Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 28.08.2018, Tartu 3-18-816 Rein Lossi kaebus Tartu Halduskohtu menetlustoimingute peale Tartu Halduskohtu 07.08.2018. a määrus Rein Lossi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Rein Loss
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus ei ole resolutsiooni p-i 2 osas edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 119 lg 1).
leiab, et kohus on mõnes menetluses menetlusnorme rikkunud, siis tuleb tal esitada oma etteheited selle menetluse raames, kas vastuväitena või apellatsioon- või määruskaebusena. Kaebajal puudub õigus esitada kohtule selle kohta eraldi kohtuasjana menetletav kaebus. Menetlusnormid ei nõua seda, et kohus peab kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks küsitud andmed või dokumendid enne määruse tegemist edastama kaebajale või küsima nende kohta kaebaja seisukohta. Kohus teeb seda ainult siis, kui selleks on sisuline vajadus. See, millistele asjaoludele ja dokumentidele kohus kaebuse tagastamisel tugines, on kaebajale nähtav määrusest. Kui kaebaja peab vajalikuks nende dokumentidega tutvuda, siis on tal võimalus taotleda dokumentide edastamist talle või toimikuga tutvumist. Seda võimalust on kaebaja ka kasutanud (nt kohtuasjades nr 3-18-243, 3-18-324). Kinnipeetava kaebustes vangla vastu kogub kohus asja menetlusse võtmise otsustamiseks reeglina andmeid ja dokumente, mis kaebajal on juba olemas - andmed selle kohta, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kaebaja esitatud vaie või kahju hüvitamise taotlus ja nende kohta tehtud vangla otsused. Selliseid dokumente ei pea kohus kaebajale uuesti edastama. Kui kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega, siis on tal õigus esitada määruskaebus ning seda on kaebaja korduvalt teinud. 2) Kuna kaebajal ei ole õigust kaebuse esitamiseks, siis kuulub kaebaja taotlus esindaja saamiseks rahuldamata jätmisele riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel. 3) Esialgse õiguskaitse taotlus kuulub läbi vaatamata jätmisele HKMS § 55 lg 2 alusel. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, millise nõude puhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole reeglina mingit otsest õiguslikku tagajärge, seega ei saa sellist tagajärge luua ka esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega.
õigusabi taotluse rahuldamist või esialgse õiguskaitse kohaldamist, mistõttu kuulub R. Lossi määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.08.2018. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.