Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1704
Haldusasi
MTÜ Eesti Keskerakond kaebus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 14.07.2017 ettekirjutuse nr 62 tühistamiseks või selle tühistamiseks osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus riigieelarvesse P.P kaebus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 14.07.2017 ettekirjutuse nr 62 tühistamiseks osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus riigieelarvesse, ja vastustaja kohustamiseks tegema uus ettekirjutus, millega kohustatakse MTÜ-d Eesti Keskerakond maksma 220 000 eurot tagasi P.Ple
Menetlusosalised
Kaebaja I – MTÜ Eesti Keskerakond, volitatud esindaja v.adv Kristel Viru Kaebaja II – P.P, volitatud esindaja v.adv Raiko Lipstok Vastustaja – erakondade rahastamise järelevalve komisjon, seaduslik esindaja Ardo Ojasalu ning volitatud esindajad v.adv Küllike Namm ja adv Kristiina Urb-Semjonov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Keskerakond ja P.P apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ Eesti Keskerakond ja P.P apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.10.2018.
3-17-1704 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) kohustas 14.07.2017 ettekirjutusega nr 62 (nr 31-3/17-3) MTÜ-d Eesti Keskerakond (Keskerakond) kandma keelatud annetuse 220 000 eurot riigieelarvesse 30 päeva jooksul, arvates ettekirjutuse kättetoimetamisest. Ettekirjutuse põhjendused olid järgmised. Keskerakonnale kuulunud Tartus asuva Kruusamäe tn 10 kinnistu 8/10 suuruse mõttelise osa müüki P.Ple 08.04.2011 hinnaga 250 000 eurot tuleb 220 000 euro ulatuses käsitada juriidilise isiku tehtud annetusena, mis on erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 2 p 2 järgi keelatud (sama sätestas raha ülekandmise ajal, s.o 23.02.2011 kehtinud EKS § 123 lg 4). Uus Maa Tartu büroo OÜ eksperthinnangu kohaselt oli kogu nimetatud kinnistu turuväärtuseks 89 000 eurot. Tegemist on ühepereelamuga, mistõttu on kinnisasja mõtteliste osade eraldi müük praktiliselt võimatu ja selle eest ei ole võimalik saada mõttelisele osale vastavat turuhinda. P.P sõlmis samal päeval T.Msama kinnistu müügilepingu eellepingu hinnaga 31 955,82 eurot. Kinnistu hinna 8-kordne muutumine sama päeva jooksul ei ole eluliselt usutav. Kohtud tuvastasid haldusasjas nr 3-15-455, et tegelikult tasus T.M 25.04.2014 P.Ple kinnistu eest 30 000 eurot. Eellepingu muutmine 21.03.2012 selliselt, et kinnistu hinnaks on 200 000 eurot, millest 170 000 eurot oli väidetavalt tasutud sularahas, toimus P.P nõudmisel ja oli fiktiivne. T.Me selgituste kohaselt polnud tal vahendeidki, millest oleks saanud 170 000 eurot tasuda. Ebamõistlikult kõrge kinnistu müügihind viitab sellele, et tegelikult toimus erakonna rahastamine kolmanda isiku poolt P.P vahendusel. P.P selgitas vastustajale, et vastavalt Luksemburgi kommertspangaga HSBC Trinkhaus & Burkhardt (International) SA 14.02.2011 sõlmitud lepingule eraldati talle laenulimiit 450 000 eurot. Tõenditest ilmneb, et P.P võttis laenulimiidi kasutusele vähemalt osaliselt ning 420 000 eurot (250 000 ja 170 000) laekus tema Eesti pangakontodele. Luksemburgi pank loobus P.Plt laenu tagasinõudmisest, kuna pank lunastas laenu tagatiseks antud tšeki, mille väljastas Arsai International Ltd (Arsai) Šveitsi panga Bank Julius Baer and Company Ltd kaudu. P.P selgitas, et Arsai allkirjaõiguslikeks isikuteks olid E.S ja A.K. P.P kasutas laekunud raha vastavalt kokkuleppele Keskerakonnalt Kruusamäe tn 10 kinnistu ostmiseks. Laenu ei ole ta tagasi maksnud, sest tšeki lunastamisega oligi laen tasutud. Sellise tehingu eesmärk ei olnud laenu saamine, vaid tegeliku rahastaja varjamine, sest tšeki lunastamisel Eesti krediidiasutuses oleks selle väljastaja olnud nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses tuvastatav. Oluline ei ole, kas Luksemburgi pank kandis raha P.P Eesti pangakontole või Luksemburgi pangakontole, millelt P.P kandis ise raha edasi Eesti pangakontole. P.P selgitustest järeldub üheselt, et ta ei kasutanud kinnistu ostuks enda raha. Järelikult oli tegemist Arsai-nimelise äriühingu poolt raha andmisega erakonnale. Kuna tšekile kirjutas alla E.S, oli erakond teadlik, millistest vahenditest tegelikult Keskerakonnale 250 000 eurot üle kanti ning sellest, et 220 000 euro ulatuses ei olnud tegemist tuluga erakonna vara müügist.
2(13)
3-17-1704 Arvestades, et Arsai on välisriigi juriidiline isik, puudub vastustajal võimalus kontrollida, kas tegemist on jätkuvalt eksisteeriva juriidilise isikuga, kas tal on pangakonto ja millised on konto andmed. Seetõttu teeb vastustaja Keskerakonnale ettekirjutuse kanda annetus riigieelarvesse.
2.MTÜ Eesti Keskerakond esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 14.07.2017 ettekirjutuse tühistamiseks tervikuna või osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus riigieelarvesse (haldusasi nr 3-17-1704). 1) Keskerakonnal ei võimaldatud tutvuda kõigi haldusmenetluse dokumentidega ja teha neist koopiaid, samuti olid osad dokumendid saksakeelsed ja nende tõlget ei tagatud. Seega rikuti ärakuulamisõigust. P.P kontoväljavõtete analüüs võimaldanuks kontrollida, millisel eesmärgil P.P tegelikult oma kontole laekunud raha kasutas. Kui P.P kasutas tema pangakontol olevat isiklikku raha Keskerakonnalt kinnisvara ostmiseks, siis ei saa olla tegemist juriidilise isiku poolt tehtud keelatud annetusega. 2) Ettekirjutuses toodud järeldused on oletuslikud. P.P poolt laenu saamine Luksemburgi pangast on tõendamata, sest dokument pealkirjaga „Credit Facility“ viitab laenu pakkumisele, mitte laenulepingule. Tõendatud ei ole, et Luksemburgi pank oleks P.P kontole raha üle kandnud ja nõudeõigusest P.P vastu loobunud. Tõendamata on ka ERJK väited selle kohta, et E.S on Arsai-nimelise äriühingu allkirjaõiguslik isik ning vaidlusalune tšekk oleks realiseeritud seoses P.Ple antud laenuga. Samuti pole tõendatud, et E.S või Keskerakond oleksid nendest asjaoludest teadlikud olnud. 3) Keskerakonna eesmärgiks oli teenida tulu, mistõttu oli ta huvitatud kinnistu võõrandamisest võimalikult kõrge hinnaga. See, millise hinna eest P.P kinnisasja edasi müüs, ei oma järelevalvemenetluses tähendust. Keskerakond ei olnud ega pidanud olema teadlik sellest, millised kavatsused on P.P kinnistu suhtes ja kust ta sai raha tehingu eest tasumiseks. Vastustaja ei ole hinnanud P.P ütluste usaldusväärsust. Kuna Keskerakonna ja P.P vahel on käimas arbitraažikohtumenetlus, siis ei ole nendevahelised suhted head ja P.P võis anda tahtlikult Keskerakonda kahjustavaid ütlusi. P.P ütlused on vastuolus kogutud tõenditega, sest P.P Swedbank AS-i kontole ei teinud ülekannet Luksemburgi pank, vaid P.P ise. Samuti on maksekorralduses selgituseks märgitud Kiige 9, mistõttu võib raha olla seotud selle kinnisasjaga. 4) Möödunud on mõistlik menetlusaeg ettekirjutuse tegemiseks. Kinnistu müügitehing toimus 08.04.2011 ja sellest saadud tulu kajastati 2011. aasta teise kvartali aruandes. Vastustaja algatas järelevalvemenetluse 25.08.2016, s.o enam kui 5 aastat hiljem. Rikutud on õiguskindluse põhimõtet. 5) EKS § 124 lg 1 kohustab erakonda tagastama keelatud annetuse selle teinud isikule. Ettekirjutus, millega kohustati tagastama annetus riigieelarvesse, on õigusvastane. Vastustaja ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega teinud rahvusvahelist koostööd, rikkudes uurimispõhimõtet.
3.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 1) Keskerakonnal võimaldati menetluse käigus tutvuda P.P pangakonto väljavõtetega osas, milles need olid aluseks ettekirjutuse tegemisele. Kuna P.P oli menetlusväline isik ja tema pangakonto väljavõtted ei olnud tervikuna haldusmenetluses tähendust omavad, siis puudus Keskerakonnal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda tema pangakonto väljavõtetega, sest need sisaldasid pangasaladust. Keskerakonna esindajal võimaldati teha haldustoimiku materjalidest väljakirjutusi ja tutvuda toimiku materjalidega rohkem kui ühel korral. Koopiate tegemise nõue 3(13)
3-17-1704 ei ole põhjendatud. Keskerakonnale tagati ärakuulamisõigus, sest tal võimaldati enne ettekirjutuse tegemist avaldada oma arvamust ja esitada tõendeid. 2) Keskerakonna põhjendused on otsitud ja paljasõnalised. Ta ei ole suutnud ümber lükata tõendatud asjaolusid selle kohta, et 23.02.2011 kanti P.P Eesti pangakontodele 420 000 eurot ja samal päeval kandis P.P Keskerakonnale kahe maksega kokku 250 000 eurot Kruusamäe tn 10 kinnistu ostu eest. Ekslik on arusaam, et 14.02.2011 sõlmitud leping ei ole laenuleping, vaid laenupakkumine. Leping vastab laenulepingu tunnustele ning laenulepingu sõlmimist on kinnitanud ka P.P. 3) Keskerakond ei ole välja toonud, kuidas on menetluse viibimine tema õigusi rikkunud. Riigikohus leidis lahendis haldusasjas nr 3-3-1-78-14, et tühistamisnõude ülesanne ei ole pikaleveninud haldusmenetluse kompenseerimine. Vastustajal puudus õigusaktidest tulenev tähtaeg ettekirjutuse andmiseks, mistõttu ei saanud Keskerakonnal tekkida õigustatud ootust, et tema suhtes ettekirjutust ei tehtagi.
4.P.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 14.07.2017 ettekirjutuse tühistamiseks osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus riigieelarvesse, ja vastustaja kohustamiseks tegema uus ettekirjutus, millega kohustatakse Keskerakonda maksma 220 000 eurot tagasi P.Ple (haldusasi nr 3-17-2044). 1) Praeguse vaidluse suhtes kohaldub kinnistu müügitehingu toimumise ajal kehtinud EKS normistik. 23.02.2011 tehti vaid ettemaks. Vastustaja luges ebaõigesti annetuse tegijaks Arsai. Keskerakonna tollane esimees E.S tegi P.Ple ettepaneku osaleda skeemis, kus P.P võtab Luksemburgi pangast laenu ja esitab laenu tagatiseks Arsai poolt P.P nimele väljastatud tšeki, misläbi saab Luksemburgi pank laenu tagasi Arsai poolt võimaldatud rahaliste vahendite kaudu. P.P kasutab laenu selleks, et osta Keskerakonnalt 250 000 euro eest kinnistu, mille turuväärtus on tegelikult 30 000 eurot. Keelatud annetuse tegemise hetkel kuulus raha P.Ple, mitte Arsaile. Arsai likvideerimisotsus võeti vastu 14.02.2011 ja 01.03.2011 olid kõik likvideerimistoimingud tehtud. Seega likvideeriti Arsai enne seda, kui P.P ja Keskerakond leppisid kokku kinnistu ostuhinnas. 2) Tegemist oli keelatud annetusega, sest kinnistu turuhinnast 8 korda kõrgema ostuhinna tasumine Keskerakonnale oli varjatud annetus ja seetõttu keelatud (EKS § 123 lg 2 p 3). Vastustaja leidis õigesti, et T.M tasus kinnistu eest üksnes 30 000 eurot ja 170 000 euro tasumist ei toimunud. Seda kinnitavad nii P.P kui ka T.M. Järelikult puudus P.Pl igasugune majanduslik põhjendus osta kõnealune kinnistu 220 000 eurot kallimalt. P.P ise seda kinnistut ei vajanud. Ta müüs selle samal päeval edasi ega saanud kinnistule kunagi otsest valdust. Kui tegemist pole varjatud annetusega, on tegemist anonüümse annetusega, mis on samuti keelatud (EKS § 12 3 lg 2 p 1). Isegi kui tegemist ei ole varjatud ega anonüümse annetusega, on ikkagi tegemist keelatud annetusega, sest see ei vasta EKS § 123 lg 1 tunnustele. Tegemist on Keskerakonna läbipaistmatu ja salajase finantseerimisega. EKS § 123 lg-s 2 toodud loetelu on näitlik. Varjatud ja anonüümsed annetused olid keelatud ka 23.02.2011 kehtinud EKS redaktsiooni kohaselt. 3) Kuna keelatud annetuse tegijaks oli P.P, tuleb annetus tagastada temale. Ka juhul, kui lugeda keelatud annetuse tegijaks Arsai, tuleb annetus sellegipoolest tagastada P.Ple, sest Arsai on likvideeritud. P.P ei pidanud Luksemburgi pangale laenu tagasi maksma, kuna laenuandja realiseeris laenu tagatiseks olnud Arsai poolt P.P nimele väljastatud tšeki. Arsai ei ole P.P vastu mingeid nõudeid esitanud ega saagi esitada. P.Pl tekkis laenust tulu, mille ta deklareeris oma 2011. aasta tuludeklaratsioonil ja millelt ta maksis tulumaksu. Šveitsi föderaalne kriminaalkohus tegi E.S kaebuses 07.08.2012 otsuse, milles leidis, et Arsai kontol olnud 470 000 euro ulatuses, milles väljastati tšekk P.P nimele, oli P.P Arsai kontojäägi suhtes tegelikuks kasusaajaks. 4(13)
3-17-1704
5.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) P.P enda kinnitatud asjaolude alusel on selge, et ta ei ole ise Keskerakonnale annetust teinud, vaid annetuse tegi P.P vahendusel Arsai. P.P ei teinud vastavat kulutust oma vahenditest, kuna ta ei pidanud Luksemburgi pangale laenu tagasi maksma. Luksemburgi pank omakorda sai laenatud summa tagasi Arsai väljastatud tšeki realiseerimisel. Maakohtus 18.09.2017 toimunud istungil P.P antud ütlustest nähtub, et P.P ei olnud tahet enda raha vabatahtlikult Keskerakonnale anda. Tegemist oli skeemiga, mis oli välja mõeldud selleks, et Arsai saaks Keskerakonnale raha anda. Kuna Arsai oli juriidiline isik, siis oli tarvis leida vahendaja, kelleks osutus P.P. 2) Šveitsi kohtu otsusega ei saa tõendada keelatud annetuse tegijat. Šveitsi kohus lahendas küsimust, kas E.S on Šveitsi seadusandluse ja kohtupraktika järgi konkreetses küsimuses kaebeõiguslik isik. Šveitsi kohus leidis, et E.S oli Arsai Investments Ltd Julius Bär & Co pangas asuva konto suhtes majanduslikult õigustatud isik. P.P oli Šveitsi kohtu lahendi kohaselt soodustatud isikuks üksnes põhjusel, et Arsai väljastas tšeki P.Ple. See ei anna alust väita, et keelatud annetus tuleks tagastada P.Ple. EKS ei näe ette, et annetus tuleks tagastada Šveitsi kohtupraktika järgi kvalifitseeritud “soodustatud isikule”. 3) Praeguses asjas kohaldub EKS 23.02.2011 kehtinud redaktsioon, sest rahalised vahendid kanti Keskerakonnale üle 23.02.2011. Ülekannete selgitused viitavad kinnistu ostmisele. Ülekannete tegemine näitab, et skeemis lepiti kokku enne 08.04.2011 müügilepingut. Vastasel korral ei oleks ülekandeid tehtud. Kuna Arsai on P.P esitatud tõenditest nähtuvalt likvideeritud, tuleb keelatud annetus tagastada riigieelarvesse. Kui kohus leiab, et annetuse tegijaks on P.P, on ikkagi tegemist keelatud annetusega – kas anonüümse või varjatud annetusega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2018 otsusega kaebused rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Praeguses asjas kohaldub 23.02.2011 kehtinud EKS redaktsioon, sest siis tegi P.P vaidlusalused rahaülekanded Keskerakonnale ehk tehti keelatud annetus. Annetuse hilisem vormistamine kinnistu ostu-müügitehinguna ei muuda annetuse tegemise aega. Samas ei ole asja lahenduse seisukohalt määrav, kas kohaldada EKS 23.02.2011 või 08.04.2011 kehtinud redaktsiooni, sest mõlemad keelavad juriidilise isiku annetuse ja kohustavad selle tagastama võimalusel annetajale, selle võimatuse korral aga kandma keelatud annetuse riigieelarvesse (23.02.2011 kehtinud EKS redaktsiooni § 123 lg 4; 08.04.2011 kehtinud EKS redaktsiooni § 123 lg 2 p 2, § 124 lg-d 1 ja 2). 2) Vastustaja on praeguses asjas kogunud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et Arsai nimeline juriidiline isik tegi P.P kaudu Keskerakonnale keelatud annetuse summas 220 000 eurot. Kuna P.P selgitused on teiste asjas kogutud tõendiga kooskõlas, siis on põhjendamatud Keskerakonna väited, et P.P selgitused on esitatud Keskerakonna kahjustamise ja tulu saamise eesmärgil. 3) 14.02.2011 laenulepingu kohaselt andis Luksemburgis asunud pank HSBC Trinkaus & Burkhardt (International) SA P.Ple laenu 450 000 eurot. Laenu on saamine tõendatud. Šveitsis asuva panga Bank Julius Baer and Company Ltd kaudu anti P.Ple 03.02.2011 tšekk 470 000 eurole. Arsai nimeline juriidiline isik väljastas P.Ple tšeki 470 000 eurole, mida P.P kasutas Luksemburgi pangast laenu saamisel tagatisena ja mille laenuandja realiseeris laenu tagasinõudmise asemel. P.P selgituste kohaselt oli E.S Arsai allkirjaõiguslik isik. Tšekil on E.S nimi ja allkiri. Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu 07.08.2012 otsusest nähtub, et E.S oli Arsai suhtes majanduslikult õigustatud isik. Seda seost tunnistas ka E.S ise, kui esitas Šveitsi kohtule 5(13)
3-17-1704 kaebuse Arsai pangadokumentide saamiseks. 15.07.2013 artiklist nähtub, et E.S hoidis Arsai fondis oma rahalisi vahendeid. 4) P.P Swedbank AS-is asuva konto väljavõttest nähtub, et 23.02.2011 laekus kontole 250 000 eurot selgitusega “Kiige 9” ja 23.02.2011 tehti Keskerakonnale 122 641 euro suurune makse selgitusega “Kruusamäe 10 kinnistu ost”. P.P Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuva konto väljavõttest nähtub, et 23.02.2011 laekus kontole 170 000 eurot Luksemburgis asuvalt kontolt. Samal päeval on samalt kontolt tehtud Keskerakonnale ülekanne 127 359 eurot selgitusega “Ettemaks Kruusamäe 10 kinnistu eest”. Samad asjaolud on tuvastanud ka P.Pd puudutavas maksumenetluses. Luksemburgi pangast saadud laenu kandmist Swedbank AS ja Danske Bank A/S Eesti filiaali kontodele ning laenu arvelt 250 000 euro kandmist Keskerakonnale on P.P kinnitanud nii vastustajale haldusmenetluses antud selgituses kui ka kohtumenetluses. Seega on tõendatud, et vähemalt 420 000 euro ulatuses kanti Luksemburgi pangast saadud laen P.P Eesti krediidiasutustes olevatele kontodele ja P.P kasutas sellest rahast 250 000 eurot Keskerakonnale ülekande tegemiseks. 5) Kruusamäe tn 10, Tartu kinnistu müügihinnaks tuleb lugeda 30 000 eurot. Sellise müügihinna on tuvastanud ka Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2016 otsuses asjas nr 3-15-455. 09.03.2016 eksperthinnangu kohaselt oli Kruusamäe tn 10 kinnistu turuväärtus 01.04.2011 seisuga 89 000 eurot ja 04.03.2016 seisuga 135 000 eurot. Eksperthinnangus on märgitud, et tegemist on ühepereelamuga, millel on küll kaks sissepääsu, kuid vaid üks köök, üks duširuum ja üks tualettruum, mistõttu ei ole see eraldi kasutatav kahele perele. Eksperthinnangu koostaja arvamusel ei ole ükski teadlik ja kaalutlev ostja nõus maksma kinnistu mõttelise osa eest turuhinda ehk 2/10 ega 8/10 kinnistu turuväärtusest. Keskerakond ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis eksperthinnangu seisukohad ümber lükkaks. 6) Keskerakonna eesmärk müüa talle pärandatud kinnistu võimalikult kõrge hinnaga ei seleta tegelikult toimunud tehinguid, ebausutavalt kõrget müügihinda ja enne tehingut toimunud rahade liikumist. Neist järeldub vastupidi, et Keskerakonna ja P.P vaheline kinnistu müügitehing oli näilik ja sellega püüti varjata erakonna ebaseaduslikku rahastamist. Kuna eksperthinnangu kohaselt oli terve kinnistu turuväärtus 89 000 eurot, ei ole eluliselt usutav, et kinnistu 8/10 suurune mõtteline osa müüdi tegelikult 250 000 euro eest. Kinnistu ostnud P.P ise seda kinnistut ei vajanud ja sõlmis samal päeval sama kinnistu müügi kohta eellepingu T.M, kelle elukaaslasele/abikaasale kuulus samast kinnistust 2/10 suurune mõtteline osa ja kes elas elamus sees. 250 000 euro suuruse müügihinna ebareaalsust näitab ka see, et P.P ja T.Me vahel sõlmitud eellepingu kohaselt oli sama kinnistu müügihinnaks 31 955 eurot. T.M selgitas maksumenetluses, et maksis tegelikult kinnistu eest vaid 30 000 eurot ja kõrgem hind (200 000 eurot) märgiti hilisemasse lepingusse P.P nõudmisel. P.P kinnitab praeguses kohtumenetluses neid väiteid. 7) P.P kontoväljavõtete kohaselt tasus ta Keskerakonnale Kruusamäe tn 10 kinnistu eest 250 000 eurot. Kuna kinnistu tegelikuks müügihinnaks tuleb lugeda 30 000 eurot, siis on ülejäänud 220 000 euro suurune ülekanne loetud põhjendatult annetuseks. Samuti on põhjendatult loetud annetuse tegijaks Arsai nimeline juriidiline isik, kelle väljastatud tšekiga tasaarveldati P.Ple Luksemburgi pangast antud laen. Arvestades asjaoluga, et Arsai nimel on tšeki allkirjastanud E.S, kes oli Keskerakonna pikaaegne esimees, siis ei saa sellist tehingute jada ja rahade liikumist pidada juhuslikuks. Keskerakonna väide, et tema ei teadnud keelatud annetuse tegemisest midagi, ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades eluliselt usutav. E.S teadmine tuleb arvestades tema positsiooni erakonnas lugeda ka Keskerakonna teadmiseks. 8) Põhjendamatu on Keskerakonna arvamus, et P.Pl võisid endal olla Keskerakonnale ülekannete tegemiseks vajalikud rahalised vahendid. On olemas ajaline ja isikuline seos Arsai poolt E.Se allkirjaga väljastatud tšeki, P.P poolt Luksemburgi pangast võetud laenu, tšeki 6(13)
3-17-1704 lunastamise, Keskerakonnale tehtud ülekannete ja Kruusamäe tn 10 kinnistu ebausutavalt kõrge hinnaga müügi vahel – need kinnitavad kogumis keelatud annetuse tegemise tahet. Kuna keelatud annetuse tegi Arsai, siis tulnuks annetus 23.02.2011 kehtinud EKS § 123 lg 4 järgi tagastada sellele juriidilisele isikule. P.P on kohtumenetluses tõendanud, et Arsai on likvideeritud, mistõttu pole Keskerakonnal võimalik annetust Arsaile tagastada. See aga ei tähenda, et annetus tuleks tagastada P.Ple. EKS ei näe ette võimalust tagastada annetus isikule, kelle vahendusel see tehti. Arsai likvideerimine ja registrist kustutamine ei muuda P.Pd annetuse tegijaks. Samuti ei ole P.Pd võimalik pidada Arsai õigusjärglaseks. Järelikult on vastustaja teinud õiguspäraselt Keskerakonnale ettekirjutuse kanda keelatud annetus riigieelarvesse. 9) Puudub vaidlus, et vastustaja võimaldas Keskerakonna esindajal korduvalt tutvuda haldusasja toimikuga. Keskerakond ei ole põhjendanud, miks oleks vastustaja pidanud tegema erandi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 3 esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt toimub toimikuga ja dokumentidega tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Mitmed dokumendid sisaldasid P.P eraelulisi andmeid (laenuleping, kontoväljavõtted), mistõttu oli vastustaja eesmärk piirata nende dokumentide levimist põhjendatud. Keskerakonnale P.P pangakontode väljavõtete tervikuna tutvustamata jätmine ei saanud riivata Keskerakonna õigusi. 10) Keskerakonda esindava vandeadvokaadi K. Viru keeleoskust arvestades ei saanud lühikeste inglisekeelsete dokumentide tõlkimata jätmine rikkuda Keskerakonna õigust ärakuulamisele. Tšekk on osaliselt saksakeelne, kuid tšeki sisu ja vastustaja hinnang sellele olid Keskerakonnale enne haldusakti andmist teada. Tšeki tõlkimata jätmine ei saanud mõjutada asja tulemust. 11) Vastustaja selgituse kohaselt sai ta keelatud annetusest teada Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsusest haldusasjas nr 3-15-455, mis jõustus 07.06.2016. Vastustajale ei ole alust ette heita, et ta ei tuvastanud keelatud annetuse tegemist varem. Vastustaja algatas menetluse 25.08.2016, küsis mitmel korral kaebajalt teavet, kogus ise tõendeid, saatis haldusakti eelnõu kaebajale arvamuse avaldamiseks ja tegi ettekirjutuse 14.07.2017. Vastustaja tehtud toimingute kuupäevi arvestades ei nähtu, et menetlus oleks ebamõistlikult veninud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.MTÜ Eesti Keskerakond palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Praeguses asjas puuduvad tõendid järgmiste asjaolude kohta: laenulepingu sõlmimine P.P ja HSBC Trinkaus & Burkhardt (International) SA vahel ning selle lepingu alusel P.Ple ülekande tegemine; E.Se poolt allkirjastatud tšeki realiseerimine ning see, et just selle tšeki tõttu loobus Luksemburgi pank nõudest P.P vastu; Keskerakonna teadlikkus E.S allkirjastatud tšekist. Tõendite kogumise asemel lähtus halduskohus P.P seletustest. Halduskohus ei põhjendanud, miks ta leiab, et praeguses menetluses P.P esitatud seletused on usaldusväärsemad kui asjas 3-15-455 antud seletused, mis on vastupidised praeguses asjas antud seletustega. Asjaolu, et P.P on erinevatel aegadel andnud erinevaid ütlusi, muudab tema ütlused täies ulatuses ebausaldusväärseks. P.P oleks saanud esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid, kuid ei ole seda teinud. 2) Halduskohus luges ekslikult tõendatuks, et P.P sai Luksemburgi pangast laenu. Kohtutoimikus olev tõend on laenupakkumine, mitte laenuleping. Lepingu sõlmimine ja raha ülekandmine on tõendamata. P.P väitis ERJK-le, et Luksemburgi pank kandis raha tema Eesti pangakontodele, kuid kõnealuste kontode väljavõtetest ei nähtu ülekandeid Luksemburgi 7(13)
3-17-1704 pangast. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Luksemburgi pank sai laenu tagatisena tšeki 470 000 eurole, mille pank realiseeris laenu tagasinõudmise asemel. 15.07.2013 artikkel ei saa olla tõsikindel tõend selle kohta, et E.S hoidis Arsai fondis oma rahalisi vahendeid. 3) Tuvastamata on see, millest algas väidetav tehingute jada ja raha liikumine. Kohtumenetluses on kogutud vaid tõendid selle kohta, et P.P tegi ülekandeid oma Luksemburgis asuvalt kontolt. Seda, kus raha kontole tuli, pole tuvastatud. Seetõttu pole ka võimalik teha järeldusi raha liikumise eesmärgi kohta. Praeguses asjas pole kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et Arsai tegi Keskerakonnale annetuse. Tšeki väljastamine ei ole võrdsustatav selle realiseerimisega ehk raha tegeliku kasutamisega. Halduskohtu eksimused faktiliste asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. 4) Vastustaja poolt tõendite varjamine kaebaja esindaja eest oli põhjendamatu. Esindaja pidi toimikuga tutvudes andma kinnituse, et ta ei avalda temale teatavaks saanud isikuandmeid ja konfidentsiaalset teavet. Samuti oli kohatu arvata, et kaebajat esindav vandeadvokaat võiks asuda levitama P.Pd puudatavaid andmeid. 5) Ettekirjutust ei tehtud mõistliku aja jooksul. Õigusest mõistlikule menetlusajale (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6) tuleneb muu hulgas see, et menetlust tuleb alustada mõistliku aja jooksul pärast sündmuse toimumist. 08.04.2011 müügitehingust saadud tulu kajastas Keskerakond oma 2011. aasta II kvartali aruandes ERJKle. Vastustaja oleks pidanud järelevalvemenetluse algatama pärast selle aruande saamist. Mõistliku menetlusaja põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus haldusmenetlust alustatakse pärast seda, kui maksu-, tsiviil- ja kriminaalõiguse järgi oleks nõue/süütegu aegunud.
8.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaidleb Keskerakonna apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. On tõendatud, et P.P ja HSBC Trinkhaus & Burkhardt (International) SA sõlmisid laenulepingu – see nähtub nii lepingu tekstist kui ka P.P kirjalikest selgitustest. ERJK tuvastatud asjaoludest järeldub, et tegemist oli kokkulepitud skeemiga, mille kohaselt andis P.P vahendusel Keskerakonnale raha Arsai. Samuti saab lugeda tõendatuks, et pank loobus nõudest P.P vastu, kuna lunastas Arsai väljastatud tšeki. P.P selgitused on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega ning on eluliselt usutav, et sündmused toimusid P.P kirjeldatud viisil. 2) Kohus tutvus P.P pangakontode väljavõtetega ning leidis, et need ei oma tervikuna asjas tähtsust ning nendest ei nähtu asjaolusid, mis vastustaja põhjendused ümber lükkaksid. Asjaolu, et kaebaja ei saanud tervikväljavõtetega tutvuda, ei saanud mõjutada asja lahendust. 3) EIÕK art 6 lg-st 1 tulenev mõistliku menetlusaja nõue omab tähendust kohtumenetluses, mitte haldusmenetluses. ERJK sai ettekirjutuse tegemise aluseks olevatest olulistest asjaoludest teada Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsusest ning toimetas pärast nimetatud otsuse jõustumist menetlust mõistliku aja jooksul.
9.P.P palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kaebaja nõustub vastustajaga, et tema poolt Keskerakonnale üle kantud summast 220 000 eurot tuleb käsitada keelatud annetusena EKS tähenduses. Kaebaja ei nõustu aga vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et keelatud annetuse tegijaks tuleb lugeda Arsai. Halduskohus ei ole
8(13)
3-17-1704 seda seisukohta põhjendanud. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, et annetuse tegijaks on P.P. 2) Seda, et annetuse tegi P.P, kinnitavad järgmised asjaolud. P.P kandis annetuse Keskerakonnale üle oma kontolt. Annetatud raha ei saa käsitada Arsaile kuulunud rahana, kuna kaebaja ei saanud seda Arsailt, vaid Luksemburgi pangast; Arsail ei olnud kaebaja vastu keelatud annetusele vastava summa ulatuses nõudeõigust; kaebaja ei kandnud kogu Luksemburgi pangast saadud raha Keskerakonnale üle. Kaebaja deklareeris Luksemburgi pangast saadud raha 2011. aasta tuludeklaratsioonil oma tuluna ning maksis sellelt tulumaksu. 3) Keelatud annetus tuleb tagastada P.Ple. Praeguses asjas kohaldub 08.04.2011 kehtinud EKS redaktsioon, mitte vastustaja kohaldatud 23.02.2011 redaktsioon. 23.02.2011 tehtud ülekandele anti majanduslik ja õiguslik sisu 08.04.2011 sõlmitud müügilepinguga. Ülekande tegemise hetkel tuli lähtuda eeldusest, et tegemist on kinnistu müügitehingu ettemaksuga. Kaebaja poolt Keskerakonnale üle kantud raha näol oli tegemist keelatud annetusega nii EKS 08.04.2011 kehtinud kui ka 23.02.2011 kehtinud redaktsiooni järgi ning tuleb kaebajale tagastada. Ka juhul, kui annetuse tegijaks lugeda Arsai, tuleks annetus tagastada kaebajale. Halduskohus ei selgitanud, mis alusel on ta määratlenud Arsai annetuse tegijaks ja P.P selle vahendajaks. Kuna Arsai likvideeriti ja kustutati registrist, tuleb asuda seisukohale, et Luksemburgi pangast saadud raha näol oli tegemist kaebaja tuluga, mille kasutamine oli tema käsutuses ning Arsail puudus selle summa osas mistahes nõudeõigus. Arvestades, et Šveitsi kohus tuvastas, et Arsai tegelikuks kasusaajaks oli P.P, tuleks annetus riigieelarvesse kandmise asemel tagastada kaebajale kui Arsai tegelikule kasusaajale.
10.Erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaidleb P.P apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja enda selgitustest järeldub, et annetuse tegijaks oli Arsai ning tema üksnes vahendas annetust. Annetuse tegija määratlemisel tuleb lähtuda sellest, millise isiku vara arvelt annetus tehti. Vaidlusalust annetust ei teinud kaebaja oma rahaliste vahendite arvelt. Ettekirjutus puudutab üksnes rahasummat, mille kaebaja kandis Keskerakonnale üle seoses kinnistu mõttelise osa müügitehinguga. Ülejäänud raha, mille kaebaja Luksemburgi pangast laenulepingu alusel sai, ei puutu asjasse. Kaebaja makstud tulumaks ei ole samuti praeguse vaidluse seisukohast relevantne. Kaebaja väited ei anna alust kõrvale kalduda EKS normidest, mille kohaselt tuleb annetus praeguses asjas kanda riigieelarvesse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ning need tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Vaidlustatud ettekirjutuses on ERJK asunud seisukohale, et P.P poolt Keskerakonnale 23.02.2011 üle kantud 250 000 euro suurusest summast 220 000 eurot ei olnud 08.04.2011 sõlmitud kinnisasja mõttelise osa müügilepingu alusel tasutud ostuhind, vaid tegemist oli annetusega erakonnale. Asjas on tuvastatud, et P.P pangakontodele Danske Bank AS Eesti filiaalis ja Swedbank AS-is laekus 23.02.2011 kokku 420 000 eurot ning samal päeval kandis P.P samadelt kontodelt Keskerakonnale üle kokku 250 000 eurot. Keskerakond leiab, et ERJK pole piisavalt tõendanud oma väiteid, et P.P sai Keskerakonnale üle kantud raha laenuna 9(13)
3-17-1704 Luksemburgi pangast, kasutades tagatisena Briti Neitsisaartel asutatud Arsai nimelise äriühingu antud tšekki 470 000 eurole, mille väljamaksjaks oli Šveitsis asuv pank. Keskerakonna arvates ei piisa nende asjaolude tõendamiseks P.P seletustest, vaid ERJK oleks pidanud koguma nende kohta dokumentaalsed tõendid (nt pangakontode väljavõtted).
13.Erakonnaseaduses pole tõendamise kohta erinorme, mistõttu kohaldub selles osas HMS. HMS § 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluses olla tõendiks menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. ERJK on käsitanud P.Pd menetlusvälise isikuna ning tema seletust seega tunnistaja kirjalike ütlustena. Sarnaselt halduskohtumenetlusele kehtib ka haldusmenetluses tõendite vaba hindamise põhimõte, millest tulenevalt on seaduse järgi tõendiliikidel võrdne väärtus – ükski tõendiliik ei ole iseenesest usaldusväärsem kui teised (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004, lk 175). Haldusorgan saab enda initsiatiivil algatatud menetluses üldjuhul ise otsustada, milliseid tõendeid koguda. Kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik täie kindlusega tuvastada, saab asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes (vt nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16; 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-6214, p 22).
14.Vastuseks ERJK aprillis 2017 tehtud järelepärimisele selgitas P.P (I kd, tl 84), et vastavalt Luksemburgis tegutseva pangaga HSBC Trinkhaus & Burkhardt (International) SA 14.02.2011 sõlmitud laenulepingule kandis pank talle üle 450 000 eurot. Nimetatud pank loobus P.Plt laenu tagasinõudmisest, kuna lunastas laenu tagatiseks antud tšeki, mille oli väljastanud Arsai nimeline äriühing. Laenulepingu sõlmimist kinnitab ingliskeelne dokument pealkirjaga „Credit facility“ (I kd, tl 85p-86p, tõlge tl 60-61). Raha saamist Luksemburgi pangast kinnitas P.P ka 27.04.2012 vastuses MTA-le (I kd, tl 128). Halduskohus on õigesti leidnud, et 14.02.2011 dokumendi allkirjastamisega loeti laenuleping sõlmituks. Dokumendi sisust (mh p 7 – lepingu lõpetamine) järeldub, et tegemist on lepinguga, mitte pelgalt pakkumusega. Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust kahelda selles, et pärast lepingu sõlmimist kandis Luksemburgi pank raha P.Ple üle. Sellele, kust pärines P.P kontodele laekunud 420 000 eurot, ei ole muud usutavat selgitust. Asjaolu, et P.P 11.04.2017 selgitusest järeldub, justkui oleks Luksemburgi pank kandnud raha otse P.P Eesti pangakontodele, kuigi tegelikult jõudis see sinna läbi tema Luksemburgi pangakonto(de), ei anna põhjust arvata, et raha pärines kusagilt mujalt kui HSBC Trinkhaus & Burkhardt (International) SA-lt. Laenu saamist kinnitab see, et P.P Danske Bank AS Eesti filiaali kontole laekus raha riigi koodiga „LU“, mis tähistab Luksemburgi, ning asjaolu, et P.P andis pangale tagatiseks Šveitsi panga poolt 03.02.2011 tema nimele väljastatud ning E.Se poolt allkirjastatud tšeki (I kd, tl 59, tõlge tl 58-58 p). Tagatise andmine oli 14.02.2011 laenulepingu p 4 järgi laenu saamise tingimuseks. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda ka tšeki lunastamist puudutavate P.P väidete usaldusväärsuses, arvestades, et sama kinnitas P.P ka halduskohtule ja 27.04.2012 vastuses MTA-le ning puuduvad tõendid laenu tagasimaksmise ja selle kohta, et Luksemburgi pank oleks nõudnud laenu tagasimaksmist. P.P väidet, et tšeki väljastas Arsai, toetab Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu 07.08.2012 otsus E.Se kaebuses (I kd, tl 142-145, tõlge tl 146-149). Nimetatud otsuse p-st 3.2 järeldub, et Arsai kontol oli enne likvideerimist 470 000 eurot, mis tuli vastavalt 01.02.2011 maksekorraldusele tšekiga (mille alusel õigustatud isik ehk maksesaaja oli P.P) välja maksta. Kuna P.P väited laenu saamise asjaolude kohta on järjekindlad ning neid toetavad muud tõendid, saab neid P.P väiteid pidada usaldusväärseks. Ringkonnakohtu hinnangul on laenu saamine Luksemburgi pangast Arsai väljastatud tšeki tagatisel ning Luksemburgi panga poolt laenu tagasimaksmise nõudmise asemel tšeki lunastamine piisavalt tõendatud.
15.Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et E.S oli Arsai esindusõiguslik (allkirjaõiguslik) isik. E.S allkirjastas Arsai nimel tšeki ning väitis Šveitsi kohtule esitatud 10(13)
3-17-1704 kaebuses end olevat Arsai suhtes majanduslikult õigustatud isik. Halduskohus on viidanud www.err.ee portaalis 15.07.2013 avaldatud uudisloole (I kd, tl 113), milles käsitletakse E.Se ja Arsai vahelisi seoseid. Uudisloos tsiteeritakse E.St esindavat advokaati O. Nääsi, kelle sõnul tasus E.Sele 173 550,81 euro suuruse honorari tema kirjutatud raamatute eest lõppastmes Arsai, kes väljastas laenutagatise, mille lunastamisel loobus laenu andnud isik (Liechtensteini ärimees P. K) laenu tagasi nõudmisest. Sama teemat on kajastatud ka mitmetes teistes artiklites (vt nt Äripäeva 05.04.20131 ja 16.07.20132 artiklid). Keskerakond ei ole esitanud tõendeid, mis näitaks, et O. Nääsi sõnu on ebaõigesti kajastatud või mis viitaks muul moel uudisloos kajastatud informatsiooni ebaõigsusele. Eelnevast tulenevalt pole põhjust kahelda E.Se allkirjastatud tšeki kehtivuses. Ringkonnakohus märgib, et ajakirjanduses avaldatud teave kinnitab ühtlasi kaudselt P.P väiteid laenu saamise asjaolude kohta, kuna kajastab sarnast skeemi, mille osalisteks on muu hulgas Arsai ja E.S.
16.Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.03.2016 otsuses nr 3-15-455, et Kruusamäe tn 10 kinnistu 8/10 mõttelise osa tegelik müügihind P.P ja T.Me vahelises tehingus oli 30 000 eurot. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Ka juhul, kui T.Mel oleks olnud 200 000 eurot, siis hoolimata sellest, et tema elukaaslasele kuulus Kruusamäe tn 10 kinnistust 2/10 mõttelist osa, pole eluliselt usutav, et T.M oleks olnud nõus maksma kinnistu 8/10 mõttelise osa eest terve kinnistu turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda. Niisama väheusutav on, et ärimees P.P ostis kõnealuse kinnistu mõttelise osa Keskerakonnalt 250 000 euro eest. Sedavõrd kahjumlikule tehingule ei ole muud mõistlikku selgitust, kui see, et suurem osa Keskerakonnale üle kantud rahast oli varjatud kujul annetus. Ringkonnakohus ei nõustu Keskerakonna seisukohaga, et kuna P.P on muutnud oma väiteid (võrreldes haldusasjas nr 3-15-455 esitatud väidetega) selles osas, kui palju tasus T.M talle Kruusamäe tn 10 kinnistu ostmisel, tuleb tema haldusmenetluses ja praeguse vaidluse raames kohtumenetluses esitatud väited lugeda tervikuna ebausaldusväärseks. Esiteks ei ole P.P väited Keskerakonnale üle kantud raha päritolu osas ajas oluliselt muutunud ning teiseks ei ole P.Pl enam pärast ringkonnakohtu 31.03.2016 otsuse jõustumist põhjust eitada selles tuvastatud asjaolusid.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et praeguses asjas tuleb kohaldada EKS redaktsiooni, mis kehtis 23.02.2011 ehk ajal, mil P.P kandis Keskerakonnale üle 250 000 eurot. Raha ülekandmisega oli annetuse tegemine 220 000 euro ulatuses lõpule viidud. See, millal vormistati kinnistu mõttelise osa müügileping ja asjaõigusleping, ei oma kohalduva õiguse määramise seisukohast tähtsust, kuna see ei mõjutanud tagantjärele asjaolu, et müügitehingu tegelik väärtus oli 30 000 eurot ning 220 000 eurot üle kantud rahast oli annetus Keskerakonnale.
18.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et annetuse tegijaks tuleb pidada P.Pd. Arvestades, et laenutehingu vormistamise eesmärk oli varjata raha tegelikku päritolu, ei saa määravaks pidada seda, et P.P kontodele laekunud varad ei pärinenud otse Arsailt. P.P sai laenu tänu Arsai rahalistele vahenditele – see ei erine põhimõtteliselt olukorrast, kus P.P oleks ise lunastanud tema nimele väljastatud tšeki ning kandnud saadud raha Keskerakonnale. Nii ühel kui teisel juhul saab Keskerakond raha Arsai vara arvelt. Isegi kui P.Pl polnud Arsai ees mingeid juriidilisi kohustusi, pidas ta kinni kokkuleppest kanda tšeki tagatisel saadud laenust vähemalt osa Keskerakonnale. Kokkuvõttes pärines Keskerakonnale üle kantud raha seega Arsailt ning P.P oli vaid vahendaja. Seda järeldust ei väära asjaolu, et P.P (vabatahtlikult) deklareeris Luksemburgi pangast saadud laenu oma tuluna ja maksis sellelt tulumaksu. Annetuse päritolu varjamiseks loodud skeemis osalemisel pidi P.P arvestama, et tema pangakontodele
3-17-1704 laenulepingu alusel laekunud raha, mida ta tagasi maksma ei pea, on käsitatav tema tuluna ning sellelt tuleb maksta tulumaksu. Sellisel moel teadlikult enda kanda võetud maksukohustus ei õigusta praeguse vaidluse kontekstis P.P lugemist annetuse tegijaks. See, mis sai Luksemburgi pangast saadud ülejäänud rahast, ei oma praeguses vaidluses tähtsust. ERJK ettekirjutus puudutab üksnes 220 000 eurot.
19.Kuna saab lugeda tuvastatuks, et annetuse tegijaks oli juriidiline isik, siis vastavalt 23.02.2011 kehtinud EKS § 123 lg-le 4 ei tohtinud erakond annetust vastu võtta, vaid oli kohustatud tagastama selle annetuse tegijale või vastava võimaluse puudumisel kandma selle riigieelarvesse. Asjas esitatud tõenditest (14.02.2011 likvideerimisotsus, likvideerija 01.03.2011 teade Briti Neitsisaarte äriregistrile, Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu 07.08.2012 otsus) nähtub, et Arsai likvideeriti 2011. aastal, mistõttu ei ole võimalik raha annetuse tegelikule tegijale tagastada. Sellest aga ei järeldu, et annetatud raha tuleks tagastada P.Ple. Ka Šveitsi kohtu 07.08.2012 lahend ei toeta P.P seisukohti. Nimetatud lahendi p-s 3.2 on märgitud, et isegi kui kaebuse esitaja (E.S) võttis tšeki vastu, siis „näib mitte tema, vaid P.P olevat lõpetatud Arsai Investments Ltd. finantsvara suhtes soodustatud isik“. Seega ei tuvastanud Šveitsi kohus lõplikult, kes oli Arsai finantsvara suhtes soodustatud isik, vaid üksnes tuvastas, et selleks ei olnud E.S. Liiatigi ei saa Šveitsi õigusel põhinev seisukoht Arsai vara suhtes soodustatud isiku kohta olla määrava tähendusega selle üle otsustamisel, kellele tuleks vaidlusalune annetus tagastada.
20.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kuna P.P pangakontode väljavõtted tervikuna ei omanud asjas tähtsust, ei rikkunud vastustaja menetlusnorme, kui võimaldas Keskerakonna esindajal näha vaid ülekandeid, mida on vaidlustatud otsuses käsitletud. Ehkki Keskerakonna esindaja on saanud kohtumenetluses kõnealuste väljavõtetega tervikuna tutvuda, ei ole Keskerakond ka apellatsioonkaebuses toonud välja, et P.P pangakontodelt nähtuks ülekandeid, mis võinuks mõjutada haldusmenetluse lõpptulemust.
21.Keskerakonna arvates ei algatatud järelevalvemenetlust mõistliku aja jooksul pärast 08.04.2011 müügitehingu toimumist. Ringkonnakohus märgib, et erakonnaseadus ei sätesta annetuse tagastamise või riigieelarvesse kandmise ettekirjutuse tegemisele tähtaega. Kaebaja toodud võrdlus maksuõiguses, karistusõiguses ja tsiviilõiguses sätestatud aegumistähtaegadega ei ole asjakohane. Rikkumise kõrvaldamiseks tehtav ettekirjutus ei ole samastatav maksu- või tsiviilnõude esitamise ega karistuse kohaldamisega. Annetuse tagastamiseks kohustamise eesmärgiks on kõrvaldada jätkuv rikkumine ehk annetuse saaja asetamine olukorda, milles ta oli enne annetuse saamist, eesmärgiga tagada valimistel kandideerivate isikute võrdne kohtlemine (Riigikohtu 10.11.2016 otsus nr 3-3-1-50-16, p 12.1). Vastustaja väitel selgusid ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ERJK-le Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsusest nr 3-15-455, mis jõustus 07.06.2016. Ringkonnakohtule ei nähtu, et menetluse algatamise aluseks olnud asjaolud oleks vastustajale pidanud teatavaks saama enne kõnealuse otsuse avalikustamist. Keskerakonna poolt 2011. aasta II kvartali kohta ERJK-le esitatud aruande põhjal ei pidanud ERJK-l tekkima kahtlust, et Keskerakond müüs talle kuulunud kinnistu mõttelise osa turuhinnast mitu korda kõrgema hinnaga, kuivõrd aruandes ei kajastu müüdud vara turuhind. 24.03.2015 jõustunud ja hetkel kehtiva EKS § 1211 lg 1 järgi teeb ERJK erakonnale ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata või riigieelarvesse kandmata. Sellest sättest ei tulene ERJK-le kaalutlusõigust otsustada, kas järelevalvemenetlus algatada või mitte. Seega ei saanud ERJK jätta järelevalvemenetlust algatamata, kui komisjonile selgusid asjaolud, mis andsid põhjust arvata, et P.P on 08.04.2011 müügilepingu alusel ostnud Keskerakonnalt kinnisasja mõttelise osa selle turuväärtusest oluliselt kõrgema hinnaga ning seetõttu võib ülekantud raha puhul osaliselt olla tegemist keelatud annetusega. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et Keskerakond pidi 12(13)
3-17-1704 olema teadlik müügilepingu alusel üle kantud raha päritolust ning sellest, et müügitehing vormistati juriidiliselt isikult pärineva annetuse varjamiseks. Seega oleks Keskerakond pidanud annetuse summa ise tagastama selle tegijale või kandma riigieelarvesse. Sellises olukorras ei saanud Keskerakonnal tekkida ka õigustatud ootust, et ta võib annetuse summa endale jätta.
22.Erakonnaseaduses ei ole sätestatud järelevalvemenetluse toimetamise tähtaega. Seega tuleb menetlust toimetada mõistliku aja jooksul (HMS § 5 lg-d 2 ja 4; Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 16; 25.02.2016 otsus nr 3-3-1-69-15, p 16). Ringkonnakohus märgib, et Keskerakonna viide EIÕK art 6 lg-le 1 ei ole asjakohane. Riigikohus selgitas 06.03.2015 otsuse nr 3-3-1-78-14 p-s 14, et EIÕK art 6 omab tähendust mõistliku menetlusaja hindamisel kohtumenetluses, mitte haldusmenetluses. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt algatati järelevalvemenetlus 25.08.2016. Ringkonnakohtu hinnangul ei viivitanud ERJK menetluse algatamisega ebamõistlikult kaua pärast haldusasjas nr 3-15-455 tehtud ringkonnakohtu otsuse jõustumist. ERJK tegi mitu järelepärimist Keskerakonnale (25.08.2016, 08.12.2016), kes keeldus pooleliolevale kriminaalmenetlusele viidates müügitehingu kohta täpsemate andmete edastamisest. Seejärel tegi ERJK selgitustaotluse MTA-le (12.12.2016) ning järelepärimise P.Ple (19.04.2017). 26.05.2016 teatas ERJK Keskerakonnale kavatsusest teha ettekirjutus seoses keelatud annetuse vastuvõtmisega ning andis erakonnale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskerakond esitas oma vastuväited 28.06.2017 ning seejärel tegi ERJK 14.07.2017 ettekirjutuse. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ERJK oleks menetlustoimingute tegemisel põhjendamatult viivitanud. Isegi kui menetlust oleks olnud võimalik toimetada kiiremini, ei saanud menetluse kestus mõjutada selle lõpptulemust. Arvestades, et Keskerakond palus 20.09.2016 vastuskirjas peatada haldusmenetlus kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni ning pigem oli Keskerakonna huvides lükata annetuse tagastamine võimalikult kaugesse tulevikku, ei saanud võimalik viivitus rikkuda Keskerakonna õigusi.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna P.P ja Keskerakonna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Vastustaja taotleb apellatsioonimenetluses 1825,20 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on haldusorgani kasuks välise õigusabi kulude hüvitamine õigustatud juhul, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigikohus leidis 10.11.2016 otsuse nr 3-3-1-50-16 p-s 22, et kui isik vaidlustab ERJK tehtud ettekirjutuse, peab ERJK olema üldjuhul ise suuteline kohtus oma tegevust õigustama. Praegune vaidlus ei välju ERJK põhitegevuse raamidest ning kohtumenetluse asjaolud ei ole sedavõrd erilised, et oleks põhjendatud mõista kaebajatelt välja ERJK õigusabikulud. Seetõttu jäävad ERJK apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.