Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

esitamise tähtaeg on möödunud (kaebaja ei soovinud üle minna tuvastamisnõudele) ning seega kohus peab esmalt lahendama tähtaja ennistamise taotluse Maksu- ja Tolliameti korralduste 25.04.2017 nr 9-1.1/19341; 20.03.2017 nr 9-1.1/11397; 28.02.2017 nr 9-1.1/8522 ja 10.02.2017 nr 9-1.1/6404 tühistamisnõude osas, mis tähendab, et sellisel juhul jääks Maksu- ja Tolliameti korralduste 19.05.2017 nr 9-1.1/23233 ja 28.03.2017 nr 9-1.1/13445 osas tähtaegselt esitatud tühistamisnõuete lahendamine venima ning takistaks asja kiiremat lahendamist. Kohus määras eraldada Maksu- ja Tolliameti korralduste 19.05.2017 nr 9-1.1/23233 ja 28.03.2017 nr 9-1.1/13445 tühistamise nõuded iseseisvaks menetluseks (haldusasi nr 3-18-953). Kohus selgitas, et Maksu- ja Tolliameti korralduste 25.04.2017 nr 9-1.1/19341; 20.03.2017 nr 9-1.1/11397; 28.02.2017 nr 91.1/8522 ja 10.02.2017 nr 9-1.1/6404 osas kohus lahendab tühistamisnõude tähtaja ennistamise taotluse eraldi kohtumäärusega. Kaebaja esitas 23.03.2018 taotluse Maksu- ja Tolliameti korralduste 25.04.2017 nr 9-1.1/19341; 20.03.2017 nr 9-1.1/11397; 28.02.2017 nr 9-1.1/8522 ja 10.02.2017 nr 9-1.1/6404 tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja tunnistab, et on Maksu- ja Tolliameti korralduste 25.04.2017 nr 9-1.1/19341; 20.03.2017 nr 9-1.1/11397; 28.02.2017 nr 9-1.1/8522 ja 10.02.2017 nr 9-1.1/6404 tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud. Kaebaja soovib nimetatud haldusaktide ühistamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja põhjendab tähtaja ületamist asjaoluga, et 2017 alguses kaebajal ei olnud võimalust e-maksuameti süsteemi siseneda ja MTA-le vajalikke (käibe ja TSD) deklaratsioone esitada. Kaebaja kohustused jäid täitmata vastustaja tehnilise probleemi lahendamisest kõrvale hoidmise tõttu ning kohustuse mittetähtaegne täitmine ei olnud põhjustatud kaebaja tahtlusest või hooletusest. Vaatamata sellele määras MTA kaebajale sunniraha deklaratsioonide mittetähtaegse esitamise eest. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et tegemist võis olla tema enda arvutist tuleneva veaga. Olles kontrollinud oma arvutit on kaebaja seisukohal, et arvuti oli korras ja töötas tõrgeteta. Kaebaja pöördus MTA-poole probleemi lahendamiseks. Kirjavahetusest MTA-ga jäi kaebajale mulje, et tehnilise probleemi põhjuste avastamise ja lahendamisega tegeletakse. Saades 2017 mais uue sunniraha määramise korralduse, sai kaebaja aru, et tal on kujunenud vale arusaam probleemi lahendamisest MTA poolt. Kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud põhjusel, et kaebaja eeldas, et pärast süsteemivea kõrvaldamist ja rikete tunnustamist MTA tühistab vaidlusalused haldusaktid. Lisaks kaebaja seaduslik esindaja juunis 2017 oli sunnitud töötama piirkondades (Värska, Areda, Lääne-Virumaa), kus ei ole vastustaja esindusi, mistõttu ei olnud võimalik viivitamatult ühendust võtta MTA konsultantidega. Lisaks saadud dokumentide töötlemine ja vastuse koostamine nõuab täiendavat aega, mis tingis kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise MTA 25.04.2017 nr 9-1.1/19341; 20.03.2017 nr 9-1.1/11397 korralduste osas (ühe päeva võrra). Vastustaja palub jätta taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kaebaja näol on tegemist juriidilise isikuga. Isegi kui seaduslik esindaja ei saa vastavatele dokumentidele õigeaegselt reageerida (esitada kaebust) ja on juriidilise isiku ettevõtte tegevusest eemal, peab ta korraldama juriidilise isiku tegevuse selliselt, et oleks tagatud muuhulgas dokumentidele reageerimine ettenähtud tähtaegade jooksul. Jättes need kohustused täitmata, riskib isik sellega, et mõne toimingu tegemiseks (sh kohtule kaebuse esitamiseks) seaduses sätestatud tähtaeg möödub ning isik kaotab kohtusse pöördumise õiguse. Mingit tähtsust ei saa siinkohal omistada sellele, et kaebetähtaeg lasti mööda vaid ühe päeva võrra. Kui kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuvat põhjust ei olnud, ei ole oluline, kas kaebus esitati üks tund, üks päev või kaks nädalat pärast selleks seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Seega ei saa antud juhul kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks lugeda asjaolu, et kaebajal oli ootus, et sunniraha nõuded kaovad ära ning et kaebaja seaduslik esindaja viibis töö tõttu piirkondades, kus puudusid MTA teenindusbürood. Kaebaja poolt kaebetähtaja

ennistamise taotluses kirjeldatud põhjendused ei kujuta endast objektiivset takistust kaebetähtaja järgimisel ega anna alust kaebetähtaja ennistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral HKMS § 124 lg 2 alusel. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebus ei ole esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kohtu hinnangul kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb HKMS § 124 lg 1 alusel jätta rahuldamata ning käesoleva asja menetlus lõpetada, tuginedes HKMS § 124 lg-le 2 ja § 152 lg 1 p-le 2. Kohtu põhjendused on järgnevad: Kohus on tähtaja ennistamise taotlust lahendama asudes jõudnud seisukohale, et kaebus MTA korralduste 25.04.2017 nr 9-1.1/19341; 20.03.2017 nr 9-1.1/11397; 28.02.2017 nr 9-1.1/8522 ja 10.02.2017 nr 9-1.1/6404 tühistamiseks ei ole tähtaegne, mida on ka kaebaja ise tunnistanud. Kohus märgib, et tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise. Selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuva põhjusena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00). Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus märgib, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ettenähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on mõjuvad põhjused, mis on küll määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses asjas nr 3-3-1-26-06 asuti seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed asjaolud (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 leitakse, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus, ei saa olla kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel õigusalast abi (äriühingul on võimalik vajadusel kasutada ka õigusalaste teadmistega isikut või volitatud/lepingulist esindajat, kes tegeleks äriühingu asjaajamisega, kui selle seaduslik esindaja viibib pikemat aega eemal jne). HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. MTA kohtule esitatud andmete kohaselt on kaebuses vaidlustatud MTA korraldused kaebajale kätte toimetatud järgmiselt: 25.04.2017 korraldus nr 9-1.1/19341 - kätte toimetatud postiga, väljastusteatega 10.05.2017; 20.03.2017 korraldus nr 9-1.1/11397 - tagastati 20.04.2017 hoiutähtaja möödudes, Ametlikes Teadaannetes avaldatud 21.04.2017 nr 1120438, loetakse kätte toimetatuks 01.05.2017; 28.02.2017 korraldus nr 9-1.1/8522 - e-maksuameti e- postis 08.03.2017 vaadanud E. N. 10.02.2017 korraldus nr 9-1.1/6404 – kätte toimetatud postiga, väljastusteatega 01.03.2017. Eeltoodud andmetest nähtuvalt tuli MTA 25.04.2017 korralduse nr 9-1.1/19341 tühistamiseks kohtule kaebus esitada hiljemalt 09.06.2017; 20.03.2017 korralduse nr 9-1.1/11397 tühistamiseks hiljemalt 31.05.2017; 28.02.2017 korralduse nr 9-1.1/8522 tühistamiseks hiljemalt 07.04.2017; 10.02.2017 korralduse nr 9-1.1/6404 tühistamiseks hiljemalt 31.03.2017. Kaebus kohtule on esitatud 12.06.2017, seega kõikide eelnimetatud haldusaktide osas tähtaja ületamisega. Kohtu hinnangul kaebaja poolt tähtaja ennistamiseks toodud asjaolud (väidetav MTA poolne tehniliste probleemide lahendamisest kõrvalehoidmine; kaebaja eeldus, et MTA tühistab ise haldusaktid; kaebaja viibimine 2017 juunis piirkondades, kus puudus võimalus MTA-ga ühendust võtta) ei ole vaadeldavad mõjuvate, objektiivsete, põhjustena kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja, jättes korraldamata äriühingul lasuvate kohustuste täitmise (deklaratsioonide esitamine) on ise oma tegevusega põhjustanud vaidlustatud korralduste andmise. Kaebaja juriidilise äriühingu juhatuse liikmena pidi olema teadlik äriühingul lasuvatest kohustustest MTA ees. Jättes korraldamata äriühingu korraliste kohustuste täitmise, oli kaebaja teadlik, et sellega kaasneb sunniraha kohaldamine. Kaebaja toodud põhjused, miks ei olnud võimalik sunniraha määramise korraldusi tähtaegselt vaidlustada, on paljasõnalised ja tõendamata. Ei ole usutav, et kaebajal ei olnud võimalik Värskas, Aredal, Lääne-Virumaal viibimise ajal MTA-ga ühendust saada. Lisaks puudus kaebajal igasugune põhjus eeldada, et MTA ise haldusaktid tühistab. Jättes kaebused tähtaegselt kohtule esitamata, riskis sellega, et kohtusse pöördumise tähtajad mööduvad ja kaebaja kaotab õiguse tühistamiskaebusi esitada (tuvastamisnõudele ei ole kaebaja soovinud üle minna, kuigi kohus seda võimaldas). Muid põhjendusi, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise, kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitanud ei ole. Kuna kaebaja on juriidilise isiku seaduslik esindaja, siis ei ole antud juhul tegemist ka kogenematu isiku eksimusega menetlustoimingutes. Seetõttu kohus asub kaebetähtaja ennistamise taotlust lahendades, juhindudes HKMS § 124 lg-st 1, seisukohale, et kuna puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis takistasid kaebajal kaebeõigust tähtaegselt realiseerida, siis jätab kohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamise eest 12.06.2017 riigilõivu 30,00 eurot (tl 27). Kuna kohus eraldas Maksu- ja Tolliameti korralduste 19.05.2017 nr 94

1.1/23233 ja 28.03.2017 nr 9-1.1/13445 tühistamise nõuded iseseisvaks menetluseks (haldusasi nr 3-18-953), siis on kaebajal õigus käesolevas asjas taotleda 12.06.2017 tasutud riigilõivust (30,00 eurot) 15,00 euro tagastamist Riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse. Ülejäänud riigilõivu (15,00 eurot) loeb kohus tasutuks haldusasjas nr 3-18-953.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.