Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. september 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-665
Haldusasi
MTÜ Otsuseotsija kaebus Eesti Töötukassa
20.veebruari 2017. a avalduse nr 7-6.4/15/0093 tühistamiseks, Eesti Töötukassa kohustamiseks jätkata
17.septembril 2015 sõlmitud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 täitmist ja varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Otsuseotsija, esindaja adv Rein Laid Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Otsuseotsija apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Otsuseotsija apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-665 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. oktoobril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-665 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa sõlmis MTÜ-ga J.O.B., MTÜ-ga Otsuseotsija, OÜ-ga Lederson, Kogu OÜ-ga ja MTÜ-ga Virumaa Koolituskeskus 17.09.2015 tööharjutuse raamlepingu nr 76.4/15/0093 kehtivusega kuni 31.12.2017. Raamlepingu alusel sõlmisid Eesti Töötukassa ja MTÜ Otsuseotsija 18.01.2017 tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/0006, millega MTÜ Otsuseotsija kohustus korraldada ajavahemikus 01.02.2017–31.05.2017 Narva linnas 60päevase kestusega tööharjutus neljale grupile (ühes grupis 8–12 osalejat). Lepingu p 4.4.3 kohaselt on tööharjutuse läbiviijal õigus tellijaga kooskõlastatult vahetada lepingu kehtivusajal üks kord tööharjutust läbiviivat personali, kui selleks on mõjuv põhjus, kusjuures personal tuleb asendada lepingu lisas 3 seatud tingimustele vastavate isikutega. Lepingu lisa 3 „Nõuded tööharjutust läbiviivale personalile“ p 5.6 sätestas nõuded tööharjutuse vastutavate juhendajate haridusele ja töökogemusele.
2.MTÜ Otsuseotsija esitas 31.01.2017 Eesti Töötukassale taotluse 16.01.2017 pakkumuses nimetatud kolme tööharjutuse vastutava juhendaja vahetamiseks uute tööharjutuse vastutavate juhendajate (sh JŠ) vastu. Taotlusele olid lisatud andmed uute juhendajate kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta, millest nähtuvalt on JŠ töötanud sotsiaaltöötaja abi ja noorsootöötajana MTÜs KARU Klubi (01.02.2012–30.09.2013 ja 01.10.2013–31.07.2014), Rõuge Noortekeskuses (01.06.2015–30.11.2015) ning Mustamäe Avatud Noortekeskuses (01.02.2016–31.07.2016).
3.Eesti Töötukassa esitas MTÜ-le Otsuseotsija 20.02.2017 avalduse nr 7-6.4/15/0093 temaga 17.09.2015 sõlmitud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 ülesütlemiseks alates 20.02.2017, tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 102 lg-le 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-dele 2 ja 4 ja § 196 lg-le 2 ning raamlepingu p-dele 6.3 ja 6.4.6. MTÜ Otsuseotsija on esitanud tööharjutuse vastutava juhendaja JŠ kvalifitseerimiseks teadlikult valeandmeid. MTÜ Otsuseotsija 31.01.2017 taotluses esitatud andmete kontrollimisel ilmnes, et JŠ ei ole Rõuge Noortekeskuses ega Mustamäe Avatud Noortekeskuses kunagi töötanud ning MTÜ-lt KARU Klubi ei õnnestunud töötukassal vastust saada. Raamlepingu p 6.3 kohaselt on tellijal õigus raamleping ühepoolselt ja etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui täitja on oluliselt rikkunud raamlepingut või hankelepingut. Raamlepingu p 6.4.6 kohaselt loetakse raamlepingu oluliseks rikkumiseks mh täitja poolt valeandmete või valeinfo esitamist hankelepingu täitmise käigus. MTÜ Otsuseotsija poolne rikkumine on sedavõrd oluline, et raamlepingu jätkamine ei ole enam võimalik, sest MTÜ Otsuseotsija on kaotanud töötukassa usalduse. MTÜ Otsuseotsija lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu on töötukassal põhjust eeldada, et tööharjutuse grupi juhendamine toimuks kvalifitseerimistingimustele mittevastava juhendaja poolt.
4.MTÜ Otsuseotsija esitas 22.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 20.02.2017 avalduse nr 7-6.4/15/0093 tühistamiseks, Eesti Töötukassa kohustamiseks jätkata 17.09.2015 sõlmitud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 täitmist ning varalise kahju hüvitamiseks kohtu määratud õiglases suuruses. Kaebaja on täitnud raam- ja halduslepingut korrektselt ega ole esitanud vastustajale teadvalt valeandmeid. Töökogemuse kinnitamiseks tuli esitada andmed ettenähtud vormil. Kõik tööharjutuse vastutava juhendaja kandidaadid (sh JŠ) esitasid oma töökogemuse kinnitamiseks kaebajale vormikohased andmed, kinnitades andmete 2(9)
3-17-665 vastavust ja õigsust oma allkirjaga. Kaebaja edastas omakorda saadud andmed töötukassale. Seega ei ole kaebaja esitanud vastustajale teadlikult valeandmeid. Eesti Töötukassa ei selgitanud raamlepingu ülesütlemise otsustamisel välja kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning vastustaja põhjendused ei ole lepingu ülesütlemiseks piisavad. Kaebajale teadaolevalt ei ole ka JŠ esitanud oma töökogemuse kohta valeandmeid, vaid oli 01.02.2012–30.09.2013 ja 01.10.2013–31.07.2014 kaasatud MTÜ KARU Klubi projektidesse ning tegutses 01.06.2015– 30.11.2015 projektis „Puhas ja turvaline keskkond“, mille tellijaks ja juhtivpartneriks oli Rõuge Noortekeskus, kuid tööde vahetuks korraldajaks Vaivara Valla Avatud Noortekeskus. Perioodil 01.02.2016–31.07.2016 tegutses JŠ projektis „Koos on sallivam“, mille tellijaks ja juhtivapartneriks oli Mustamäe Avatud Noortekeskus, kuid tööde vahetuks korraldajaks jällegi Vaivara Valla Avatud Noortekeskus. Seega on JŠ esitanud andmed projektide tellijate ja juhtivpartnerite järgi, kuid mitte nende vahetute korraldajate järgi. Asjaolu, et töötamise registris puuduvad andmed JŠ vabatahtliku tegevuse kohta, ei saa ette heita kaebajale. Raamlepingu ülesütlemisega tekkis kaebajale varaline kahju seoses hankelepingu täitmiseks tehtud ettevalmistustega (nt kulud ruumide üürimisele, transpordile, töötajatele ja töövahendite soetamisele). Kuna kahju täpse suuruse kindlakstegemine oleks ebamõistlikult keeruline, taotleb kaebaja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
5.Eesti Töötukassa vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. MTÜ Otsuseotsija on esitanud JŠ kohta teadlikult valeandmeid, sest pakkuja pidi olema veendunud, et tema poolt saadetavad dokumendid on tõesed ega sisalda ebaõigeid andmeid. Kaebaja esitas JŠ kandidatuuri tööharjutuse juhendaja kohale esimest korda ega saanud seetõttu eeldada, et vastustaja omab mingit varasemat teavet selle kohta, kas JŠ vastab tööharjutust läbiviivale personalile seatud nõuetele. Kaebaja pidanuks uue isiku esitamisel eriti hoolikalt kontrollima kandidaadi edastatud teavet tema kvalifitseerimiseks vajaliku töökogemuse kohta, sh küsides andmeid kinnitavaid tõendeid. Kaebaja on kogenud riigihangetel osaleja, kellele pidi olema teada, et pakkumuse esitamisel vastutab ta pakkumuses ja sellele lisatud dokumentides sisalduvate andmete tõesuse eest. Kaebaja ei saa piirduda pelgalt dokumentide edastaja rolliga, vaid peab enne pakkumuse hankijale saatmist veenduma, et pakkumuses toodud andmed vastavad tõele. Ebaõigete andmete esitamist saab pidada pakkuja teadlikuks tegevuseks. Töötukassa on selgitanud raamlepingu ülesütlemiseks välja tähtsust omavad asjaolud ja avaldust on piisavalt põhjendatud. Ka raamlepingu ülesütlemise järgselt pole selgunud uusi asjaolusid, mis muudaksid vastustaja seisukohti. Kaebaja on möönnud vigu vastustajale esitatud dokumentides ehk sisuliselt tunnistanud valeandmete esitamist, kuigi on püüdnud seda õigustada väitega, justkui puudus tal õigus kandidaadi esitatud andmeid kontrollida. Eesti Töötukassa on pöördunud ka Vaivara Valla Avatud Noortekeskuse poole, kuid neil puuduvad dokumendid JŠ tegevuse perioodi ja sisu kohta, sest isik oli kaasatud projektidesse vabatahtlikuna. Kaebaja oleks ka ise saanud nõuda JŠ-lt tõendeid oma töökogemuse kohta, kuid ei ole seda teinud. JŠ töötamine Rõuge Noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses ei ole leidnud kinnitust. MTÜ KARU Klubi – Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon selgitus, mille kohaselt JŠ osales töökogemuses märgitud projektides vabatahtlikuna, on ebaselge ega sisalda konkreetseid perioode, millal JŠ väidetavalt projektides osales. Raamlepingu ülesütlemisega ei ole tekitatud kaebajale kahju ning ilma halduslepingu ps 2.5 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseta ei saanud kaebajale tekkida ka mingeid olulisi kulutusi, sest tööharjutuse toimumise täpne aeg oli töötukassa poolt määramata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2017 otsusega MTÜ Otsuseotsija kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduslepingu ülesütlemist tuleb käsitada haldusaktina, mistõttu on tühistamisnõue kohane õiguskaitsevahend. Vastustaja on etteteatamistähtaega (30 päeva vastavalt raamlepingu p-le 6.2) järgimata raamlepingu üles öelnud, tuginedes alusele, mille kohaselt on kaebaja oluliselt rikkunud raamlepingut 3(9)
3-17-665 valeandmete või valeinfo esitamise tõttu. Väidetavad valeandmed on esitatud asjaolu kohta, mis oli hankelepingu (halduslepingu) sõlmimise eelduseks – tegevusjuhendajale esitatud nõuete täidetus. Halduslepingu sõlmimisel nõustuvad mõlemad pooled lepingus kindlaksmääratud tingimustega. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mille puhul lasub vastustajal rikkumise olulisuse sisustamisel põhjendamiskohustus. Valeandmete selgumisel lepingu ülesütlemine ei ole olemuselt karistuslik, vaid seeläbi hoiab vastustaja ära olukorra, kus raamlepingu täitmist jätkataks juhendajatega, kes kehtestatud kriteeriume ei täida. Vaidlus on selles, kas ülesütlemist tingiv rikkumine on üldse aset leidnud ning kas see on veenvalt tõendatud. JŠ puhul tuli muu hulgas tõendada vähemalt kolmeaastast töökogemust sotsiaaltöö valdkonnas (18.01.2017 sõlmitud tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/006 lisa 3 p 5.6.3) ning kaebaja esitas sellekohased andmed vastustajale JŠ poolt 20.02.2017 allkirjastatud dokumendis. Eesti Töötukassa on pidanud andmeid JŠ töökogemuse kohta põhjendatult ebaõigeteks (valeandmeteks), sest tuvastatud on seose puudumine dokumendis näidatud asutustega (Rõuge Noortekeskus, Mustamäe Avatud Noortekeskus) ning dokumendis nimetatud projektide juures ei olnud tegemist ka tavapärase töösuhtega, vaid vabatahtlikuna tegutsemisega. Seega ei saa pidada usutavaks märgitud töötamist sotsiaaltöötaja abina ja/või noorsootöötajana. Töökogemust kajastavas dokumendis ei ole märgitud, et kogemus on saadud vabatahtlikuna, vaid on püütud jätta mulje, et töötamine toimus konkreetsetel ametikohtadel. Vastustaja sõnul oleks tegevus vabatahtlikuna iseenesest kogemusena aktsepteeritav, kuid selline kogemus peab olema tõendatud. Väited JŠ tegevuse kohta vabatahtlikuna on jäänud ka kohtumenetluses üksnes paljasõnalisteks ja mõneti vastuolulisteks. Kuigi vabatahtliku tegevuse puhul pole mõistetavalt võimalik esitada tõendina lepinguid, ametijuhendeid vmt, saab siiski eeldada, et korrektse asjaajamise puhul oleks ka vabatahtlikena tegutsenud isikuid mingiteski dokumentides nimetatud (nt rahastamisega seotud aruandluses). Praegusel juhul ei ole ilmnenud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks JŠ kogemust. Maksu- ja Tolliameti (MTA) teatel ei ole töötajate registris samuti registreeritud kandeid JŠ kohta ajavahemikul 01.07.2014– 31.07.2016. Vastuolu esineb ka selles, et projekti „Jää ja Tule laul“ juures olevat JŠ tegutsenud ajavahemikus 01.02.2012–30.09.2013, kuid MTÜ KARU Klubi – Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon tegevusaruande kohaselt lõppes töö projektiga juba 12.10.2012 (st ligi aasta varem). Aruande õigsust eeldades ei oleks JŠ puhul vähemalt kolme aasta pikkuse töökogemuse nõue ka formaalses mõttes täidetud. Sellest, et hankedokumentides ei nõutud pakkujalt mingite täiendavate tõendite esitamist juhendajana märgitud isiku tööalase kogemuse kohta, vaid piisas üksnes vormikohaste andmete esitamisest, ei saa järeldada, et pakkujal puuduks igasugune kohustus kontrollida seda, kas isikute, kelle kohta ta andmed esitab, omakäeliselt esitatud teave vastab tegelikkusele, ning pakkuja ei peaks vastutama andmete ebaõigeks osutumise korral. Pakkujal on kohustus tagada, et pakkumus sisaldab õiget teavet. Eesti Töötukassa võib andmete tegelikkusele vastavust kontrollida ka omal algatusel ning vastustaja on selgitanud, et kontrollib tavapäraselt nende isikute andmeid, kelle kohta ei ole varem andmeid esitatud. Raamlepingu p-s 6.4.6. sätestatud alus ongi mõeldud juhtudeks, kui andmete ebaõigsus ilmneb mh hankelepingu täitmise käigus, sh kui selguvad ebaõiged andmed hankelepingu sõlmimise eelduste kohta. Kuigi pooled on leppinud kokku selles, et valeandmete või -info esitamine on lepingu ülesütlemist õigustavaks oluliseks rikkumiseks, ei saa selliseks rikkumiseks pidada siiski mistahes ebaolulist valeteavet. Raamlepingu p 6.4.6 ei sisalda piirangut, et valeandmete esitamine peab olema teadlik ning selle sätte kohaldamine ei eelda lepingupoole süülise käitumise tõendamist. Vaidlusaluses ülesütlemisavalduses ei ole vastustaja pidanud silmas teadlikkust kui tahtlust süü vormi mõttes, vaid tegemist on ühe kaalutlusega, miks vastustaja leiab, et valeandmete esitamise tõttu pole kaebajaga võimalik raamlepingut jätkata. Vastustaja on piisavalt põhjalikult selgitanud, miks ta peab rikkumist oluliseks, tuues välja, et valeandmete selgumise tõttu on tal mõistlik alus 4(9)
3-17-665 eeldada, et raamlepingu alusel osutatavat teenust ei osutataks nõuetekohaselt (tööharjutuse gruppi ei hakkaks juhendama hanketingimustes sätestatud nõuetele vastav juhendaja). Kaebaja seletuse kohaselt toimus personaliotsing CV-Online vahendusel ja värbamisprotsess kestis umbes kaks nädalat. Seega jäi kaebajale iseenesest aega kandidaadi esitatud andmete täpsustamiseks. Kaebajal puudus küll otsene kohustus juhendajaks kandideerinud isikute töökogemuse andmeid kontrollida, kuid see ei vabasta teda kohustusest esitada pakkumuse koosseisus juhendajate kohta nii vormikohased kui ka sisuliselt õiged andmed. Pakkumust esitades kinnitab pakkuja valmisolekut sõlmitavat hankelepingut ka tegelikult nõuetekohaselt täita. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada JŠ töökogemuse kohta täiendavaid tõendeid ja selgitusi ning kaebajal olnuks töölepingu seaduse (TLS) § 11 lg 1 tähenduses õigustatud huvi küsida juhendajaks kandideerivalt isikult tõendeid, mis kinnitavad tema varasemat töökogemust, mitte kergekäeliselt piirduda esitatud andmete usaldamisega. Seda eriti olukorras, kus alles hiljuti ülikooliõpingud lõpetanud ja märkimisväärse töökogemuseta kandidaat võis püüda esitatavates dokumentides näidata olemasolevat kogemust võimalikult positiivses valguses või omada enda varasema kogemuse osas ekslikku arusaama. Soovi korral saanuks kaebaja esitada JŠ asemel ka mõne teise sobiva juhendaja, kui selgus, et vastustaja ei aktsepteeri JŠ kogemuse kohta esitatud andmeid. Eesti Töötukassa põhjendused halduslepingu ülesütlemiseks on kooskõlas ka avalduses viidatud VÕS § 116 lg 2 p-dega 2 ja 4 ning vastustaja on lisaks täitnud HMS § 40 lg-s 2 sätestatud ärakuulamiskohustust. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kuna tegemist oli raamlepinguga, mis on sõlmitud kogu hanke osa peale (tööharjutus Narva linnas), siis ei saanud vastustaja seda üles öelda üksnes osaliselt (st valeandmetega hõlmatud ulatuses). Küsimus ei ole niivõrd selles, kas valeandmed esitati ühe või mitme isiku kohta, vaid vastustaja on põhjendanud lepingu ülesütlemist usalduse kaotusega ja veendumusega, et lepingu edasine täitmine poleks võimalik. Kaebaja käitumine viitab vähemalt hooletule suhtumisele oma kohustusse kontrollida pakkumuse esitamisel muu hulgas seda, kas juhendajatena nimetatud isikud ka tegelikult saaksid tööülesandeid täitma asuda. Kokkuvõtlikult oli raamlepingu ülesütlemine õiguspärane ning tühistamis- ja kohustamisnõuete rahuldamiseks puudub alus. Raamlepingu ülesütlemise aluseks on olnud lepingu enda sätted, HMS § 102 lg 1 ja asjakohased VÕS-i normid, mitte aga HMS § 102 lg 2 p 3. Seega tuleb hüvitamisnõude lahendamisel lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) üldnormistikust. Kuna praegusel juhul ei ole tuvastatud vastustaja õigusvastast tegevust kui kahju hüvitamise esmast eeldust RVastS § 7 lg 1 järgi, siis tuleb ka hüvitamisnõue jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MTÜ Otsuseotsija palub 17.07.2017 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Apellant ei ole teadlikult valeandmeid esitanud ning tal ei olnud kohustust ega võimalust kontrollida JŠ esitatud andmeid tema töökogemuse kohta. Apellandile teadaolevalt ei ole ka JŠ valeandmeid esitanud. Vaivara Valla Avatud Noortekeskuse töötaja AV on 20.02.2017 ja 06.03.2017 e-kirjades kinnitanud, et JŠ oli kaasatud vabatahtlikuna projektidesse „Puhas ja turvaline keskkond“ ja „Koos on sallivam“, kuigi selle kohta ei ole ühtegi dokumenti. Samuti on AV MTÜ KARU Klubi projektijuhina 07.02.2017 ja 08.05.2017 kinnitanud, et JŠ osales vabatahtlikuna ühingu tegevuses ning vabatahtlikega ei sõlmitud mingeid lepinguid. Halduskohus on arusaamatult heitnud apellandile ette puudusi teiste MTÜ-de asjaajamises, mida apellandil ei ole võimalik mõjutada. Hankedokumentides on kehtestatud dokumendid, mille esitamine on kohustuslik, ning pakkujal puudus kohustus kontrollida pakkumuses tegevusjuhendajana märgitava isiku esitatud andmeid 5(9)
3-17-665 või küsida temalt dokumente, mille esitamist ei ole hankedokumentides nõutud. Tööharjutuse juhendajate kogemuse ja keeleoskuse kohta tuli esitada üksnes vormikohased andmed ning puudus kohustus lisada selle kohta mingeid tõendeid. Kui pakkuja ei pidanud esitama mingeid täiendavaid dokumente juhendajana märgitud isiku kogemuse kohta ja piisas vormikohaste andmete esitamisest, siis ei peaks apellant pakkujana vastutama ka andmete hilisema ebaõigeks osutumise korral. Kui pakkujal oli kohustus tagada pakkumuses sisalduva teabe õigsus, siis pidanuks selline pakkuja kontrollikohustus (sh sisuliselt isikuandmete kontrollimine) ja selle täitmise eeldused olema hankedokumentides konkreetselt lahti kirjutatud. Eesti Töötukassa 20.02.2017 avalduses on apellandile heidetud põhjendamatult ette valeandmete teadlikku esitamist, sest isegi juhul, kui esitatud andmed osutusid ebaõigeteks, ei esitanud apellant teadlikult valeandmeid. Halduskohus ei ole sellele asjaolule omistanud vajalikku tähtsust. Vastustaja põhjendused halduslepingu ülesütlemiseks on otsitud ja ebaproportsionaalsed, sest JŠ esitatud ja allkirjastatud andmeid ei saa omistada MTÜ-le Otsuseotsija ega tingida usalduse täielikku kaotust apellandi kui juriidilise isiku vastu.
8.Eesti Töötukassa vaidleb 11.09.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellant on kogenud riigihangetel osaleja, kellele oli teada, et pakkumuse esitamisel vastutab ta pakkumuse ja sellega koos esitatud dokumentide tõele vastavuse eest. Pakkuja ei saa piirduda üksnes dokumentide edastaja rolliga, vaid peab enne pakkumuse esitamist veenduma, et pakkumuses toodud andmed oleksid tõesed. Kontrollimata ja ebaõigete andmete esitamist saab pidada pakkuja teadlikuks tegevuseks. Isegi kui hankedokumentides ei ole otsesõnu kirjas, et pakkumus peab sisaldama õiget informatsiooni, ei tohi pakkuja esitada kontrollimata teavet ning hankija ei pea esitatud dokumente tingimusteta ja üle kontrollimata arvestama. Põhimõtte, et pakkuja peab esitama pakkumuse, mille andmed on tõesed ja kontrollitud, hankedokumentides eraldi rõhutamine tähendaks sisuliselt, et hankija eeldabki pakkujate poolt valeandmete esitamist ja soovib seda ennetada, mis oleks aga kohatu ja pakkujaid alavääristav. Apellandi väide, et esitatud andmete õigsuse tagamise nõue oli tema jaoks üllatuslik, sest hankedokumentides seda ei sisaldunud, on otsitud ja kohut eksitav. JŠ-l vajaliku töökogemuse puudumise osas jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde ning leiab, et valeandmete esitamine on üheselt tuvastatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et MTÜ Otsuseotsija apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
10.Eesti Töötukassa 20.02.2017 avaldus nr 7-6.4/15/0093 (tl 6-7) MTÜ-ga Otsuseotsija 17.09.2015 sõlmitud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 (tl 36-40) ülesütlemiseks alates 20.02.2017 tugines vastustaja hinnangule, et MTÜ Otsuseotsija on esitanud JŠ tööharjutuse vastutava juhendajana kvalifitseerimiseks teadlikult valeandmeid ja tegemist on sedavõrd olulise lepingurikkumisega, et raamlepingu täitmise jätkamine ei ole usalduse kaotuse tõttu enam võimalik. Asjas ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et MTÜ Otsuseotsija esitas 18.01.2017 sõlmitud tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/0006 (tl 42-49; tl 107-113) raames vastustajale tööharjutuse juhendajate vahetamiseks 31.01.2017 taotluse (tl 114p-124p), mis kajastas teiste hulgas JŠ enda allkirjastatud andmeid tema töökogemuse kohta (tl 51-51p; tl 124; tl 128-128p; 6(9)
3-17-665 tl 130-130p). Samuti on apellant kinnitanud, et ei ole JŠ esitatud andmeid enne nende vastustajale edastamist ise üle kontrollinud.
11.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu järeldusega, et asjas on tuvastatud, et JŠ töökogemus ei vastanud riigihanke „Tööharjutus Ida-Virumaal raamhange“ (viitenumber 162190) hankedokumentide (tl 90-103) p-s 5.6 esitatud nõuetele. Samad nõuded olid sätestatud 18.01.2017 tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/0006 lisa 3 p-s 5.6 ning halduslepingu p 4.4.3 võimaldas tööharjutust läbiviivat personali vahetada üksnes selliste isikute vastu, kes vastasid eeltoodud nõuetele. Kuna JŠ on omandanud kõrghariduse vene filoloogia erialal (tl 118-118p) ehk kvalifitseerimistingimuste mõttes on tegemist „muu kõrgharidusega“, siis kohaldus tema puhul hankedokumentide p-s 5.6.3 märgitud vähemalt 3aastase kogemuse nõue, mis peab olema omandatud alates 2010. a-st. JŠ on esitanud andmed tegutsemise kohta MTÜ KARU Klubi – Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon projektides 01.02.2012–30.09.2013 (21 kuud) ja 01.10.2013– 31.07.2014 (10 kuud), Rõuge Noortekeskuse projektis 01.06.2015–30.11.2015 (6 kuud) ning Mustamäe Avatud Noortekeskuses 01.02.2016–31.07.2016 (6 kuud). Seega on tema väidetava kogemuse pikkuseks kokku 43 kuud, mis ületab 3 aasta (36 kuu) nõude. Samas on halduskohus õigesti rõhutanud, et MTÜ KARU Klubi – Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon 2012. ja 2013. a majandusaasta aruannete koosseisus esitatud tegevusaruannetest nähtuvalt lõppes töö projektiga „Jää ja Tule laul“ juba 12.10.2012, mistõttu ei saanud JŠ omandada sellest kogemusi kuni 30.09.2013, vaid üksnes kuni 12.10.2012. Sellisel juhul jääks tema kogemuse pikkus (kokku 32,5 kuud) igal juhul alla 3 aasta nõude. Apellant ei ole seda vastuolu millegagi põhjendanud ning kohtul puudub alus kahelda majandusaasta aruannetes märgitu õigsuses. Seega on JŠ töökogemus, olgu vabatahtlikuna või töölepingu alusel tegutsedes, igal juhul nõutust lühem ning vastustajale sellise dokumendi esitamine, mis kinnitab JŠ rohkem kui 3aastast töökogemust, tuleb seetõttu lugeda valeandmete esitamiseks.
12.JŠ töökogemuse andmetes viidatud Mustamäe Avatud Noortekeskus (tl 52) ja Rõuge Noortekeskus ei kinnitanud, et JŠ oleks kunagi nende juures tööd teinud. Väidetavalt teostati eeltoodud projektid Vaivara Valla Avatud Noortekeskuse poolt, kelle projektijuhi AV 20.02.2017 e-kirjas (tl 127p) on kinnitatud, et JŠ osales neis projektides ja omandas nõutava kogemuse. AV selgitas 06.03.2017 e-kirjas (tl 55) täiendavalt, et JŠ oli projektidesse kaasatud vabatahtlikuna, kuid selle kohta pole esitada mingeid dokumente. AV kinnitas 07.02.2017 ekirjas (tl 132) JŠ vabatahtlikuna osalemist ka MTÜ KARU Klubi – Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon projektides. JŠ osalemist projektides „Jää ja Tule laul“, „Puhas ja turvaline keskkond“ (partner Rõuge Noortekeskus) ja „Koos on sallivam“ (partner Mustamäe Avatud Noortekeskus) on AV kinnitanud ka 08.05.2017 vastuses (tl 137-138) halduskohtule, selgitades samuti, et dokumentaalseid tõendeid selle kohta esitada ei ole. Olukorras, kus töötukassa poolsel kontrollimisel ei leidnud andmed JŠ töökogemuse kohta osaliselt kinnitust ning apellant ei esitanud mingeid täiendavaid tõendeid, võis vastustaja põhjendatult järeldada valeandmete esitamist. Dokumente, millest nähtuks JŠ tegelik osalemine tema kogemuse kinnitamiseks välja toodud projektides, ei ole esitatud ka pärast raamlepingu ülesütlemist ega kohtumenetluse käigus, olemas on üksnes AV üldised ja paljasõnalised kinnitused. Ringkonnakohus juhib samas tähelepanu, et kuivõrd vastustaja on möönnud, et hankedokumentide p-s 5.6 / halduslepingu lisa 3 p-s 5.6 nõutud kogemuse võib omandada ka projektides vabatahtlikuna tegutsemisel, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust, et MTA 22.05.2017 teatise nr 7.1-4/017389-1 (tl 151b) kohaselt puuduvad töötamise registris andmed JŠ töötamise kohta perioodil 01.07.2014–31.07.2016. Seda põhjusel, et kuna JŠ väidetav töökogemus seisnes vabatahtlikuna tegutsemises mittetulundusühingutes või kohaliku 7(9)
3-17-665 omavalitsuse hallatavates asutustes, siis ei saanudki selline tegevus töötamise registris kajastuda, sest maksukorralduse seaduse § 251 lg-st 5 tulenevalt kantakse tasu mittesaavate isikute kohta andmed töötamise registrisse üksnes juhul, kui selline töötamine toimub äriühingus või füüsilisest isikust ettevõtja juures ettevõtja majandushuvides. Isegi kui AV kinnituste põhjal kokkuvõttes eeldada, et JŠ osales tõepoolest vabatahtlikuna kõigis loetletud projektides, ei saanud tema omandatud kogemus eelnevalt märgitud põhjustel siiski ületada nõutavat 3 aastat ning seega on vastustajale ikkagi esitatud valeandmeid JŠ kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta.
13.Apellandiga ei saa nõustuda, et kuna JŠ kinnitas oma allkirjaga esitatud andmete õigsust, siis ei ole valeandmete esitamine ette heidetav MTÜ-le Otsuseotsija. Kohustus esitada pakkumuse koosseisus üksnes tõesed andmed, on sedavõrd elementaarne, et selle hankedokumentides või lepingutingimustes eraldi sätestamine ei ole vajalik. Samuti on vastav kohustus tuletatav raamlepingu p-de 6.3 ja 6.4.6 koostoimest, mille kohaselt käsitatakse hankelepingu täitmise käigus või hankelepingu sõlmimise eelduste kohta valeandmete esitamist olulise lepingurikkumisena, mis annab tellijale õiguse raamleping täitja suhtes ühepoolselt ja etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Raamleping ei erista seejuures tahtlikku ja ekslikku valeandmete esitamist. Tellijal puudub siiski kohustus raamleping ebaõigete andmete esitamise tuvastamisel tingimata üles öelda, vaid tal on kaalutlusruum otsustada, millist valeandmete esitamist pidada lepingu ülesütlemiseks piisavalt oluliseks. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt saab kohus kontrollida üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega saab vastustaja ülesütlemisavalduse tühistamise tingida üksnes selle meelevaldsus.
14.Puudub vaidlus, et andmed tööharjutuse vastutavate juhendajate kvalifikatsiooni ja kogemuse kohta olid 18.01.2017 halduslepingu sõlmimise seisukohalt olulised (st kinnitab pakkuja personali vastavust kehtestatud nõuetele ja personali kogemus on raamlepingu p 5.6.2 kohaselt üheks minikonkursi pakkumuste hindamiskriteeriumiks) ning nende andmete vormikohane esitamine pakkujale kohustuslik (hankedokumentide p 5.6 ja lisa 4). Seetõttu pidi pakkuja olema andmete esitamisel veendunud ka nende õigsuses (vt ka Riigikohtu 22.06.2017 otsus nr 3-3-1-4-17, p 18). Halduskohus on õigesti rõhutanud, et kui MTÜ Otsuseotsija ei pidanud kas hooletusest või muul põhjusel vajalikuks JŠ töökogemuse kohta esitatud andmeid üle kontrollida, vaid eeldas nende õigsust, siis võttis ta sellega endale riski, et kui tegemist on valeandmetega, siis võidakse temaga sõlmitud raamleping või haldusleping üles öelda. Jättes andmed üle kontrollimata, pidi apellant endale teadvustama võimalust, et need ei pruugi vastata tegelikkusele. MTÜ Otsuseotsija 20.02.2017 seisukoht (tl 54), et tal puudus võimalus nõuda kogemuse kontrollimiseks JŠ-lt täiendavaid andmeid või tõendeid, on ilmselgelt otsitud, sest apellant ei ole väitnud, et ta oleks üldse püüdnud enne andmete vastustajale edastamist neid mingilgi viisil kontrollida. Kuna JŠ oli MTÜ Otsuseotsija jaoks uus tööharjutuse vastutava juhendaja kandidaat, olnuks apellandil seda enam põhjust tema esitatud andmeid üle kontrollida. Seejuures ei olnud apellandil mingeid õiguslikke takistusi pöörduda JŠ töökogemuse kohta kinnituste saamiseks tema endiste tööandjate või projektijuhtide poole, kuid ta ei ole seda teinud. Halduskohus on põhjendatult viidanud, et varasemat kogemust kinnitavad andmed on olemuselt sellised, mille vastu tööandjal on TLS § 11 lg-te 1 ja 2 tähenduses õigustatud huvi. Isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 2 p 4 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks (v.a delikaatsed isikuandmed, millega ei ole praegusel juhul tegemist). Apellandile ei ole heidetud ette teiste MTÜ-de asjaajamise puudulikkust, vaid oma pakkumuse andmete muutmisel hoolsuskohustuse vajalikul määral
8(9)
3-17-665 täitmata jätmist, mis muutis võimalikuks vastustajale ebaõigete (kontrollimata) andmete esitamise.
15.Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, miks ta hindas valeandmete esitamise praegusel juhul sedavõrd oluliseks lepingurikkumiseks, et apellandiga sõlmitud raamleping viivitamatult üles öelda. Kuigi vaidlustatud 20.02.2017 avalduses on Eesti Töötukassa viidanud MTÜ Otsuseotsija poolt teadvalt valeandmete esitamisele, mida kohtupraktikas on pigem seostatud tahtlusega (nt lahend nr 3-3-1-4-17, p 17), tuleb nõustuda halduskohtu järeldusega, et asja materjalide põhjal pidas vastustaja siiski silmas üksnes seda, et hoolsa käitumise puhul oleks andmete ebaõigsus pidanud apellandile selguma juba enne nende vastustajale esitamist. Kaudselt võib seda kinnitada ka asjaolu, et vastustaja ei ole lepingu ülesütlemisel VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 kõrval tuginenud lisaks VÕS § 116 lg 2 p-le 3 (s.o kohustuse rikkumisele tahtlikult või raske hooletuse tõttu). MTÜ Otsuseotsija hooletu suhtumine tööharjutuse tellimise eesmärkide saavutamise seisukohalt nii olulisse küsimusse nagu vastutavate juhendajate pädevus, võis usutavalt põhjustada Eesti Töötukassa usalduse kaotuse apellandi kui lepingupartneri suhtes. Tööharjutuse eesmärk on suurendada Eesti Töötukassas arvel olevate, kuid tööharjumuseta töötute sotsiaalset kaasatust ning valmistada neid ette iseseisvaks töö otsimiseks ja tööl käimiseks ning tööharjutuse vastutav juhendaja koordineerib kogu teenuse osutamise protsessi tema juhendatava tööharjutusgrupi osas (vt 18.01.2017 sõlmitud halduslepingu p 2.4 ning lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ sissejuhatus ja p-d 1.1–1.2, samuti tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 1 lg 1 ja § 17 lg 1). Seetõttu omab vastutava juhendaja kvalifikatsioon ja kogemus tööharjutuse eesmärgi saavutamise seisukohalt erilist tähtsust ja raamlepingu ülesütlemist ei ole põhjust pidada meelevaldseks.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb MTÜ Otsuseotsija apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et MTÜ Otsuseotsija on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 60 lg-te 3 ja 7 alusel riigilõivu 250 eurot (tl 175), kuid pole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Eesti Töötukassa ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.