lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1136/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1136/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
781
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-1136

Haldusasi

Aleksei Kirienko kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses Tallinna Vangla inimväärikust alandavates tingimustes viibimisega perioodil 5. jaanuar 2015 kuni 9. mai 2016.

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Kirienko apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu

30.jaanuari 2018. a otsuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Aleksei Kirienko Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Aleksei Kirienko apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2018. a otsusele läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksei Kirienko esitas 24. mail 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks perioodil 5. jaanuar 2015 kuni 9. mai 2016 tema ebainimliku ja alandava kohtlemise eest. Kaebuses taotles A. Kirienko riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kaebuse esitamisel püsiva maksejõuetuse tõttu. Tallinna Halduskohus andis 26. mai 2017. a määrusega A. Kirienko kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus vabastas 25. juuli 2017. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja võttis kaebuse menetlusse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 30. jaanuari 2018. a otsusega kaebuse läbi vaatamata privaatsuse puudumise, spordiga tegelemise võimaluse puudumise, puudulike pesemisvõimaluste, kambrite puuduliku õhuvahetuse, jalutusboksi suuruse ja raadiosaadete edastamisest tuleneva heliga kaebaja väärikuse ja tervise kahjustamisega tekitatud kahju osas (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3), kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu Eesti Vabariigi

kanda (resolutsiooni p 4) ja tunnistas menetluse kinniseks kaebaja terviseandmete kaitseks (resolutsiooni p 5).

3.A. Kirienko esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu
30.jaanuari 2017. a otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebus sisaldas taotlust vabastada kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, kuna ta on kinnipeetav ja tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 7. märtsi 2018. a määrusega A. Kirienko apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja kümme päeva alates määruse kättesaamisest apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada kohtule apellatsioonkaebuse põhjendused, mida nõuab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lg 1 p 5.
5.A. Kirienko esitas 12. märtsil 2018 Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi saamise taotluse koos riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlusega ning teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 19. aprilli 2018. a määrusega A. Kirienko taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ning andis kaebajale tähtaja viisteist päeva alates määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 jõustumisest apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks ning riigilõivu 294 eurot tasumiseks ja kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks.
7.A. Kirienko esitas Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 19. aprilli 2018. a määruse peale. Riigikohus jättis 28. mai 2018. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.
9.Tartu Ringkonnakohus on 19. aprilli 2018. a määrusega otsustanud mitte rahuldada A. Kirienko taotlust riigilõivust vabastamise osas apellatsioonkaebuse esitamisel ning andnud kaebajale täiendava tähtaja riigilõivu 294 euro tasumiseks ja apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks. Sama määruse põhjendavas osas (p 28) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata ega esita samaks tähtpäevaks kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või ei esita tähtpäevaks apellatsioonkaebuse põhjendusi, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-st 4 tuli kaebajal kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 jõustumisest arvates viieteistkümne päeva jooksul. HKMS § 179 lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Riigikohtu määrus, millega jäeti kaebaja määruskaebus menetlusse võtmata, jõustus selle avalikult teatavaks tegemise päeval, s.o 28. mail 2018 (HKMS § 232 lg 2 koostoimes HKMS §-ga 234). Riigikohtu määruse jõustumisega jõustus ka Tartu Ringkonnakohtu 19. aprilli 2018. a määrus. Seega hakkas tähtaeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulgema 29. mail 2018 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 12. juuni 2018. Käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud apellatsioonkaebuses esinenud puudusi, s.o ei ole esitanud kohtule andmeid selle esitamisel riigilõivu tasumise kohta ega esitanud apellatsioonkaebuse põhjendusi. Riigilõivu tasumist kaebaja poolt ei nähtu ka Kohtute

Infosüsteemist. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.

10.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
11.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium