Kasepõllu OÜ kaebus Põllumajandusameti 02.02.2018 vaideotsuse nr 1-10/4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Kasepõllu OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Raul Keba, seaduslik esindaja Veikko Viks Vastustaja – Põllumajandusamet, volitatud esindajad Epp Mitt ja Peeter Milvere Kolmas isik – V.S. Kaasatud haldusorgan – Luunja Vallavalitsus, seaduslik esindaja Aare Anderson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.09.2018 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-459 Ehitusloa andmise aluseks oli Tinter-Projekt OÜ koostatud töö nr 36-17-TP „Tartu maakond, Luunja vald, Sirgu küla, Kasepõllu kinnistu metsa kuivendamise põhiprojekt“.
3.PMA-s registreeriti 24.01.2018 Kasepõllu kinnistu piirinaabri V.S. vaie 04.01.2018 ehitusloa kehtivuse peatamiseks ja tühistamiseks. Vaide kohaselt võivad ehitusloaga lubatud tegevused mõjutada tema maa kvaliteeti ja võimalusi tegeleda seal majandustegevusega.
4.PMA peatas oma 25.01.2018 otsusega nr 14.1-3/462-1 ehitusloa kehtivuse. PMA rahuldas V.S. vaide 02.02.2018 vaideotsusega nr 1-10/4. Vaideotsuse kohaselt on ehitusluba kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 55 sätestatud vorminõuetega. PMA on jätnud aga kontrollimata ehitusprojektile antavad kooskõlastused. Nimelt puuduvad sellel Luunja VV ning piirnevate kinnisasjade omanike, mh kolmanda isiku kooskõlastus. Kooskõlastuste saamise nõue tuleneb projekteerimistingimustest. Ehitusloas puuduvad põhjendused, miks kooskõlastuste saamine ehitusloa menetluses polnud enam vajalik. Tegemist on puudusega, mis mõjutas asja otsustamist. Ka Luunja VV peab ehitusloa väljastamist projektile, millele pole kooskõlastust antud, lubamatuks.
5.Kasepõllu OÜ esitas 05.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMA 02.02.2018 vaideotsuse nr 1-10/4 tühistamiseks.
6.Kohus kaasas 02.05.2018 määrusega haldusasja menetlusse kolmanda isiku V.S., kuna naaberkinnisasja omanikuna võib asjas tehtav kohtuotsus puudutada tema õigusi; samuti kaasas kohus arvamuse andmiseks menetlusse Luunja VV. Kolmanda isiku kaasamise peale esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 20.06.2018 määrusega rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et vaideotsus on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane.
7.1.Vastustaja pole vaidlustatud otsuse tegemisel kaebajat ära kuulanud. Kaebaja on ehitusloa adressaat ja Kasepõllu kinnistu omanik, mis teeb temast omakorda asjast huvitatud isiku HMS § 82 ja § 83 lg 2 mõistes. Ühtlasi puudutas vaidemenetlus tema õigusi. Kaebajat vaidemenetlusse ei kaasatud. PMA viivitas vaide edastamisega kaebajale. HMS § 40 lg-st 1 tuleneb haldusorganile kohustus tagada isikule võimalus esitada enne haldusakti andmist ja vaideotsuse tegemist oma arvamus. Tegemist on olulise menetlusliku veaga, mis toob kaasa vaideotsuse tühistamise. Kaebaja ära kuulamata jätmise tõttu ei saanud vastustaja teostada vaideotsuse tegemisel kaalutlusõigust täies ulatuses ega kaaluda kaebaja huvisid. Asjakohane on Riigikohtu 10.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-10 (p-d 17, 20).
7.2.Vaideotsus on põhjendamata. Kolmas isik palus vaide rahuldada põhjusel, et ta ei ole ehitusprojekti kooskõlastanud. Piirinaabri kooskõlastuse nõue tulevat kolmanda isiku hinnangul projekteerimistingimustest. Seaduse kontekstis tähendab kooskõlastus riigiasutustega suhtlemist. Naabri kooskõlastuse näol on tegemist arvamuse küsimusega. Negatiivne arvamus ei takista menetluse jätkamist. Sellist käsitlust toetab ka ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 7 p 1. Otsustajaks on kohalik omavalitsus ning naaberkinnisasja omaniku kaasamine või kaasamata jätmine ei takista ehitusloa väljastamist ega muuda ehitusluba automaatselt õigusvastaseks. Vastustaja on hinnanud ka Luunja VV kooskõlastuse puudumist, mida kolmas isik ei ole väitnud. Vastustaja on vaiet seega laiendanud.
7.3.Vaideotsuses ei ole hinnatud, kas ehitusloa väljastamine kolmanda isiku õigusi puudutas, kas tegemist on üleliia koormava negatiivse mõjuga, mida ei ole võimalik leevendada. Kuna kolmanda isiku kinnistu asub kõrgemal kui kaebaja kinnistu, voolavad sealt sadeveed kaebaja kinnistule ja sealt Emajõkke. Kolmanda isiku kinnistule on ladestatud 2(9)
3-18-459 erinevat prügi, mis reostab keskkonda. Kaebaja on selles osas pöördunud ka kaasatud haldusorgani poole.
7.4.Vastustaja, kolmas isik ja kaasatud haldusorgan on eksitavalt rõhutanud, et projekteerimistingimused väljastati 08.01.2017. Tegelikult väljastati projekteerimistingimused 31.10.2017. Raiet teostati projekteerimistingimuste alusel (metsaseaduse § 4 lg 2 p 4).
7.5.Projekteerimistööde käigus ei ole ükski osapool seadnud kahtluse alla projekti sisu, mistõttu jääb arusaamatuks, miks ehitusloa andmise põhimõtted on vahepeal muutunud. Maaparanduse üle teostati 18.05.2018 järelevalve, mille käigus ja järel ei tuvastatud ühtegi rikkumist. Metsa raiuti ehitusloa kehtivuse ajal – sellele viitab ka Maa-ameti 27.06.2018 kiri. Kaasatud haldusorgan on takistanud ja viivitanud DP menetlusega. DP koostamine algatati 25.05.2006. Kaasatud haldusorgan ei täida tänaseni Tartu Ringkonnakohtu otsust haldusasjas nr 3-15-393. Kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb vastustajal hüvitada projekteerimise ja ekspertiisiga seotud kulud.
8.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud.
8.1.Vastustaja on kaebaja ära kuulanud. PMA tuvastas vaide läbivaatamisel, et ehitusloa väljaandmisel ei kontrollitud, kas Luunja VV ja piirinaabrid on ehitusprojekti kooskõlastanud. Kooskõlastuste nõue tulenes projekteerimistingimustest. Luunja VV kooskõlastuse puudumine tähendab, et PMA-le polnud teada, et Kasepõllu kinnistu paikneb valla kehtiva üldplaneeringu (ÜP) kohaselt väärtuslike maastike alal, kus on keelatud metsamaa raadamine ja lageraie; kohalik omavalitsus menetleb detailplaneeringut (DP), millega soovitakse kinnistule moodustada elamuala, vähendades ehituskeeluvööndit; metsakuivendusobjekt on planeeritud Emajõe kaldavööndisse. Puudub seaduslik alus ehituskeeluala vähendamiseks või suurendamiseks.
8.2.PMA rahuldas kolmanda isiku vaide, kuna ehitusloa alusel teostati Kasepõllu kinnistul suuremahulisi raietöid – lageraiet –, mis ei olnud ehitusloa eesmärk. Kaebaja ärakuulamine ja seletuse küsimine poleks menetluse eesmärki täitnud. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalist ära kuulamata, kui on vajalik ära hoida viivitusest tulenevat kahju. Kaebaja ärakuulamine poleks kõrvaldanud juba tehtud menetlusvigu ning tekkinud keskkonnakahju. Kaebaja välja toodud asjaolud ei saanud asja otsustamist mõjutada. Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-10 pole asjakohane, kuna selles käsitletakse ärakuulamisõigust distsiplinaarmenetluses, kus menetlusosalise seletused on olulised õiglase karistuse määramisel. PMA-l pole õigust edastada vaideid kolmandatele isikutele. Vaideotsus saadeti kaebajale viivitamatult.
8.3.Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-29-12 nähtub, et tühistamata võib jätta ka põhjendamispuudustega haldusakti, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti väljastama. Haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest lähtuti ka haldusakti andmisel (p-d 19– 20). Luunja VV teavitas kaebajat raadamise peatamisest 12.01.2018 kirjaga nr 9-3/63. Kaebaja ei ole raietööde peatamist vaidlustanud. Kirjast võib järeldada, et kaebaja sai aru, miks ehitusluba kehtetuks tunnistati. Kaebaja ei avaldanud PMA-le, et Kasepõllu kinnistu suhtes on algatatud DP koostamine. Seega pidi kaebajale olema mõistetav, et vastustaja juhindus vaideotsuse tegemisel nendest põhjendustest. Kui vaideotsus tühistatakse, peab PMA selle uuesti välja andma.
8.4.Vaideotsus on põhjendatud. Kaebaja ei ole teavitanud DP algatamise koostamisest eesmärgiga kaaluda Kasepõllu kinnistul elamuala moodustamist. Kooskõlastuse saamisel tuli lähtuda maaparandusseadusest (MaaParS), mitte EhS-st või HMS-st. MaaParS § 8 lg 3 p 3 kohaselt keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui teine haldusorgan taotlust ei kooskõlasta. Sama paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatakse kohaliku omavalitsuse asutused, 3(9)
3-18-459 kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada. KOV ja teiste isikute kooskõlastus on kohustuslik ning selleta ei saa menetlust jätkata. Kooskõlastuse küsimata jätmine on tekitanud keskkonnale pöördumatu kahju.
8.5.MaaParS § 18 kohaselt võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui taotluses on esitatud mittetäielikke andmeid. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja pidas ebaoluliseks 2006. a algatatud DP-d. Kaebaja pidi teadma, et raietööde teostamine DP-ta oli keelatud.
8.6.PMA pole vaide piire laiendanud. Metsa raadamine on lubatud vaid DP alusel. Sellest teavitas Luunja VV ka kaebaja juhatuse liikmeid.
9.Kolmas isik V.S. palub jätta kaebus rahuldamata. Vaideotsus vastab HMS §-s 54 sätestatud tunnustele.
9.1.Kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise osas ei ole põhistatud. Kaebaja ei ole välja toonud, missuguste asjaoludega arvestamata jätmine tõi kaasa ebaõige lahendi.
9.2.Kaebaja etteheited kooskõlastuse küsimise kohta ei ole täielikud. Kolmas isik tõi vaides välja erinevad argumendid, miks ta leidis, et ehitusluba on õigusvastane. Esiteks väljastati ehitusluba enne projekteerimistingimuste andmist. Teiseks leidis PMA, et ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele, kuna seal nõuti projekti kooskõlastamist piirinaabritega. Kolmanda isikuga ehitusprojekti ei kooskõlastatud. Kooskõlastuse küsimist ei kummuta see, et EhS ei nõua kõiki kooskõlastusi. Kooskõlastuste nõue oli ette nähtud projekteerimistingimustes. Kaebaja oleks pidanud vaidlustama projekteerimistingimused, kui ta selle nõudega ei nõustunud. Kolmas isik ei annaks projektile kooskõlastust, kuna maaparandustööd kahjustavad tema põllumaad, mida ta kasutab majandustegevuseks. Kolmandaks, PMA otsus sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Ehitusloast ei nähtu selle andmise alus ning kaalutlused. Seal ei ole kaalutud negatiivseid mõjusid. See ei olnud ka mõistlikult võimalik, kuna ehitusluba anti välja samal päeval, kui esitati taotlus. Neljandaks, maaparandust ei saa lubada olukorras, kus kinnistu osas on käimas DP menetlus, mille eesmärgiks on kaaluda maaüksuse maakasutust.
9.3.Vaideorgan ei ole seotud vaidega piirides, nagu väidab kaebaja. Haldusorganil tuleb vaide lahendamiseks koguda tõendeid ning hinnata haldusakti vastavust kõikidele seaduses sätestatud nõuetele.
10.Kaasatud haldusorgani hinnangul on vaideotsus seaduslik. Ehitusloal ei olnud kolmanda isiku kooskõlastust, mis annab omakorda aluse selle tühistamiseks. Kaasatud haldusorgan taotles vaidlustatud otsuse üle teenistusliku järelevalve algatamist maaeluministrilt. Kaebaja on jätnud projekteerimistingimusi ja ehitusluba taotledes PMA teavitamata asjas tähtsust omavatest asjaoludest: Kasepõllu kinnistu paikneb väärtuslike maastike alas, kus kehtiva ÜP kohaselt on keelatud metsamaa raadamine ja lageraie; Kasepõllu kinnistu asub Emajõe kaldavööndis ning puuduvad alused ehituskeeluala vähendamiseks ja suurendamiseks; Kasepõllu maaüksusele on algatatud DP koostamine, et kaaluda sinna elamuala moodustamist, ja seda menetletakse. Projekteerimistingimustes, KeA 03.01.2018 kirjas, ehitusprojektis ja ehitusloas puudub igasugune viide Luunja valla ÜP-le ja menetluses olevale DP-le. Ehituskeeluvööndi vähendamine projekteerimistingimuste ja ehitusloaga DP menetlemise ajal ei ole lubatud. Ehitusprojekt ei vasta seaduse nõuetele. Projektil puudub projekteerimistingimustega ette nähtud kooskõlastus vahetult Kasepõllu kinnistuga piirnevate kinnisasjade omanikelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus on hinnanud esitatud tõendeid, otsustanud, millised asjaolud on tuvastatud ja milliseid õigusakte tuleb asja lahendamisel kohaldada. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4(9)
3-18-459
12.Kuna menetlusosaliste seisukohtadest nähtub, et puudub üksmeel sündmuste kronoloogias, peab kohus esmalt vajalikuks täiendavalt selgitada kaebuse faktilisi asjaolusid. Asja materjalidest ilmneb, et PMA väljastas Kasepõllu OÜ-le projekteerimistingimused nr 14.1-1/19332 kuivenduse maaparandusehitise rajamiseks Kasepõllu kinnistule (katastrinumber 43201:002:0038) Sirgu külas Luunja vallas Tartumaal 31.10.2017, mitte 08.01.2018. Kuupäev 31.10.2017 nähtub nii PMA otsusest projekteerimistingimuste andmise kohta (tl 4) kui PMA infosüsteemi kirjetest (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/toimingud). Otsus projekteerimistingimuste andmise kohta registreeriti infosüsteemis korduvalt. Korduv registreerimine oli tingitud PMA infosüsteemi iseärasustest (vaidlustatud otsuse p 3.2.). See ei tähenda siiski, et projekteerimistingimused oleks väljastatud 08.01.2018, s.o pärast ehitusloa andmist. Nii ei ole väited, nagu oleks ehitusluba väljastatud enne projekteerimistingimusi, põhjendatud. Kaebaja taotles projekteerimistingimuste alusel ehitusluba, mille PMA väljastas 04.01.2018. Kolmandast isikust piirinaabrile V.S.le kuulub Kasepõllu kinnistuga külgnev Aiandi kinnistu (katastritunnus: 43201:002:0391). V.S. vaie ehitusloa tühistamiseks registreeriti PMA-s 24.01.2018, mille PMA rahuldas 02.02.2018 vaideotsusega, tunnistades väljastatud ehitusloa kehtetuks. Kasepõllu OÜ ehitusloa adressaadina vaidlustas vaideotsuse. Kohus pidas vaideotsuse eraldiseisvat vaidlustamist 09.03.2018 määruses lubatavaks, kuna sellega võetakse kaebajalt õigus realiseerida ehitusloast tulenevat õigust rajada kuivenduskraave. Asja materjalidest ei nähtunud, et ehitusloa kehtetuks tunnistamise kohta oleks antud mõni muu haldusakt (09.03.2018 määruse p 6). Muid haldusmenetluses antud haldusakte pole menetlusosalised vaidlustanud.
13.Niisiis seisneb vaidlus 02.02.2018 vaideotsuse õiguspärasuses. Kohus selgitab, et sisulise vaideotsuse näol on tegemist haldusaktiga. Vaideotsusega lahendatakse haldusvälise isiku nõudeõigus, otsustades isiku(te) õiguste ja kohustuste üle. Selliselt peab vaideotsus vastama vaideotsusele kui haldusaktile (HMS §-d 54, 86) esitatavatele nõuetele: see peab olema nii formaalselt kui materiaalselt õiguspärane. Vaideorgan peab vaideotsuses ennekõike põhjendama, miks ta leiab, et vaidemenetluses vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ning kas tegemist on õigusvastasusega, mis mõjutas asja otsustamist HMS § 58 mõistes. Seejuures kontrollitakse vaidemenetluses haldusakti õiguspärasust täies ulatuses (HMS § 83 lg 1). Kaebaja väited vaide piiride ületamise kohta ei ole seega asjakohased. Veelgi enam, vaidemenetluses kontrollitakse vaide aluseks oleva haldusakti õiguspärasuse kõrval ka selle otstarbekust. Selliselt on vaideorgani kontroll halduskohtu kontrollist isegi ulatuslikum, kuna haldusorgan saab vaidemenetluses kontrollida kaalutlusotsuse otstarbekust, mida kohus teha ei saa (HKMS § 158 lg 3). Kui haldusakti õigusvastasus mõjutas asja otsustamist, tunnistab haldusorgan haldusakti kehtetuks. Selliselt on vaidemenetluse näol tegemist õiguskaitsemenetlusega, kus ei kehti tavapärased haldusakti kehtetuks tunnistamise reeglid. Haldusorgan ei pea kaaluma, kas tulenevalt HMS §-dest 64–70 esineb argumente õigusvastase haldusakti kehtima jätmiseks. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas vaidemenetluse eesmärgiga, muutes selle samaväärseks haldusakti kehtetuks tunnistamise menetlusega, mida vaidemenetlus ei ole (vt Riigikohtu 28.04.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-130-09, p-d 14–15).
14.Vaideotsus on formaalselt õiguspärane, kui selle on andnud pädev haldusorgan (HMS 73), järgitud on menetlusnõudeid (HMS § 83 lg 1), nagu ärakuulamine (HMS § 40, § 83 lg 2), uurimispõhimõte (HMS § 83 lg 2), menetlustähtajad (HMS § 84), erapooletus (HMS § 10), selgitamine (HMS §-d 36, 78), avalikkus (HMS §-d 7 ja 37) ja vorminõudeid, nagu haldusakti kirjalik vorm (HMS § 86 lg 1), selge resolutsioon (HMS §-d 55 lg 1, 86 lg 1), põhjendamiskohustus (HMS § 86 lg 2). Haldusakti materiaalne õiguspärasus eeldab kooskõla õigusliku aluse ja õigusaktidega (HMS § 54). 5(9)
3-18-459
14.1.Vaideotsuse on teinud selleks pädev haldusorgan. PMA põhimääruse § 3 lg-st 1 nähtub, et amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees (maaeluminister), kes teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. HMS § 73 lg 3 kohaselt lahendab sellisel juhul vaiet haldusakti andnud haldusorgan. Seega on vaideotsuse andnud pädev haldusorgan.
14.2.Kaebaja peamine etteheide seisneb ärakuulamiskohustuse rikkumises. Vastustaja on seevastu seisukohal, et pole ärakuulamiskohustust rikkunud. Kaebaja jäeti HMS § 40 lg 3 p 1 alusel ära kuulamata, et ära hoida kahju, mis viivitusest tuleneks. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on rikkunud menetlusnõudeid, jättes ta vaidemenetluses ära kuulamata. Kahtlust ei ole, et vaideotsus puudutab kaebaja õigusi: sellega tunnistatakse kehtetuks 04.01.2018 ehitusloast tulenev soodustus. Kohustus kaebaja ära kuulata tuleneb HMS § 83 lg-st 2 ja §-st 40. Kindlasti tuleb vaidemenetluses ära kuulata isikud, kelle õigusi vaideotsus negatiivselt mõjutab. Vastustaja tunnistas vaideotsusega kehtetuks kaebajale väljastatud ehitusloa. Seega mõjutas vaideotsus tema õigusi negatiivselt. Vastustaja seisukoht, et kaebaja jäeti ära kuulamata, vältimaks menetluse viivitusest tulenevat kahju, ei ole veenev. PMA peatas HMS § 81 alusel 25.01.2018 otsusega nr 14.1-3/462-1 (viidatud 02.02.2018 vaideotsuse p-s 3.8, tl 11) ehitusloa kehtivuse vaidemenetluse ajaks kuni vaideotsuse tegemiseni. Veelgi enam, Luunja VV teavitas PMA-d 12.01.2018 kirjaga nr 93/63 (viidatud vastustaja 09.04.2018 vastuses, tl 23) raadamistööde peatamisest. Selliselt ei saanud kaebaja ehitusloast tulenevat õigust realiseerida ega kahju tekitada. Kaebaja jäeti seega õigusvastaselt ära kuulamata.
14.3.Vaideotsus on kirjalikus vormis. Kohtu hinnangul ei ole aga selge selle resolutsioon. HMS § 86 lg 1 kohaselt märgitakse vaideotsuses resolutsioon vaide lahendamise kohta. 02.02.2018 vaideotsuse resolutsiooni p-s 1 on kirjas, et rahuldatakse V.S. vaie, kuid selles ei tehta sisulist otsust vaides esitatud nõude kohta. Kohus leiab, et resolutsioon peab vaide rahuldamisel vastama vaidemenetluses esitatud nõudele (HMS § 72 lg 1 p 1) ja haldusorgani HMS §-s 85 sätestatud volitusele. HMS § 85 p 1 kohaselt on haldusorganil vaideotsusega õigus vaie rahuldada ja tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks. Teisisõnu tuleb vaide rahuldamisel resolutsioonis märkida missugune otsustus vaide esitaja taotluse kohta tehakse. Resolutsiooni selguse nõue täidab haldusakti täitmise eesmärki, kuna kohustuslik on ainult haldusakti resolutiivosa. Haldusakti põhjendustel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel (HMS § 60 lg 2). See, et vaideotsusega tunnistatakse 02.02.2018 ehitusluba kehtetuks, selgub praegu vaideotsuse põhjendustest, mitte resolutsioonist (vaideotsuse p 4.4.).
14.4.Kohtu hinnangul on vaideotsus piisavalt motiveeritud. Vaideotsuses peab olema põhjendatud, miks vaideorgan leiab, et haldusakt on õigusvastane ning kas tegemist on sellise õigusvastasusega, mis tingib haldusakti kehtetuks tunnistamise. Praegu rahuldas vastustaja vaide, tunnistades 04.01.2018 ehitusloa kehtetuks põhjusel, et ehitusprojektil puuduvad nõutavad kooskõlastused, s.o Luunja VV ja piirnevate kinnisasjade omanike, sh V.S. kooskõlastused. Vastustaja leidis, et kooskõlastused mõjutasid asja otsustamist, kuna talle ei olnud teada tähtsust omavad asjaolud, nagu DP menetlus. Vastustaja on kohtumenetluses ka täiendavalt põhjendanud asjaolusid, mis talle haldusmenetluses teada ei olnud, kuid mis asja otsustamist mõjutasid: Kasepõllu kinnistu jäämine Luunja valla ÜP kohaselt väärtuslike maastike alale, kus metsamaa raadamine ja lageraie on keelatud, kinnistu jäämine ehituskeeluvööndisse, võimalik piirinaabrite õiguste riive. Kohtu jaoks on veenev, et vastustaja lähtus nendest põhjendustest ka vaideotsuse tegemisel. Vastustaja viitab 02.02.2018 vaideotsuse p-s 4.3. Luunja VV 29.01.2018 kirjale nr 9-3/131, mis oli talle vaideotsuse tegemise ajaks teada (tl 70). Selles kirjas on viidatud täiendavatele asjaoludele, mis 6(9)
3-18-459 kooskõlastuse küsimisel oleks vastustajale teatavaks saanud. Samuti nähtub Kasepõllu kinnistu jäämine ehituskeeluvööndisse Keskkonnaameti (KeA) 03.01.2018 vastusest nr 62/17/13761-2 (tl 74). Seega on vaideotsuses piisavalt põhjendatud, miks haldusorgan peab 04.01.2018 ehitusluba õigusvastaseks.
14.5.Kohus on seisukohal, et haldusakti põhjendused on asjakohased ja kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja on nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses välja toonud, et ehitusprojekti kooskõlastamine viitab arvamuse küsimisele EhS § 42 lg 7 p 1 ja HMS § 16 mõistes, millel ei ole siduvat iseloomu: negatiivne arvamus ei takista menetluse jätkamist. Selliselt ei saanud kooskõlastuse puudumine asja otsustamist mõjutada. MaaParS § 8 lg 4 p 3 kohaselt nähakse projekteerimistingimustes ette riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada. MaaParS § 9 lg 2 p-s
sätestatakse, et ehitusprojekt peab vastama maaparandussüsteemi projekteerimistingimustele. Kui ehitusprojekt projekteerimistingimustele ei vasta, tuleb ehitusloa andmisest MaaParS § 15 p 1 alusel keelduda. Vaidlust ei ole, et kooskõlastuse nõue oli sätestatud ka 31.10.2017 projekteerimistingimustes (tl 5). Projekteerimistingimuste kohaselt tuli kooskõlastused saada Luunja VV-lt, KeA Lõuna regioonilt ja vahetult töödega piirnevate kinnisasjade omanikelt. Kuigi KeA oli oma 03.01.2018 vastuses nr 6-2/17/13761-2 (tl 74) seisukohal, et tal puudub õiguslik alus ehitusprojekti kooskõlastada, esitas ta ehitusprojekti kohta seisukoha. Igal juhul ei kooskõlastanud ehitusprojekti Luunja VV ja piirnevate kinnisasjade omanikud, sh V.S.. Seega puudusid ehitusprojektil vajalikud kooskõlastused ehk ehitusprojekt ei vastanud projekteerimistingimustele. Samas ei ole ehitusloas põhjendatud, miks on Luunja VV ja piirinaabrite kooskõlastustest loobutud. Ehitusprojekti mittevastavus projekteerimistingimustele on ehitusloa andmisest keeldumise aluseks (MaaParS § 15 p 1). Tegemist on imperatiivse sättega. Praegu ei ole tähtsust ka sellel, kas kooskõlastuse näol on tegemist siduva või mittesiduva seisukohaga. Kuna kooskõlastuse küsimine ehitusprojektile on üks projekteerimistingimustes sätestatud nõuetest ja seda ei täidetud käesolevas asjas mingil viisil, esines alus ehitusloa andmisest keeldumiseks. Juhinduda ei saa ka EhS § 42 lg-st
9.Vaidlust ei ole, et ehitusloa eelnõu Luunja VV ja piirinaabritele ei edastatud. See ei ole ehitusloa taotluse ja andmise aegasid arvestades ka võimalik. Ehitusloa taotlus esitati 04.01.2018 ning ehitusluba anti välja samal päeval. Iseküsimus on, kas EhS on selles osas kohaldatav (MaaParS § 11). Kuna MaaParS § 15 ei tee ehitusloa andmist sõltuvaks kooskõlastusringi tulemustest (erinevalt MaaParS § 8 lg-s 3 sätestatud projekteerimistingimustest), on kooskõlastuse ja arvamuse osas EhS kohtu hinnangul kohaldatav. Kohus nõustub seega vastustajaga, et 04.01.2018 ehitusluba ei vastanud projekteerimistingimustele – vastustaja jättis küsimata projekteerimistingimustes nõutavad kooskõlastused –, mistõttu on see õigusvastane. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et rikkumine mõjutas asja otsustamist. Kooskõlastuste puudumise tõttu ei olnud vastustajale teada asjas tähtsust omavad asjaolud, nagu kinnistu suhtes pooleliolev DP menetlus, millega soovitakse muuta maa sihtotstarvet ja vähendada ehituskeeluvööndit, Kasepõllu kinnistu jäämine Luunja valla ÜP kohaselt väärtuslike maastike alale, kus metsamaa raadamine ja lageraie on keelatud, kinnistu jäämine ehituskeeluvööndisse, võimalik piirinaabrite õiguste riive. Kohus nõustub vastustajaga, et nende asjaolude teadmine oleks haldusmenetluse tulemust mõjutanud. Nt oleks vastustajale teada olnud, et maaparandussüsteemi rajamiseks vajalik raie ei ole alal lubatud, kuna Kasepõllu kinnistu asub väärtuslike maastike alal. Veelgi
7(9)
3-18-459 enam, ehitustööde tegemine, sh maaparandussüsteemi rajamine, ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud. Seega mõjutas haldusakti õigusvastasus asja otsustamist.
14.6.Kohus peab veel vajalikuks välja tuua, et ehitusluba haldusaktina on vaidemenetluses vaidlustatav. MaaParS-st ei tulene vaidemenetlusele erisätteid, mistõttu tuleb juhinduda HMS-s sätestatud üldregulatsioonist. Asja materjalidest ei nähtu, et vaie oleks tulnud tagastada mõnel HMS §-s 79 sätestatud alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et V.S.l oli HMS § 71 lg 1 kohaselt vaideõigus. Sellele on vastustaja vaideotsuses ka viidanud (vaideotsise p 2). Asjaolul, et vastustaja pole täpsustanud, kuidas 04.01.2018 ehitusluba täpselt kolmanda isiku õigusi mõjutab, pole tähtsust, kuna piirinaabri õiguste riivet ehitusloa realiseerimisel võib eeldada. V.S.le kuulub Kasepõllu kinnistuga külgnev Aiandi kinnistu, mida ta kasutab majandustegevuseks. Kuivenduskraavide rajamisel ei saa tema omandiõiguse riivet välistada. Nõnda ei ole kaebaja väited selle kohta, et vaideotsuses pole hinnatud, kas ehitusluba kolmanda isiku õigusi ka tegelikult mõjutab, põhjendatud. Kaebaja ja kolmanda isiku õigusi vaidemenetluses ei kaaluta. Kohus selgitas eelnevalt, et vaidemenetluses kontrollitakse vaidlustatud haldustegevuse õiguspärasust ning õigusvastasuse tuvastamisel hinnatakse, kas sellel oli mõju asja otsustamisele (p 13). Vastanduvaid huvisid kaalutakse haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluses, mis ei ole vaidemenetlusega samaväärne.
15.Kohus leidis eelnevalt, et vaideotsus on formaalselt õigusvastane, kuna kaebaja jäeti vaidemenetluses ära kuulamata ning vaideotsuse resolutsioon on ebaselge. Kohus rõhutab, et ärakuulamine tagab, et isikut ei kohelda haldusmenetluses mitte objekti, vaid subjektina, s.o õiguste kandjana. Selliselt on ärakuulamisõigus üks olulisemaid õigusi haldusmenetluses – eriti menetlustes, mille tagajärjed puudutavad haldusakti adressaadi kõrval ka kolmandaid isikuid. Haldusakti resolutsiooni selgus tagab jälle selle täidetavuse. Kohtu hinnangul ei ole praegu siiski tegemist rikkumistega, mis oleksid mõjutanud asja otsustamist. HMS §-s 58 sätestatakse, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. On selge, et resolutsiooni selgus asja otsustamist ei mõjutanud. Kaebaja ei ole ärakuulamiskohustuse rikkumise osas põhjendanud, missugused asjaolud tal jäid välja toomata, misjärel oleks V.S. vaie jäänud rahuldamata. Kohus oli eelnevalt seisukohal, et V.S.l oli vaideõigus. Kaebaja kinnistu ja V.S. kinnistute kõrguste erinevused ei väära kohtu veendumust, et ehitusloa realiseerimine võib kolmanda isiku õigusi mõjutada. Liiati ei ole vaideotsuses ehitusloa kehtetuks tunnistamine kaalumisotsus. Kohus leidis eelnevalt ka, et PMA põhjendused vaide rahuldamise kohta olid asjakohased ja kooskõlas kehtiva õigusega. Nii ei saanud kaebaja ära kuulamata jätmine asja otsustamist mõjutada. Kaebaja on viidanud Riigikohtu 10.12.2010 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-72-10 (p-d 17 ja 20). Sellest lahendist ei tulene, et ärakuulamiskohustuse täitmata jätmisel tuleks haldusakt igal juhul tühistada. Ka ei ole praegusel juhul tegemist kaalumisotsusega, kus isiku ärakuulamine tagab kõigi oluliste huvide väljaselgitamise ja nende kaalumise. Vastustajal tuli vaidemenetluses kontrollida, kas vaide aluseks olnud haldusakt on õigusvastane. Kui haldusakti õigusvastasus mõjutas asja otsustamist, siis see kehtetuks tunnistada. Kuna kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis jäid vaideotsuse tegemisel arvestamata, samuti ei nähtu neid kohtule, ei mõjutanud ärakuulamiskohustuse rikkumine asja otsustamist. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Kaebaja on oma 13.08.2018 menetlusdokumendis taotlenud projekteerimise ja ekspertiisi kulude hüvitamist juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. Tegemist ei ole taotlusega hüvitada menetluskulud vähemalt ehitusprojekti ekspertiisi osas, kuna kaebus jäi rahuldamata. Kaebaja 13.08.2018 avaldust on iseenesest võimalik tõlgendada kaebuse muutmise taotlusena ja 8(9)
3-18-459 alternatiivse nõude esitamisena (hüvitamiskaebusega). Kohtu hinnangul ei oleks kaebuse muutmine siiski lubatud. Hüvitamisnõue ei aita saavutada kaebuse eesmärki – ehitusloa taastamine. Kaebajal on võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega riigivastutuse seaduse alusel kohtusse. Sellise kaebuse edulootusi ei saa pidada suureks. Projekteerimine on teostatud kehtiva haldusakti (projekteerimistingimuste) alusel ning ehitusprojekti ekspertiisi tegemist pole kaebajalt nõutud.
17.Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vaidlus ei puuduta DP menetlust. DP menetlusega seoses on kaebaja kohtusse pöördunud – haldusasjas nr 3-15-393 – ning selles asjas on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2017 otsus, millega viimane jättis muutmata Tartu Halduskohtu 26.01.2016 otsuse. Viidatud asjas rahuldas halduskohus Kasepõllu OÜ kaebuse ning kohustas Luunja valda otsustama Kasepõllu maaüksuse DP kehtestamine või kehtestamata jätmine hiljemalt 01.06.2016 (resolutsiooni p 2) ja mõistis Luunja vallalt Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulud (resolutsiooni p 3). Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Kohtulahendi täitmine on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 23. peatükis. HKMS § 248 lg 1 kohaselt võib kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kui kaebajal on etteheiteid seoses kohtuotsuse täitmisega haldusasjas nr 3-15-393, on tal õigus pöörduda trahvitaotlusega Tartu Halduskohtusse. Samuti ei puuduta käesolev vaidlus Aiandi kinnistult lähtuvaid mõjutusi kaebaja kinnisasjale. Kaebajal on selles osas võimalik pöörduda maakohtusse konkreetse asjaõigusliku nõudega või kohaliku omavalitsuse poole, mida ta asja materjalide kohaselt on juba teinud.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jättes kaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8 ning § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.