L.K. taotlus Kastre vallale rahatrahvi määramiseks Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2018. a kohtumääruse haldusasjas nr 3-15236 täitmata jätmise eest Taotleja (kaebaja) – L.K., volitatud esindaja Kadi Saarepuu Vastustaja – Kastre vald, volitatud esindaja advokaat Katrin Paulus Trahvitaotluse lahendamine
Menetlusosalised
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Jätta L.K. taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
3.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 ja § 248 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.K. (edaspidi ka kaebaja) esitas 02.08.2018 Tartu Halduskohtule avalduse, milles on esitanud taotluse Kastre vallale rahatrahvi määramiseks Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2018 kohtumääruse haldusasjas nr 3-15-236 täitmata jätmise eest ning kaebuse Kastre Vallavalitsuse 04.07.2018 vaideotsuse nr 2-7/831 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-18-1542).
2.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.04.2018 otsusega haldusasjas nr 3-15-236 L.K. apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a otsuse osas, milles kaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uus otsuse, millega rahuldas kaebus osaliselt ning tegi järgmised otsustused: - tühistada Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20, millega kaebaja vabastati teenistusest (resolutsiooni p 2 alapunkt a); - ennistada kaebaja Kastre valla teenistusse (resolutsiooni p 2 alapunkt b);
1(6)
- mõista Kastre vallalt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, teha Kastre vallale ettekirjutus määrata väljamaksmisele kuuluv rahasumma kindlaks ühe kuu jooksul arvates kaebajalt teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu ja ettevõtlusest teenitud tulu kohta andmete saamisest vastavalt palgale, mida kaebaja oleks saanud, kui ta oleks teenistuses olnud, ning kohustada Kastre valda ühe kuu jooksul arvates rahasumma kindlaksmääramisest maksma kaebajale välja kindlaksmääratud summa, millest võib Kastre vald maha arvata teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest (resolutsiooni p 2 alapunkt c).
3.Tartu Ringkonnakohus tunnistas 27.04.2018 kohtumäärusega (resolutsiooni p 1) viivitamata täidetavaks ringkonnakohtu 25.04.2018 otsuse resolutsiooni p 2 alapunkti b, millega ringkonnakohus ennistas kaebaja Kastre valla teenistusse. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 tunnistati viivitamata täidetavaks ringkonnakohtu 25.04.2018. a otsuse nr 3-15-236 resolutsiooni p 2 alapunkt c, millega ringkonnakohus mõistis Kastre vallalt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Hüvitis tuli viivitamata maksta kaebajale välja tema kahe kuu ametipalga ulatuses. Ülejäänud osas tuli hüvitis välja maksta pärast otsuse jõustumist.
3.Halduskohus eraldas 06.08.2018 kohtumäärusega kaebaja nõude Kastre vallale rahatrahvi määramiseks Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2018. a kohtumääruse haldusasjas nr 3-15-236 täitmata jätmise eest eraldi menetlusse. Haldusasi registreeriti nr 3-18-1563 all.
4.Taotluse eesmärk on trahvi määramine Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2018 kohtumääruse resolutsiooni p 1 viivitamata täitmata jätmise eest (teenistusse ennistamise otsuse viivitamata täitmine). Trahvi määramist on põhjendatud järgnevaga.
4.1.Kastre Vallavalitsuse tegevust ei saa käsitada Tartu Ringkonnakohtu poolt tunnistatud kohtuotsuse resolutsiooni p 2 alapunkt b tähtaegse ja nõuetekohase täitmisena. Kastre Vallavalitsus on jätnud kohtumääruse HKMS § 247 g 1 tähenduses teadlikult ja süüliselt sisuliselt täitmata.
4.2.Ametnik tuleb ennistada teenistusse tema senisele ametikohale, mitte ükskõik millisele ametikohale. Seetõttu ei oma ringkonnakohtu 27.04.2018. a. määruse täitmisel tähendust võimalikud eesseisvad vaidlused poolte vahel selle üle, kas ja kuidas on Mäksa Vallavalitsuse finantsnõuniku ametikoht Kastre Vallavalitsuse struktuuris koondatud, kas kaebaja haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad Kastre Vallavalitsuse finantsjuhi ametikohale kehtestatud tingimustele ning kas vastustaja tegevus on finantsjuhi ametikoha täitmisel ning vastava ametijuhendi kehtestamisel ja/või muutmisel olnud õiguspärane.
4.3.Tõenditest järeldub, et Kastre Vallavalitsuse struktuuris ei ole tegelikkuses koondatud ametikohta, mille eesmärk ja teenistusülesanded kattuvad olulises osas endise Mäksa Vallavalitsuse finantsnõuniku ametikoha eesmärgi ja teenistusülesannetega. Seega on ebaõige Kastre Vallavalitsuse seisukoht, et kaebajat ei ole võimalik ennistada ametikohale, mille eesmärk ja teenistusülesanded vastaksid tema senise ametikoha eesmärgile ja teenistusülesannetele.
4.4.Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg-s 4 sätestatud eesmärgi kohaselt kehtivad õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamise hetkel kõik need tingimused, mis oleksid kehtinud siis, kui teenistusest vabastamise haldusakti vahepeal poleks olnud ning ametnik täidaks jätkuvalt poolte vahel kokkulepitud ametijuhendist tulenevaid teenistusülesandeid. Vastustaja ei saa ennistada osakonnajuhi teenistusülesandeid täitnud ametnikku teenistusse osakonnajuhi alluvusse ning kohustada teda seejuures täitma keskastme spetsialisti teenistusülesandeid. Kastre Vallavalitsusel tuleb juhinduda ATS § 105 lg 4 eesmärgist ning ennistada kaebaja Kastre Vallavalitsuse finantsjuhi ametikohale, sest nimetatud ametikoha eesmärk ja teenistusülesanded vastavad olulises osas tema senise ametikoha eesmärgile ja teenistusülesannetele. Alles seejärel tekib Kastre 2(6)
Vallavalitsusel õiguslik alus hinnata tekkinud olukorda ning juhinduda oma edaspidiste otsuste tegemisel seaduslikest alustest.
Kastre vald esitas 09.08.2018 vastuses järgmised vastuväited.
5.1.Kaebaja on nõuetekohaselt teenistusse ennistanud. Vastustaja on teinud heas usus kõik endast oleneva, et kõik vaidlused kaebajaga lõpetada ning leida pooli rahuldav kompromiss, sh lähtunud eesmärgist kaebajat koheselt mitte koondada ning võimaldada tal tööle asuda. Kaebajale ei sobinud üksi vastustaja pakkumine ning kaebaja ei teinud ka omalt poolt vastustajale mingeid konkreetseid pakkumisi, mistõttu kompromissi ei saavutatud.
5.2.Enne valdade ühinemist oli Mäksa Vallavalitsuse raamatupidamisüksuses täidetud üks finantsnõuniku ametikoht, millel kuni teenistusest vabastamiseni töötas kaebaja. Mäksa Vallavalitsuse tegevuse lõpetamisega alates 31.12.2017 pakuti sellel ametikohal töötanud ametnikule võimalust asuda teenistusse Kastre Vallavalitsuse vanemraamatupidaja ametikohale. Mäksa Vallavalitsuse raamatupidamisüksuse finantsnõuniku ametikoht on koondatud alates 01.01.2018, st ajal, mil Kaebaja ei olnud teenistuses ning pooleli oli kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-15-236. Kastre Vallavalitsuse koosseisus puudus ennistamise hetkel finantsnõuniku ametikoht.
5.3.Kuna ametikoht, millele kaebaja ennistati on Kastre Vallavalitsuse struktuurist kaotatud juba 31.12.2017.a, oli Kastre Vallavalitsuse ainsaks võimaluseks 27.04.2018 kohtumääruse täitmiseks luua koheselt koosseisuväline finantsnõuniku ametikoht, kinnitades ka ametikohale vastav ametijuhend. Kaebaja on ka ise märkinud, et Kastre Vallavalitsuse finantsjuhi ja Mäksa Vallavalitsuse finantsnõuniku ametijuhendid kattusid 75% (mitte 100%) ulatuses. Kuna koosseisuvälise finantsnõuniku ametikoha loomine oli võimalik, pidas Kastre Vallavalitsus uue vaidluse vältimiseks ainuvõimalikuks kaebaja teenistusse ennistamist, mitte koondamist ATS § 90 lg 1 p 2 alusel.
5.4.Ebaõiged on kaebaja väited, et vastustaja ei ole 27.04.2018 haldusasjas nr 3-15-236 tehtud kohtumäärust täitnud ega kaebajat teenistusse ennistanud. Kaebaja ei ole vaidlustanud ennistamise käskkirja, vaid üksnes ametijuhendi kinnitamise ja kuupalgamäära.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. Ringkonnakohtu lahendi täitmata jätmise eest määrab rahatrahvi halduskohus (HKMS § 248 lg 3).
7.HKMS § 246 lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend üldjuhul pärast jõustumist. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend täidetakse enne selle jõustumist. Kohus tunnistab lahendi viivitamata täidetavaks eraldi määrusega (HKMS § 247 lg 1). Viivitamata täitmisel kuulub kohtulahend seadusega sätestatud juhtudel (HKMS § 247 lg 2), sh kohtulahend, millega ennistatakse ametnik teenistusse (HKMS § 247 lg 2 p 1). Praegusel juhul taotleb haldusasja nr 3-15-236 kaebaja Kastre vallale trahvi määramist, väites, et täitmata on ringkonnakohtu 27.04.2018 määrus osas, millega kohustati vastustajat 25.04.2018 kohtuotsuse viivitamata täitmiseks ennistama kaebaja teenistusse. Asjas ei ole veel jõustunud kohtuotsust, millest lõplikult selguks, kas kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane ja ennistamine põhjendatud. Kohtuvaidlus kaebaja teenistusest vabastamise üle Mäksa vallast on hetkel pooleli (kassatsioonkaebused haldusasjas nr 3-15-236 on esitanud nii kaebaja kui ka vastustaja).
8.Kaebaja vabastati teenistusest finantsnõuniku ametikohalt Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/20. Kohtuvaidluse tulemusena haldusasjas nr 3-15-230 see käskkiri tühistati 3(6)
ning ringkonnakohus otsustas otsuse resolutsiooni p 2 alapunktis b: „Ennistada kaebaja Kastre valla teenistusse“. Haldusasja tõenditest ning vastustaja 09.08.2017 selgitustest ilmneb, et enne valdade ühinemist oli Mäksa Vallavalitsuse raamatupidamisüksuses täidetud üks finantsnõuniku ametikoht, millele pärast kaebaja teenistusest vabastamist nimetati 28.04.2015.a vallavanema käskkirjaga nr 18-1.1/6 (tl 53) ametisse isik, kes vabastati käskkirjaga nr 18-1.2/61 alates 28.09.2015.a sellelt ametikohalt oma soovil (tl 54-55). Sellele (finantsnõuniku) ametikohale nimetati 29.09.2015 vallavanema käskkirjaga nr 18-1.1/8 ametisse järgmine ametnik (tl 56-57), kellele Mäksa Vallavalitsus edastas 28.11.2017 koondamisteate seoses Mäksa Vallavalitsuse tegevuse lõpetamisega alates 31.12.2017. ATS § 90 lõike 7 alusel pakuti talle võimalust asuda teenistusse Kastre Vallavalitsuse vanemraamatupidaja ametikohale (tl 58).
9.Haldusreformi tulemusena on Haaslava vald, Mäksa vald ja Võnnu vald ühinenud uueks omavalitsusüksuseks Kastre vallaks (Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määrus nr 8 „Haaslava valla, Mäksa valla ja Võnnu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariiig Valitsuse 3. aprilli 1995.a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusükssute nimistu kinnitamine“ muutmine“). Kastre Vallavolikogu kinnitas 21.11.2017 otsusega nr 14 vallavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu (tl 59-60p), millest tulenevalt on Kastre Vallavalitsuse finantsosakonna koosseisus kolm ametikohta (finantsjuht-osakonnajuhtaja, vanem-raamatupidaja ja raamatupidaja). Seega puudus kaebaja ennistamist ette nägeva kohtulahendi viivitamata täitmise ajal Kastre Vallavalitsuse koosseisus finantsnõuniku ametikoht, milliselt kaebaja Mäksa vallast teenistusest vabastati. Vastustaja on haldusasjas nr 3-15-236 27.04.2018 tehtud kohtumääruse täitmiseks (kaebaja viivitamata teenistusse ennistamiseks) loonud koheselt koosseisuvälise finantsnõuniku ametikoha ning kinnitanud ka ametikohale vastava ametijuhendi (07.05.2018 käskkiri nr 13-1/17; tl 13). Kaebaja on 08.05.2018 käskkirjaga nr 13-1/18 (tl 14) ennistatud tagasiulatuvalt alates 30.04.2018 Kastre Vallavalitsuse finantsosakonna finantsnõuniku ametikohale.
10.Riigikohus on selgitanud, et kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmine tähendab nii juhtumit, kus menetlusosaline ei ole üldse kohtu ettekirjutust täitma asunud (tegevusetus), kui ka juhtumit, kus menetlusosaline on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid ei ole ettekirjutust näiteks mõistliku aja jooksul täitnud täielikult (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003. a otsus haldusasjas nr 3-31-22-03, p 16). Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja on kaebaja teenistusse ennistamiseks loonud koosseisuvälise ametikoha, kinnitanud selle koha ametijuhendi ning nimetanud kaebaja sellele ametikohale (käesoleva määruse p 9). Kohtu hinnangul on vastustaja tegevus olnud suunatud eesmärgipäraselt ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 täitmisele. Haldusreformi tulemusena tekkinud uues omavalitsusüksuses puudus ametikoht, millele oleks samasuguse nimetusega ja täielikult kokkulangevate teenistusülesannetega ametikoht, millel kaebaja enne teenistusest vabastamist töötas. Ka Tartu Ringkonnakohus nägi otsuses asjas nr 3-15-230 resolutsiooni p 2 alapunktis b: „Ennistada kaebaja Kastre valla teenistusse“, määratlemata täpset ametikohta.
11.Riigikohtu praktikast tuleneb, et rahatrahvi määramise menetluses tuleb hinnata tehtud sammude vajalikkust ja õiguspärasust, et otsustada, kas kohtuotsust on täidetud või mitte. (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-22-03, p 13). Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (Riigikohtu 08.08.2013 määrus asjas nr 3-3-1-21-13, p 18). 4(6)
12.Kohtu hinnangul on vastustaja koosseisuvälist ametikohta luues ja kaebajat sellele ametikohale tagasiulatuvalt alates 30.04.2018 nimetades täitnud viivituseta ringkonnakohtu ettekirjutuse kaebaja ennistamiseks Kastre valla teenistusse. Sellega on täidetud teenistusse ennistamise ja selle viivitamatu täitmise eesmärk, st tagada koheselt teenistusse ennistatud ametniku võimalus saada tööd ning tasu töö eest. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul trahvi stimuleeriv eesmärk, kuna vastustaja on täitnud kaebaja teenistusse nimetamisega ennistamise kohustuse. Vastustaja ei ole kohtumääruse täitmisega ka viivitanud. – 27.04.2018 (reede) kohtumääruse täitmiseks on kaebaja teenistusse nimetatud tagasiulatuvalt alates 30.04.2018 (esmaspäev). Seega puudub kohtu arvates ka karistuslik otstarve trahvi määramiseks.
13.Kaebaja on seisukohal, et teda ei ennistatud (senisele) ametikohale, millelt ta on teenistusest õigusvastaselt vabastatud. Kohus ei nõustu kaebaja järeldusega, et ringkonnakohtu määrust ei saa pidada täidetuks, kuna kaebaja hinnangul ei ole teda ennistatud ametikohale, millelt ta vabastati. Praeguses asjas lahendab kohus taotlust trahvi määramiseks haldusasjas nr 3-15-236 tehtud kohtulahendi täitmata jätmise eest. Trahvitaotluse lahendamisel ei hinda kohus kohtulahendi täitmiseks antud õigusakti õiguspärasust, vaid üksnes asjaolu, kas kohtulahend on eesmärgipäraselt täidetud. Ka varasem kohtupraktika on seisukohal, et sisulise otsustuse tegemine kaebaja suhtes, isegi kui lõpptulemus osutub kaebajale ebasoodsaks, võimaldab kaitsta oma õigusi haldusakti vaidlustamise teel. Samas on ka leitud, et kui kohtulahendi kohase täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-21-13, p 20). Kaebaja on haldusasjas nr 3-18-1542 esitatud kaebuses vaidlustanud ametikoha, millele ta ennistati, ametijuhendi ja töötasu suuruse ning kaebuse ese selles vaidluses on hetkel alles täpsustamisel, sh kas vaidlustatud on ka teenistusse ennistamist (nimetamist) finantsnõuniku ametikohale. Küsimust sellest, kas kaebaja on ennistatud Kastre Vallavalitsuse finantsnõuniku kohale ja palk määratud õiguspäraselt, saab lahendada haldusasja nr 3-18-1542 raames.
Eelnevat arvestades tuleb taotlus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
15.Menetlusosalised on esitanud taotlused trahvitaotluse menetluse kulude väljamõistmiseks ja vastuväited vastaspoole taotlusele.
15.1.Kuna kaebaja taotlus jääb rahuldamata, puudub ka alus tema menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt (analoogia HKMS § 108 lg 1 ls-ga 1).
15.2.Väljakujunenud kohtupraktikat arvestades ei ole alust ka kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks. Haldusorgani põhitegevusega seonduva vaidluse puhul ei ole kohtud praktikas üldjuhul kaebajalt haldusorgani kulusid välja mõistnud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud praktika). Kohtupraktika on pidanud teenistussuhtest võrsunud vaidlust valla põhitegevusega seonduvaks (Riigikohtu üldkogu 11.04.2016 otsus asjas nr 3-3-1-67-15, p 55). Kuigi vastustaja esindaja põhjendab välise õigusabi kasutamist õigusteadmistega töötajate nappusega, märgib vastustaja siiski, et Kastre valla teenistuses on vallasekretär ja jurist. Ka ei esine kohtu hinnangul praeguses asjas kohtupraktikas tunnustatud erandeid, mis õigustaks haldusorgani õigusabikulude väljamõistmist, näiteks kaebaja pahatahtlikkus või muu sarnane põhjus (Riigikohtu 26.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-9-10, p 15). Kaebaja jaoks on töötamine senisega 5(6)
samaväärsel ametikohal ning selle eest saadav tasu olulised hüved ning kujunenud õigusvaidluste algatamist (sh kompromisslahendustega mittenõustumist) ei saa pidada ilmselgelt pahatahtlikuks.