MTÜ Otsuseotsija kaebus Eesti Töötukassa 20.02.2017 esitatud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 ülesütlemise avalduse tühistamiseks, Eesti Töötukassa kohustamiseks jätkata raamlepingu nr 76.4/15/0093 täitmist ning Eesti Töötukassalt kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Otsuseotsija, volitatud esindaja advokaat Rein Laid Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Marko Siil ja Ira Songisepp
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juulil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.MTÜ Otsuseotsija, MTÜ J.O.B., OÜ Lederson, Kogu OÜ, MTÜ Virumaa Koolituskeskus ja Eesti Töötukassa (edaspidi ka töötukassa) sõlmisid 17.09.2015 tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 (tl 34-40) kehtivusega kuni 31.12.2017, mille kohaselt kohustusid mittetulundusühing J.O.B., MTÜ Otsuseotsija, osaühing Lederson, Kogu OÜ ja mittetulundusühing Virumaa Koolituskeskus vastavalt hankele ja paremusjärjestusele ning seejärel töötukassaga sõlmitud hankelepingule läbi viima tööharjutust Ida-Virumaal. Raamlepingu ja paremusjärjestuse alusel sõlmisid MTÜ Otsuseotsija ja Eesti Töötukassa 18.01.2017 tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/0006 (tl 41-49), millega MTÜ Otsuseotsija kohustus läbi viima tööharjutuse 4-le grupile Narva linnas vastavalt halduslepingule ja selle lisadele 1 (lepingu eseme tehniline kirjeldus), 2 (pakkumus) ja 3 (nõuded tööharjutust läbiviivale personalile), eeldatava algusajaga veebruar 2017.
2.MTÜ Otsuseotsija esitas 31.01.2017 e-kirja teel (tl 114 pöördel) Eesti Töötukassale taotluse 16.01.2017 esitatud pakkumuses nimetatud tööharjutuse vastutavate juhendajate O. P., J. V. ja M. P. vahetamiseks uute tööharjutuse vastutavate juhendajate N. K., A. T. ja J. Š. vastu. Koos taotlusega esitas MTÜ Otsuseotsija 31.01.2017 Eesti Töötukassale tööharjutuse juhendajate kvalifikatsiooni kinnitavad dokumendid (tl 115-124).
3.Eesti Töötukassa esitas 20.02.2017 MTÜ-le Otsuseotsija avalduse nr 7-6.4/15/0093 (tl 67) MTÜ Otsuseotsija ja Eesti Töötukassa vahel 17.09.2015 sõlmitud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 ülesütlemiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 102 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p 2 ja 4, § 196 lg 2 ning raamlepingu punktide 6.3 ja 6.4 alusel alates 20.02.2017 põhjusel, et MTÜ Otsuseotsija on teadlikult esitanud tööharjutuse vastutava juhendaja J. Š. kvalifitseerimiseks valeandmeid (tl 6-7). Avalduse kohaselt kontrollis töötukassa uute juhendajate kvalifitseerimiseks esitatud informatsiooni, et veenduda nende vastavuses halduslepingu lisas 3 seatud tingimustele. Töötukassa jõudis J. Š. kohta esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks tehtud päringute tulemusena järeldusele, et J. Š. ei ole kunagi töötanud andmetes märgitud asutustes (Rõuge Noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses) ning KARU Klubi MTÜ-lt ei õnnestunud päringule vastust saada. Töötukassa leidis, et MTÜ Otsuseotsija on teadlikult esitanud tööharjutuse vastustava juhendaja kvalifitseerimiseks valeandmeid ning tegemist on sedavõrd olulise rikkumisega, et raamlepingu jätkamine ei ole enam võimalik, kuna MTÜ Otsuseotsija on kaotanud töötukassa silmis usaldusväärsuse. MTÜ Otsuseotsija lepinguliste kohustuste rikkumine ning käitumine annab töötukassale mõistliku põhjuse eeldada, et tööharjutuse grupi juhendamine toimuks kvalifitseerimistinimustele mittevastava juhendaja poolt.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 22.03.2017 MTÜ Otsuseotsija kaebus Eesti Töötukassa 20.02.2017 esitatud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 ülesütlemise avalduse tühistamiseks, Eesti Töötukassa kohustamiseks jätkata raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 täitmist ning Eesti Töötukassalt kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks.
5.Kohus võttis 27.03.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ning määras menetlustähtajad. Vastustaja esitas 27.04.2017 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja esitas täiendava seisukoha ja tõendid 27.04.2017. Kaebaja on esitanud täiendavad tõendid 05.05.2017 ning vastustaja täiendava seisukoha 12.05.2017.
6.Kohtuistungil 22.05.2017 määras kohus asja arutamise jätkamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas täiendavalt kirjaliku seisukoha (sh vastuse MTA 22.05.2017 dokumendile) 2(16)
3-17-665 ja menetluskulu taotluse koos menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendava dokumendiga 01.06.2017 (tl 153-158).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et raamlepingu ülesütlemine on õigusvastane ning soovib vastustaja kohustamist raamlepingut täitma ning talle lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.
7.1.Kaebaja on täitnud raamlepingut ja halduslepingut korrektselt ega ole esitanud vastustajale teadlikult tööharjutuse vastutava juhendaja kvalifitseerimiseks valeandmeid. Kaebaja poolt 31.01.2017 vastustajale esitatud taotlus vahetada 16.01.2017 esitatud pakkumuses tööharjutuse vastutavad juhendajad J. V., M. P. ja O. P. (V.) uute tööharjutuse vastutavate juhendajatega tulenes kaebajast mittesõltuvatest asjaoludest – J. V. ja O. P. (V.) kutsuti vastustaja poolt tööle tema enda juurde töötukassasse, M. P. aga haigestus ning tal puudus tervislikest põhjustest tulenevalt võimalus edasi töötada.
7.2.Hankedokumentides, tööharjutuse raamlepingus ja tööharjutuse tellimise halduslepingus on tööharjutuse vastutavatele juhendajate nõue haridust ja keeleoskust tõendavatest dokumentidest koopia esitamiseks ja nõue töökogemuse kinnitamiseks vormikohaste andmete esitamiseks läbi pakkuja (halduslepingu nr.7-6.4/17/0006 lisa 3 “Nõuded tööharjutust läbiviivale personalile. Väljavõte hanke nr 7-2/15/070 hankedokumentidest” p 5.6.3, 5.7, 5.8, 5.9). Kaebaja ettepanekule tõendada oma vastavust tööharjutuse vastutava juhendaja ametikohale kooskõlas vastustaja kehtestatud tingimustega, esitasid tööharjutuse vastutava juhendaja ametikoha kandidaadid, s.h. ka J. Š., kaebajale koopiad nõutavatest dokumentidest ja oma töökogemuse kinnitamiseks vormikohased andmed, kusjuures esitatud andmete vastavust ja õigsust kinnitasid nad oma allkirjaga. Kaebaja edastas omakorda saadud andmed vastustajale. Seega on kaebaja käitunud ranges vastavuses tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/0006 lisas 3 sätestatuga ning ei ole esitanud vastustajale teadlikult tööharjutuse vastutava juhendaja kvalifitseerimiseks valeandmeid.
7.3.Vastustaja ei ole otsustuse vastuvõtmisel asjas välja selgitanud ega arvestanud olulise tähtsusega asjaolusid, vastustaja avalduses märgitud põhjendused tööharjutuse raamlepingu ülesütlemiseks ei ole piisavad, kuna vastustaja on sisuliselt põhistanud lepingu ülesütlemist ühe lausega – „Karu Klubi MTÜ käest ei õnnestunud tellijal vastust saada, kuid Rõuge Noortekeskuse ning Mustamäe Avatud Noortekeskuse vastustest ilmnes, et J. Š. ei ole kummaski nimetatud asutuses töötanud ning kumbki asutus ei olnud sellenimelisest inimesest kuulnud.“ Seega ei ole kaevatav haldusakt oma olemuselt õige ega õiglane.
7.4.Kaebajale teadaolevalt ei ole ka J. Š. esitanud kaebajale oma töökogemuse kohta valeandmeid. J. Š. oli perioodidel 01.02.2012 – 30.09.2013 ja 01.10.2013 – 31.07.2014 kaasatud MTÜ Karu Klubi poolt läbiviidavatesse projektidesse. Perioodil 01.06.2015 – 30.11.2015 tegutses J. Š. sotsiaaltöötaja abi ja noorsootöötajana projekti „Puhas ja turvaline keskkond“ raames, kusjuures projekti tellijaks ja juhtivpartneriks oli Rõuge Noortekeskus, projektitööde vahetuks läbiviijaks Vaivara valla Avatud Noortekeskus. Perioodil 01.02.2016 – 31.07.2016 tegutses J. Š. sotsiaaltöötaja abi ja noorsootöötajana projekti „Koos on sallivam“ raames, kusjuures projekti tellijaks ja juhtivpartneriks oli Mustamäe Avatud Noortekeskus, projektitööde vahetuks läbiviijaks jällegi Vaivara valla Avatud Noortekeskus. Seega olid J. Š. poolt kaebuse esitajale oma töökogemuse kohta teatatud andmed esitatud 3(16)
3-17-665 vastavalt projektide tellijate ja juhtivpartnerite juriidilise isiku nimetustele, kusjuures kahe viimase projektitöö vahetuks läbiviijaks oli Vaivara valla Avatud Noortekeskus.
7.5.Raamlepingu ülesütlemine on tekitanud kaebajale varalist kahju. Raamlepingu alusel sõlmisid kaebaja ja vastustaja 18.01.2017 tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 76.4/17/0006, mille kohaselt korraldab kaebaja tööharjutuse neljale grupile Narva linnas, eeldatava algusajaga veebruar 2017. Nimetatud lepingute sõlmimisel alustas kaebuse esitaja lepingute täitmise tagamiseks ettevalmistustöödega, milleks kandis alates jaanuarikuust 2017 ja kannab ka edasiselt konkreetseid kulutusi, mis seisnesid ja seisnevad järgnevas: 1) kaebaja rentis aadressil Narva, Puškini tn 33 vajalikud ruumid, mille rent koos kommunaalkuludega on ca 700 eurot kuus; 2) transpordivahendite rent kuus ca 1500 eurot; 3) kulud transpordivahendite kütusele ca 100 eurot kuus; 4) kulud töötaja-koordinaatori töötasule 628,86 eurot kuus; 5) kulud 34 kasutatud arvuti ostmisele hinnaga á 200 eurot, kokku 6800 eurot; 6) kulud 4 kasutatud projektori ostmise hinnaga á 200 eurot, kokku 800 eurot; 7) kulud 4 kasutatud printeri ostmisega hinnaga á 100 eurot, kokku 400 eurot. Raamlepingu ülesütlemise tagajärjel kaebaja poolt kantud ja kantavad kulutused on vastustaja poolt tekitatud varaliseks kahjuks. Kuna kaebajal on ebamõistlikult keeruline varalise kahju täpset suurust kindlaks teha, jätab kaebaja hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
7.6.Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et on kõik oma kohtukõne teesid ette kandnud ja palus lugeda kõik kohtuistungi selgitused ka kohtukõneks. Muuhulgas selgitas kaebaja esindaja täpsemalt hüvitamisnõude aluseks olevaid asjaolusid ja tehtud kulutuste põhjendatust. Kaebaja teatas 01.06.2017 seisukohas, et jääb oma kohtule avaldatud kõikide seisukohtade ja nõuete juurde. Vastuseks Maksu- ja Tolliameti 22.05.2017 vastusele nr 7.14/017389-1 märkis kaebaja, et asjaolu, et J. Š. nimele ei ole tööandjad registreerinud kandeid töötamise registris tema vabatahtliku tegevuse kohta, ei saa kuidagi omistada kaebuse esitajale. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 01.04.2017 jõustunud muudatus rõhutab, et eristada tuleb töö tegemist selle eest tasu saamata (tasuta töötamine) ning vabatahtlikku tegevust. Varem kehtinud maksukorralduse seaduses kasutati sama tegevuse kohta määratlust "töö tegemine vabatahtlikkuse alusel tasu saamata".
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna raamlepingu ülesütlemine on õiguspärane.
8.1.Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja kutsus kaebaja poolt 16.01.2017 pakkumuses esitatud tööharjutuse juhendajad J. V. ja O. P. (V.) töötukassasse tööle ning seega tulenes juhendajate vahetamise taotlus kaebajast mittesõltuvatest asjaoludest. Nimetatud isikute töösuhe vastustaja juures algas varem kui 16.01.2017. Seega esitas kaebaja teadlikult juhendajateks isikud, kel puudus ajaliselt võimalus tööharjutust läbi viia. Kaebaja pidi mõistma, et 2017. aasta alguses pakkumust tehes pidanuks ta kontrollima, kas rohkem kui pooleteist aastat pärast raamhankes pakkumuse tegemisest on isikud endiselt valmis tööharjutuse gruppe juhendama. Vastustaja ei välista, et kaebaja esitas nimelt isikud, kes olid varem kvalifitseerunud, et ei oleks takistusi hankelepingu sõlmimiseks. Seega on meelevaldne ja kohatu väita, et kaebaja oli sunnitud juhendajaid vahetama vastustaja tegevuse tõttu.
8.2.Kaebaja esitas tööharjutuse juhendaja J. Š. kohta teadlikult valeandmeid. Pakkumise esitamisel pidi kaebaja olema veendunud, et tema poolt saadetavad dokumendid on tõesed ega sisalda ebaõigeid andmeid. Kaebaja esitas J. Š. kandidatuuri tööharjutuse juhendaja kohale esimest korda (muudes hangetes, kus kaebaja on
4(16)
3-17-665 pakkumusi esitanud, polnud kaebaja teda kunagi tööturuteenust osutava isikuna märkinud), seega ei saanud kaebaja eeldada, et töötukassa omab mingit eelnevat informatsiooni selle kohta, et J. Š. vastab tööharjutust läbiviivale personalile seatud nõuetele (et ta oleks kunagi varem olnud kvalifitseeritud tööharjutuse juhendajaks). Uue isiku esitamisel pidanuks kaebaja erilise hoolsusega kontrollima isiku poolt kaebajale edastatud teavet kvalifitseerimiseks vajaliku töökogemuse kohta, küsima info tõepärasuse kohta tõendeid jne. Kaebaja on kogenud riigihangetel osaleja, mistõttu oli talle teada, et pakkumuse esitamisel vastutab ta pakkumuses ning pakkumusega koos esitatud dokumentide tõelevastavuse eest. Kaebaja ei saa piirduda vaid dokumentide edastaja rolliga, vaid peab enne pakkumuse saatmist hankijale veenduma, et pakkumuses toodud andmed oleksid tõesed. Kaebaja vastutab pakkumuses esitatud andmete õigsuse eest ning ebaõigete andmete esitamist saabki pidada pakkuja teadlikuks tegevuseks.
8.3.Vastustaja on raamlepingu ülesütlemisel välja selgitanud ja arvestanud olulise tähtsusega asjaolusid ning põhjendanud ülesütlemisavaldust piisavalt. Kaebaja poolt valeandmete esitamine on tõendamist leidnud ning ka pärast ülesütlemisavalduse tegemist pole selgunud asjaolusid ega ilmnenud tõendeid, mis sunniks vastustajat oma seisukohti muutma.
8.3.1.Vastustaja pöördus pakkumuses esitatud uue juhendaja J. Š. töökogemuse kontrollimiseks tema dokumentides märgitud tööandjate poole. Kontrolli käigus selgus, et kolmest tööandjast kahele – Rõuge Noortekeskus ja Mustamäe Avatud Noortekeskus – on J. Š. nimeline isik tundmatu ega pole kunagi nimetatud asutustes töötanud. Seega oli ilmne, et pakkuja poolt esitatud dokumendid sisaldavad valeandmeid. Ka kaebaja ise on sisuliselt tunnistanud valeandmete esitamist, mööndes et uue juhendaja J. Š. kvalifitseerimiseks esitatud dokumentides olid vead, mida kaebaja on õigustanud väitega nagu puudunuks tal õigus kontrollida uue juhendaja poolt avaldatud töökogemust ning seetõttu ei saa kaebaja vastutada töötaja poolt esitatud andmete õigsuse eest. Kaebaja ei veendunud andmete õigsuses ning võttis uue juhendaja edastamisel teadlikult riski, mis käesoleval juhul ka realiseerus: vastustaja kontrollis temale uue juhendaja kohta esitatud teavet ning tuvastas, et märgitud töökogemus pole õige, misjärel lõpetas vastustaja raamlepingu ennetähtaegselt, lähtudes raamlepingu punktidest 6.3 ja 6.4.6. Valeandmete esitamine oli nii ilmne, et vastustajal puudus vajadus täiendavate päringute tegemiseks. Vastustaja ei pea eeldama, et kaebaja võib pakkumuse esitamisel eksida ega kaebajalt üle küsima, kas tema poolt edastatud info ja dokumendid on tõesed, hankija saab lähtuda vaid kaebaja esitatud andmetest.
8.3.2.Pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist asus kaebaja selgitama töötamise andmete ebaõigsust. Kaebaja sõnul oli juhendaja kogemuse tabelis tööandjate nimed märgitud vastavalt projektide tellijate ja peapartnerite nimetustele, kuid tegelikult korraldas projektitegevust Vaivara Valla Avatud Noortekeskus, kus tegutses sotsiaaltöötaja abina J. Š. ning kuna kaebaja väitel toimusid mõlemal juhul projekti tegevused Vaivara valla alal, siis on kaebaja arvates arusaadav, et projekti tellijad ise J. Š. ei tea. Kuigi need kaebaja väited on tõendamata ega ole usutavad, pöördus vastustaja projektitegevuse väidetava korraldaja Vaivara Valla Avatud Noortekeskuse poole saamaks infot selle kohta, kes on olnud projektide „Puhas ja turvaline keskkond“ ja „Koos on sallivam“ tellijad ja rahastajad, ning saamaks dokumente, millest nähtuks J. Š. töökogemuse periood ja sisu. Vaivara Valla Avatud Noortekeskuse sõnul pole 5(16)
3-17-665 neil mingeid dokumente, sest J. Š. oli kaasatud vabatahtlikuna. Kuna Vaivara Valla Avatud Noortekeskuse vastus ei olnud vastustaja hinnangul piisav, tõendamaks uue juhendaja töökogemust, pöördus vastustaja kaebaja poole, et viimane esitaks ise tõendeid J. Š. töösuhte olemasolu kohta. Kaebaja saanuks nõuda uuelt juhendajalt töökogemust tõendavate dokumentide esitamist, nt töölepinguid, kokkuleppeid, tööandjate kinnitusi töösuhte pikkuse ja sisu kohta jne. Põhjus, miks kaebaja seda ei teinud, on vastustajale teadmata.
8.4.Kaebaja 05.05.2017 esitanud täiendavad tõendid ei tõenda kaebaja nõuete põhjendatust. Kaebaja püüab lisatõendite abil vaidluse fookust hajutada, sest oluline teema pole mitte see, millised olid nõuded tööharjutuse personalile ja kuidas isikuid sai vahetada. Määrav on, et J. Š. töökogemuse kohta esitatud andmed olid ebaõiged ning tema töötamine Rõuge Noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses ei leidnud kinnitust. Ka hilisemad kaebaja selgitused ega vastustaja vastuse lisas 6 toodud kirjavahetus Vaivara Valla Avatud Noortekeskusega ei ole töötukassat veennud selles, et J. Š. oli seotud tema töökogemuses märgitud projektidega töökogemuses märgitud ajal.
8.5.Segadusttekitav on MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon selgitus, mille kohaselt J. Š. osales töökogemuses märgitud projektides vabatahtlikuna hoopis MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon kaudu, mitte aga Vaivara Valla Avatud Noortekeskusega koostööd tehes. Samuti pole MTÜ KARU KLUBI Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon vastuses näidatud konkreetseid perioode (kuupäevi), millal J. Š. seal väidetavalt vabatahtlikuna projektides osales. MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon 2012. ja 2013. aasta majandusaasta aruannetes on tegevusaruannetes märgitud, et projekt Jää ja Tule laul on lõppenud 12.10.2012. Seega võib väita, et J. Š. töökogemusega seonduv on ebaselge ka MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon kogemuse puhul (J. Š. sotsiaaltöö kogemuse perioodiks projektis Jää ja Tule laul oli märgitud 01.02.2012 – 30.09.2013).
8.6.Kaebaja soov vahetada personali enne hankelepingu (tööharjutuse tellimise halduslepingu) sõlmimist polnud hankedokumentide kohaselt võimalik, seda sai teha pärast hankelepingu sõlmimist (raamlepingus sellist isikute vahetamise võimalust pole ette nähtud). Kaebaja 05.05.2017 menetlusdokumendi lisad 3 ja 5 tõendavad, et töötukassa selgitas mitu korda, kuidas on võimalik isikuid vahetada.
8.7.Raamlepingu ülesütlemisega ei ole kaebajale kahju tekitatud. Raamlepingu ülesütlemise tingis kaebaja poolt valeandmete esitamine, mistõttu on kahju tekitamise väited põhjendamatud. Ka ei saanud kaebajale ilma tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 76.4/17/0006 punktis 2.5 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseta tekkida mingeid olulisi kulutusi, sest tööharjutuse toimumise täpne aeg oli töötukassa poolt määramata.
8.7.1.Seonduvalt kaebaja märgitud kuluga ruumide rendi osas Narvas Puškini 33 (rent koos kommunaalkuludega on umbes 700 eurot kuus) jääb arusaamatuks, miks oli kaebajal vaja rentida tööharjutuse neljale grupile 20 ruumi kogusuurusega 307,9 m2 (üürilepingu punkt 2.1), tööharjutuse grupp viibib tööharjutuse ajal ühes ruumis. Seega on küsitav üüriarve sidumine tööharjutuse läbiviimiseks minevate kulutustega. Kaebajal oli pärast vastustaja poolt raamlepingu ülesütlemist üürilepingu punkti 6.4 kohaselt õigus leping erakorraliselt põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest 1 kuu ette. Seega ei saa kaebaja poolt õiguste mittekasutamisest tekkivaid kulusid vastustaja süüks pidada.
6(16)
3-17-665
8.7.2.Transpordivahendi rentimise, hoolduse/korrashoiu ja kasutamisega kaasnevad kulud ei saa olla seotud tööharjutuse võimaliku toimumisega. Kaebaja ei ole märkinud, mil viisil seonduvad sõiduki üürilepingu, remondiarved ja kütuse tankimise arved tööharjutusega. Kaebaja ei ole seda kuidagi ka põhjendanud, seega tuleb need kulud jätta tähelepanuta.
8.7.3.Töötaja-koordinaatorile töötasu maksmisega kaasnevate kulude sidumine tööharjutuse korraldamisega on meelevaldne ning tõendamata. Kaebaja pole esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et L. G. on seotud tööharjutuse korraldamisega. Kuna eelmainitud kokkuleppeid tööharjutuse toimumise täpse aja osas pole kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud, siis puudus ka sisuline vajadus täiendava isiku palkamiseks.
8.7.4.Õppeklasside tehnikale (34 kasutatud arvutit, 4 kasutatud projekti ja printeri omandamine) väidetavate kulutuste tegemine oli kaebaja riisiko, sest tööharjutuse tellimise halduslepingu punktis 2.5 märgitud kokkulepete sõlmimiseta oli kaebajal ebamõistlik teha kulutusi, teadmata, kas tööharjutuse toimumises üldse kokku lepitakse. Kaebaja poolt esitatud dokumendid, millega kaebaja soovib tõendada õppeklassidesse tehnika ostmist, on allkirjastatud 20.01.2017 ehk oluliselt varem kui kaebajal saanuks tekkida veendumus, et tema poolt pakutav uus tööharjutust läbiviiv personal vastab hankedokumentides toodud nõuetele ning uued tööharjutuse juhendajad on vastustaja poolt aktsepteeritud (kaebaja esitas korrektse taotluse isikute vahetamiseks alles 31.01.2017).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastustaja esitas 20.02.2017 kaebajale avalduse poolte vahel 17.09.2015 sõlmitud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 ülesütlemiseks HMS § 102 lg 1, VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4, § 196 lg 2 ning raamlepingu punktide 6.3 ja 6.4 alusel alates 20.02.2017 põhjusel, et kaebaja on teadlikult esitanud tööharjutuse vastutava juhendaja J. Š. kvalifitseerimiseks valeandmeid (tl 6-7). Kaebaja on vaidlustanud ülesütlemisavalduse tühistamisnõudega ning taotleb vastustaja kohustamist raamlepingut täitma ning raamlepingu õigusvastase ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks ka haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses. Haldusakti on võimalik halduskohtumenetluses vaidlustada tühistamisnõudega (HKMS § 5 lg 1 p 1; § 37 lg 2 p 1). Kohus peab ka praegusel juhul esitatud tühistamisnõuet kohaseks õiguskaitsevahendiks ning vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et nõustub ülesütlemisavalduse käsitamisega haldusaktina (10:08:22). Ka varasema kohtupraktika kohaselt võib halduslepingu ülesütlemist sisaldavat korraldust pidada haldusaktiks (Riigikohtu 26.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-9-10, p 12). Asjaolu, et avaldus ei pruugi vastata kõikidele haldusakti vorminõuetele (nt vaidlustamisviide), ei muuda olematuks tema käsitamist haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 ja HKMS § 6 lg 1 tähenduses. Halduslepingu ühepoolse ülesütlemise avaldus on haldusorgani tahteväljendus õigussuhte lõpetamiseks ning vaidlustatud ülesütlemisavaldusest (tl 6-7) ei nähtu, et lepingu lõpetamiseks tehtaks veel mingeid toiminguid või antaks haldusakte, vaid selles on märgitud vastustaja tahe leping üles öelda alates 20.02.2017.
11.Halduslepingutele kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi (HMS § 105 lg 1). HMS § 102 lg 1 kohaselt halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras,
7(16)
3-17-665 arvestades samas paragrahvis kehtestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib haldusorgan halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral HMS § 102 lg-s 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama.
12.Ülesütlemisavalduse õigusliku alusena märgitud VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 196 lg-s 2 on sätestatud, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.
13.Vastustaja on ülesütlemisavalduses tuginenud kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud raamlepingu p-dele 6.3 ja 6.4. Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt võib juriidilise isikuga haldusülesande täitmiseks sõlmitud lepingu ühepoolselt lõpetada ka halduslepingus sätestatud alusel. Ka VÕS § 13 lg-st 1 tuleneb lepingu lõpetamise võimalus lepingus ette nähtud alusel. Raamlepingu p 6.3 kohaselt on tellijal õigus raamleping ühe täitja suhtes ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui täitja on oluliselt rikkunud raamlepingut või hankelepingut (sh, kui tellija on täitjaga sõlmitud hankelepingu üles öelnud) või kui täitja ei esita tellija antud tähtpäevaks punktide 3.4 või 3.5 kohast uut hinnapakkumist fikseeritud päevahinna kohta. Punkti 6.4. kohaselt loetakse raamlepingu oluliseks rikkumiseks muuhulgas valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt hanke, minikonkursi või hankelepingu täitmise käigus või hankelepingu sõlmimise eelduste kohta (punkt 6.4.6). Seega on vastustaja etteteatamistähtaega (30 päeva vastavalt raamlepingu p-le 6.2) järgimata raamlepingu üles öelnud, tuginedes alusele, mille kohaselt on kaebaja oluliselt rikkunud raamlepingut valeandmete või valeinfo esitamise tõttu. Väidetavad valeandmed on esitatud asjaolu kohta, mis on hankelepingu (halduslepingu ) sõlmimise eelduseks – tegevusjuhendajale esitatud nõuete täidetuse kohta. Pooled on sellise aluse kohaldamises kokku leppinud, samuti selles, et valeandmete või -info esitamist saab pidada raamlepingu oluliseks rikkumiseks. Halduslepingu sõlmimisel nõustuvad mõlemad pooled lepingus kindlaksmääratud tingimustega (Riigikohtu 23.04.2007 otsus asjas nr 3-3-1-13-07, p 7) ning konsensuse nõue laieneb sellest seisukohast tulenevalt ka lepingu lõpetamise tingimustele. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mille puhul lasub vastustajal rikkumise olulisuse sisustamisel põhjendamiskohustus. Valeandmete selgumisel lepingu ülesütlemine ei ole olemuselt karistuslik, vaid seeläbi hoiab vastustaja ära olukorra, kus raamlepingu täitmist jätkataks juhendajatega, kes kehtestatud kriteeriume ei täida. Vastustajal oli kaalumisruum otsustamaks, kas ta peab rikkumist sedavõrd oluliseks, et see välistab raamlepingu täitmise jätkamise ning HMS § 56 lg 3 kohustab kirjalikes põhjendustes märkima kaalutlusi, millest haldusorgan on lähtunud.
14.Vaidlus on selles, kas ülesütlemist tingiv rikkumine on üldse toimunud ning kas see on veenvalt tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et pole valeandmeid esitanud teadlikult ning tal polnud ei kohustust ega võimalust J. Š. enda poolt esitatud andmeid tema töökogemuse kohta kontrollida. Samuti leiab kaebaja, et talle teadaolevalt ei ole ka J. Š. valeandmeid esitanud.
15.Hanke nr 7-2/15/070 hankedokumentide (tl 90-103) ja 18.01.2017 sõlmitud tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/006 lisa 3 (tl 49) p 5.6. kohaselt peab kõikidel tööharjutuse vastutavatel juhendajatel igas osas olema: 1) kõrgharidus sotsiaaltöö, psühholoogia või andragoogika alal ja perioodil 2010 kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani vähemalt aastane töökogemus sotsiaaltöö valdkonnas või 2) andragoogi- või täiskasvanute koolitaja kutse ja 8(16)
3-17-665 perioodil 2010 kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani vähemalt kaheaastane töökogemus sotsiaaltöö valdkonnas või 3) muu kõrgharidus ja perioodil 2010 kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani vähemalt kolmeaastane töökogemus sotsiaaltöö valdkonnas. Pakkuja esitab koopia kõrgharidust tõendavast dokumendist ning tööharjutuse vastutava juhendaja töökogemuse vormikohased andmed (hankedokumentide lisa 4). Punkti 5.7. kohaselt peab tööharjutuse vastutaval juhendajal olema alates 2010 kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani tööotsingualase nõustamise või tööotsingualase koolitamise kogemus grupinõustamise või grupikoolitamise vormis (vähemalt kolme erineva grupinõustamise või grupikoolituse läbiviimine). Pakkuja esitab vormikohased andmed (hankedokumentide lisa 5).
J. Š.l on humanitaarteaduse bakalaureuse kraad (täidetud vene filoloogia bakalaureuseõppe õppekava, tl 118), mistõttu tuli tema puhul tõendada veel vähemalt kolmeaastast töökogemust sotsiaaltöö valdkonnas (p 5.6 alapunkt 3)). Vastustaja on hanke nr 7-2/15/070 hankedokumentides (vt tl 49) ka lahti seletanud, mida sotsiaaltöö alase töökogemuse all silmas peetakse.
16.J. Š. poolt 20.02.2017 allkirjastatud dokumendis (tl 50-51) on märgitud töökogemuse kohta järgmist.
16.1.Hankedokumentide punktis 5.6 nõutud töökogemuse kohta: 1) KARU Klubi MTÜ perioodidel 01.02.2012-30.09.2013 ja 01.10.2013-31.07.2014 sotsiaaltöötaja abina, noorsootöötajana. Töö projektis projektides „Jää ja Tule laul“ ning „KARU klubi roolimängud kui sotsiaalne ettevõtlus Ida-Virumaal“, 2) perioodil 01.06.2015-30.11.2015 Rõuge noortekeskuses noorsootöötajana. Töö projektis „Puhas ja turvaline keskkond“,
sotsiaaltöötaja
abina,
3) perioodil 01.02.2016-31.07.2016 Mustamäe Avatud Noortekeskuses sotsiaaltöötaja abina, noorsootöötajana. Töö projektis „Koos on sallivam“. Lisatud on tööülesannete lühikirjeldused.
16.2.Hankedokumentide punktis 5.7 nõutud töökogemuse kohta, st grupinõustamise või koolitamise teemade ja sisu kohta on J. Š. märkinud KARU Klubi MTÜ-s töötamise perioodil 15.02.2012-30.03.2012, kus teemadeks ja sisuks oli tööotsing ja välismaal pakkuvate veebiportaalide analüüs, CV-de koostamine, tööle kandideerimine, inimese aktiivne motiveerimine tööle saamiseks, töö otsimist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine, ning perioodil 01.10.2013-31.01.2014, kus treening oli suunatud oma ettevõtte (FIE, MTÜ, OÜ) loomisele, samuti tööotsing ja välismaal pakkuvate veebiportaalide analüüs, CV-de koostamine, inimese aktiivne motiveerimine tööle saamiseks, töö otsimist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine. Sama töö sisu ja teema on J. Š. märkinud ka perioodi 15.06.201521.07.2015 kohta, nimetades tellijana Rõuge valla (Rõuge noortekeskuse).
17.Vastustaja on pidanud J. Š. töökogemus kohta märgitut ebaõigeks järgmistel põhjustel. Vastustaja päringutele saabunud vastuste (Mustamäe Avatud Noortekeskuse vastus, tl 52) kohaselt on Rõuge Noortekeskusele ja Mustamäe Avatud Noortekeskusele J. Š. nimeline isik tundmatu ega pole kunagi neis asutustes töötanud. Ka ei saanud vastustaja kinnitust kaebaja esitatud selgituste järgselt Vaivara vallast (Vaivara valla Avatud Noortekeskuse vastus vastustaja päringule tl 55).
17.1.Kaebaja on selgitanud, et J. Š. oli perioodidel 01.02.2012 – 30.09.2013 ja 01.10.2013 – 31.07.2014 kaasatud MTÜ Karu Klubi poolt läbiviidavatesse projektidesse. Perioodil 01.06.2015 – 30.11.2015 tegutses J. Š. sotsiaaltöötaja abi ja noorsootöötajana projekti „Puhas ja turvaline keskkond“ raames, kusjuures projekti tellijaks ja juhtivpartneriks oli Rõuge Noortekeskus, projektitööde vahetuks läbiviijaks
9(16)
3-17-665 Vaivara valla Avatud Noortekeskus. Perioodil 01.02.2016 – 31.07.2016 tegutses J. Š. sotsiaaltöötaja abi ja noorsootöötajana projekti „Koos on sallivam“ raames, kusjuures projekti tellijaks ja juhtivpartneriks oli Mustamäe Avatud Noortekeskus, projektitööde vahetuks läbiviijaks jällegi Vaivara valla Avatud Noortekeskus. Seega olid kaebaja seletuste kohaselt J. Š. poolt kaebuse esitajale oma töökogemuse kohta teatatud andmed esitatud vastavalt projektide tellijate ja juhtivpartnerite juriidilise isiku nimetustele, kusjuures kahe viimase nimetatud projektitöö vahetuks läbiviijaks oli Vaivara valla Avatud Noortekeskus.
17.2.Vaivara valla Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja A. V. 06.03.2017 e-kirja teel edastatud vastuses töötukassale (tl 55 ) on märgitud, et projektide „Puhas ja turvaline keskkond“ ja „Koos on sallivam“ elluviija oli Vaivara valla Avatud Noortekeskus, J. Š. oli kaasatud vabatahtlikuna ning selle kohta ei ole mingit dokumenti. A. V. on ka 20.02.2017 e-kirja teel saatnud nii kaebajale kui ka töötukassale selgituse, et J. Š. on osalenud nendes projektides ja saanud nõustava töökogemuse (tl 127 pöördel). Ka nähtub, et sama isik (A. V.) on KARU Klubi MTÜ projektijuhina kirja allkirjastades vastanud töötukassale 07.02.2017 (tl 132), et J. Š. on osalenud vabatahtlikuna MTÜ tegevuses, tema tööülesanded olid seotud noorteürituste korraldamisega, töökeskkonna ettevalmistamisega, noorte nõustamisega. Lisaks on A. V. vastanud ka kohtunõudele, kus on kinnitanud J. Š. poolt vaidlusalustes projektides vabatahtlikuna osalemist ning seda, et vabatahtlikuga mingeid lepinguid ei sõlmitud (tl 137). Lisaks on esitatud tema osalusega projektide nimekiri (tl 138) .
17.3.Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et on suhelnud J. Š.g, kelle sõnul ei saaks ta ka kohtuistungil tunnistajana kinnitada muud kui oma tegevust pakkumuse lisas märgitud projektides vabatahtlikuna.
18.Eelnevast ilmneb, et vastustaja on pakkumuse lisas märgitud andmeid J. Š. töökogemuse kohta pidanud põhjendatult ebaõigeteks (valeandmeteks).
18.1.Esmalt on selgunud, et J. Š.l puudus seos töökogemust kajastavas dokumendis näidatud asutustega (Rõuge Noortekeskus; Mustamäe Avatud Noortekeskus). Teiseks ilmnes, et tegemist ei olnud tavapärase töösuhtega nimetatud projektide juures, vaid vabatahtlikuna tegutsemisega. Seega ei saa usutavaks pidada märgitud töötamist sotsiaaltöötaja abina ja/või noorsootöötajana. Töökogemust kajastavas dokumendis ei ole märgitud, et kogemus on saadud vabatahtlikuna, vaid on püütud jätta mulje, et toimus töötamine konkreetsetel ametikohtadel. Vastustaja esindaja möönis kohtuistungil (10:56:07), et iseenesest on tegevus vabatahtlikuna asjakohases valdkonnas kogemusena aktsepteeritav, kui õnnestub sellist kogemust tõendada. Ka väited J. Š. tegevuse kohta vabatahtlikuna on jäänud paljasõnaliseks. Vaivara valla Avatud Noortekeskus ja KARU Klubi MTÜ on esitanud lühikesed kinnitused vabatahtlikuna kõnealustes projektides osalemise kohta, kuid nende väitel pole selle kohta ühtki dokumenti.
18.2.Samas on vastustaja 12.05.2017 menetlusdokumendis (tl 139-141) põhjendatult välja toonud J. Š. töökogemuse andmeid puudutava vastuolu. Nimelt MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon 08.05.2017 selgituse kohaselt osales Jelizaveta Š. töökogemusena märgitud projektides („Puhas ja turvaline keskkond“, „Koos on sallivam“) vabatahtlikuna hoopis MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon kaudu, mitte aga koostöös Vaivara Valla Avatud Noortekeskusega. Kuigi lähestikku tegutsevate mittetulundusühingute koostöö ja tegevuse läbipõimumine (samade inimeste tegevus mitme projektiga ning erinevates MTÜ-des on usutav, ei ole praegusel juhul usaldusväärselt tõendatud J. Š. tegevus
10(16)
3-17-665 vabatahtlikuna kummaski neist, eelkõige selle ulatus. Samuti pole MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon vastuses trahvihoiatust sisaldanud kohtunõudele näidatud konkreetseid perioode (kuupäevi) millal J. Š. seal väidetavalt vabatahtlikuna projektides osales ega esitanud mingeid usaldusväärseid dokumente vabatahtlikuna tegutsemise kohta. Vastusele on vaid lisatud loetelu MTÜ projektidest, mitte aga andmeid konkreetselt J. Š. tegevuse aja kohta neis projektides.
18.3.Seega on J. Š. töökogemuse kohta esitatud andmete ebaõigsus ilmnenud juba töötukassale raamlepingu ülesütlemise otsustamise ajaks ning kohtumenetluses ei ole ei kaebaja esitatud ega kohtu poolt kogutud teabega valeandmete esitamist ümber lükatud. Segadusttekitav on teave, et Rõuge Noortekeskuse ja Mustamäe Avatud Noortekeskuse tegevustes osales J. Š. hoopis Vaivara valla Avatud Noortekeskuse poolt läbi viidud projektides vabatahtlikuna, samuti on segadus Vaivara valla Avatud Noortekeskuse ja MTÜ KARU Klubi projektides osalemise ümber (tl 137-138). Kuigi on mõistetav, et vabatahtliku tegevuse puhul pole võimalik tõendina esitada lepinguid, ametijuhendeid vms tõendeid, mis on iseloomulikud töölepingulisele töötamisele, oleks ka MTÜ-de korrektse asjaajamise puhul eeldatav, et vabatahtlikku tegevust ja vabatahtlikena tegutsenud isikuid on mingiteski dokumentides nimetatud. Näiteks rahastamisega seotud aruandluses. Ühtki sellist dokumenti, mis J. Š. kogemust veenvalt kinnitaks ja vastustaja järeldused valeandmete esitamisest kummutada võiks, ilmnenud ei ole. Millegagi pole ka veenvalt tõendatud, et J. Š. kogemus oli sotsiaaltöötaja abi või noorsootöötaja oma, nagu tema poolt kirjalikult märgitud.
18.4.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja järeldus valeandmete esitamisest on põhjendatud ning seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et J. Š. enda poolt allkirjastatud andmed olid tegelikkusele vastavad. Maksu- ja Tolliamet on vastuseks kohtu järelepärimisele teatanud, et seisuga 22.05.2017 ei ole töötamise registris registreeritud kandeid J. Š. (isikukood xxxxxxxxxx) kohta ajavahemikul 01.07.2014 – 31.07.2016 (tl 151).
19.Vastustaja viitab põhjendatult 12.05.2017 menetlusdokumendis (tl 139-141) ka kohtumenetluses ilmnenud vastuolule seoses projektiga „Jää ja tule laul“. Nimelt on J. Š. kogemusena selle projekti juures märgitud tegevus ajavahemikus 01.02.201230.09.2013, kuid MTÜ majandusaasta aruannete tegevusaruannete järgi lõppes töö projektiga 12.10.2012. Eeldades majandusaasta aruannetes esitatud teabe õigsust, on alust järelduseks, et J. Š. tegevus selles projektis on peaaegu aasta võrra lühem tema poolt töökogemusena märgitust ning sellisel juhul ei ole ka formaalses mõttes täidetud vähemalt kolme aasta pikkuse töökogemuse nõue.
20.Kaebaja on menetlusdokumentides ja kohtuistungil rõhutanud, et hankedokumentides on kehtestatud dokumendid, mille esitamine on kohustuslik, ning leiab, et tal polnud kohustust küsida dokumente, mida hankedokumentide kohaselt ei nõuta. Kaebaja arvates ei ole kehtestatud nõuet, et pakkuja peaks kontrollima tegevusjuhendajana pakkumuses märgitava isiku esitatud andmeid või nõudma dokumente, mida hankedokumentides kohustuslikuks ei peeta. Vastustaja on seisukohal, et pakkujana lasus kaebajal ka kohustus veenduda vormikohaselt esitatud teabe õigsuses.
20.1.Kaebajal on põhimõtteliselt õigus selles, et vastustaja on HD punktis 5.6. tööharjutuse vastutavatele juhendajatele kehtestatud nõuetes määratlenud dokumendid, mille esitamine on nõutav (koopia kõrgharidust tõendavast dokumendist, välisriigi diplomile SA Archimedes Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnang; koopia eesti keele keeletaset tõendavast dokumendist isikute puhul, kelle emakeel pole eesti keel). 11(16)
3-17-665 Kutsetunnistuse number tuleb märkida HD lisa 2 p-s 2.1. ja hankija kontrollib seda ise andmebaasist. Andmed tööharjutuse juhendajate kogemuse ning eesti keele emakeelena ning vene keele emakeelena või vähemalt B2 tasemel valdamise kohta tuli esitada vormikohased andmed (HD p-d 5.6-5.9). Seega ei pidanud kaebaja pakkujana tõepoolest esitama mingeid täiendavaid tõendeid juhendajana märgitud isiku tööalase kogemuse kohta ning pakkumuse esitamisel piisas vormikohaste andmete esitamisest (pakkumuse vorm lisad 4 ja 5, tl 98p-99).
20.2.Eelnevast ei saa aga kohtu arvates järeldada, et pakkujal puuduks igasugune kohustus kontrollida, kas isikute, kelle andmed ta pakkumuses esitas, omakäeliselt esitatud teave vastab tegelikkusele ning et pakkuja ei peaks vastutama andmete hilisema ebaõigeks osutumise korral. Kohus nõustub vastustajaga, et pakkuja kohustus on tagada õiget teavet sisaldav pakkumus.
20.3.Samuti ei saa teha järeldust nagu ei võiks vastustaja omal algatusel andmete tegelikkusele vastavust kontrollida. Vastustaja on selgitanud, et nad ei teosta kontrolli nende pakkumustes nimetatud isikute üle, kelle vastavuse kohta on olemas varasem teave ning kontrollitakse vaid nö uute inimeste tausta, kelle kohta pole varem andmeid esitatud (kohtuistungil 10:51:00). Vastustaja selgitas, et neile varasemast tundmatu isiku esitamisel pakkumuses pöördutakse näiteks andmetes nimetatud tööandjate või kooli poole. Sel põhjusel kontrollis vastustaja ka J. Š. andmeid. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebaja kogenud hangetel osaleja ja varem juba nimetatud juhendajate puhul ei ole kontrollivajadust tekkinud.
20.4.Raamlepingu p-s 6.4.6. sätestatud alus on mõeldudki juhtudeks, kui andmete ebaõigsus ilmneb hanke, minikonkursi või hankelepingu täitmise käigus, sh kui selguvad ebaõiged andmed hankelepingu sõlmimise eelduste kohta. Vastustajal, kes otsustab sellise hanke raames piiratud avaliku ressursi jaotamise, on õigus asjaolusid kontrollida ja välja selgitada nõuetele vastavus.
21.Kuigi pooled on kokku leppinud selles, et valeandmete või –info esitamine on ülesütlemist õigustavaks oluliseks rikkumiseks, ei saa kohtu arvates selleks pidada siiski mistahes ebaolulist valeteavet. Vastustajal on otsustusruum rikkumise olulisuse hindamisel ning kohus saab selle kontrollimisel sekkuda piiratud ulatuses, so selleks, et hinnata kaalumise õiguspärasust, kuid mitte asuda haldusorgani asemel olulisust ise hindama ega ülesütlemise eelduste täitmist sisustama.
22.Vastustaja on vaidlustatud ülesütlemisavalduses J. Š. töökogemust puudutavate andmete kontrollimise tulemusena leidnud, et MTÜ Otsuseotsija on teadlikult esitanud tööharjutuse vastutava juhendaja kvalifitseerimiseks valeandmeid. Samas on esitatud põhjendus: „Töötukassa on seisukohal, et ülaltoodud rikkumine on nii oluline, et raamlepingu jätkamine ei ole enam võimalik, sest Mittetulundusühing Otsuseotsija on oma tegevusega kaotanud töötukassa silmis usaldusväärsuse. Mittetulundusühing Otsuseotsija lepinguliste kohustuste rikkumine ning käitumine annab töötukassale mõistliku põhjuse eeldada, et tööharjutuse grupi juhendamine toimuks kvalifitseerimistingimustele mittevastava juhendaja poolt.“ Kuigi kohtuasja dokumentidest nähtub, et kaebaja on soovinud vahetada kolme tegevusjuhendajat (kaebaja suhtlus vastustajaga, e-kirjad tl 104-106, 114-115), on vaidlustatud ülesütlemise tinginud siiski J. Š. kogemust puudutavate andmetega seonduv.
23.Vaidlustatud avalduses on etteheide kaebajale teadliku valeandmete esitamise kohta. Kaebaja rõhutab, et kui ka esitatud andmed on osutunud valeandmeteks, pole ta esitanud valeandmeid teadlikult. Vastustaja on tõepoolest ülesütlemisavalduses leidnud, et tegemist oli teadlikult valeandmete esitamisega. Raamlepingu p-s 6.4.6 ei ole pooled kokku leppinud
12(16)
3-17-665 teadlikkuse nõudes ning selle sätte kohaldamine ei eelda lepingupoole süülise käitumise tõendamist, vaid on olulise rikkumisena määratlenud üksnes valeandmete või valeinfo esitamise täitja poolt hanke, minikonkursi või hankelepingu täitmise käigus või hankelepingu sõlmimise eelduste kohta. Seega ei tulene raamlepingust nõuet, et valeandmete esitamine pidi olema teadlik ja vastustaja esindaja seisukohtadest kohtuistungil (11:02:10) saab järeldada, et sõna “teadlikult“ kasutamine ülesütlemisavalduse tekstis pole olnud taotluslik. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ kohaselt tähendab „teadlik“ millestki teadev, informatsiooni omav, aga ka tahtlik, sihikindel, eesmärgikindel. Samas on sõna „tahtlik“ selgitatud kui kavatsuslik, meelega tehtud, sihilik.
Kohus mõistab vastustaja selgitustest, et vastustaja ei ole silmas pidanud teadlikkust kui tahtlust süü vormi mõttes. Seega pole teadlikkus praegusel ülesütlemise õigusliku aluse koosseisuline element, vaid osa vastustaja kaalutlusest, milles ta põhjendab, miks valeandmete esitamise tõttu pole raamlepingu jätkamine kaebajaga võimalik. Küll aga saab sõnale “teadlikult“ omistada tähenduse vastustaja kaalutluste õiguspärasuse hindamisel.
24.Kohtu hinnangul on vastustaja avalduses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta peab rikkumist oluliseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on tuginenud asjaolusid põhjalikult välja selgitamata vaid ühelauselisele põhjendusele („Karu Klubi MTÜ käest ei õnnestunud tellijal vastust saada, kuid Rõuge Noortekeskuse ning Mustamäe Avatud Noortekeskuse vastustest ilmnes, et J. Š. ei ole kummaski nimetatud asutuses töötanud ning kumbki asutus ei olnud sellenimelisest inimesest kuulnud.“). Kohtu hinnangul on vastustaja avalduses piisava veenvusega selgitanud, miks ta peab rikkumist oluliseks. Seejuures on vastustaja välja toonud, et valeandmete selgumise tõttu on tal mõistlik alus eeldada, et raamlepingu alusel osutatavat teenust ei osutataks nõuetekohaselt (tööharjutuse gruppi ei hakkaks juhendama hanketngimustes sätestatud nõuetele vastav juhendaja).
25.Vastustaja e-kirja (tl 114) kohaselt tuli tööharjutuse juhendajate taotlus esitada hiljemalt 01.02.2017 tööpäeval. Lisaks nähtub, et enda töökogemust puudutava dokumendi on J. Š. allkirjastanud 31.01.2017 (tl 124). Kuigi soov vahetada juhendajatest lisaks varasemale välja ka M. P. ja nimetada tema asemel J. Š. on väljendatud alles 31.01.2017 e-kirjas vastustajale (tl 114p-115), oli kaebaja jaoks siiski ka kolmanda juhendaja vahetamise vajadus ilmnenud juba varem. Kaebaja seadusliku esindaja seletuse kohaselt kohtuistungil toimus personaliotsing CVonline vahendusel ja värbamisprotsess kestis umbes kaks nädalat. Seega jäi aega kandidaadi enda poolt esitatud andmete täpsustamiseks. On mõneti mõistetav, et tööle kandideerija, kellel puudub märkimisväärne töökogemus (Maksu- ja Tolliameti vastus kohtu järelepärimisele (tl 151jj), et seisuga 22.05.2017 ei ole ajavahemikul 01.07.2014 – 31.07.2016 töötamise registris registreeritud kandeid J. Š. kohta) ning ta on alles 2106. a lõpetanud ülikooliõpingud (tl 118p), püüab olemasolevat kogemust esitatavates dokumentides näidata võimalikult positiivses valguses või omab ekslikku arusaama varasema töökogemuse osas. Kaebajal on õigus selles, et otsesõnu puudus tal hankedokumentidest või muudest õigusaktidest tulenev kohustus juhendajaks kandideerinud isikute andmeid töökogemuse kohta kontrollida. Samas nõustub kohus vastustajaga, et pakkumuse esitajal lasub kohustus esitada pakkumuse koosseisus õiget teavet. Pakkumuse koosseisus juhendajate kohta andmeid (sh nende varasema töökogemuse kohta) esitades ei saa pakkuja täita üksnes formaalselt pakkumuse lisaks olevaid blankette, vaid pakkumust esitades näitab pakkuja valmisolekut raamlepingu alusel sõlmitavat hankelepingut (halduslepingut) ka tegelikkuses nõuetekohaselt täita. Hankedokumentide sõnastust „esitab vormikohased andmed“ ei saa mõista selliselt, et pakkuja kohustuseks on üksnes etteantud vorminõude järgimine.
13(16)
3-17-665
26.Vastustaja on asunud andmeid kontrollima ja täpsustama pakkumuse koosseisus esitatud dokumendis nimetatud tööandjatele päringuid tehes. Saamata J. Š. töökogemuse kohta väidetavatelt tööandjatelt kinnitust, pöördus töötukassa kaebaja enda poole ning on andnud võimaluse täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks (e-kirjad tl 125-127). Kohtu hinnangul olnuks kaebajal võimalus ka taotleda teise sobiva juhendaja esitamist M. P. asemel, kui ilmnes, et töötukassa ei aktsepteeri J. Š. kogemuse kohta esitatud andmeid. Kaebaja on viidatud kirjavahetuses asunud seisukohale, et tal puudub õiguslik võimalus andmete täpsustamiseks ja nõudnud teavet, milliseid dokumente vastustaja täpsemalt ootab. Vastustaja on 13.03.2107 ekirjas (tl 126) selgitanud, et ei saa täpselt ette kirjutada, millised dokumendid võiksid J. Š. töökogemust tõendada, kuid on kaebajale korduvalt teatanud, et J. Š. töökogemuse andmed vajavad täiendavat tõendamist.
J. Š. oli eelduslikult isikuks, kes oli huvitatud töölepingu sõlmimisest kaebajaga. Töölepingu seaduse § 11 lg 1 kohaselt ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades (sh töökuulutuses või töövestlusel), nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Kohtu hinnangul olnuks kaebajal õigustatud huvi, et küsida kahtluse korral potentsiaalse juhendajana tööle asuva isiku varasema töökogemuse kinnituseks tõendeid temalt endalt, mitte esitatut kergekäeliselt usaldada. Nii kaebaja enda kui ka vastustaja seletustest on ilmnenud, et kaebaja on kogenud pakkuja ja varasemalt hangetes osalenud ning pidanuks mõistma oma kohustust hoolikalt suhtuda pakkumuses esitatud andmete õigsusesse.
27.Vastustaja põhjendused halduslepingu ülesütlemiseks (vt eelpool otsuse p 22) on kooskõlas ka ülesütlemisavalduse viidatud VÕS § 116 lg 2 punktidega 2 ja 4 (rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi).
28.Vastustaja on andnud kaebajale võimaluse etteheidetele vastata ja väidet ebaõigete andmete kohta ümber lükata ning andmete õigsust tõendada. Sellega on täidetud ka ärakuulamiskohustus HMS § 40 lg 2 tähenduses. Vastustaja on kaebajat ka hoiatanud ka võimalusest, et tööharjutuste juhendajate kohta kohaste dokumentide esitamata jätmisel kohaldab halduslepingu (mitte küll raamlepingu) ülesütlemist või leppetrahvi.
29.Vastustaja leidis vastuseks kaebaja seisukohale, et halduslepingu võinuks üles öelda ka osaliselt (väidetavate valeandmetega hõlmatud ulatuses), et tegemist on raamlepinguga, mis on sõlmitud kogu osa peale (tööharjutus Narva linnas) ning seda ei saa üles öelda osaliselt, sh üksnes ühe pakkumuses näidatud isiku andmete valeks osutumisel (kohtuistungil 10:57:51). Kohus nõustub vastustaja sellise lähenemisega – küsimus ei ole niivõrd selles, kas valeandmed esitati ühe või mitme isiku kohta, vaid vastustaja on põhjendanud lepingu ülesütlemist usalduse kaotusega ning veendumusega, et edasine lepingu täitmine poleks võimalik. Kuigi vaidlustatud ülesütlemisavaldust tegema ajendas vastutajat valeandmete esitamine J. Š. osas, iseloomustab kaebaja käitumist ka vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud seletus, et veel kahe kaebaja poolt välja toodud isiku puhul ilmnes, et nemadki ei saaks tegelikult juhendajatena tegutsema asuda, kuna olid selleks ajaks juba asunud töötukassas tööle. Vastustaja on teinud ettepaneku ka nende isikute asendamiseks (tl 114). Selline kaebaja suhtumine viitab kui mitte vastustaja väidetud püüdlustele esitada meelega isikuid, kelle puhul vastustajal kahtlusi ei tekiks, siis vähemalt hooletut suhtumist ettevõtjana oma kohustustesse pakkumuse esitamisel (jättes kontrollimata, kas juhendajatena nimetatud isikud ka tegelikult saaksid tööülesandeid täitma hakata). 14(16)
3-17-665
30.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja poolt raamlepingu ülesütlemine ei olnud õigusvastane ja puuduvad alused tühistamisnõude rahuldamiseks.
31.Kaebaja, olles arvamusel, et lepingu ülesütlemine oli õigusvastane, taotleb ka vastustaja kohustamist raamlepingu edasiseks täitmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandjal on kehtival õigusel põhinev kohustus, mida ta õigusvastaselt ei täida (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Eelnevalt on ilmnenud, et raamlepingu ülesütlemine oli õiguspärane ja puudub alus tühistamisnõude rahuldamiseks. Seega puudub ka vastustaja kohustus raamlepingut edasi täita ning ka kaebaja kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata.
32.Kaebaja taotleb ka kahju hüvitamist, mis väidetavalt on tekitatud vastustaja poolt raamlepingu ülesütlemisega.
32.1.Vastustaja on lepingu ülesütlemisel tuginenud HMS § 102 lg-le 1 („Halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud erisusi“) ning asjakohastele VÕS-i normidele. Seega ei ole ülesütlemise aluseks olnud vajadus vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, milleks haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada ning mille puhul peab haldusorgan haldusorgan hüvitama lepingu teisele poolele sellise halduslepingu muutmise või lõpetamisega tekitatud varalise kahju (HMS § 102 lg 2 ja 3).
32.2.Olukorras, kus lepingu ülesütlemise aluseks oli HMS § 102 lg 1 ning vastustaja tugines poolte endi vahel kokku lepitud alusele, tuleb kahju hüvitamise nõude lahendamisel kohtu hinnangul lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) regulatsioonist. Ka õiguskirjandusest järeldub, et HMS § 102 lg 3 ls-s 2 („Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral peab haldusorgan hüvitama lepingu teisele poolele sellega tekitatud varalise kahju.“) on sätestatud eriregulatsioon kahju hüvitamiseks just juhuks, kui haldusorgan kohaldab HMS § 102 lg-t 2. Nii on erialakirjanduses leitud, et ülekaaluka huvi raske kahjustamise ohu lisamise vajalikkus lepingu lõpetamise alusena võib kaudselt viidata lepingupoolte ebavõrdsusele ning haldusorgani võimalusele omal äranägemisel lepingut muuta või kehtetuks tunnistada. Haldusorgani põhjendamiskohustus ning teisele poolele tekitatud kahju hüvitamise kohustus on viidatud allika autori arvates olnud võimalikku ebavõrdsuse ohtu tasakaalustavad meetmed1.
32.3.RVastS § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise esmaseks eelduseks vastustaja tegevuse õigusvastasus. Kuna praeguses asjas ei ole vastustaja tegevuse õigusvastasus selgunud, ei ole riigivastutuse kohaldamise eeldused täidetud ning ka kahju hüvitamise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.
33.Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
34.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei
A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu 2004, lk 445-446.
15(16)
3-17-665 ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud nende olemasolul tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe ,
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.