Haldusasi 3-17-970
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Indrek Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.08.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-970
Haldusasi R.K.a kaebus Kaitseväe Peastaabi ülema 07.04.2017 käskkirjale nr 78P „Distsiplinaarkaristuse määramine“ Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja R.K., esindaja v.adv Birgitta Mõttus Vastustaja Kaitsevägi, esindaja Virgo Tamm
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
kohaldatud karistustest, sealhulgas muude ametiasutuste poolt määratud ergutustest ja karistustest. 1.2 Käskkirjast nähtuvalt on R.K.a 29.07.2016 karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 800 eurot. Otsus on jõustunud 25.08.2016, R.K. on karistuse täitnud 02.12.2016.
5.2 Kaebaja ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 nõudeid, mis arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist distsiplinaarmenetlusega, kujutab endast olulist menetlusviga. Ärakuulamise läbiviimata jätmine ei võimaldanud kaebajal esitada enda kaitseks omapoolseid seisukohti ja tõendeid, et ära hoida karistuse ebaõiget määramist. Kohtupraktika kohaselt on aga „igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. [---] (Isikul) peab [---] olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetevalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut” (vt RKHKo 3-3-1-74-03, p 21). Kaebaja ärakuulamine oli käesoleval juhul eriti oluline, kuivõrd vastustaja otsustas teda karistada raskeima karistuse – teenistusest vabastamisega. Seetõttu annab ainuüksi nimetatud asjaolu aluse karistusotsuse tühistamiseks. 5.3 Eeltoodud põhjustel on kaebaja distsiplinaarkorras karistamine ja teenistusest vabastamine toimunud õigusvastaselt. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt, siis muudab kohus teenistusest vabastamise alust, lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks ATS § 87 lg 1 alusel (teenistusest vabastamine ametniku soovil) ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja tema kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis (vt ATS § 105 lg 1). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nimetatud hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (vt RKHKo 3-3-1-13-16, p 29). Väljamaksmisele kuuluv rahasumma tuleb kindlaks teha vastustajal (vt halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 167 lg 1). Erandlikke asjaolusid, mis tingiksid ATS § 105 lg 1 ls-s 1 sätestatud hüvitise suuruse muutmist käesolevas asjas ei esine. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata osas, milles taotletakse hüvitise suurendamist või väljamõistmist kohtu äranägemisel.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.