Aleksei Kirienko kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 9 800 eurot hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavates tingimustes viibimisega perioodil 05.01.2015–09.05.2016
Menetlusosalised
Kaebaja – Aleksei Kirienko Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
1.Jätta kaebus läbi vaatamata privaatsuse puudumise, spordiga tegelemise võimaluse puudumise, puudulike pesemisvõimaluste, kambrite puuduliku õhuvahetuse, jalutusboksi suuruse ja raadiosaadete edastamisest tuleneva heliga kaebaja väärikuse ja tervise kahjustamisega tekitatud kahju osas.
2.Jätta Aleksei Kirienko kaebus ülejäänud osas haldusasjas nr 3-17-1136 rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 1. märts 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil..
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Aleksei Kirienko esitas 09.03.2017. a kahjunõude Tallinna Vangla direktorile seoses viibimisega 30.06.2004–09.05.2016 Tallinna vanglas ebainimlikes ja alandavates tingimustes (tl 17–18). Kahjunõude kohaselt hoiti kaebajat viiekohalises kambris, kus vaba pinda ühe kinnipeetava kohta oli maksimaalselt 1,5 m2. Riideid pidi pesema ja kuivatama kambris,
mistõttu oli kamber alati niiske ja rõske. Lisaks väljendati kahjunõudes rahulolematust Tallinna Vangla kambri valgustusega, mis ei vasta vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestatule ning vähene valgus koormas kinnipeetava silmi.
2.Tallinna Vangla otsustas 09.05.2017. a vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 537/17/31-2 (tl 18p–21) tagastada A. Kirienko taotluse perioodide 30.06.2004-19.07.2004 ja 20.11.2012-05.04.2013 osas läbivaatamatult, kuna see on esitatud tähtaega rikkudes, ning perioodi 05.01.2015-09.05.2016 osas jätta taotluse rahuldamata.
3.A. Kirienko esitas 24.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 1–4).
4.Tallinna Halduskohtu 26.05.2017 määrusega anti A. Kirienko kaebus vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule (tl 7).
5.Kaebuses taotleb A. Kirienko Tallinna Vanglalt ebainimliku ja alandava kohtlemise eest perioodil 05.01.2015-09.05.2016 kahju hüvitamist. Kaebaja leiab, et igal päeval oli tema isiklik ruum alla 3 m2, arvestades kambri üldpindalast maha tualeti ja mööbli alla jääva ala pindala. Kaebaja leiab, et teda hoiti pika aja jooksul kitsastes tingimustes ilma võimaluseta end füüsiliselt koormata. Ka muud tingimused kogumis olid inimväärikust alandavad: 1) puudus võimalus olla üksi, s.t privaatsus; 2) puudus võimalus tegeleda spordiga; 3) kaebaja oli sunnitud kuulama järjepidevalt raadiosaateid nii kambris kui jalutuskäigul, kauakestev, tugev ja soovimatu heli mõjutas kaebaja heaolu ja tervist; 4) kambri valgustus ei vastanud VangS § 45 lg 1 sätestatud nõuetele; 5) võimaldati ainult 10-minutiline dušši kasutamine nädalas, kambris puudus soe vesi; 6) riideid tuli pesta ja kuivatada samas kinnipidamiskambris, mistõttu oli kambris niiske ja rõske, ka ventilatsioon oli puudlik; 7) õhuakendele olid paigaldatud perforeeritud metallist paneelid, mis oluliselt takistasid õhuvahetust; 8) kambrist väljaspool oli võimalik viibida vaid üks tund ööpäevas jalutusboksis, mille suurus oli 2,4*4,7 m.
6.Vastuses kaebusele ei nõustu vastustaja kaebusega taotledes kaebuse rahuldamata jätmist. Ühtlasi osundab vastustaja asjaolule, et kaebuses on kaebaja võrreldes kohtueelselt esitatud kahjunõudega laiendanud oluliselt asjaolusid, mis talle väidetavalt kahju tekitasid. Vastustaja taotleb nende väidete tähelepanuta jätmist. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu 2016. a viimatisest kambripinda puudutavast otsusest arvestatakse kambri pinnast maha WC-alune pind, kuid mitte mööblialune pind. Kaebaja liikumisvõimaluseks kambrites 130, 419, 317, 326 ja 445 oli seal viibinud kinnipeetavate arvu arvestades kogu perioodil üle 3m2 ühe isiku kohta. Kaebaja viibis vanglas vahistatu staatuses suletud eluosakonnas (VangS § 90 lg 3). Kaebajale oli igapäevaselt tagatud vähemalt ühetunnine jalutuskäik värskes õhus. Kaebajal olid täiendavad liikumisvõimalused 16 päeval advokaadi, venna ja tuttavaga kokkusaamisel. Suvekuudel oli kaebajale tagatud täiendav tunniajaline värskes õhus viibimine koos joogivee kasutamise võimalusega, mai keskelt septembri keskpaigani oli kambritesse antud ventilaator. Kambrites kus kaebaja viibis oli avatav aken, keskküte, kaebajale oli tagatud hügieeni eest hoolitsemise võimalus jmt igapäevased hüved. Tallinna Vangla muid kinnipidamistingimusi on hinnatud sarnastes kohtuasjades ja puudusi ei ole tuvastatud. Kambrite niiskuse ja rõskuse osas toodud etteheiteid peab vastustaja tagantjärgi esitatuteks ja otsituteks. Valgustus kambrites oli nõuetekohane, mis on tuvastatud ringkonnakohtu praktikas. Vangla tegevus on olnud kooskõlas nii siseriikliku õiguse kui ka EIK kohtupraktikas osundatuga. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täitmata. Kohtu seisukoht
7.Kaebaja taotles 09.03.2017 Tallinna Vanglale esitatud kahjunõudes mittevaralise kahju hüvitamist summas 600 eurot kuus ebainimlikes ja alandavates tingimustes viibimise eest perioodil 30.06.2004-09.05.2016. Tallinna Vangla tagastas A. Kirienko taotluse perioodide 30.06.2004-19.07.2004 ja 20.11.2012-05.04.2013 osas läbivaatamatult, leides, et selles osas on möödunud RVastS § 17 lg-st 3 tulenev tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
8.Kaebuses on kaebaja märkinud kahju tekkimise perioodiks 05.01.2015-09.05.2016 ning kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva kohta. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Halduskohtu 25.07.2017. a määruse resolutsiooni punkti 1 (tl 23), milles kaebaja vabastati riigilõivu tasumisest kahjunõudes üksnes perioodi 05.01.2015–09.05.2015 osas, siis on tegemist jõustunud kohtumäärusega. Kohus jääb seetõttu kaebust tõlgendades eelmenetluses võetud seisukohale, et kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 05.01.2015-09.05.2016 ning selles osas on kaebajal läbitud ka kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ka seoses tervise kahjustamisega mittevaralise kahju tekitamise motiivil.
9.HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kaebuse läbi vaadata üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet kohtueelses menetluses ei rahuldatud. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt tuleb halduskohtul jätta kaebus imperatiivselt läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kaebus tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.Kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega privaatsuse puudumise, spordiga tegelemise võimaluse puudumise, puudulike pesemisvõimaluste, kambrite puuduliku õhuvahetuse, jalutusboksi suuruse ja raadiosaadete edastamisest tuleneva heliga. Vastustaja vastuväidete ja asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et neil asjaoludel ei ole kaebaja kahjunõuet kohustuslikus kohtueelses menetluses käesoleval juhul esitanud, mille tõttu tuleb kaebus selles osas seaduse imperatiivsel ettekirjutusel (HKMS § 151 lg 1 p 1) jätta osaliselt läbi vaatamata.
11.Tallinna Vangla 09.05.2017 otsuse nr 5-37/17/31-2 kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 05.01.2015–09.05.2016 kokku 490 päeva, millest 32 päeval oli vaba põrandapinda isiku kohta üle 4 m2 ja kõikidel päevadel vähemalt 3 m2. Iga päeva eest, mil kaebaja pidi viibima liiga kitsastes oludes, taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist 20 eurot. Seega on kaebuses esitatud kahjunõude suurus kokku 9800 eurot.
12.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
14.Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 18p–21) kaebaja väiteid põhjalikult ja õiguspäraselt kaalunud ja nende tagasilükkamist põhjendanud.
Halduskohus järgib vastustaja esitatud põhjendust seda kordamata ja kinnitab vastustaja põhjendustega nõustumist.
15.Kaebaja on kaebuses püüdnud küll esitada täiendavaid ja üksikasjalisemalt kirjeldatud kujul väiteid oma kahjunõudele, kuid kohus on seisukohal, et kaebuse väited ei anna alust vastustajast kahjunõude põhjendamatuse osas erinevale järeldusele jõudmiseks.
16.Halduskohus nõustub kaebajaga, et Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et mitme kinnipeetavaga kambris on soovitav minimaalne põrandapind 4 m2 isiku kohta (otsus asjas nr 429/12: Tunis/Eesti, p 44). Veel on EIK selgitanud nõudeid, millest kasvõi ühe rikkumine loob tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja EIÕK art 3 rikkumisega. Need nõuded on järgmised: igal kinnipeetaval peab olema kambris isiklik magamisase; iga kinnipeetava käsutuses peab olema vähemalt 3 m2 põrandapinda; kambri suurus peab võimaldama kinnipeetaval mööbliesemete vahel vabalt liikuda (otsus asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 148).
17.Vastustaja poolt esitatud tõenditega (tl 32–37), mida vastustaja on käsitlenud vastuse punktides 9 ja 10 on vastuvaidlematult tõendatud, et 490 päeval, mille eest kaebaja on esitanud hüvitise nõude, on kaebajale kinnipeetavana vanglas tagatud liikumiseks vähemalt 3 m2 põrandapinda, olukorras, kus WC-alune pind on kambripinnast maha arvestatud. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud isikliku magamisaseme puudumist. Seega on vastustaja õigesti osundanud, et vastustaja on järginud VangS § 45 lg-s 1 ja VSkE § 6 lg-s 6 ja § 7 lg-s 1 sätestatud nõudeid kinnipeetava kambrile kui eluruumile ning et kambris olid igapäevaeluks üksnes vajalikud esemed ja kambritesse, kus kaebajat hoiti oli paigutatud üksnes mõistlik hulk kinnipeetavaid.
18.Nagu osundatud on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et kambrites, kus kaebaja viibis oli kaebajale tagatud üle 3 m2 suurune isiklik ruum. Asjades, kus isiklik ruum jääb vahemikku 3 kuni 4 m2, saab EIÕK art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (nt EIK otsused asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 149; 8968/08: Jirsák/Tšehhi, p 64; 7334/13: Muršić/Horvaatia, p 57).
19.Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et kaebajale ei oleks tagatud õigust värskes õhus jalutamisele. Kaebaja ei ole kummutanud vastuses toodud asjaolu, et suvekuudel ca 90 päeval oli kaebajale võimaldatud seaduses sätestatust ühe tunni võrra pikem jalutamise võimalus värskes õhus. Kuna kambrites, kus kaebaja viibis olid avatavad aknad, oli tagatud ka juurdepääs värskele õhule. Samuti loomulikule valgusele, sest vangale esitatud kahjunõudes kaebaja vastavat problemaatikat ei tõstatanud. Vaidlust ei ole tualettruumi kasutamise privaatsuse ebapiisavuse üle. Ka hügieeninõuete problemaatikat kaebaja vanglale ei esitanud. Halduskohus on kohtute infosüsteemi vahendusel tutvunud Riigikohtu halduskolleegiumi 16. märtsi 2017. a kohtuasja nr 3-3-1-83-16 kogutud tõenditega. Kohus nõustub vastuse punktis 16 tooduga, et samalaadses kohtuasjas on tuvastatud, et Tallinna Vangla üldine seisund loomuliku ja kunstliku valgustatuse, kütte ja ventilatsiooni, sanitaartingimuste ja pesemisvõimaluste kohta oli vaidlusalusel perioodil talutav. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma vastupidiste väidete tõendamiseks. Halduskohtu arvates on Riigikohtu halduskolleegiumi 16. märtsi 2017. a kohtuasja nr 3-3-1-83-16 otsuse punktis 17 ja seal viidatud kohtuotsustega kaebaja väited kummutatud.
20.Seoses valgustusega on vastustaja osundanud Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2016. a otsusele asjas nr 3-14-53031, milles on asutud seisukohale, et kambrite valgustihedus peaks olema vähemalt 200 lx. Kohtul puudub alus kahelda 2016. aasta valgustuse mõõtmistulemustes
(vastuse p 19.6), millega on tõendatud kambrite valgustatuse vastamine kohtupraktikas kujundatud seisukohale. Kaebaja pöördus 2015-2016. aastat puudutava kahjunõudega vangla poole 2017. a märtsis, mistõttu ei saanud 2016. aasta mõõtmistulemused olla mõjutatud kaebaja nõudest vangla vastu ja olla ebaõiged või kallutatud.
21.Riigi Kinnisvara AS 05.08.2015. a õiendiga (tl 39) on tõendatud vangla ventilatsioonisüsteemide nõuetele vastavus 2015. augusti seisuga, mille tõttu ei ole tõendatud ka vastustaja õigusvastane tegevus seoses ülemäärase niiskuse ja rõskusega kambrites vaidlusalusel perioodil.
22.Kaebaja haiguslugu (tl 42–46) ei tõenda negatiivseid mõjutusi kaebaja tervisele seoses kaebuse väidetega, mistõttu on vastustaja õigustatult tõdenud kaebuses väidetud kahju tegelikku puudumist asjas.
23.Riigikohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 2017. a otsuse asjas nr 3-14-52649 punktis 10 on rõhutatud, et õiguspärased tingimused vangla kambrites ei saa ka kogumis olla õigusvastased. Kuna vastustaja otsuses on kaebuse vastupidised väited kummutatud, siis puudub halduskohtul ka asjakohase kohtupraktika valguses võimalus kaebuse rahuldamiseks, sest asjas kogutud tõendid ei tõenda vangla tegevuse õigusvastasust. Asjaolu, et kaebaja on 490 päeva eeluuritavana 22–23 tundi ööpäevas pidanud viibima suletud eluosakonna kambrites, mille tõttu olid tema liikumisvõimalused piiratud, ei ole tingitud vangla tegevusest vaid sellest, et eeluurimine oli sedavõrd pikk eeldatavasti eeluurimise mahukuse tõttu.
24.Eeltoodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
25.Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Ta ei ole seoses kaebusega ka muid kulusid kandnud. Vastustaja ei taotle menetluskulusid. HKMS § 118 lg 3 alusel jääb riigilõiv 294 eurot, millest kohus kaebaja vabastas, riigi kanda.
26.Haldusasja nr 3-17-1136 toimikusse kaebuse väidete kummutamiseks vastustaja poolt esitatud kaebaja haigusloo (tl 42–46) osas tuleb menetlus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 2 alusel kaebaja tervise kaitseks kinniseks kuulutada.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.