Aktsiaselts Temptrans kaebus MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 29.06.2018 otsuste, millega tunnistati Aktsiaseltsi Temptrans pakkumus mittevastavaks ja Aktsiaseltsi SEBE pakkumus edukaks, ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 31.07.2018 otsuse nr 135-18/193780 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Aktsiaselts Temptrans, volitatud esindaja Kuldar Kirt Vastustaja (hankija) – MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, volitatud esindajad v.adv. Kristina Laarmaa Kolmas isik – AS SEBE, volitatud esindaja v.adv. Veikko Puolakainen
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Temptrans kaebus rahuldamata.
2.Mõista AS-ilt Temptrans MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks välja menetluskulud summas 1190 eurot ja 40 senti ning AS SEBE kasuks välja menetluskulud summas 1377 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.09.2018.
MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus (praeguse nimega MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, edaspidi hankija) avaldas 08.01.2018 riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju Maakonna põhja suuna bussiliinidel“ (viitenumbriga 193780) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke
alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (21.06.2018) esitasid pakkumused kuus pakkujat, teiste hulgas AS Temptrans ja AS SEBE.
2.Hankija tunnistas 29.06.2018 AS-i Temptrans pakkumuse mittevastavaks, kuna hankija hinnangul on AS Temptrans lähtunud pakkumises mitte 26 nõutud sõidukist, vaid 24 sõidukist.
3.Hankija tunnistas 29.06.2018 koostatud pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli kohaselt edukaks AS-i SEBE pakkumuse.
4.AS Temptrans esitas 06.07.2018 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, millega lükati tagasi AS-i Temptrans pakkumus ning tunnistati edukaks AS-i SEBE pakkumus.
5.VAKO jättis 31.07.2018 otsusega vaidlustusasjas nr 135-18/193780 AS-i Temptrans vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu vaidlustaja kanda.
6.AS Temptrans esitas 09.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija 29.06.2018 teadete (otsuste) kehtetuks tunnistamiseks, millega AS-i Temptrans pakkumus mittevastavaks tunnistati ja AS SEBE pakkumus edukaks tunnistati, ja VAKO 31.07.2018 otsuse tühistamiseks.
7.Tallinna Halduskohus võttis 10.08.2018 määrusega menetlusse kaebuse nõuetes MTÜ PõhjaEesti Ühistranspordikeskuse 29.06.2018 otsuste, millega tunnistati Aktsiaseltsi Temptrans pakkumus mittevastavaks ja Aktsiaseltsi SEBE pakkumus edukaks, ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 31.07.2018 otsuse nr 135-18/193780 tühistamiseks, tunnistas HKMS § 269 lg 1 alusel vastustajaks MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse AS-i SEBE.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel on hankija rikkunud riigihangete seaduse (RHS) nõudeid. Hankija on seisukohal, et kaebaja pakkumus on mittevastav, kuna kaebaja lähtus pakkumuses mitte 26 nõutud sõidukist, vaid 24-st. Kaebaja on oma vastuses hankija 22.06.2018 küsimusele selgitanud ja tõendanud, et hankija poolt soovitud liinide igapäevane teenindamine on võimalik 24 sõidukiga (bussiga) selliselt, et kaks nõutud bussi on reservis. Seega on kaebaja lähtunud pakkumuse tegemisel asjaolust, et tal peab olema kasutada 26 bussi. Lisaks on kaebaja vastusega tõendanud, et hanke eesmärk on võimalik saavutada ka liinide teenindamisega 24 bussiga selliselt, et 2 bussi on reservis. Eeltoodud seisukohta toetab ka kaebaja 29.06.2018 kell 10.00 hankijale saadetud täiendav selgitus. Kaebaja seisukohta on kinnitanud ka vastustaja, sh kohtumenetluses. Kuna kaebaja on pakkumuse tegemisel lähtunud 26 bussist, siis on kaebaja pakkumine lähtunud hankija poolt kohustuslikult kehtestatud eeltingimustest. Seejuures ei oma tähtsust, kas 2 bussi on reservis või mitte.
9.Kaebaja on kogemusele ja faktilistele asjaoludele tuginedes jõudnud järeldusele, et liinide 100 ja 101 teenindamine on võimalik ka 9 bussiga ning kahe täiendava bussi kaasamine ei pruugi olla vajalik. Kaebuse esitaja teenindab käesoleval hetkel kehtiva lepingu alusel nimetatud liine. Vastava selgituse on esitanud kaebaja ka vaidlustuse lisas 2. Tegemist on kaebaja kogemusest lähtuva heauskse ja mõistliku soovitusega võimalikuks sõiduplaanide muutmiseks mitte hanketingimuste esitamisega. Pakkumuse koostamisel on kaebaja lähtunud hankija poolt soovitud andmetest ja busside arvust (26 bussi) ning see on tõendatav kaebaja 24.07.2018 esitatud seisukoha lisadega 1-3. Seega ei ole võimalik, et kaebaja hinnapakkumine ja/või omahinna arvutus oleks mistahes muust sõidukite arvust mõjutatud. Hankija ei ole põhistanud ega tõendanud, et hanke esemeks olevaid liine on võimalik teenindada ainult 26 bussiga. Samas oli busside arv määratud pakkumuse tegemiseks, mitte liinide teenindamiseks. Kuna 26 bussi olemasolu oli vajalik pakkumuse tegemiseks ja selle hindamiseks, siis ei olnud kaebajal vaja nimetatud tingimust vaidlustada. Seda enam, et sõiduplaanide muutmine on võimalik.
2(10)
10.Isegi kui lähtuda, et vastustaja väide on õige, millega kaebaja ei nõustu, siis oleks hankija pidanud lähtuma RHS § 117 lg 3 sätestatust. Kuna hankija seda ei teinud, siis on ta rikkunud kaebaja õigusi.
11.Arvestades eeltoodut ei nõustu kaebaja VAKO otsusega. VAKO otsusest tulenevalt puudub menetlusosaliste vahel tegelikult vaidlus selles, millise minimaalse busside arvuga on hankija HD-s arvestanud. Nimetatud seisukoht ei ole õige. Kaebaja on läbivalt seisukohal, et busside arv on vajalik pakkumuse tegemiseks ja selleks, et hankijal oleks võimalik neid hinnata, kuid busside arv ei saa olla määratud minimaalsena selliselt, et väiksemate busside arvuga oleks keelatud liini teenindada. Hankija ei ole määranud minimaalset busside vajadust, vaid on määranud busside arvu hinnapakkumuse tegemiseks. Seda on kinnitanud ka vastustaja avaldades, et sõiduplaanide muutmine võib enne hankelepingu täitmist olla võimalik. Kuna hanke ainsaks eesmärgiks saab olla võimalikult madala hinnaga liinide teenindamine, siis ei saa hankija seisukohast olla busside arv oluline liinide teenindamisel. Kaebaja seisukohta kinnitab ka hankija küsimus, millele kaebaja 28.06.2018 vastas – Palume esitada Teie poolt märgitud 24 sõiduki tööpäeva järjekorrad liinide kaupa, millega on tagatud planeeritavate liinide teenindamine. Oma vastuses 22.06.2018 päringule on kaebaja lähtunud liinide teenindamiseks vajalikest bussidest, mitte pakkumuse aluseks olevate busside üldarvust. Kui hankija jaoks oleks 26 bussi kasutamine liinide teenindamiseks nö lukus ja absoluutne miinimum, mida liinide teenindamiseks vaja läheb, siis ei oleks hankija mõistlikult saanud sellist asja küsida.
12.VAKO on otsuses seisukohal, et pakkudes minimaalselt nõutust vähem busse, on vaidlustaja näidanud teenuse omahinnas selle võrra väiksemat kulu, mis on seotud sõidukite haldamise ja soetamisega. Kaebaja nimetatud käsitlusega ei nõustu. Kaebaja on selgitanud ja tõendanud, et ta on pakkumuse koostamisel lähtunud 26 bussist, mistõttu ei ole ebaõiged kaebaja arvutuse aluseks olevad andmed ega ka kaebaja pakkumuse summa. Kaebaja pakkumus on tehtud 26 bussi kohta ning tema pakkumuse lõpphinnas ei ole arvutusvigu. Kui hankijal tekkis kahtlus, mitme bussi kohta on pakkumus tehtud, siis oleks ta pidanud seda küsima. Kuna kaebaja jaoks oli üllatav, et tema pakkumust ei tunnistatud vastavaks, siis esitas ta täiendavad tõendid alles vaidlustusmenetluses, kuna keegi ei ole nimetatud tõendeid varem kaebajalt küsinud. Hankija seisukoht
13.Hankija leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Hankija on 29.06.2018 otsuses esitanud põhjalikud põhjendused, miks hankija otsustas pakkumuse mittevastavaks tunnistada. Kaebaja pakkumuse koosseisus esitatud vormil 6 omahinna arvutused on busside arvuna märgitud 24, seejuures on kaebaja selgitanud, et liine 100 ja 101 saaks teenindada 9 bussiga. Hankedokumentide tehnilise kirjelduse koosseisus olnud dokumendis nimetusega „koopia failist HD lisa 1 3 Põhja suund sõiduplaanid 25.04.18“ töölehel „andmed“ on hankija üheselt märkinud, et HD koosseisus esitatud sõiduplaanide nõuetekohaseks teenindamiseks peab pakkuja arvestama kokku vähemalt 26 bussiga (Maardu liinigrupis vähemalt 14 bussi, Viimsi liinigrupis vähemalt 10 bussi ja kolmandas liinigrupis vähemalt 2 bussi). VAKO on otsuses õigesti leidnud, et hanketingimustes on seetõttu sätestatud kokku kohustusliku minimaalse busside arvuna 26. VAKO otsuses märgitud hanketingimuste tõlgendus on õige ega lahkne hankija tõlgendusest.
14.Vale on kaebaja väide, et hankelepingu täitmisel kasutatavate busside arv selgub alles kokkuleppel hankijaga vahetult enne hankelepingu täitmise algust. Sõiduplaanide muutmine, sh enne hankelepingu täitmist on HD p 7.3 kohaselt hankija ühepoolne õigus, ent pakkujal/vedajal ei saa olla sellekohast nõudeõigust ega ole sõiduplaanid ka läbiräägitavad nagu kaebaja eksitavalt märgib. Pakkumuse esitamisel pidid kõik pakkujad lähtuma HD-s esitatud sõiduplaanidest, mille nõuetekohaseks täitmiseks vajalik busside arv on 26. Hankija on vaidlustusmenetluses ja samuti kohtumenetluses selgitanud üheselt, et busside kasutamine paralleelselt mitmel liinil on võimalik vaid siis, kui teenindamiseks kasutatavaid busse on rohkem kui 26.
15.Kui pakkuja peab mõnda hanketingimust põhjendamatuks ega soovi olla sellega oma pakkumuses ja hankelepingu täitmisel seotud, peab ta sellise hanketingimuse vaidlustama. 3(10)
Kaebaja seda teinud ei ole. Seega on hanketingimustes sisalduv nõue vähemalt 26 bussi kasutamiseks hankelepingu täitmisel ja liinikilomeetri maksumuse arvutamisel kohustuslik sõltumata sellest, kas pakkuja ise peab seda tingimust otstarbekaks või mitte. Hankija on vaidlustusmenetluses läbivalt olnud seisukohal, et hanketingimuste kohaselt oli pakkujatel kohustus rakendada hankelepingu täitmisel vähemalt 26 bussi ja vastavalt sellele esitada ka liinikilomeetri maksumus. On ilmne, et pakkumuste maksumust, ehk liinikilomeetri hinda mõjutab vahetult see, mitme bussiga planeerib pakkuja hankelepingut täita. Kui pakkuja on pakkumuse maksumuse määranud HD-s märgitud minimaalseid lähtetingimusi eirates, siis ei ole selline puudus kõrvaldatav. Seega ei ole tähtis, kas teoreetiliselt oleks võimalik HD-s kajastatud sõiduplaane täita ka väiksema arvu bussidega, kui 26 või kas teoreetiliselt oleks hankijal võimalik hiljem muuta sõiduplaane. Hankija ei pea tõendama, et 24 bussiga lepingu täitmine ei ole võimalk.
16.Kaebaja ei ole sisuliselt vastanud 22.06.2018 selgitustaotlusele, milles hankija palus kaebajal esitada pakkumuses märgitud 24 sõiduki kasutamise järjekorrad kõikide liinide kaupa. Kaebaja on pelgalt märkinud, et liinide 100 ja 101 teenindamine on võimalik 9 bussiga.
17.Kaebaja selgitused, millisest busside arvust lähtudes on kaebaja pakkumuse koostanud, on vastuolulised. 22.06.2018 vastuses hankija küsimusele märkis kaebaja, et „vähenes busside üldarv 2 bussi võrra ehk kokku läheb vaja 24 bussi“. Seega kinnitas kaebaja ikkagi, et on pakkumuse koostamisel lähtunud busside üldarvust 24. Alles pärast 29.06.2018 otsuse tegemist esitas kaebaja hankijale omaalgatuslikult täiendava pöördumise ja asus väitma, et tema pakkumuse maksumus lähtub 26 bussi kasutamisest. Kaebaja väited on paljasõnalised ning ei ole kuidagi toestatud pakkumuselt nähtuva infoga. Hankija nõustub VAKO-ga, et kaebaja poolt esitatud dokumendid (sh vaidlustusmenetluses esitatud dokumendid) ei tõenda kaebaja väidet, et tegeliku pakkumuse maksumus määrati 26 bussist lähtudes ning et juriidiliselt oleks võimalik pakkumuses sõnaselgelt märgitud busside arvu (24) muuta. Tegemist ei ole arvutusvea või ebaselgusega (RHS § 117 lg 3), vaid kaebaja püüab pakkumuses esitatud arvandmeid asendada uute, hanketingimustele vastavate andmetega. Pealegi ei ole omahinna arvutuste tabelis kajastatud busside arv põhimõtteliselt käsitatav arvutusveana.
18.Kaebaja on hankija meelest korduvalt kinnitanud, et kavatseb hankelepingu täitmisel kasutada 24 bussi ja alles hiljem asunud paljasõnaliselt väitma, et tegelikult pidas kaebaja siiski silmas 26 bussi, millest 2 on reservbussid. Hankija peab vajalikuks toonitada, et reservbussi ei saaks ikkagi võrdsustada lepingu täitmisel primaarselt kasutatavate bussidega. Kaebaja pakkumuses esinev puudus ei ole kõrvaldatav. Asjaolust, et hankija on pakkujalt selgitusi küsinud, ei saa tuletada kaebaja õigust oma pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. Kolmanda isiku seisukoht
19.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata, toetades seejuures täielikult hankija poolt nii VAKO-le kui ka halduskohtule esitatud seisukohti.
20.Kaebaja pakkumus ei vasta HD tingimustele busside arvu osas. Seejuures on VAKO väga selgelt tuvastanud, et HD kohaselt on hankelepingu täitmiseks minimaalselt vajalik busside arv 26, kuid kaebaja pakkumus sellele kriteeriumile ei vastanud. Seda on pakkuja ise 28.06.2018 vastuses hankijale üheselt kinnitanud. Kolmas isik nõustub VAKO-ga et ainuüksi sellest kinnitusest nähtuvalt ei ole seda kuidagi võimalik tõlgendada teisiti- kaebaja pakkumus lähtub 24-st bussist, kusjuures kahe bussi võrra on vähendatud sõidukite üldarvu Maardu liinigrupi (kuhu kuuluvad bussiliinid 100 ja 101) arvel. Mitte ükski viide ega tõend kaebaja pakkumuses ega 28.06.2018 vastuses ei tõenda väidet, et ta tegelikult lähtus pakkumuse tegemisel 26 sõidukist, kusjuures 2 bussi ei teeninda liine, vaid on reservis. Hankedokumentides sisaldub nõue minimaalselt 26 sõiduki kasutamiseks ning pakkuja ei saa hakata oletama, mitut bussi hankija vajab. Vajadus on hankija enda otsustada ja määrata. Hanketingimusi busside arvu osas vaidlustatud ei ole. Samuti ei saa hankija mitte ühelgi juhul arvestada selgitustega, mis on esitatud tagantjärele peale pakkumuse mittevastavaks tunnistamist ja tagasi lükkamist. 4(10)
Vaieldamatu on fakt, et kaebaja on vormil 6 näidanud busside arvuks 24, mistõttu on hankijal põhjendatud alus järeldada, et kõik vormil 6 näidatud bussidega seotud kulud on arvutatud lähtudes 24 bussist. Väide, et tegelikult olevat arvestatud 26 bussiga, on esitatud esmakordselt samas 29.06.2018 vastuses. Ükski tõend seda väidet ei kinnita.
21.Hankedokumendid sisaldasid endas nõudeid busside arvule - HD lisa 1 lisa 3 Põhja suund sõiduplaanid. Seega on HD kohaselt minimaalselt vaja 26 sõidukit ning hankija on oma seisukohta sõidukite arvu osas selgelt väljendanud. Sisuliselt seab kaebaja kahtluse alla hankija sätestatud tingimuse kasutatavate busside arvu osas. Nimetatud HD tingimust ei ole ükski pakkuja vaidlustanud. Kolmas isik sai pakkujana hanketingimustest aru selliselt, et teenuse osutamiseks on vaja minimaalselt 26 sõiduki olemasolu. Kolmas isik oma pakkumuse tegemisel sellest asjaolust ka lähtus ning tema pakkumuses sisaldus hankija poolt minimaalselt nõutud 26 sõidukit vahetuks teenuse osutamiseks. Seejuures oli kolmas isik arvestanud hankelepingu täitmise sujuvuse tagamiseks võimaliku reserviga ja tal oli võimalik pakkuda näiteks mõne bussi rikke puhul lisaks pidevalt kasutatavale 26 bussile täiendavalt 2 bussi (kokku seega 26+2 ehk 28 sõidukit). Minimaalne hankija nõutud sõidukite arv oli siiski 26 bussi. Hankija on vastuses kohtule kinnitanud, et VAKO käsitlus on õige osas, et tema poolt nõutud sõidukite arv oli 26. Samuti on hankija esitanud nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses selgitused, mille kohaselt ei ole nõutavast väiksema busside arvuga teenuse osutamine võimalik ning ta on teinud seejuures põhjalikud arvutused. Hankija ei saaks ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt anda mõnele pakkujale eelist lubadusega hankelepingut muutma hakata nii, et pakkuja saaks täita lepingu väiksema arvu bussidega. Seega tuleb kaebaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel hankijal lähtuda sellest, mis on hankedokumentides ja –tingimustes lubatud. Kui üks pakkuja arvestab hankija vastutulelikkusele lootes pakkumuses teenuse osutamiseks hankija poolt nõutust vähemat arvu busse, siis saab ta selge konkurentsieelise, kuna liinikilomeetri maksumus sõltub otseselt busside arvust, mida hankelepingu täitmisel kasutatakse. Ka hankija on väljendanud arvamust, et busside arv mõjutab vältimatult hinnapakkumist ja selle aluseks olevat omahinna arvutust. Kolmas isik osundab, et juba kaebaja 28.06.2018 vastusest nähtuv väide muudab pakkumuse mittevastavaks, kuna hankija on näinud ette minimaalse busside arvu ka liinigruppide lõikes. Grupis I on hankija sõnaselgelt näinud ette 14 sõidukit. Kui selles grupis on pakkuja esitanud kasvõi ühe bussi nõutust vähem, siis on ta rikkunud hanketingimusi.
22.Kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, nagu oleks busside arvu määramisel tehtud arvutusviga. Tegemist ei ole arvutusveaga, mida oleks võimalik parandada RHS § 117 lg 3 alusel, vaid sisulise puudusega pakkumuses, kuna busside arv ei vasta hanketingimustele.
23.Asjakohane ei ole kaebusest nähtuv käsitlus, et tegelikult arvestas pakkuja 26 bussiga. Kui see oleks õige, siis oleks kaebajal tulnud seda pakkumuses märkida. Kaebaja käsitlus on esitatud ka ajaliselt tagant järgi. Hilisemalt esitatud seisukoht on otseses vastuolus ka varasema arvamusega (28.06.2018) busside vähendamise osas. Hankija sai otsuse tegemisel lähtuda pakkumusest nähtuvast infost, kus oli viide 24 bussile.
24.Minimaalne busside vajadus on hankija enda otsustada ja määrata ning pakkujatel ei ole ilma hanketingimusi vaidlustamata ise võimalik oletada, milline on hankija võimalik busside vajadus või kas teenust saaks osutada ka väiksema arvu sõidukitega. Pakkujad saavad ja peavad lähtuma hankija nõuetest. VAKO on õigesti aru saanud hankija tõlgendusest minimaalse busside arvu osas.
25.Minimaalne busside arv on ka sisuliselt põhjendatud ja see lähtub tegelikust vajadusest, senisest praktikast ja sujuva liikluse tagamise vajadusest. Kaebaja käsitlus väiksema arvu busside kasutamise võimaluste kohta on põhimõtteliselt väär, kuna selle tulemuseks oleks see, et juba eos ei ole tagatud veootsade regulaarsus ja ka liikluse usaldusväärsus.
26.Busside arv mõjutab otseselt liinikilomeetri maksumust. Esiteks tuleb arvestada ainuüksi bussi soetusmaksumusega 150 000-160 000 eurot. Ja hankes nõutud teiste lisaseadmete hankimisega seotud kulutustega. Samuti kaasnevad bussi kasutamisega vältimatult kulud 5(10)
kütusele, kütuselisanditele, hooldus- ja remondikulud, koristus- ja pesukulud, kulud varuosadele, rehvidele, tööjõukulud. Nende kuludega peab pakkuja arvestama juba pakkumuse tegemisel. Mida väiksem on busside arv, seda madalamaks kujuneb lõppastmes liinikilomeetri hind, so kriteerium, mille alusel hankija pakkumusi võrdleb ja hindab.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid nende vastastikuses seoses leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited kattuvad suures osas tema poolt juba vaidlustusmenetluses esitatud väidetega, millele VAKO on oma 31.07.2018 otsuses nr 135-18/193780 juba vastanud ja millega kohus nõustub, siis ei korda kohus kogu ulatuses üle VAKO otsuses juba toodud põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgnevat.
28.Hankija 29.07.2018 otsusega tunnistati kaebaja pakkumus mittevastavaks põhjusel, et kaebaja pakkumuse koosseisus esitatud vormil 6 omahinna arvutused, real 5.6 on busside arvuks märgitud 24, seejuures on kaebaja esitanud 28.06.2018 vastuse, milles ei ole esitanud hankija poolt palutud 24 sõiduki tööpäeva järjekordi liinide kaupa, vaid on üksnes märkinud, et liinide 100 ja 101 teenindamine on võimalik 9 bussiga. Hankedokumentide tehnilise kirjelduse koosseisus olnud dokumendis nimetusega „koopia failist HD lisa 1 lisa 3 Põhja suund sõiduplaanid 25.04.2018“ töölehel „andmed“ on hankija märkinud minimaalseks sõidukite vajaduseks 26 sõidukit. Kuigi hankija möönab, et sõiduplaanide muutmine võib enne hankelepingu täitmist olla võimalik, ei ole pakkuja pakkumuses esinev puudus (s.t. minimaalselt nõutud 26 bussi asemel 24 bussi pakkumine) selgitustaotluste teel kõrvaldatav ega ka mittesisuline puudus, kuna pakkumuste võrreldavuse tagab üksnes see, kui kõik hinnapakkumused lähtuvad hankija poolt kohustuslikult kehtestatud minimaalsetest eeltingimustest.
29.Poolte vahel on vaidlus esmalt selles, milline on HD kohaselt hankelepingu täitmiseks vajalik minimaalne busside arv. Samuti on vaidlus selles, millisest busside arvust lähtus kaebaja pakkumuse tegemisel. Sellest sõltub, kas kaebaja pakkumuses esines puudus, s.t kas 26 bussi asemel 24 bussi pakkumine oli HD kohaselt lubatav ning kui see lubatav ei olnud, siis kas kaebaja lähtus pakkumuse tegemisel 26 bussist. Nimetatud asjaoludest sõltub, kas kaebaja pakkumus vastab kehtestatud nõuetele ning vaidlustatud otsuse õiguspärasus.
30.VAKO on 31.07.2018 otsuses leidnud, et HD (Sõiduplaanide leht) kohaselt on hankelepingu täitmiseks vajalik busside arv 26, millest tulenevalt tuleb vaidluse lahendamisel tuvastada, kas kaebaja pakkumus vastab selles osas hankija kehtestatud nõuetele. Kohus nõustub hankija ja kolmanda isiku seisukohaga, et HD kohaselt oli hankelepingu täitmiseks minimaalselt vajalik busside arv 26. 30.1 RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke alusdokumendid hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuse hindamise kriteeriumid. Vaidlusaluse hanke hankedokumentide koosseisus olnud HD lisa 1: „Hankelepingu tehniline kirjeldus“ p 5 kohaselt kuuluvad hankelepingu tehnilise kirjelduse hulka lisaks dokumendis sätestatule muud HD-s ja selle lisades sätestatud nõuded. Muu hulgas sisalduvad hankelepingu tehnilise kirjelduse osaks olevad nõuded sama dokumendi lisades, mille hulgas on mh p 5.3. Lisa 3 Busside sõiduplaanide projekt. Seega on HD Lisa 1 lisa 3 RHS § 4 p 17 kohaselt hanke alusdokumendiks, mis määrab dokumendis toodud ulatuses kindlaks tehnilise kirjelduse üksikasjad. Sõiduplaanide lehel jaotises „Andmed“ on toodud välja kolm liinigruppi ning iga liinigrupi kohta on toodud märkus minimaalse sõidukite vajaduse kohta liinide teenindamiseks: Maardu liinigrupi liinide teenindamiseks minimaalne sõidukite vajadus on 14; Viimsi liinigrupi 6(10)
liinide teenindamiseks minimaalne sõidukite vajadus on 10 ja TLN –Soodevahe-Vangla (Veldi) liinigrupi liinide teenindamiseks minimaalne sõidukite vajadus on 2. Seega nähtub HD lisa 1 lisast 3, et hankija on hanke alusdokumentides näidanud minimaalse sõidukite vajaduse iga liinigrupi teenindamiseks, st kokku on HD kohaselt liinide teenindamiseks vaja 26 sõidukit. 30.2 Kohus nõustub hankija ja VAKO tõlgendusega, mille kohaselt tuleb HD-st hankija poolt nõutud minimaalne sõidukite arv 26, sh et liinigrupi teenindamiseks näidatud minimaalsed sõidukite vajadused summeeritakse (14+10+2). Kohus nõustub VAKO-ga, et kui asuda seisukohale, et samu busse võiks kasutada erinevate liinigruppide teenindamiseks, siis kaotaks kogumina vaadates mõtte minimaalselt vajaliku busside arvu väljatoomine eri liinigruppides. Viidatud seisukoha õigsust on vaidlustus- ja kohtumenetluses kinnitanud ka hankija. Hankija on kirjalikus vastuses kohtule selgitanud, et kuigi põhimõtteliselt ei ole HD-s sätestatud sõnaselget keeldu kasutada sama bussi paralleelselt mitme liini teenindamiseks, ei ole sama bussi kasutamine paralleelselt mitme liini sõiduplaanide nõuetekohaseks teenindamiseks hankija hinnangul võimalik, kui vedaja kasutab vähem, kui 26 bussi. Seega on hankija kohtule kinnitanud, et tema poolt nõutud minimaalne sõidukite arv on 26 bussi ja VAKO käsitlus selles osas on õige ega erine hankija enda tõlgendusest. Kohtupraktikast tulenevalt tuleb hankedokumentide tõlgendamisel arvestada ka hankija enda poolt antud selgitusi. Seega on kohus seisukohal, et HD-st tulenevalt on hankija kehtestanud tingimuse, mille kohaselt on hankelepingu täitmiseks vajalik minimaalselt 26 bussi. Viidatud tõlgendusest lähtus pakkumuse tegemisel ka kolmas isik. 30.3 Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et HD-s sätestatud nõuet busside arvu osas võiks tõlgendada kui nõuet pakkumuse tegemiseks ja selleks, et hankijal oleks võimalik neid hinnata, kuid busside arv ei saa olla määratud minimaalsena selliselt, et väiksema busside arvuga ei ole võimalik liini ja/või liine teenindada. Esiteks lükkab kaebaja käsitluse ümber hankija poolt HD lisa 1 lisas 3 toodud nõude osas antud selgitus ning nimetatud tõlgendust toetav HD lisa 1 lisa 3 sõnastus, mis näeb ette minimaalse sõidukite vajaduse iga liinigrupi lõikes, sh hankelepingu täitmiseks vajaliku minimaalse sõidukite vajaduse saamiseks need arvud summeeritakse. Teiseks on HD-s toodud tehnilise kirjelduse mõtteks sätestada hanke esemele esitatavad nõuded, st millistele omadustele vastavat teenust hankija soovib hanke tulemusena sõlmitava lepingu alusel soetada. Seega ei ole HD-s sätestatud minimaalse busside arvu nõue mõeldud mitte pakkumuste tegemiseks ja nende võrreldavuse tagamiseks, vaid hankija on näinud ette, et hankelepingu täitmiseks on vajalik minimaalselt 26 bussi olemasolu ning pakkuja peab pakkumuse tegemisel nimetatud nõudest lähtuma. Samas peab pakkumus vastama hankija poolt HD-s sätestatud nõuetele, millest tulenevalt ei saa busside arv, millega pakkuja pakkumuse tegemisel arvestab erineda minimaalselt busside arvust, millega on HD kohaselt võimalik teenust osutada. HD-st tulenevalt ei ole liinide teenindamine võimalik väiksema busside arvuga, kui 26.
31.HD –s sätestatud tingimus busside arvu osas on kehtiv ja kaebaja ei ole vastavat nõuet vaidlustanud. Seega on asjakohatud praeguses menetluses kaebaja poolt esitatud kahtlused, mille kohaselt võib HD-s määratud busside arv olla vale. Sisuliselt seabki kaebaja kahtluse alla hankija sätestatud tingimuse kasutatavate busside arvu osas ning väidab, viidates oma kogemusele samade liinide teenindamisel, et teenuse osutamine on võimalik ka vähema arvu bussidega (24 bussi). Kohus on seisukohal, et kui pakkuja leiab, et mõni hanketingimus on põhjendamatu või loob mõnele pakkujale konkurentsieelise, siis peab pakkuja sellise hanketingimuse enne pakkumuse tegemist vaidlustama. Kaebaja seda teinud ei ole, millest tulenevalt on hanketingimustes sisalduv nõue vähemalt 26 bussi kasutamiseks hankelepingu täitmisel ja liinikilomeetri maksumuse arvutamisel kohustuslik, sõltumata sellest, kas kaebaja (või mõni muu pakkuja) peab nõuet põhjendatuks või mitte. Kuivõrd HD Lisa 1 lisas 3 sätestatud minimaalne sõidukite arv, 26 bussi, on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud, ei hinda kohus käesolevas vaidluses seda, kas hankija poolt kehtestatud nõue sõidukite arvu osas on sisuliselt põhjendatud või mitte ja kas hüpoteetiliselt oleks võimalik või otstarbekas teenuse osutamine ka väiksema sõidukite arvuga. Hankija ei pea käesolevas menetluses tõendama, ega põhistama, et 7(10)
teenuse osutamine ja hankelepingu täitmine on võimalik ka 24 bussiga. Hankija ei ole käesolevas menetluses möönnud, et sama bussi kasutamine erinevatel liinidel on lubatud selliselt, et kasutatavate busside arv võiks olla väiksem, kui 26 bussi. Hankija on nii vaidlustusmenetluses kui ka kohtumenetluses üheselt selgitanud, et busside kasutamine paralleelselt mitmel liinil on võimalik vaid siis, kui teenindamiseks kasutatavaid busse on rohkem kui minimaalselt nõutud busside arv, ehk 26. Seega tuleb kaebuse lahendamiseks tuvastada, kas kaebaja pakkumus vastab busside arvu osas hankija poolt kehtestatud nõuetele.
32.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et pakkumuse tegemisel ei olnud busside arv liinide teenindamisel oluline, kuna hankelepingu täitmisel kasutatav minimaalne busside arv selgub alles kokkuleppel hankijaga vahetult enne hankelepingu täitmise algust. Sõiduplaanide muutmine, sh enne hankelepingu täitmist on HD p 7.3 kohaselt hankija õigus. Seejuures on hankijal õigus muuta sõiduplaane ka viisil, mis toob kaasa täiendavate liinide lisamise, sh sõidugraafikud võivad muutuda ka tihedamaks, mis võib tuua kaasa vajaduse kasutada ka rohkem busse, kui HD-s nõutud. Samas puudub pakkujal pakkumuse koostamisel mistahes eeldus loota, et sõiduplaanid on läbi räägitavad ning et hankija muudab tulevikus sõiduplaane pakkuja poolt soovitud viisil. Seega ei saa pakkuja ka eeldada, et sõiduplaane muudetakse viisil, et sõiduplaanide nõuetekohane täitmine on võimalik ka väiksema busside arvuga, kui seda on HD-s sätestatud nõue. Nagu märgitud, võib sõiduplaanide võimalik muutmine tuua kaasa ka olukorra, kus sõiduplaanide nõuetekohaseks täitmiseks tuleb kasutada enam busse, kui HD kohaselt nõutud 26 sõidukit. HD-s on sätestatud hankelepingu täitmiseks vajalik minimaalne busside arv ning nimetatud nõude kehtivus ei sõltu sõiduplaanide muutmise võimalikust muutmisest tulevikus. Nimetatud nõue tagab pakkujate ühetaolise ning võrdse kohtlemise ning välistab läbirääkimiste pidamise mõne pakkujaga juba enne pakkumuse esitamist. Seega puudus kaebajal mistahes õigustatud ootus, et hankija muudab enne hankelepingu täitmise algust sõiduplaane selliselt, et liinide teenindamine on võimalik kaebaja poolt soovitaval moel. Pakkuja pidi pakkumuse tegemisel lähtuma HD-s sätestatud sõiduplaanidest, mille nõuetekohaseks täitmiseks on hankija poolt kehtestatud tingimuste kohaselt vajalik busside arv 26.
33.Puudub vaidlus selles, et kaebaja on pakkumuse koosseisus esitatud Vormi 6 real 5.6 märkinud busside arvuks 24 tk. Seejuures on kaebaja oma 28.06.2018 vastuses hankija 22.06.2018 (05:56) päringule seonduvalt HD Lisa 1 lisas 3 märgitud minimaalse sõidukite vajadusega kokku 26 sõidukit märkinud, et: „ Enne pakkumuse koostamist uuris Pakkuja hoolikalt sõiduplaanid ning tuvastas, et saab olemasolevaid busside järjekordasid omavahel kombineerida ja koostada soodsamat logistikat. Nii pakkuja leidis, et bussiliinide nr 100 ja 101 teenindamiseks piisab 9 bussi. Muu liinide teenindamiseks planeeritavad järjekorrad jäävad samaks. Eeltoodust lähtudes vähenes Pakkuja busside üldarvu 2 busii võrra ehk kokku läheb vaja 24 bussi. Busside nr 100 ja 101 järjekorrad on esitatud Lisas nr 1.“. Kohus nõustub VAKO otsuses tooduga, mille kohaselt kinnitab kaebaja 28.06.2018.a vastus üheselt, et kaebaja on pakkumuse koostamisel lähtunud 24-st bussist, mitte 26-st nagu on nõudnud hankija. Kaebaja on üheselt märkinud, et liinide teenindamiseks läheb kokku vaja 24 bussi. Kaebaja ei märgi, et lisaks 24 bussile on kaebaja arvestanud, et 2 bussi on reservis. Kuivõrd kaebaja on pakkumuse Vormil 6 märkinud selgelt busside arvuks 24 bussi ning hankija 22.06.2018 pöördumine oli ajendatud nimetatud märkest, siis ei olnud hankijal võimalik tõlgendada kaebaja 28.06.2018 seisukohta viisil, et tegelikkuses pidas kaebaja silmas 26 bussi. Vastava tõlgenduse õigsust on hankija kinnitanud ka kohtumenetluses, nõustudes VAKO seisukohaga. VAKO on õigesti tuvastanud, et kaebaja seisukohta ei ole võimalik tõlgendada teisiti, kui see on väljendatudkaebaja lähtub 24 bussist, kusjuures kahe bussi võrra on sõidukite arvu vähendatud Maardu liinigrupi (bussiliinid 100 ja 101) arvel, kus hankija poolt oli liinide teenindamiseks minimaalseks sõidukite vajaduseks märgitud 14. Kaebaja võis küll oma senisele kogemusele tuginedes olla arvamusel, et liinide teenindamine on võimalik 24 bussiga, kuid sellele vaatamata pidi kaebaja lähtuma hankija poolt HD-s sätestatud ja kehtivatest nõuetest. VAKO on seejuures 8(10)
ka põhjendatult leidnud, et ükski viide kaebaja pakkumuses ega 28.06.2018 vastuses ei tõenda tema väidet, et kaebaja on pakkumuse tegemisel lähtunud 26-st sõidukist, kusjuures 2 bussi on reservis. Kaebaja on küll pärast hankija poolt 29.06.2017 otsuse tegemist tema pakkumuse mittevastavaks tunnistamise kohta esitanud täiendava pöördumise, milles asus esmakordselt väitma, et tema pakkumuse maksumus lähtus 26 bussi kasutamisest ning kõik bussidega seotud kulud on arvestatud lähtudes 26 bussist, kuid kohus on seisukohal, et kuivõrd viidatud selgitus on esitatud pärast vaidlusaluse otsuse tegemist, siis ei oma see kaebaja pakkumuse kontrollimisel õiguslikku tähendust ega ole asjakohane hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimisel. Hankija ei saanud viidatud seisukohaga otsuse tegemisel arvestada. Samuti on viidatud selgituses esitatud põhjendus, mille kohaselt arvestas kaebaja väidetavalt tegelikkuses 26 bussiga, otseses vastuolus kaebaja enda poolt varasemalt väljendatuga, mille kohaselt vähendas kaebaja busside üldarvu kahe bussi võrra, ehk kokku läheb kaebaja hinnangul vaja 24 bussi. Kohus loeb usutavaks, et kaebaja on viidatud pöördumises püüdnud oma seisukohta peale hankija 29.06.2018 otsuse teada saamist muuta viisil, et tema poolt esitatud pakkumus vastaks HD-s toodud nõuetele. Sellest tulenevalt ei olnud hankijal võimalik arvestada kaebaja 29.06.2018 esitatud pöördumises tooduga ning hankija on õigesti jätnud vastava teabe tähelepanuta. Hankija sai otsuse tegemisel lähtuda pakkumusest nähtuvast infost, kus oli viide 24 bussile.
34.Riigihangete õigus ei näe pakkujale ette võimalust muuta oma pakkumust peale seda, kui hankija on teinud pakkuja poolt esitatud pakkumuse osas otsuse. Sellise võimaluse andmine ühele pakkujale oleks jämedas vastuolus riigihangete õiguses kehtiva ausa konkurentsi ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Praegusel juhul soovib kaebaja oma pakkumuses esitatud arvandmeid asendada uute, hanketingimustele vastavate arvandmetega, mis ei ole RHS järgi lubatav. RHS § 117 lg 3 näeb küll ette võimaluse parandada pakkumuste hindamise staadiumis pakkumuse maksumuses esinevaid arvutusvigu, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist arvutusveaga, mida oleks võimalik viidatud sättes toodud korras parandada. Kaebaja soovib asendada pakkumuses olevaid andmeid uute andmetega, mis ei ole võrdsustatav arvutusvea parandamisega. Arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu. Kohus nõustub hankijaga, et omahinna arvutuste tabelis kajastatud busside arv ei ole põhimõtteliselt käsitatav arvutusveana pakkumuse maksumuses, ehkki lähtumine väärast busside arvust omahinna arvutuses vaieldamatult mõjutab pakkumuse maksumust. Seega ei ole pakkumuse parandamine kaebaja poolt soovitud viisil võimalik ning hankija on õigesti jätnud kaebaja 29.06.2018 pöördumises tooduga arvestamata.
35.Kohus nõustub ka VAKO otsusega selles, et kaebaja 29.06.2018 kirjas toodu ei tõenda ka sisuliselt kaebaja väidet, mille kohaselt lähtus kaebaja pakkumuse tegemisel tegelikkuses 26 bussist. Nagu märgitud, siis on pöördumine esitatud peale seda, kui kaebaja sai teada, et tema pakkumus on tunnistatud mittevastavaks põhjusel, et kaebaja lähtus pakkumuse tegemisel 24 bussist, mitte 26 bussist, nagu oli hankija poolt nõutud. Asjaolu, et kaebaja muutis varasemalt selgelt väljendatud seisukohta busside üldarvu osas peale seda, kui oli saanud tutvuda pakkumuse tagasilükkamise põhjendustega, seab igal juhul kahtluse alla selgituse usaldusväärsuse ning kaebaja väited ei ole ka enam tagant järele kontrollitavad. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebaja pidas pakkumuse tegemisel silmas 26 bussi, ei oleks ta seda oma pakkumuses juba väljendanud. Kaebaja väidet, mille kohaselt lähtus kaebaja pakkumuse tegemisel 26 bussist ei tõenda ka teised vaidlustusmenetluses esitatud tõendid ja arvutused. Kaebaja on esitanud arvutuse Vormi 6 real 1.2.1.2 näidatud liisingu- ja rendimaksete kujunemise kohta ning AS Iv Pluss pakkumuse. Nimetatuga soovib kaebaja tõendada oma väidet, et lähtus Vormil 6 tegelikkuses 26 bussist. Kaebaja arvutused lähtuvad Iv Pluss AS pakkumusest, mille kohaselt on bussi neto hind 149 900 eurot. Arvestustest ega ühe bussi kohta esitatud hinnapakkumisest ei nähtu aga kaebaja poolt tellida soovitud busside koguarv ega kaebaja poolt esitatud arvestuse ja ühe bussi kohta tehtud hinnapakkumise seos käesoleva hankega. Esitatud hinnapakkumine on küll koostatud 01.02.2018, st peale hankemenetluse teate 9(10)
avaldamist (08.01.2018), kuid ainult nimetatud asjaolu ei ole piisav, et seostada hinnapakkumist käesoleva hankega. VAKO on põhjendatult leidnud, et tõendamata on arvestuses näidatud intressi suurus ning lepingutasu ühelt bussilt ning ei saa olla veendumust selles, et Vormi 6 real 1.2.1.2 näidatud liisingu- ja rendimaksete summa arvestamise aluseks oli just 26 bussi. Seega on ühtlasi tõendamata, et vormi 6 punktis 1.2.1.2 toodud liisingu- ja rendimaksete summa (448 032) saamisel on lähtutud busside arvust 26. Hankija on õigesti jätnud kaebaja 29.06.2018 pöördumises toodud teabe hankemenetluses arvestamata.
36.Eelpool nimetatud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebaja pakkumuses esitatud Vormil 6 toodud andmete osas ei vastanud kaebaja pakkumus hankija poolt esitatud nõuetele. Kuna kaebaja esitas pakkumuse lähtuvalt eeldusest, et teenuse osutamisel on võimalik kasutada 24 bussi, mõjutab see kohtu hinnangul ühtlasi kaebaja pakkumuse maksumust. Pakkudes nõutust vähem busse, on kaebaja näidanud teenuse omahinnas selle võrra väiksemat kulu, mis on seotud sõidukite haldamisega ja soetamisega. Kohus loeb usutavaks kolmanda isiku selgituse, mille kohaselt mida väiksem on busside arv, seda madalamaks kujuneb lõppastmes liinikilomeetri hind, kuivõrd busside soetamise ja kasutamisega seonduvate kulutuste suurus sõltub otseselt kasutatavate busside arvust. Liinikilomeetri hind on aga see kriteerium, mille alusel hankija pakkumusi hindab ja võrdleb.
37.Kohus nõustub VAKO otsuses tooduga ka selles, et vastuolu Vormi 6 real 5.6 näidatud busside arvu (24) ja sõiduplaanide lehel nõutud minimaalse busside arvu (26) vahel ei saanud kõrvaldada selgituste küsimisega, kuna selgituste küsimise tagajärjeks oleks saanud olla üksnes kaebaja pakkumuse sisuline muutmine, mis ei ole peale pakkumuse esitamist lubatav. Samas on hankija küsinud kaebajalt selgitusi oma 22.06.2018 pöördumises, kuid kaebaja ei ole oma 28.06.2018 vastuses väitnud, et pakkumuse tegemisel lähtus ta busside koguarvust 26 bussi. Kaebaja kinnitas hoopis, et vähendas busside üldarvu 2 bussi võrra.
38.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankija 29.06.2018 otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õiguspärased ning puuduvad alused otsuse tühistamiseks. VAKO on oma 31.07.2018 otsusega vaidlustusasjas nr 135-18/193780 jätnud põhjendatult rahuldamata kaebaja poolt esitatud vaidlustuse. Kaebaja poolt esitatud kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja kantud riigilõiv jääb tulenevalt HKMS § 108 lg 1 samuti tema enda kanda. Hankija on esitanud kohtule tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulutuste hüvitamiseks summas 1190,40 eurot käibemaksuga. Kaebaja poolt esitatud kulude aruande kohaselt on õigusabi osutatud kokku 6,20 tunni ulatuses ning tunni hinnaga 198,40 eurot tund. Esitatud on kuludokument - arve nr 181820. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu 15.01.2015 otsuse nr 3-31-68-14 p 33 põhjendustest oli välise õigusabi kasutamine hankija poolt käesolevas vaidluses põhjendatud. Samuti on kulutuste suurus asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik ning kohus mõistab kaebajalt hankija kasuks välja 1190,40 eurot.
40.HKMS § § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik on esitanud kohtule tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulutuste hüvitamiseks summas 1377 eurot käibemaksuga. Esitatud on arve nr 20180591 ja arve spetsifikatsioon, mille kohaselt on õigusabi osutatud 6,72 tunni ulatuses ning tunni hinnaga keskmiselt 157,50 eurot tund käibemaksuta. Kohus leiab, et kolmanda isiku kulutuste suurus on asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik ning kohus mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 1377 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.