lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2704/36

Omandireform › Maa erastamine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2704/36
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Maa erastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 151 lg 1, 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 152 lg 2Menetluse lõpetamise alusedHMS § 63 lg 2Tühine haldusaktHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 235Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegHKMS § 45 lg 3Kaebeõiguse piirangudHMS § 52 lg 1Osahaldusakt ja eelhaldusaktMaaRS § 222 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-2704/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.06.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2018, Tallinn

Haldusasja number

Menetlusosalised ja nende esindajad

3-17-2704 kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 455 ja Harju maavanema 8. novembri 2017. a korralduse nr 1196-k tühistamiseks Kaebaja – I.P Vastustaja – Kuusalu vald, volitatud esindaja v.adv Rivo Kaldvee Vastustaja – Maa-amet, volitatud esindaja Toomas Kutti Kolmas isik – Mittetulundusühing Loo Suvilad, seaduslik esindaja Rene Ilves

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Haldusasi

RESOLUTSIOON

1.Jätta I.P määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2018. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega osas, mis puudutavad kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist.
3.Jätta määruskaebuse lisana esitatud täiendavad tõendid haldusasja materjalide juurde võtmata ning tagastada need I.P le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 14.07.20263-21-895/60Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kuusalu Vallavalitsus andis 02.06.1998 korraldusega nr 370 nõusoleku SÜ Loo maaüksuse Loo 33 ostueesõigusega erastamiseks. Nimetatud akti alusel registreeriti 11.01.1999 maakatastris Loo 33 katastriüksus 35202:001:0320.

3-17-2704

2.Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldusega nr 455 otsustati jätkata Kuusalu valla Andineeme küla Loo tee ostueesõigusega erastamise toimingutega ja anda nõusolek Loo tee katastriüksuse ostueesõigusega erastamiseks MTÜ-le Loo Suvilad (p 1). Loo 33 katastriüksuse nimeks on saanud Loo tee. SÜ-d Loo enam ei eksisteeri. Tänaseks on Loo ühistu suvilakruntide omanikud osaliselt vahetunud. Ühisomandit ja juurdepääsuteed on pidevalt ühiselt remonditud ja parendatud. Üheski ostu-müügilepingus ei ole viiteid juurdepääsutee kohta ega selle osalemise kohta omandis. Ligipääs kinnistule on olnud ja seda on võetud kui lisa, mis tuleb kinnistu ostuga kaasa ja mida ühiselt hooldatakse ning kasutatakse. Ühistegevuse seadmiseks loodi 06.06.2016 MTÜ Loo Suvilad. Ühingu põhikirja järgi on selle eesmärgiks ühingu asukohas tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine, hooldamine ja ekspluatatsioon ning ühingu liikmete esindamine. MTÜ-sse on kaasatud kõik endise SÜ Loo ringpiiris asuvad kinnistud.
3.Harju maavanema 08.11.2017 korraldusega nr 1196-k otsustati erastada MTÜ-le Loo Suvilad ostueesõigusega maa asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Andineeme küla, Loo tee, katastritunnusega 35202:001:0320 (p 1).
4.I.P esitas 07.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 08.12.2017 ja 01.01.2018) Harju maavanema 08.11.2017 korralduse nr 1196-k ning Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korralduse nr 455 tühistamiseks. Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldus nr 455 ei anna õiguslikku alust erastamistoimingutega jätkamiseks. MTÜ Loo Suvilad ei ole õigustatud isik Loo tee erastamiseks. MTÜ Loo Suvilad ei ole SÜ Loo õigusjärglane. MTÜ Loo Suvilad asutamise dokumentide alusel on tegu kaheliikmelise mittetulundusühinguga. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ei ole kantud ühinguga liitunud kinnisvara omanikke kõnealuses piirkonnas. Kuusalu vallas Andineeme külas Loo asumis on välja ehitatud vee- ja elektrivarustuse süsteemid. Välja on ehitatud juurdesõidutee. Kõik see on toimunud endise suvilakooperatiivi Loo liikmete vahendite arvelt aastatel 1973 kuni 1979. Üle vaidlusaluse sõidutee kulgevad vee- ja elektrivarustuse magistraalkaabelliinid ning kõikide väljaspool juurdepääsuteed (ringteed) asuvate kinnistute vee- ja elektrivarustuse toiteliinid. MTÜ Loo Suvilad ei ole ühing, mis oleks kogu 32 kinnisvara omaniku vabatahtlik ühendus ja mis korraldaks eluolu kogu asumi ulatuses. MTÜ-sse ei ole kaasatud kõik endise suvilaühistu ringpiiris asuvad kinnistud. Kaebajale kuulub Kuusalu vallas Andineeme külas kinnistu Loo 27, mida ei saa tema loata kaasata MTÜ-sse Loo Suvilad.
5.Maa-ameti peadirektori 05.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/293 tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks Harju maavanema 08.11.2017 korraldus nr 1196-k ning määrati, et Maa-ameti maareformi osakonnal tuleb korraldada Loo tee maaüksuse kohta avatud kinnistusregistriosa nr 10973050 sulgemiseks kinnistusraamatupidajale avalduse esitamine ning Harju maavanema 08.11.2017 korralduse nr 1196-k alusel tasutud summade MTÜ-le Loo Suvilad tagasimaksmine.
6.Maa-amet esitas 12.03.2018 taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel osas, mis puudutab Harju maavanema 08.11.2017 korralduse nr 1196-k tühistamist. Maa-ameti peadirektor on 05.03.2018 andnud käskkirja Harju maavanema 08.11.2017 korralduse kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu esineb alus kaebuse menetluse lõpetamiseks osas, mis puudutab Harju maavanema 08.11.2017 korralduse tühistamise nõuet. Kui menetlus 2(7)

3-17-2704 jätkub osas, mis taotlust Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korralduse nr 455 tühistamiseks, saaks Maa-amet menetluses osaleda kaasatud haldusorganina arvamuse andmiseks.

7.I.P nõustus 18.06.2018 menetlusdokumendis menetluse lõpetamisega Harju maavanema 08.11.2017 korraldust nr 1196-k puudutavas osas. Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korralduse nr 455 osas taotles kaebaja menetluse jätkamist.
8.Kuusalu vald nõustus menetluse lõpetamisega Harju maavanema 08.11.2017 korraldust nr 1196-k puudutavas osas. Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korralduse nr 455 tühistamise nõudes puudub kaebajal kaebeõigus. Nii Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldus nr 455 kui ka Harju maavanema 08.11.2017 korraldus nr 1196-k puudutavad MTÜ-d Loo Suvilad ning selle liikmeid. Kaebaja ei ole MTÜ liige ning nimetatud korraldused ei puuduta kaebaja õigusi. Samuti ei ole kaebaja haldusmenetluses ega praeguses kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et erastatud vara kuuluks täielikult või osaliselt kaebajale. Kaebajal puudub 14.09.2017 korralduse nr 455 vaidlustamiseks õigus ka seetõttu, et viidatud korraldus on menetlustoiming, mitte haldusakt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.04.2008 määrus asjas nr 3-3-1-12-08, p 15). Menetlustoimingu vaidlustamiseks ei saa esitada tühistamiskaebust. Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldusega nr 455 otsustati erastamismenetlust jätkata ning tegemist ei olnud lõpliku haldusaktiga. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.2011 määrus asjas nr 3-3-1-64-11, p 8). Asjaolu, et 14.09.2017 korralduses nr 455 võib olla ekslikult märgitud, et MTÜ-sse on kaasatud kõik endise suvilaühistu ringpiiris asuvad kinnistud, ei anna alust korralduse kehtetuks tunnistamiseks, sest see asjaolu ei mõjutanud korralduse sisu. Kaebaja leiab, et võttes aluseks suvilakooperatiivi Loo 19.07.1992 üldkoosoleku protokolli, tuleb kaebaja kaasomandi suuruseks lugeda 1/32 kooperatiivi ühisvarast. Kaebaja seisukoht on ekslik ega tulene ühestki haldusaktist. Kaebaja märgib kaebuses, et on 31.12.1997 esitanud Kuusalu Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Nimetatud avalduse esitamine ei anna alust selleks, et kaebaja saaks nõuda talle kaasomandi määramist. Kuna kaebajale ei kuulu tagastamisele mistahes vara ning määramisele kaasomand, ei saa vaidlustatud korraldused kaebaja õigusi rikkuda. Lisaks ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse eesmärk näib olevat kaebaja soov saada erastatud maa 1/32 kaasomanikuks, kuid omandiõiguse kohta ei ole kaebaja haldus- ega kohtumenetluses esitanud tõendeid. 14.09.2017 korralduses nr 455 kajastub, et MTÜ Loo Suvilad loodi piirkonnas ühistegevuse seadustamiseks. MTÜ 14.01.2017 toimunud üldkoosolekul osales 21 ühingu liiget, kes otsustasid ühiselt erastada riigi omandis oleva, MTÜ asukohas ja selle liikmetele kuuluvatele kinnisasjadele juurdepääsu tagava teealuse maa aadressiga Loo tee, muutmaks kinnistute veeja elektrivarustuse ning juurdepääsu ühiskasutatavale teele tagamist efektiivsemaks. Kuigi kaebaja kinnisasi jääb asumisse, ei ole kaebaja MTÜ-ga liitumise vastu huvi tundnud. Seetõttu tuleb kohtul kaaluda kaebuse tagastamist ka HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.
9.MTÜ Loo Suvilad ei esitanud menetluse lõpetamise osas seisukohta.
10.Tallinna Halduskohtu 27.06.2018 määrusega lõpetati haldusasja menetlus nõudes tühistada Harju maavanema 08.11.2017 korraldus nr 1196-k (p 1); jäeti kaebus nõudes Kuusalu

3(7)

3-17-2704 Vallavalitsuse 14.09.2017 korralduse nr 455 tühistamiseks läbi vaatamata (p 2) ning jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 3). Maa-ameti peadirektori 05.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/293 on vaidlustatud maavanema haldusakt tunnistatud kehtetuks ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei ole taotlenud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ning see ei ole kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Kaebus nõudes tühistada Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldus nr 455 tuleb jätta läbi vaatamata, kuna pärast kaebuse menetlusse võtmist on ilmnenud HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus – kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korralduse nr 455 puhul on tegemist menetlustoiminguga. HKMS § 45 lg 3 järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik. Viidatud korraldus on maa ostueesõigusega erastamise menetluses tehtud erastamise eeltoiming, mis menetluslikult järgneb erastamise avalduse esitamisele. Viidatud otsustusega ei muudetud, tekitatud ega lõpetatud kaebaja õigusi. Avalduse esitamine ning selle aktsepteerimine ei tähenda, et avalduse esitanud isikul oleks õigus nõuda maa ostueesõigusega erastamist või erastamist avalduses toodud ulatuses. Kaebaja õigusi rikkus Harju maavanema 08.11.2017 korraldus nr 1196-k. Viidatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Seega ei riku menetlustoiming kaebaja õigusi. Toimingul puudub õiguslik mõju, kuna lõpliku haldusakti andmise pädevus on Maa-ametil (varasemalt Harju maavanemal), kes on aga sellise haldusakti andmise välistanud. Praegusel juhul on ilmne, et vastustajal puudub alus MTÜ Loo Suvilad erastamisõiguse aktsepteerimiseks, sest Maa-ameti peadirektori 05.03.2018 käskkirjas on tuvastatud, et MTÜ-l Loo Suvilad puudub maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg-st 1 tulenevalt maa ostueesõigusega erastamise õigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11.I.P palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.06.2018 määruse resolutsiooni p 2 ning saata asi vaidlustatud osas tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Loo tee katastriüksuse ostueesõigusega erastamisega MTÜ-le Loo Suvilad on kaebaja jäetud ilma kaasomandis oleva Loo tee aluse maa kaasomandisse ostuõigusega erastamise õigusest. Kõnealusel maal asub kaebajale kuuluv 1/32 suurune osa endise suvilakooperatiivi Loo ühisvarast (vt endise suvilakooperatiiv Loo 19.07.1992 üldkoosoleku protokoll). MTÜ-le Loo Suvilad ostueesõigusega erastamise eelduseks on, et MTÜ Loo Suvilad on Loo tee maaüksusel asuvate rajatiste omanik. MTÜ Loo Suvilad ei ole SÜ Loo õigusjärglaseks. Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldus nr 455 on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Rohkem erastamistoiminguid Loo tee katastriüksuse ostueesõigusega erastamisel Kuusalu Vallavalitsuse poolt ei tehta. Halduskohtu poolt käsitletud „menetlustoimingu“ mõiste ei ole HMS-s ega mujal õigusaktides sätestatud. Kuusalu Vallavalitsuse korralduse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb täiendavalt hinnata ka haldusakti tühisuse aluseid (HMS § 63 lg 2).
12.Kuusalu vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 4(7)

3-17-2704 Isegi kui 14.09.2017 korralduse nr 455 puhul oleks tegemist haldusaktiga, millega Kuusalu vald ei nõustu, ei ole I.P kaebuses taotlenud korralduse nr 455 õigusvastasuse tuvastamist, vaid selle tühistamist. Seega on põhjendamatud kaebaja etteheited, et halduskohus oleks pidanud jätkama menetlust korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. 14.09.2017 korralduse nr 455 näol on tegemist korraldusele nr 1196-k kui lõplikule haldusaktile eelneva menetlustoiminguga, mis ei ole eraldi vaidlustatav. Kaebaja õigusi rikkunud korralduse nr 1196-k kehtetuks tunnistamisega sai selgeks, et samasugust kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti Maa-amet anda ei saa. Seega ei saa 14.09.2017 korraldus nr 455 rikkuda iseseisvalt kaebaja õigusi. Isegi kui 14.09.2017 korraldust nr 455 pidada haldusaktiks, puuduks kaebajal eelnevatest põhjendustest tulenevalt kaebeõigus, sest korraldus ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja kaebusest ja määruskaebusest nähtub, et kaebaja eesmärk näib olevat soov saada Loo tee 1/32 osa kaasomanikuks ning uue MTÜ asutamine. 14.09.2017 korralduse nr 455 tühistamine ei aita neid eesmärke saavutada.

13.Maa-amet vaidles määruskaebusele vastu. Halduskohus on kaebuse nõudes tühistada Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldus nr 455 jätnud õigesti läbi vaatamata, sest Harju maavanema 08.11.2017 korraldus nr 1196-k kui lõplik haldusakt on Maa-ameti peadirektori 05.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/293 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Maa-amet ei nõustu aga halduskohtu käsitusega, et Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korralduse nr 455 puhul on tegemist menetlustoiminguga. Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldust nr 455 tuleb käsitada eelhaldusaktina. MaaRS § 222 lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist Maa-amet. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitati ,,Maa ostueesõigusega erastamise kord“ (kord), mis sätestab maa ostueesõigusega erastamise menetluses tehtavate eeltoimingute ja otsustuste järjekorra (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20.03.2001 otsus asjas nr 3-3-1-601). Kui kohaliku omavalitsuse ainupädevuses on maa ostueesõigusega erastamise menetluses kindlaks määrata erastatava maa piirid ja suurus ning sihtotstarve ja maa erastamiseks õigustatud isik ning fikseerida tema poolt antavas otsuses kõik maa erastamise seisukohalt olulised asjaolud, on tegemist maa erastamise menetluses tehtud eeltoimingute põhjal antava haldusaktiga, milles on õiguslikult siduvalt kindlaks tehtud asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad olulised asjaolud ja millega määratakse osaliselt kindlaks lõpliku haldusakti sisu. Riigikohtu halduskolleegium on 15.10.2002 otsuse asjas nr 3-3-1-48-02 p-s 8 asunud seisukohale, et kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu, peab isik esitama halduskohtule eelhaldusakti peale kaebuse. Seega on maa ostueesõigusega erastamise menetluses antava kohaliku omavalitsuse korralduse puhul tegemist eelhaldusaktiga, mis on halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Samas ei oma praegusel juhul tähtsust, kas Kuusalu Vallavalitsuse 14.09.2017 korraldust nr 455 käsitada eelhaldusaktina või menetlustoiminguna, sest Harju maavanema 08.11.2017 korraldus nr 1196-k kui lõplik haldusakt on Maa-ameti peadirektori 05.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/293 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Korra p 23 kohaselt lasub erastamise korraldajal igal juhul kohustus hinnata sisuliselt maa ostueesõigusega erastamise aluseks olevaid asjaolusid ning juhul, kui kohalik omavalitsus pole viinud ostueesõigusega erastamist läbi õigusaktidega sätestatud korras, puudub erastamise korraldajal kohustus järgida kohaliku omavalitsuse eelhaldusakti maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta. Lõpliku

5(7)

3-17-2704 haldusakti tühistamisel kaotavad ka eelhaldusaktid oma õigusliku mõju (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2006 otsus asjas 3-3-1-40-06, p 13).

14.MTÜ Loo Suvilad määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.06.2018 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega osas, mis puudutavad kaebuse läbi vaatamata jätmist.
16.Kaebaja on määruskaebuses viidanud HKMS § 152 lg-le 2, milles on sätestatud võimalus minna üle tuvastamiskaebuse menetlemisele olukorras, kus kaebuse aluseks olev haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Ringkonnakohus selgitab, et tuvastamiskaebusele üleminek seondub praegusel juhul Harju maavanema 08.11.2017 korralduse nr 1196-k võimaliku õigusvastasuse tuvastamisega, sest viidatud korralduse tühistamise osas lõpetas halduskohus menetluse HKMS § 151 lg 1 p 4 alusel (millele viitab HKMS § 152 lg 2). Nii määruskaebusest kui ka kaebaja 18.06.2018 menetlusdokumendist (tl 100) nähtub, et kaebaja ei vaidle vastu haldusasja menetluse lõpetamisele osas, mis puudutab Harju maavanema 08.11.2017 korralduse nr 1196k tühistamise nõuet. Seega ei hinda ringkonnakohus praeguse määruskaebemenetluse raames, kas tuvastamiskaebusele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel oleks olnud põhjendatud.
17.Halduskohus jättis 14.09.2017 korralduse nr 455 osas kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et tegemist on menetlustoiminguga, mille eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebaja hinnangul tuleb viidatud korraldust käsitada haldusaktina.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on 14.09.2017 korralduse nr 455 näol tegemist eelhaldusaktiga. Eelhaldusaktiga tuvastatakse või määratakse kindlaks hilisema lõpp-otsustuse jaoks siduvalt haldusakti üksiku eelduse olemasolu, mis aga lõpp-otsustusest sõltumatult mingeid õiguslikke tagajärgi ei tekita (I. Pilving, ptk 9.1.3.6, lk 258 – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2004; vt ka sama lehekülje joonealused viited 264 ja 265, milles on selgitatud omandireformi raames antavate haldusaktide seisundit ning nn ,,subjektiotsuse“ vaidlustamist; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.1997 määrus asjas nr 3-3-1-32-97, p 3). Viidatud korralduse resolutsiooni p 1 on tõepoolest sõnastatud nii, et selle esimene lause viitab sellele, et korraldusega otsustatakse erastamistoimingute jätkamine – mida saaks pidada menetlustoiminguks HKMS § 45 lg 3 mõttes –, ent resolutsiooni p-st 1 nähtub, et korraldusega anti ka nõusolek Loo tee ostueesõigusega erastamiseks MTÜ-le Loo Suvilad (tl 11). Seda seisukohta ei muuda asjaolu, et Kuusalu Vallavalitsuse 02.06.1998 korraldusega nr 370 anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks SÜ-le Loo (tl 77p). 14.09.2017 korralduse nr 455 andmise ajaks oli SÜ Loo tegevus lõpetatud, mistõttu tuli vallavalitsusel 14.09.2017 korralduses nr 455 uuesti kindlaks määrata maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt ning korraldust ei ole seetõttu põhjendatud pidada üksnes varasema erastamismenetluse jätkamiseks. Vaidlustatud korraldusega muudeti varasemat maa ostueesõigusega erastamise subjekti. 08.11.2017 korralduses nr 1196-k on ühe alusena viidatud 14.09.2017 korraldusele nr
455.Samuti nähtub 08.11.2017 korraldusest nr 1196-k, et selles ei käsitletud enam eraldi seda, kas MTÜ Loo Suvilad võiks olla erastamise õigustatud subjektiks, vaid üksnes otsustati erastada Loo tee MTÜ-le Loo Suvilad (korralduse p 1). Seega toetuti erastamise subjekti määratlemise osas 14.09.2017 korralduses nr 455 tuvastatule, st viidatud korraldusega määrati erastamise subjektide ring siduvalt kindlaks ning tegemist on eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes. Seega oleks Harju maavanema 08.11.2017 korralduse nr 1196-k vaidlustamine ilma 14.09.2017 korraldust nr 455 vaidlustamata perspektiivitu ning kaebaja talitas korraldust 6(7)

3-17-2704 vaidlustades õigesti (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2015 määrus asjas nr 3-14-300, p 11).

19.Halduskohus on aga lõppastmes jõudnud kaebuse läbi vaatamata jätmise osas õigele järeldusele. Kaebuse õigeks läbi vaatamata jätmise aluseks tuleb lugeda HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2. Viidatud sätete alusel saab kohus jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist selgub, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
20.Kaebusest ning määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vältida seda, et MTÜ Loo Suvilad saaks erastada Loo tee kinnistut. Maa-ameti 05.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/293 tunnistati Harju maavanema 08.11.2017 korraldus nr 1196-k tagasiulatuvalt kehtetuks. Maaamet on 05.03.2018 korralduses selgitanud, et 08.11.2017 korralduse kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et MTÜ-l Loo Suvilad ei olnud seadusest tulenevat õigust Loo tee katastriüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Samuti nähtub viidatud korralduse p-st 3.2, et Maa-amet sulgeb Loo tee maaüksuse kinnistusregistri osa. Korraldusest saab järeldada, et erastamismenetlust ei jätkata (vt mh 05.03.2018 käskkiri nr 1-1/18/293, p 2). Kuna kehtetuks tunnistatud Harju maavanema 08.11.2017 korraldus nr 1196-k toetus õigustatud subjektide ringi osas 14.09.2017 korraldusele nr 455 (eelhaldusaktile), kaotab lõpliku haldusakti kehtetuks tunnistamisel oma mõju ka eelhaldusakt (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2006 otsus asjas nr 3-3-1-4006, p 13). Seega ei ole kaebuse edasine menetlemine eesmärgipärane, sest 14.09.2017 korralduse nr 455 õiguslik mõju on ammendunud. Eelnevast tulenevalt ei olnud 14.09.2017 korralduse nr 455 tühistamisnõude menetluse jätkamine vajalik ning haldusasja menetlus 14.09.2017 korralduse nr 455 tühistamisnõuet puudutavas osas on kokkvõtvalt õigesti lõpetatud. Eelnevast tulenevalt ei ole määruskaebuses viidatud haldusakti võimalikele tühisuse alustele (HMS § 63) hinnangu andmine vajalik. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse p-s 1.5 esitatud väited, sest need seonduvad haldusasja sisulise lahendamisega, mis ringkonnakohtu eelnevatest põhjendustest tulenevalt on praeguses asjas lõppenud. Samadel põhjendustel jätab ringkonnakohus asja materjalide juurde võtmata määruskaebuse lisana esitatud tõendid (tl 111–120; tl 122–123 ja tl 125–135) ning tagastab need kaebajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.03.20263-25-2674/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium