Jevgeni Meieri kaebus Tallinna Vangla vastu inimväärikust alandavate ja ajutiselt tervist kahjustavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Jevgeni Meier Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
1.Jätta Jevgeni Meieri kaebus haldusasjas nr 3-17-1298 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 12. märts 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Jevgeni Meier esitas 25.04.2017. a Tallinna Vangla direktorile kahjunõude 6 eurot päevas, kokku 600 eurot seoses viibimisega 2014. aasta märtsist kuni juuli kuuni Tallinna vanglas inimväärikust alandavates tingimustes kambris nr 461 (tl 23). Taotluse kohaselt oli kambri pindala väiksem kui 15m2. Kaebaja sai päevas jalutada ainult 1 tunni. Spordisaali kasutamine ei olnud lubatud, koolis ja kursustel käimine ei olnud lubatud. Tööd ei pakutud. Sugulastele oli lubatud nädalas helistada ainult 10 minutit. Duši all sai käia ühe korra nädalas ja kambris oli ainult külm vesi. Kambris oli palav ja umbne. Õhuaknale oli paigaldatud metallist plaat ja ventilatsioon oli nõrk, konditsioneeri ei olnud. Sel aastal oli palav kevad ja suvi. Vangla väljastatud ventilaator ei aidanud. Kambris ei olnud häirenuppu, küsimusi sai esitada ainult hommikul ja õhtul. Söögilaud oli viiele inimesele väike. Väike isiklik pind ja olmetingimused
olid inimväärikust alandavad ning ajutiselt tervist kahjustavad. Vanglast mööduvalt sõiduteelt tulnud heitgaasid rikkusid tervist.
2.Tallinna Vangla jättis 26.05.2017. a vastusega nr 5-37/17/67-2 taotluse rahuldamata (tl 8– 9).
3.Jevgeni Meier esitas 18.06.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu (tl 1–3). Kaebaja taotleb mittevaralise kahju summas 600 eurot hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega ja ajutise tervise kahjustusega. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas märtsist kuni juulini 2014. aastal. Kaebaja väitel oli Tallinna Vangla kambri põrandapindala isiku kohta vähem kui 3 m2, olmetingimused inimväärikust alandavad ning ajutiselt tervist kahjustavad. Kaebaja heidab vastustajale ette, et eeluurimise ajal oli ette nähtud 1-tunnine jalutuskäik; koolis ja kursustel käimine oli keelatud; raamatukogu kasutamine vaid 1 kord kuus, helistamine 10 minutit nädalas; duši kasutamine ainult 1 kord nädalas; kambris oli lämbe ja õhupuudus; söögilaud väike. Kaebaja pidi kogu aeg kambris viibima ning väike isikliku kambri põrandapindala ja muud olmetingimused olid kaebaja väärikust alandavad ning ajutiselt tervist kahjustavad. Kaebajal esinesid nõrkusehood, suured peavalud ja iiveldushood. Kaebaja taotleb Tallinna Vanglas viibitud päevade eest mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 600 eurot.
4.Tartu Halduskohtu 17.08.2017. a määrusega vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest (tl 15– 16).
5.Vastuses kaebusele (tl 20–22) ei nõustu vastustaja kaebusega taotledes kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ja kaebajale oli 104 päevast kõikidel tagatud vaba põrandapind vähemalt 3m2 ja 11 päeval 4,10 m2 ühe isiku kohta, mis vastab siseriiklikes õigusaktides ettenähtule. Kaebaja viibis vanglas vahistatu staatuses suletud eluosakonnas (VangS § 90 lg 3). Kaebajale oli igapäevaselt tagatud vähemalt ühetunnine jalutuskäik värskes õhus. Vahistatul puudub töökohustus, kuid kaebaja ei ole esitanud ka taotlust tööle asumiseks. Kuna tegemist ei ole alaealisega ei olnud kaebaja ka koolikohustuslane. Kaebajale oli tagatud isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimalus nii duši kasutamise kui kambris pesemise võimalusega. Vangla ventilatsioonisüsteemi osas kehtivat õigust eiratud ei ole. Kambris nr 461 oli olemas osaliselt sundventilatsioon, mis oli hooldatud, olemas oli ka loomulik ventilatsioon. Vaidlusaluse perioodi temperatuurid olid keskmised. Suveperioodil ei olnud üldkasutatavates koridorides aknaklaase, mis parandas kambrite õhutatust. Igale isikule oli tagatud kambris koht laua taga. Helistada sai kaebaja kaks korda rohkem, kui sätestab õigusaktide miinimum. Kaebajale oli tagatud kuus vähemalt viie raamatu laenutamise võimalus, ajakirjanduse lugemise ja raadio ning telesaadete vaatamise võimalus. Kaebaja väiteid hariduse omandamise võimaldamise teemal on väärad. Kaebaja tervisekaardi kohaselt ei ole kaebaja vangla poole seoses terviseprobleemidega pöördunud. Tallinna Vangla muid kinnipidamistingimusi on hinnatud sarnastes kohtuasjades ja puudusi ei ole tuvastatud. Kohtu seisukoht
6.Tallinna Vangla 26.05.2017. a otsuse (tl 8–9) ja kaebusele esitatud vastuse (tl 20–22) ning vastust põhistavate tõendite (tl 24, 25, 26) kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 18.03.2014. a ja 14.05.2014–02.07.2014. a kokku 104 päeva, millest 11 päeval oli vaba põrandapinda isiku kohta üle 4 m2 ja kõikidel ülejäänud päevadel vähemalt 3 m2.
7.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
9.Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 8–9) ja vastuses kaebusele (tl 20–22) kaebaja väiteid põhjalikult ja õiguspäraselt kaalunud ja nende tagasilükkamist põhjendanud. Halduskohus järgib vastustaja esitatud põhjendust seda kordamata ja kinnitab vastustaja põhjendustega nõustumist. Vastustaja on kaalukalt põhjendanud, miks kaebuse rahuldamine on välistatud.
10.Kaebaja on kaebuses võrreldes kahjunõudega püüdnud küll üksikasjalisemalt kirjeldatud kujul väiteid oma kahjunõudele, kuid kohus on seisukohal, et kaebuse väited ei anna alust vastustajast kahjunõude põhjendamatuse osas erinevale järeldusele jõudmiseks.
11.Halduskohus osundab vastuseks kaebusele, et Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et mitme kinnipeetavaga kambris on soovitav minimaalne põrandapind tõe poolest 4 m2 isiku kohta (otsus asjas nr 429/12: Tunis/Eesti, p 44). Veel on EIK selgitanud nõudeid, millest kasvõi ühe rikkumine loob tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja EIÕK art 3 rikkumisega. Need nõuded on järgmised: igal kinnipeetaval peab olema kambris isiklik magamisase; iga kinnipeetava käsutuses peab olema vähemalt 3 m2 põrandapinda; kambri suurus peab võimaldama kinnipeetaval mööbliesemete vahel vabalt liikuda (otsus asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 148).
12.Vastustaja poolt esitatud tõendite kogumiga, mis on kaebajale kohtu poolt ka väljastatud on vastuvaidlematult tõendatud, et 104 päeval, mille eest kaebaja on esitanud miittevaralise kahju hüvitise nõude, on kaebajale kinnipeetavana vanglas tagatud liikumiseks vähemalt 3 m2 põrandapinda, olukorras, kus WC-alune pind on kambripinnast maha arvestatud. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud isikliku magamisaseme puudumist, mida on oluliseks peetud EIK kohtupraktikas. Seega on vastustaja õigesti osundanud, et vastustaja on järginud VangS § 45 lg-s 1 ja VSkE § 6 lg-s 6 ja § 7 lg-s 1 sätestatud nõudeid kinnipeetava kambrile kui eluruumile ning et kambris olid igapäeva eluks üksnes vajalikud esemed ja kambrisse, kus kaebajat hoiti oli paigutatud üksnes mõistlik hulk kinnipeetavaid.
13.Nagu osundatud on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et kambris, kus kaebaja viibis oli kaebajale tagatud üle 3 m2 suurune isiklik ruum. Asjades, kus isiklik ruum jääb vahemikku 3 kuni 4 m2, saab EIÕK art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (nt EIK otsused asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 149; 8968/08: Jirsák/Tšehhi, p 64; 7334/13: Muršić/Horvaatia, p 57).
14.Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et kaebajale ei oleks tagatud õigust värskes õhus jalutamisele. Võttes arvesse, et kaebaja puhul oli sel perioodil tegemist eelvangistuses viibijaga, oli tal seaduse kohaselt õigus 1 tund ööpäevas viibida jalutuskäigul, millise õiguse kasutamise võimalust kaebaja ei eita. Samuti ei ole tõendatud, et juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsioonile, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega oleks kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja väidab, et kambri akna ette oli paigaldatud metallplaat. Fotoga kambrist, kus kaebaja viibis (tl 37) on tõendatud, et perforeeritud plaat on julgeolekukaalutlustel tõepoolest akna ees, kuid kohtu hinnangul on plaati puuritud augud piisavalt suured, et tagada värske õhu juurdepääs kambrisse. Lisaks onn tõendatud fotoga ventilaatori olemasolu kambris, mida kinnitab ka kaebaja. Arvestades
ventilaatori tiiviku läbimõõtu, on kohtu hinnangul tegemist tõhusa abivahendiga, mis kompenseerib perforeeritud metallplaadist tingitud takistuse värske õhu pääsuks kambrisse. Kaebaja viibis kambris kevadsuvel juulikuu alguseni, mil riikliku ilmateenistuse andmetel (tl 21) ei olnud välistemperatuur kõrge, nagu väidab kaebaja. Pigem oli tegemist Eesti kliimavööndis jahedate ilmadega. Riigi Kinnisvara AS 05.08.2015. a õiend koos lisaga (tl 30– 31) tõendab aga 2013. aastal ventilatsioonisüsteemide nõuetekohast hooldamist vanglas. Vaidlust ei ole tualettruumi kasutamise privaatsuse ebapiisavuse üle. Ka hügieeninõuete järgimise võimaldamise problemaatika on nõutaval kujul tagatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. märtsi 2017. a kohtuasja nr 3-3-1-83-16 kogutud tõenditega loeb halduskohus tõendatuks, et samal perioodil ei ole vanglas tuvastatud, et kambrite temperatuur, hügieenitingimused ja muud olmetingimused vanglas oleksid olnud sellised, mis kogumis võinuksid raskendada isikute vanglas viibimist selliselt, et seda saaks pidada inimväärikust alandavaks. Kohus nõustub seetõttu kaebuse vastuse punktis 16 tooduga, et samalaadsetes kohtuasjades on tuvastatud, et Tallinna Vangla üldine seisund loomuliku ja kunstliku valgustatuse, kütte ja ventilatsiooni, sanitaartingimuste ja pesemisvõimaluste oas oli vaidlusalusel perioodil talutav. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma vastupidiste väidete tõendamiseks. Halduskohtu arvates on Riigikohtu halduskolleegiumi 16. märtsi 2017. a kohtuasja nr 3-3-1-83-16 otsuses ja seal kontrollitud kohtuasjas kogutud tõenditega kaebaja väited kummutatud.
15.Kaebaja haiguslugu (tl 42–46) ei tõenda negatiivseid mõjutusi kaebaja tervisele seoses kaebuse väidetega, mistõttu on vastustaja õigustatult tõdenud kaebuses väidetudajutisse tervisekahju tegelikku puudumist asjas.
16.Riigikohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 2017. a otsuse asjas nr 3-14-52649 punktis 10 on rõhutatud, et õiguspärased tingimused vangla kambrites ei saa ka kogumis olla õigusvastased. Kuna vastustaja otsuses on kaebuse vastupidised väited kummutatud, siis puudub halduskohtul ka asjakohase kohtupraktika valguses võimalus kaebuse rahuldamiseks, sest asjas kogutud tõendid ei tõenda vangla tegevuse õigusvastasust. Asjaolu, et kaebaja on 104 päeva eeluuritavana 22–23 tundi ööpäevas pidanud viibima suletud eluosakonna kambris, mille tõttu olid tema liikumisvõimalused piiratud, ei ole tingitud vangla tegevusest vaid sellest, et ilmselt eeluurimine vältas ca kolm kuud eeldatavasti eeluurimise mahukuse tõttu, mida aga vangla mõjutada ei saanud.
17.Eeltoodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
18.Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Ta ei ole seoses kaebusega ka muid kulusid kandnud. Vastustaja ei taotle menetluskulusid. HKMS § 118 lg 3 alusel jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja kaebuse esitamisel vabastas, riigi kanda.
19.Haldusasja nr 3-17-1136 toimikusse kaebuse väidete kummutamiseks vastustaja poolt esitatud kaebaja haigusloo (tl 32–33) osas tuleb menetlus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 2 alusel kaebaja tervise kaitseks kinniseks kuulutada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.