Tatjana Massalina kaebus Vaivara valla menetlusteenistuse 04.11.2016.a ettekirjutuse nr 16-22.6/60-2 osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes (majandushoone (skeemil nr 1 tähistatud ehitisena „D“) seadustamise või lammutamise kohustamise osas).
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kaebaja – Tatjana Massalina, volitatud esindaja advokaat Valeriy Gimaev; Vastustaja –Narva- Jõesuu linn (endine: Vaivara vald), esindaja Marek Ranne Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulu jätta poolte endi kanda
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 23.07.2018 (HKMS § 181 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
1.Vaivara Vallavalitsus tegi 04.11.2016. a Tatjana Massalina ́le ettekirjutuse, millega muuhulgas kohustas kaebuse esitajat hiljemalt 06.01.2017. a, kas esitada Vaivara Vallavalitsusele majandushoone (skeemil nr 1 tähistatud ehitisena „D“) seadustamiseks ehitusseadustikust ehitisele kehtestatud tuleohutuse nõuetele vastavust kinnitav dokument ja naaberkinnistute Viljapea AÜ nr 85
kinnistu (p 3.1) omaniku ja Viljapea AÜ nr 44 (p 3.3) kinnistu omaniku kirjalikud nõusolekud majandushoone paiknemiseks kahe kinnistu piirile lähemal kui 7,5 m või lammutama selle. Ettekirjutusest tulenevalt majandushoone (skeemil nr 1 tähistatud ehitisena „D“) ei vasta: - kehtivas ehitusseadustikus ehitisele kehtestatud tuleohutuse nõuetele - Vaivara Volikogu 26.08.2010.a määruse punktile 11, mille kohaselt vajalik on naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek ehitise paiknemiseks kahe kinnistu piirile lähemale, kui 7,5 m.
2.Tatjana Massalina esitas 08.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus talle tehtud 04.11.2016 ettekirjutus nr 16-22.6/60-2 punktide 3.1 ja 3.3 osas tühistada. 4.04.2017 kohtumäärusega haldusasjas 3-17-543 luges Tartu Halduskohus Tatjana Massalina kaebuse esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega, luges kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jättis taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas kaebuse kohtuliku menetlemise.
3.Tatjana Massalina esitas 27.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Vaivara valla menetlusteenistuse 04.11.2016.a ettekirjutuse nr 16-22.6/60-2 tühisuse tuvastamiseks majandushoone (skeemil nr 1 tähistatud ehitisena „D“) seadustamise või lammutamise kohustuse osas.
4.4.05.2017 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebaja määruse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta soovib vaidlustatud ettekirjutuse tühistuse või õigusvastasuse tuvastamist, märkida, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ning esitama andmed riigilõivu tasumise kohta.
5.17.05.2017 esitas kaebaja esindaja kohtule kaebuse täienduse, milles märkis, et palub kaebuse nõudena tuvastada Vaivara valla menetlusteenistuse 04.11.2016.a ettekirjutuse nr 16-22.6/60-2 osaline õigusvastasus majandushoonet puudutavas osas preventiivsel eesmärgil. Kaebuse kohaselt omandas T. Massalina kinnistu, asukohaga Ida-Viru maakond, Vaivara vald, Kudruküla, Viljapea AÜ 56, 2006.a veebruarikuus koos oluliste osade ja päraldistega ning ehitusloaga, mis andis õiguse ehitada puitmaja, ning majandushoonega, mille pindala on 13,5 m2. Tegemist on sama majandushoonega, mis on skeemil nr 1 tähistatud ehitisena „D“. Enne kinnistu omandamist oli 2005 a oktoobrikuus teostatud kinnistu audit. Auditi teostas Vaivara valla majandus ja maaosakonna juhataja Mati Männisalu (vt lisa 3 - asendiplaan). Vaivara valla majandus ja maaosakonna juhataja Mati Männisalu andis kinnituse selle kohta, et majandushoone (asendiplaanil on märgitud tähtedega „KK“) paiknemine on kooskõlastatud. Majandushoone vaatas üle Ida-Virumaa Päästeteenistuse planeerimis- ja järelevalve osakond. Nii Vaivara valla majandus ja maaosakonna juhataja Mati Männisalu, kui ka Ida-Virumaa Päästeteenistuse planeerimis- ja järelevalve osakond ei teinud ühtegi etteheidet majandushoone ebaseaduslikkuse kohta. Asendiplaan näitab, et majandushoone eksisteeris juba 2005.a. Samuti majandushoone olemasolu 2004.a tõendab elektripaigaldise (ehitise) kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli aruanne (vt lisa 4), mille kohaselt majandushoone oli olemas 2004.a. Aiamaja toimikus (vt lisa nr 3) on olemas katastriüksuse plaan, mis on koostatud 1999.a juulikuus. Nimetatud majandushoone (skeemil märgitud tähtedega „KK“) oli seega juba olemas 1999.a. Nimetatud dokumenti ei saa pidada ka ekslikuks, kuna ehitiste pindala on 91 m2. Tol ajal tulevase puitmaja pindala oli 67,5 m2, ehk ülejäänud 23,5 m2 ongi majandushoone pindala. Seega majandushoone (skeemil nr 1 tähistatud ehitisena „D“) oli olemas juba 1999.a. Kaebuse esitajale kuuluva kinnistu ehitamiseks oli ehitusluba väljastatud 14.01.2006.a (vt lisa 5), ehitusluba oli väljastatud asendiplaani (sisaldub lisas nr 3) alusel, mis nägi ette majandushoone olemasolu. Seega ehitusluba on kehtiv. Kuna majandushoone oli ehitatud enne 1999.a, siis ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 23 lg 1 tulenevalt majandushoone
peab olema ainult ohutu, ega pea vastama Vaivara Volikogu 26.08.2010.a määruses sätestatud nõuetele, kuna HMS § 5 lg 5 kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Kuna Vaivara Volikogu 26.08.2010.a määrus 1999.a ei kehtinud, siis nimetatud määrus ei kuulu kohaldamisele. Juhul, kui isegi kohalduks Vaivara Volikogu 26.08.2010.a määrus majandushoone suhtes, siiski majandushoone paiknemine oli kooskõlastatud Vaivara Vallavalituse majandus ja maaosakonna juhatajaga ning hea halduse põhimõttest tulenevalt tuleb eeldada, et majandushoone vastas kõikidele nõuetele. Vastasel korral (näiteks naaberkinnistu omaniku nõusolekuta) ei oleks majandus ja maaosakonna juhataja majandushoone paiknemist kooskõlastanud. Kuna kaebaja leiab, et majandushoone suhtes kohalduvad kuni Vaivara Volikogu 26.08.2010.a määrusele eelnevad õigusaktid, siis kaebajale kuuluval kinnistul asuv majandushoone on õiguspärane, hoone omab suurt tähtsust kinnistu teenindamiseks (majandushoonesse on algusest peale seadistatud elektrikilp). Seoses sellega maja on ehitamise käigus, mistõttu majandushoone on hetkel kinnistu oluline osa. Juhul, kui käesolevas menetluses kohus tuvastab ettekirjutuse õigusvastasust, siis ettekirjutuse alusel ei saa kaebaja suhtes kohaldada sunniraha, kuna kaebuse rahuldamisel saab tuvastatuks, et ettekirjutus on õigusvastane, ehk ei ole õiguspärane. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist.
6.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutuse punktides 1 ja 3 nähakse ette naaberkinnistute Viljapea AÜ nr 44 ja Viljapea AÜ nr 85 omanike kirjalik nõusolek majandushoone paiknemiseks kahe kinnistu piirile lähemal kui 7, 5 m või lammutama selle. Vastustaja leiab, et kaebaja majandushoone on püstitatud õigusliku aluseta, mistõttu on temale koostatud ettekirjutuses märgitud kohustus õiguspärane. Vaivara vald on ettekirjutuse kohaselt teostanud paikvaatluse kaebaja kinnistul ( vt 1-1.5), mille kohaselt on kaebaja naabrid Viljapea AÜ nr 44 ja nr 85 kinnistu omanikud. Vastustaja on pidanud vajalikuks, et kaebaja esitaks nende kinnistute kirjalikud nõusolekud majandushoone paiknemiseks kahe kinnistu piirile lähemal kui 7, 5 m või lammutama selle. Kaebaja majandushoone on omavoliline ehitis ning selle seadustamiseks on võimalik kohaldada generaalplaanis kehtestatud absoluutpiirangu leevendamiseks Vaivara Vallavolikogu poolt 26.08.2010 määrusega nr 11 kehtestatud Vaivara valla üldplaneeringu punkti 2.2.4.3. nõudeid elamute ja nende abihoonete asukohale. Kaebaja poolt esitatud asendiplaanilt, kui ka vastustaja poolt riikliku järelevalve käigus 07.09.2016 tuvastatud ja fikseeritud 12.09.2016 paikvaatluse akti nr 16-22.6.6/60 lisas skeem 1 nähtub, et vaidlusalune majandushoone (paikvaatluse akti lisa skeemil 1 tähistatud ehitisena „D“ ja kaebaja poolt esitatud asendiplaanil tähistatud ehitisena „KK“) paikneb kinnistu kirde poolses nurgas ja selle ehitisealuse pindalaks on mõõdetud umbes 18,33 m2 ning paikneb generaalplaani kohaselt ehituskeelu alal (vt skeem 1). Riikliku järelevalve käigus ei esitanud kaebaja haldusorganile ühtki kirjaliku tõendit paikvaatluse aktis nr 16-22.6.6/60 lisa skeem 1 märgitud majandushoone püstitamise õigusliku aluse ega ehitamise aja kohta. Kaebaja teatas riikliku järelevalve käigus, et on majandushoone püstitanud ise 2000. a. Tulenevalt EhRSR § 27 lõike 3 kohaselt kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist. Ehitusseadus jõustus 01.01.2003 [RT I 2002, 47, 297; § 102 lg 1]. Vastustajal ei ole kindalt veendumust, et asendiplaanil kujutatud ehitis „KK“ on sama, mis oli tuvastatud 07.09.2016 paikvaatluse käigus ning fikseeritud paikvaatluse akti
nr 16-22.6/60 lisas skeem 1 märgitud ehitis „D“. Isegi, kui tegemist on ühe ja sama ehitisega, puudus kaebajal õiguslik alus sellesse asukohta majandushoonet püstitada.
7.Kaebaja on asunud seisukohale, et vastustaja ei oleks tohtinud kohaldada kaebaja suhtes Vaivara Vallavolikogu poolt 26.08.2010 määrusega nr 11 kehtestatud nõudeid. Nimetatud nõude kohaselt uute elamute, suvilate ja aiamajade ning nende juurde kuuluvate abihoonete ehitamine ei ole lubatud lähemale kui 7,5 meetrit maaüksuse piirist, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti või kui piirnevate naaberüksuste omanikud ei lepi omavahel kokku teisiti. Vastustaja leiab, et eelpool nimetatud õigusnormi kohaldamine on asjakohane, kuna see on kaebaja suhtes soodne s.t. võimaldab teatud tingimustel (naaberkinnistu omaniku nõusoleku olemasolu ja ehitise vastavus ohutusnõuetele) ehitise seadustamisel. Varasema kehtinud korra kohaselt oli kaebaja seotud ainult jäigalt generaalplaaniga kehtestatud nõuetest ja millele tuginedes ei oleks olnud vastustajal võimalik võimaldada kaebajal oma omavolilist majandushoonet seadustada, vaid oleks pidanud laskma selle lammutada, kuna selle püsivat negatiivset mõju ei oleks võimalik kõrvaldada, mida naaberkinnistu omanik peaks taluma. 2016 novembri lõpus pöördus kaebaja suuliselt vastustaja poole ja uuris mida teha, kuna naaberkinnistu Viljapea AÜ nr 85 omanik ei olnud nõus omavolilise majandushoone paiknemiseks kahe kinnistu piirile lähemale kui 7,5 meetrit andma, kuna nad olid leidnud, et see võib hilisemalt hakata mõjutama oluliselt nende plaane enda kinnistul (Viljapea AÜ nr 85) ehitiste paiknemise planeerimisel. Vastustaja teatas kaebajale, et kui naaberkinnistu omanikult nõusolekut ei saada, siis ei ole võimalik ka vastustajal seda majandushoonet seadustada, kuna olemasolev majandushoone võib olla piirnevale kinnisasja (Viljapea AÜ 85) omanikule püsiva negatiivse mõjuga ja on seetõttu üleliia koormav, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seda näiteks eelkõige naaberkinnisaja omaniku poolt ehitiste paiknemist enda kinnistul.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas kaebuse Vaivara vallavalitsuse 04.11.2016 ettekirjutuse nr 16-22.6/60-2 punktide 3.1 ja 3.3 tühistamiseks. 4.04.2017 kohtumäärusega haldusasjas 3-17-543 luges Tartu Halduskohus Tatjana Massalina kaebuse esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega, luges kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jättis taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas kaebuse kohtuliku menetlemise.
9.Kaebaja esitas 27.04.2017 kaebuse ja 17.05.2017 kaebuse täienduse, milles märkis, et palub kaebuse nõudena tuvastada Vaivara valla menetlusteenistuse 04.11.2016.a ettekirjutuse nr 1622.6/60-2 osaline õigusvastasus majandushoonet puudutavas osas. Seega saab kohus tuvastada, kas Vaivara valla menetlusteenistuse 04.11.2016 ettekirjutus nr 16-22.6/60-2 on õiguspärane või mitte.
10.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab halduskohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
11.Kaebaja omandas Viljapea AÜ 56 kinnistu 23.02.2006 ehitise müügilepingu nr 1596 alusel.
12.Vaidlus on selles, kas Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Viljapea AÜ 56 kinnistul (nr 4248308, katastriüksus 85101:007:0081) majandushoone pinnaga 18 m2 (ehitusregistrikood puudub) on püstitatud õiguslikul alusel või mitte.
13.Haldusasja materjalide kohaselt on Viljapea aiandusühistu asendiplaan generaalplaan (GP-1) kooskõlastatud 3.11.1988 K-Järve RSN TK ehituse ja arhitektuurikomisjonis protokolliga nr 96 ; kinnitatud A. Värimäe poolt 4.11.1988. Vastavalt generaalplaanile on lubatud Viljapea AÜ 56 krundil ehitustegevus tüüpprojekti A-85-20 järgi. Tüüpprojektis pole ettenähtud vaidlusaluse majandushoone ehitamist krundile. Vaidlusalune majandushoone paikneb generaalplaani kohaselt ehituskeelu alal (vt skeem 1).
14.Kaebaja on kaebuses väitnud, et majandushoone on püstitatud juba 1999 a ja järelevalvemenetluses, et see on püstitatud 2000 a, kuid see ei muuda asjaolu, et majandushoone on püstitatud ilma õigusliku aluseta. Generaalplaani kohaselt ei tohtinud ehitada kinnistu piirile lähemale kui kolm meetrit; ehitada ei tohtinud väljapoole generaalplaanist näidatud ehituse ala (vt skeem nr 1) ja ehitada tuli vastavalt generaalplaaniga ettenähtud tüüpprojektile. Kui lähtuda kaebaja väidetest, et majandushoone on püstitatud 1999/2000 a, siis sellel ajal reguleeris ehitustegevust „Planeerimis- ja ehitusseadus“. PES § 42 kohaselt loetakse omavoliliseks ehitiseks ilma ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud sama seaduse § 40 2. lõikes nimetatud juhul. PES § 40 lõike 1 kohaselt loetakse käesoleva seaduse tähenduses väikehooneks kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib väikehoonet ehitada kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojektita, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta.
15.Riikliku järelevalve käigus 07.09.2016 tuvastati, et majandushoone (paikvaatluse akti nr 1622.6/60 lisas skeem 1 tähistatud ehitis „D“) ehitisealune pindala on umbes 18,33 m2., seega ei ole majandushoone puhul tegemist tol ajal kehtinud õiguskorra kohaselt väikeehitisena. Arvestades majandushoone ehitise aluse pindala suurust, eeldas sellise ehitise ehitamine ehitusloa olemasolu.
16.Kohalik omavalitsus ei ole väljastanud kaebajale majandushoone püstitamiseks ehitusluba. Ka 14.01.2006 ei väljastatud ehitusluba majandushoone ehitamiseks.
17.Vaidlust ei ole selles, et 14.01.2006 on väljastatud ehitusluba 528 ajamaja püstitamiseks. Aiamaja ehitusprojekti asendiplaan käsitleb aiamaja ja settekaevu ehitamist. Kohalik omavalitsus ei oleks saanud anda kaebajale sellel ajal kehtinud korra kohaselt majandushoone püstitamiseks ehitusluba, kuna generaalplaan keelas sellesse asukohta majandushoone ehitamist. Generaalplaaniga kehtestatud ehituskeelu alale ehitiste püstitamist võimaldab Vaivara Vallavolikogu poolt 26.08.2010 määrusega nr 11 kehtestatud Vaivara valla üldplaneeringu nõuded elamute ja nende abihoonete asukohale. Nimetatud määruse punkti 2.2.4.4. nõude kohaselt uute elamute, suvilate ja aiamajade ning nende juurde kuuluvate abihoonete ehitamine ei ole lubatud lähemale kui 7,5 meetrit maaüksuse piirist, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti või kui piirnevate naaberüksuste omanikud ei lepi omavahel kokku teisiti.
18.Haldusasja materjalide järgi on tuvastanud, et Viljapea AÜ nr 56 kinnistul ei ole teostatud ehitustegevust generaalplaanis märgitud tüüpprojekti järgi. Samuti ei ole tüüpprojekti järgi ettenähtud ehitisi kantud hooneregistrisse ega ehitusregistrisse. Ehitusregistri andmete kohaselt nähtub, et on väljastanud 14.01.2006 ehitusluba nr 528 aiamaja püstitamiseks - „Aiamaja ehitusprojekti“, töö nr 81, koostatud 30.04.2005 Aura Kaks OÜ poolt. Kaebaja on väitnud, et oktoobris 2005 oli Vaivara valla majandus ja maaosakonna juhataja Mati Männisalu teostanud kinnistu auditi ja andnud sellega kinnistuse, et majandushoone paiknemine on kooskõlastatud. See kaebaja väide on väär. Asendiplaan oli esitatud haldusorganile koos aiamaja ehitusprojektiga ehitusloa saamiseks aiamaja ja kaevu püstitamiseks, asendiplaanil osundatud kohta. Kooskõlastuse märge asendiplaanil tähistab
haldusorgani nõusolekut aiamaja ja kaevu püstitamist sellel asendiplaanil näidatud asukohta. Selleks tähistab kooskõlastuse andnud ametnik ehitusloa alusel ehitatavad ehitised skeemil rasvaselt, mida on ka asendiplaanil näha. Tulenevalt eeltoodust saab asuda seisukohale, et kaebaja majandushoone on omavoliline ehitis ning selle seadustamiseks on võimalik kohaldada generaalplaanis kehtestatud absoluutpiirangu leevendamiseks Vaivara Vallavolikogu poolt 26.08.2010 määrusega nr 11 kehtestatud Vaivara valla üldplaneeringu punkti 2.2.4.3. nõudeid elamute ja nende abihoonete asukohale. Seega Vaivara vallavalitsuse majandus- ja maaosakonna juhataja poolt antud kooskõlastus käsitleb ainult ajamaja ja settekaevu ehitamise heakskiitu. Ainult Viljapea AÜ 56 ajamaja on kantud ehitusregistrisse.
19.Kaebaja on asunud seisukohale, et vastustaja ei oleks tohtinud kohaldada kaebaja suhtes Vaivara Vallavolikogu poolt 26.08.2010 määrusega nr 11 kehtestatud nõudeid. Nimetatud nõude kohaselt uute elamute, suvilate ja aiamajade ning nende juurde kuuluvate abihoonete ehitamine ei ole lubatud lähemale kui 7,5 meetrit maaüksuse piirist, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti või kui piirnevate naaberüksuste omanikud ei lepi omavahel kokku teisiti. Kohus nõustub vastustajaga, et eelpool nimetatud õigusnormi kohaldamine on asjakohane, kuna see on kaebaja suhtes soodne s.t. võimaldab teatud tingimustel (naaberkinnistu omaniku nõusoleku olemasolu ja ehitise vastavus ohutusnõuetele) ehitist seadustamist. Varasema kehtinud korra kohaselt oli kaebaja seotud ainult jäigalt generaalplaaniga kehtestatud nõuetest ja millele tuginedes ei oleks olnud vastustajal võimalik võimaldada kaebajal oma omavolilist majandushoonet seadustada, vaid oleks pidanud laskma selle lammutada, kuna selle püsivat negatiivset mõju ei oleks võimalik kõrvaldada, mida naaberkinnistu omanik peaks taluma.
20.Haldusasja materjalide kohaselt 2016 novembri lõpus pöördus kaebaja suuliselt vastustaja poole ja uuris mida teha, kuna naaberkinnistu Viljapea AÜ nr 85 omanik ei olnud nõus omavolilise majandushoone paiknemiseks kahe kinnistu piirile lähemale kui 7,5 meetrit andma, kuna nad olid leidnud, et see võib hilisemalt hakata mõjutama oluliselt nende plaane enda kinnistul (Viljapea AÜ nr 85) ehitiste paiknemise planeerimisel. Vastustaja on seepeale kaebajale selgitanud, et kui naaberkinnistu omanikult nõusolekut ei saada, siis ei ole võimalik ka vastustajal seda majandushoonet seadustada, kuna olemasolev majandushoone võib olla piirnevale kinnisasja (Viljapea AÜ 85) omanikule püsiva negatiivse mõjuga ja on seetõttu üleliia koormav, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
21.Kirjeldatu alusel omandas 2006.a kaebaja kinnistu koos ehitusloaga. Järelikult on isikul õigus püstitada üksnes ehitusloas nimetatud ehitised vastavalt ehitusprojektile, mille realiseerimiseks ehitusluba väljastatigi. Ehitusprojekti koosseisus on reeglina asendiplaan, millel on märgitud ehitiste paiknemine krundil. Ehitusprojekti realiseerimiseks antud ehitusloas määratud tingimusi ei saa hilisemas järelevalvemenetluses ümber hinnata ega muuta. Kõik muud kinnistul/krundil paiknevad ehitised, mis ei kajastu ehitusprojektis ja mille ehitamiseks ehitusluba pole väljastatud, on omavolilised ehitised, olenemata sellest, kuna need on püstitatud ja kas keegi valla- või muu ametnik on nende olemasolu suuliselt või mingis kirjalikus vormis tunnustanud.
22.Ehitiste tunnustamiseks ehk siis kasutusse lubamiseks väljastatakse kasutusluba ja see on nii olnud juba alates 1995.a., mil kehtestati nn. esimene planeerimis- ja ehitusseadus (PES). 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse üheks eesmärgiks ongi vanade dokumentideta hoonete (nt vanad talumajad jms) aga ka omavoliliselt püstitatud ehitiste seadustamine. Seega omavoliliselt püstitatud ehitiste seadustamine saab toimuda üksnes kehtivas seaduses sätestatud norme ja tingimusi arvestades, s.t et omavoliliselt püstitatud ehitised (milleks ei
olnud väljastatud pädevate asutuste poolt projekteerimistingimusi, ehitusprojekti ega ehitusluba ja muid vajalikke dokumente) tuleb vastavusse viia kehtivate (eeskätt ohutus)normidega.
23.Kohtule edastatud riikliku järelevalve toimikus nr 16.22/60-2 olevad dokumendid kinnitavad, et lisaks ehitisregistrisse kantud ehitisele (aiamaja) on kinnistule püstitatud majandushoone, varjualune, kuivkäimla ja lehtla. Kusjuures majandushoone ja varjualune paiknevad Viljapea AÜ kinnistu nr 85 kinnistu piirdeaiast ca 0,7 m kaugusel ja kuivkäimla kinnistu piirdeaiast ca 0,1 m kaugusel. Riikliku järelevalve käigus ei esitanud kaebaja haldusorganile ühtki kirjaliku tõendit paikvaatluse aktis nr 1622.6.6/60 lisa skeem 1 märgitud majandushoone püstitamise õigusliku aluse ega ehitamise aja kohta.
24.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Olukorras, kus mingi asjaolu tagantjärele kontrollimine ei ole üheselt võimalik, tuleb lähtuda vastava asjaolu esinemise või puudumise tõenäosusest ja elulisest usutavusest ning selle kohta eksisteerivatest tõenditest. Põhjendatud on eeldada kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkust, sh ehitusseadustikust tulenevate nõuete kontrollimise käigus tehtud ettekirjutuse tegemiseks. See tähendab, et riiklikus järelevalvemenetluses on tuvastatud rikkumised ning esitatakse tingimused, kuidas täpselt ja milliseks tähtajaks tuleb need kõrvaldada.
25.Ettekirjutusega on kaebajale määratud aeg, et ta saaks temalt nõutud dokumentide abil ehitise nõuetele vastavust tõendada või nende esitamise võimatuse korral ehitis lammutada ning seeläbi talle pandud kohustused ära täita. Menetlus lõppeb alles siis, kui ettekirjutus on ühel selles ettenähtud viisidest ära täidetud. 23.11.2016 on kaebaja edastanud ettekirjutuse koostanud ametnikule e-kirja lisana üksnes vene keelse taotluse, milles teatab arhiivist saadud täiendava dokumendi esitamisest, peab seda tõenduseks ehitise seaduslikkuse kohta ja palub see teadmiseks võtta. 14.02.2017 on ta edastanud samale ametnikule vene keelse e-kirja, milles avaldas lootust mõistmisele ja õigele lähenemisele küsimuse lahendamisel ning talle tehtud ettekirjutusse muudatuste sisse viimisel. 15.02.2017 teatas pöördumise saanud ametnik kaebajale e-kirjaga, et vaidluse põhjuseks olev majandushoone on käsitletav ilma õigusliku aluseta püstitatud ehitisena, mistõttu puudub alus muuta ettekirjutusega määratud kohustusi.
26.Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Vaivara vallavalitsuse 04.11.2016 ettekirjutus nr 1622.6/60-2 on õiguspärane. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jääb rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.