R. L kaebus Viru Vangla kohustamiseks korraldada toimikutega tutvumine ja väljastada talle toimikutest koopiad ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus kohustamisnõude osas seoses vangla poolt kohtutoimikutest koopiate väljastamata jätmisega.
2.Tagastada kaebus hüvitamisnõude osas.
3.Lõpetada menetlus kohustamisnõude seoses toimikute tutvumise viivitamisega.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
osas
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.R. L esitas 01.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (I), milles palus kohtul kohustada Viru Vanglat võimaldada kaebajal tutvuda kohtute poolt talle edastatud toimikutega ning tuvastada fakt, et vangla tekitas talle mittevaralist kahju suures ulatuses. Kaebuse kohaselt saabus 23.03.2018 Viru Vanglasse kohtute poolt kaebajale edastatud hulk toimikuid, kuid vangla ei võimalda tal nendega tutvuda.
2.R. L esitas 10.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (II). Kaebuse kohaselt alates 21.03.2018 on kohtud edastanud kaebajale vanglasse tutvumiseks rohkem kui 10 toimikut. Vangla aga viivitab pahatahtlikult ja ei võimaldada kaebajal tutvuda nende toimikutega. 10.04.2018 seisuga sai kaebaja tutvuda ainult kahe toimikuga. Samuti keeldus vangla väljastamast toimikutest dokumentide koopiad. Kaebaja taotles kohtult Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – võimalda kaebajal tutvuda toimikutega nelja päeva jooksul. Ühtlasi taotles kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 522 eurot.
3.R. L esitas 11.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (III). Tulenevalt kaebusest ei ole kaebaja rahul, et kohtud saadavad vanglasse toimikute originaalid. Kaebaja kahtleb, et sel juhul
ei säili toimikute terviklikkus ja palub lõpetada korralagedus. Ühtlasi teatas kaebaja, et esitas Viru Vanglale taotluse kohtutoimikutest koopiate väljastamiseks. Vangla keeldus 13.02.2018 otsusega nr 6-13/5834-1 kaebajale kohtutoimikutest koopiate väljastamisest. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mis jäeti 11.04.2018 vaideotsusega nr 6-12/150-2 rahuldamata. Kaebaja leiab, et vangla rikub tema inimõigusi, kuna takistab kohtumenetlust ja õigeaegselt dokumentide edastamist Euroopa Inimõiguste Kohtule. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtul kohustada vanglat väljastama kaebajale dokumentidest koopiad, hüvitada talle koopiate väljastamata jätmisega tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja tuvastada, et vangla rikkus menetlustähtaegu.
4.R. L esitas 03.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (IV). Kaebaja väitis, et on ta korduvalt esitanud Viru Vanglale teabenõuded ja taotlused koopiate väljastamiseks, kuid vangla keeldus sellest, millega rikkus kaebaja inimõigusi ja takistab kohtumenetlust. Samuti ei saa kaebaja õigeaegselt esitada dokumente Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Eeltoodu põhjal taotles kaebaja kohtult Viru Vangla tegevuse ebaseaduslikkuse tuvastamist ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 kohaselt, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
6.Esmalt selgitab kohus, et kuna kõik eelpoolnimetatud kaebuste esemed on sarnased ja kohtu arvates nende nõuded oleks võinud esitada ühes kaebuses, siis otsustas kohus koondada need kaebused ühte menetlusse liitkaebusena.
7.HKMS § 2 lg 4 teine lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Liidetud kaebustest on võimalik aru saada, et kaebaja nõuab: 1) Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – kohustada vanglat võimaldama kaebajal tutvuda kohtutoimikutega ja tegema nendest toimikutest ärakirjad ning edastama need kaebajale (HKMS § 37 lg 2 p 4); 2) hüvitada talle mittevaraline kahju, mis tekkis tal toimikuga tutvustamata jätmise ja toimikutest ärakirjade väljastamata jätmise tõttu (HKMS § 37 lg 2 p 4); 3) Viru Vangla tegevuse, mis väljendub toimikutest koopiate väljastamata jätmises ja kaebaja pöördumisele tähtaegselt vastamata jätmises, ebaseaduslikkuse tuvastamist (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kohus märgib, kuna tuvastamisnõude osas ei ole kaebaja eraldi välja toonud selle esitamise eesmärki, siis peab kohus tuvastamisnõuet, mis on seotud toimikutest koopiate väljastamata jätmisega ja kaebaja pöördumisele tähtaegselt vastamata jätmisega, hõlmatuks hüvitamisnõudega.
8.Esimesena hindab kohus kohustamisnõude lubatavust seoses vangla kohustamisega võimaldada kaebajal tutvuda kohtuasjade toimikutega ja edastada talle toimikutest ärakirjad (I), järgmisena hüvitamisnõude lubatavust seoses kohtuasjade toimikutega tutvumata ja toimikutest ärakirjade väljastamata ning kaebaja pöördumisele tähtaegselt vastamata jätmisega (II). I
9.Kaebaja taotles kohtult Viru Vanglale kohutava ettekirjutuse tegemist - võimaldada kaebajal tutvuda kohtuasjade toimikutega ja edastada talle toimikutest ärakirjad.
9.1.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse jaatamiseks tuleb kohtul kõigepealt anda hinnang sellele, kas haldusorgani tegevus või tegevusetus riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Juhul, kui vaidlusaluse tegevusega või tegevusetusega kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole piiratud, siis puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus kuulub tagastamisele.
9.2.Kohus on seisukohal, et kaebus kohustamisnõude osas kuulub tagastamisele.
9.2.1.Haldusasja toimikust koopiate väljastamise otsustamise üle kuulub tulenevalt HKMS § 1 lg-st 2 koostoimes § 88 lg-tega 1 ja 2 halduskohtu kui halduskohtumenetlust juhtiva organi kompetentsi, olenemata sellest, kuskohas haldusasja toimik asub. Sama olukord on muu kohtuasjade toimikutest väljastatavate ärakirjadega. Tegemist on menetlusliku õigusega, mitte materiaalsest õigusest tuleneva subjektiivse õigusega. Järelikult, kui Viru Vangla jättis kaebaja kas kirjalikul või suulisel taotlusel väljastamata talle kohtuasjade või muudest toimikutes koopiad (sh ka koopiad dokumentidest, mille ta kunagi edastas menetlusosalisena kohtule), mis ajutiselt olid saadetud vanglasse, siis ei riivanud vangla kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus selgitab, et koopiate saamiseks saab kaebaja pöörduda asja menetlevale kohtu poole. Seega on Viru Vangla jätnud õiguspäraselt kaebaja taotlused kohtutoimikutest koopiate väljastamiseks rahuldamata ja tagastas tema vaided sisuliselt läbi vaatamata.
9.2.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudest HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas seoses vangla poolt kohtutoimikutest koopiate väljastamata jätmisega selle esitajale läbivaatamatult.
9.2.3.Kaebaja taotles muu hulgas Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – võimaldada kaebajal tutvuda kõikide kohtute toimikutega vanglas. Kaebaja väitis, et 23.03.2018 saabus Viru Vanglasse kaebajale adresseeritud hulk toimikuid, kuid vangla korraldab nendega tutvumist liiga aeglaselt.
9.2.4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus selgitab, et haldusasjade toimikud, millega kinnipeetav taotleb tutvumist, edastatakse vanglale, kes korraldab tutvumist vanglas vastavalt HKMS § 88 lg 6 teisele lausele ja vastavalt maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra § 28 lg-le 5. Analoogne olukord esineb ka toimikute osas, mis on loodud maakohtu poolt. Seega oli Viru Vangla kohustatud korraldama kaebajale toimikutega tutvumist vahetult vanglas.
9.2.5.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus märgib, et kohtule teadaolevatel andmetel tutvus kaebaja märtsi- ja aprillikuu jooksul kõikide 23.03.2018 talle tutvumiseks edastatud toimikutega. Haldusasjade toimikud saabusid halduskohtule tagasi 24.04.2018. Seega toiming, mille sooritamise kohustamist taotles kaebaja kohtult, on käesoleva aja seisuga sooritatud.
9.2.6.HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
9.2.7.Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja on juba esitanud kaebuses kahjunõude seoses toimikutega tutvumata jätmisega, siis puudub vajadus üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. Ühtlasi on kohus seisukohal, et ei pea põhjendatuks üleminekut tuvastamisnõudele ka preventiivsel eesmärgil. Iseenesest on mõistetav, et kui vanglasse edastatakse palju toimikuid, siis on raske organiseerida kinnipeetava poolt nendega tutvumist suhteliselt lühikese aja jooksul. Vangametnikel, kes peavad viibima toimikuga tutvumise juures, on olemas ka muud tööülesanded. Seega on raske eeldada, et nad suudavad jälgida toimikuga tutvumise protsessi terve tööpäeva. Järelikult tagatakse kinnipeetavale toimikuga tutvumine siis, kui tööülesanded on tehtud või nende täitmist on võimalik edasi lükata. Kohus märgib, et siseriiklikule kohtule täiendavate selgituste või kaebuse täienduste esitamiseks, ei vaja kaebaja üldjuhul toimikuga tutvumist. Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab isik pöörduda 6 kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Seega ei vaja ta üldjuhul kohtutoimikuga kiiremat tutvumist. Lisaks eelpoolnimetatule leiab kohus, et esineb ka tõhus õiguskaitsevahend kaebaja õiguste kaitsmiseks juhul, kui vangla ebamõistlikult viivitab toimiku tutvumisega. Juhul, kui kaebajal esineb kiirkorras toimikuga tutvumise vajadus ja vangla seda ei võimalda, siis saab ta selle juhtida nii kohtu kui ka vangla tähelepanu, esitades vanglale vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse kohtule.
9.2.8.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st 3, lõpetab kohus halduskohtumenetluse kohustamisnõude osas seoses toimikute tutvumise viivitamisega, kohtunõuet menetlusse võtmata. II
10.Kaebaja taotles hüvitada talle mittevaraline kahju, mis tekkis tal toimikuga tutvumata jätmise, toimikutest ärakirjade väljastamata jätmise ja kaebaja pöördumisele tähtaegselt vastamata jätmise tõttu.
10.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
10.2.Kohus märgib, et nii toimikuga tutvumata jätmine kaebaja poolt soovitud ajavahemikul kui ka toimikutest ärakirjade väljastamata jätmine ja tema pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmine ei riiva RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigusi. Õiguste riive puudumise korral ei ole vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 kaebus lubatud.
10.3.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas selle esitajale läbivaatamatult. Kaebaja taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jätab kohus läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2018 lahendis toodud muudatustega 26.02.2019
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.