere Linnavalitsus seadis 16.04.2018. a korraldusega nr 225 Rakvere linna omandis olevale E. Vilde tn 2a kinnistule isikliku kasutusõiguse Elektrilevi OÜ kasuks ja määras isikliku kasutusõiguse seadmise tingimused (p 1). Korralduse p 6.11 kohaselt kohustub õigustatud isik tasuma arve alusel iga-aastaselt p-s 1 nimetatud kinnistul tehnorajatise talumiskohustuse eest kinnistu omanikule tasu (vastavalt maa maksustamishinnale), mille suuruseks käesoleva korralduse jõustumise ajal on vastavalt 136,17 eurot aastas.
4.OÜ Elektrilevi esitas 09.03.2018 vaide Rakvere Linnavalitsuse 05.02.2018. a korralduse nr 89 p-i 6.11 peale.
5.Rakvere Linnavalitsus teatas 10.04.2018. a vastuses nr 4-2/37-6, et korraldust nr 89 ei ole võimalik vaidemenetluses vaidlustada, sest vaidlustada võib vaid sellist õigusakti, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes, kuid korralduse puhul on tegemist tsiviilõigusliku tahteavaldusega, mis on antud korralduse vormis. Valikut vormistav akt sisaldab nii avalik-õigusliku iseloomuga korraldust linna vara kasutusse andmise osas kui ka haldusorgani eraõiguslikku tahteavaldust konkreetse lepingu sõlmimiseks. Linnavalitsus käsitles vaiet kui taotlust isikliku kasutusõiguse tasu suuruse ümbervaatamiseks ning asus seisukohale, et isikliku kasutusõiguse tasu suuruse osas korralduse muutmine ei ole põhjendatud.
6.Elektrilevi OÜ esitas 26.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Rakvere Linnavalitsuse 05.02.2018. a korralduse nr 89 p 6.11, 02.04.2018. a korralduse nr 195 p 6.11 ja 16.04.2018. a korralduse nr 225 p 6.11. Kaebaja ei nõustunud korralduste p-s 6.11 nimetatud tasuga, kuna see on ebamõistlik, ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ega arvesta alates 01.01.2019 jõustuva asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (AÕSRS) sätetatud põhimõtetega. Kaebaja väitel olukorras, kus vastustaja on ühepoolselt määranud tehnorajatise talumistasu iga-aastase suuruse, ei ole tegemist eraõigusliku kokkuleppega. P 6.11 on haldusakti osa ja seetõttu vaidlustatav halduskohtus.
7.Rakvere Linnavalitsus esitas 07.08.2018 vastuse, milles ta asus seisukohale, et kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtumenetluses, seega tuleb kaebus tagastada. Linna väitel linnavalitsuse korralduste nr 89, 195 ja 225 p-des 6.11 on sätestatud linna kui maa omaniku AÕSRS § 154 lg-st 1 tulenev õigus nõuda kohaliku omavalitsuse maale rajatava avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise talumise tasu. Kaebaja vaidleb isikliku kasutusõiguse tasu suuruse üle, mis ei ole avalik-õiguslik vaidlus. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.
8.Tartu Halduskohus tagastas 08.08.2018. a määrusega Elektrilevi OÜ kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Rakvere Linnavalitsuse poolt isikliku kasutusõiguse tasu määramisel (fikseeritud korralduste p-s 6.11) on tegemist AÕSRS § 154 lg-st 1 tuleneva tsiviilõigusliku tahteavaldusega, mis on antud korralduse vormis. Eelnimetatud tahteavaldus realiseeritakse pooltevahelise notariaalselt sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga, milles lepitakse ühtlasi kokku isikliku kasutusõiguse tasu suurus ja maksmise kord. Vaidlus kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse (Riigikohtu Erikogu 23.09.2003. a määrus nr 3-3-4-1-03, p 8).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Elektrilevi OÜ esitas 28.08.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrus ja otsustada kaebuse menetlusse võtmine. Määruskaebuse põhjendused:
Vastustajal puudub pädevus korralduste p-s 6.11 nimetatud tasu määramiseks, mistõttu on tasu määramine õigusvastane. Olukorras, kus vastustaja on ühepoolselt määranud isikliku kasutusõiguse seadmise tasu, ei ole tegemist eraõigusliku kokkuleppega. P 6.11 on haldusakti osa ja seetõttu vaidlustatav halduskohtus. Kui kohus leiab, et tegemist on eraõigusliku küsimusega, ei kuulu tasu sätestav punkt korraldusse ning pooled saavad pidada tasu suuruse osas läbirääkimisi ja jõuda selles osas kokkuleppele. Tasu kokkulepe kuulub fikseerimisele korralduste p-s 6.9 viidatud notariaalses lepingus. Kohtu viidatud AÕSRS § 154 lg 1 ei ole asjassepuutuv. Kõnealusel juhul ei tulene tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus seadusest, vaid Rakvere linna haldusaktist ja selle alusel sõlmitavast notariaalsest lepingust. Kui tegemist on tehnovõrgu või -rajatise talumise tasuga, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu seadusest tuleneva tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest vastavalt AÕS §-le 1582, mitte määrata see ise haldusaktis. Riigikohtu lahend nr 3-3-4-1-03 ei ole kohaldatav. Kuna tasu suurus on korralduse p-s 6.11 ebaõigesti määratud, kuulub p 6.11 tühistamisele.
10.Rakvere linn esitas 11.09.2018 vastuse, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Volitused linnale kuuluva maa koormamiseks isikliku kasutusõigusega on antud Rakvere Linnavolikogu 23.04.2003. a määrusega nr 10 kinnitatud “Rakvere linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korras”, mille p-dest 46 ja 611 tulenevalt on vastustajal olemas pädevus korralduste p-s 6.11 nimetatud tasu määramiseks. Kaebaja on olnud teadlik vastustaja põhimõtetest isikliku kasutusõiguse tasu määramisel ja on seda senini aktsepteeritud. Kaebaja väited viitavad üheselt vaidluse tsiviilõiguslikule sisule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Elektrilevi OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus tagastas 08.08.2018. a määrusega Elektrilevi OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 08.08.2018. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja väitel puudub vastustajal pädevus korralduste p-s 6.11 nimetatud tasu määramiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Rakvere Linnavolikogu 23.03.2003. a määrusega nr 10 kinnitatud “Rakvere linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord”1 (edaspidi Kord) näeb ette, et linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus (p 46). Linnavara koormamine Korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse ja hoonestusõiguse seadmine (p 59). Linnale kuuluva maa koormamise reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega tehnorajatise püstitamiseks otsustab otsustuskorras linnavalitsus (p 611). Eelnevale tuginedes on kaebaja väide vastustajal pädevuse puudumise kohta põhjendamatu.
14.Kaebaja väitel on korralduste p 6.11 haldusakti osa ja seetõttu vaidlustatav halduskohtus ning olukorras, kus vastustaja on ühepoolselt määranud isikliku kasutusõiguse seadmise tasu, ei ole tegemist eraõigusliku kokkuleppega. Seega on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vaidlus korralduste p 6.11 tühistamise nõudes kuulub halduskohtus lahendamisele. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. HKMS § 4 lg-st 1 nähtub, et halduskohtusse saab kaebuse esitada vaid
https://www.riigiteataja.ee/akt/418122013020
sellise õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes. Seega ei anna halduskohtule pädevust asja läbivaatamiseks pelgalt see, kui dokument on vormistatud haldusaktina ning sisaldab halduskohtule osundavat vaidlustamisviidet. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata haldusorgani tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust ka siis, kui selline tahteavaldus on väljendatud osana haldusaktist. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Seega peab halduskohus kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel tuvastama, millist haldusakti osa on vaidlustatud. Kui kaebaja vaidlustab seda, kuidas haldusorgan on aktiga lahendanud avalik-õiguslikku valdkonda kuuluvat küsimust, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja vaidlustab aga haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust, tuleb kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel tagastada, sest sellise tahteavalduse kehtivuse hindamine on üldkohtu pädevuses (Riigikohtu 20.04.2006. a määrus nr 3-3-1-31-06, p-d 7 ja 10 ning seal viidatud kohtupraktika). Kui pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik, tuleb see läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus (Riigikohtu erikogu 23.09.2003. a määrus nr 3-3-4-1-03, p 8).
15.Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja vaidlusaluste korralduste p-s 6.11 märkinud tehnorajatise talumiskohustuse eest kinnistu omanikule tasu suuruse, millega kaebaja kohtumenetluses esitatud väidetel ei nõustu, pidades tasu äärmiselt ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks. AÕSRS § 154 lg 1 ls 1 järgi on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnorajatise talumise eest, kuid tasu suuruse ja selle koosseisu kuuluvate komponentide kohta seadus midagi ette ei näe (Riigikohtu 11.03.2015. a otsus nr 3-2-1-87-14, p 30). Seega üksnes asjaolu, et vastustaja on talumistasu suuruse välja toonud korraldustes, ei muuda vaidlust avalik-õiguslikuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja eesmärgiks on vaidlustada tasu suurust - seega vaidlustatud korraldustes väljendatud vastustaja tsiviilõiguslikku tahteavaldust. Kohtupraktikas on sedastatud, et tehnorajatiste talumise eest annavad tasu määramise õiguse kohtule AÕS § 158 lg 3 ja § 1582 lg 1 ls 1 ning AÕSRS § 154 lg 1 ls 1. Tehnorajatise talumise eest tasu saamise asi on tsiviilasi, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses. Tehnorajatiste talumisega seotud asju lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 ja 611. peatüki järgi hagita menetluses. TsMS § 6181 lg 1 järgi lahendatakse hagita menetluses muu hulgas tehnorajatise talumise kohustuse kohta esitatud avaldusi (AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 152). See hõlmab ka talumiskohustusega seotud tingimuste, muu hulgas tasu määramise asju (Riigikohtu 11.03.2015. a otsus nr 3-2-1-87-14, p-d 20 ja 27). Seega on talumistasu olemuslikult eraõiguslik ning vaidlused tasu suuruse üle lahendatakse TsMS-is sätestatud korras. Tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks, kui isikud ei jõua kohtuväliselt kokkuleppele, tuleb aga kaebajal pöörduda maakohtu poole. Halduskohus on kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel põhjendatult tagastanud.
16.Kaebaja palub määruskaebuses, et ringkonnakohus otsustaks tema kaebuse menetlusse võtmise. Ringkonnakohus selgitab, et sellekohane pädevus ringkonnakohtul määruskaebemenetluse raames puudub. HKMS § 120 järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.
17.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Elektrilevi OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.