2-14-15021/42 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon 175 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Swedbank AS esitas 04.04.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse T T vastu nõuetega: 1) välja mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks 2 489,27 eurot; 2) välja mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2 059,96 eurot), alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni (0,066 % päevas); 3) jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot) ning 4) välja mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 19.02.2010 Swedbank AS ja T T laenulepingu nr 10-014473VV, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 70 163,73 eesti krooni intressimääraga 2(3)

2-14-15021 24% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.02.2015. Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et laenusumma arvelt refinantseeritakse lepingud nr 08-093297-VL, 10-008508-KX ja 10-008509KE. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11. kuupäeval. Kostja jäi lepingu osamaksete ja intressi tasumisega võlgnevusse 11.07.2013. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas kehtestatud määra alusel. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 19.02.2014 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 06.03.2014. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks ning lisaks olemasolevale võlgnevuse-le tuleb tasuda ka kasutuses olevad laenujäägid ja krediidilimiidid koos selleks kuupäevaks kogu-nenud intresside ja viivistega. Samuti hoiatati, et kohustuste täitmata jätmisel on hageja sunnitud rakendama kõiki seadusega võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks, sh täite- ja/või kohtumenetluse kaudu. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 07.03.2014. 07.03.2014 lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. 03.04.2014 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2 489,27 eurot s.h. põhiosa 2 056,96 eurot, intress 372,75 eurot ajavahemiku 11.07.2013 – 07.03.2014 eest ning põhiosa viivis 56,56 eurot ajavahemiku 11.08.2013 – 03.04.2014 eest. Viru Maakohus 14.04.2014 määrusega võttis hagi menetlusse. 18.05.2015 tehtud kohtuotsusega rahuldas kohus hagi täies ulatuses. Tartu Ringkonnakohus 07.03.2016 kohtuotsusega tühistas Viru Maakohtu 18.05.2015 otsuse ja saatis hagi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohus 24.05.2016 kohtunõudega andis kostjale tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtunõude kättesaamisest. Kostja on kohtunõude kätte saanud 04.07.2016 (kinnitus e-posti teel). Kostja esitas 18.07.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus jättis 19.08.2016 määrusega rahuldamata ning andis kostjale täiendava tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kostjale on määrus toimetatud kätte 26.08.2016 kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga (kohtukordniku teatisel kostjale on helistatud ja kosta on palunud jätta dokumendid postkasti, tl 130). 28.10.2016 kohtunõudega andis kohus kostjale täiendava tähtaja 7 päeva kohtunõude kättesaamisest arvates hagile kirjalikult vastamiseks ning hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Kohtunõude toimetati kostjale kätte postkasti panekuga 07.11.2016. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole kostja hagile kirjalikku vastust esitanud. Menetlustähtaja pikendamist ei ole kostja taotlenud. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.