Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-382 I.M kaebus kohustada Justiitsministeeriumi vastama tema 15. jaanuari 2018. a selgitustaotlusele Kaebaja – I.M Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Alar Must
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. mai 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
I.M määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse I.M määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. mai 2018. a määruse peale.
2.Jätta I.M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. mai 2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 155 lg 5). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.M esitas 15.01.2018 Justiitsministeeriumile selgitustaotluse, milles soovis saada selgitust, kas ja millistel juhtudel saab füüsilisest isikust pankrotivõlgniku puhul kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-t 12. Samuti palus ta selgitust, mis alusel võib pankrotihaldur otsustada TMS § 132 lg 12 kohaldamise üle.
2.I.M esitas 21.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Justiitsministeeriumi viivitus ning kohustada Justiitsministeeriumit vastama tema 15.01.2018 taotlusele. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 6 kohaselt tuleb selgitustaotlusele vastata viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Seega on Justiitsministeerium viivitanud
3-18-382 selgitustaotlusele vastamisega. Selgituse saamine on vajalik, kuna pankrotihalduril on arusaam, et pankrotiseadus (PankrS) sisaldab volitusnormi, mis võimaldab pankrotihalduril kohaldada TMS § 132 lg-t 12. Pankrotihalduri eksliku arusaama tõttu saab kaebaja võlgnikuna igakuiselt kasutada väiksemat osa sissetulekust, kui seda näeb ette seadus.
3.Justiitsministeerium esitas 28.03.2018 taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.
menetluse
lõpetamiseks
Justiitsministeerium selgitas 01.03.2018 vastuskirjas kaebajale, et kuna TMS § 132 lg 12 ei ole Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud, ei saa Justiitsministeerium anda selgitusi selgitustaotlusele vastamise raames, kuid andis arvamuse, kuidas ministeeriumi hinnangul peaks TMS § 132 lg-t 12 füüsilise isiku pankrotimenetluses kohaldama. Vastuskiri saadeti 01.03.2018 kaebaja e-posti aadressile. Seega on vastustaja kaebaja nõude täitnud.
4.Tallinna Halduskohtu 02.05.2018 määrusega lõpetati haldusasja menetlus (p 1) ning tagastati I.M le tasutud riigilõiv (p 2). Justiitsministeerium ei ole TMS § 132 lg-t 12 välja töötanud. Justiitsministeerium töötas küll välja kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (280 SE), kuid vastav muudatus on lisatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja 06.11.2017 kirja alusel. Vastustaja on 01.03.2018 kirjas kaebajale TMS § 132 lg 12 kohaldamist selgitanud. Asjaolu, et kaebaja vastustaja selgitusega ei nõustu, ei tähenda, et selgitustaotlusele ei ole vastatud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast selgitust. Praeguses haldusasjas ei ole vaidlus TMS § 132 lg 12 rakendamise üle, mistõttu ei saa kohus võtta seisukohta, missugune tõlgendus oleks TMS § 132 lg 12 kohaldamise osas õige. Haldusorgani otsustada on, kes ametnikest selgitustaotlusele vastab. Kaebaja ei saa nõuda, et seda teeks temale meelepärane ametnik. Kaebaja ei ole põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamise vajadust ega tuvastamiskaebust esitanud. Kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebuse esitamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.I.M palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.05.2018 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Halduskohus on põhjendamatult menetluse lõpetanud. Igasugust väljasaadetud kirja ei saa lugeda selgitustaotlusele vastamiseks. Selgitustaotlusele vastamine tähendab asjatundlikku ja põhjalikku selgitust. Asjatundlikuks ega pädevaks ei saa pidada isikut, kes väidab, et selgitustaotlusele vastamine ei ole Justiitsministeeriumi pädevuses. Vastuses näitlikustati arvamust vara arestimise näitega, mis ei ole kohane, sest pankrotimenetluses ei ole pankrotivara arestimine pankrotihalduri poolt võimalik. Nõustuda ei saa, et haldusorgan võib ise valida ametniku vastamiseks. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ta ei ole põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamise vajadust ega tuvastamiskaebust esitanud. Kaebaja on kaebuses põhjendanud, et selgituse saamine on vajalik, kuna kaebaja pankrotihalduril on arusaam, et PankrS sisaldab volitusnormi, mis võimaldab pankrotihalduril kohaldada TMS § 132 lg-t 12. Pankrotihalduri eksliku arusaama tõttu saab kaebaja võlgnikuna igakuiselt kasutada väiksemat osa sissetulekust, kui seda näeb ette seadus.
2(4)
3-18-382
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.05.2018 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus on 27.10.2016 otsuse asjas nr 3-15-1172 p-des 10–12 selgitanud, et isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud nii Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg-s 2, millest tuleneb kohustus seaduses sätestatud korras anda Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni asutuse tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed, PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, kui ka MSVS-s. PS § 46 eesmärk on tagada isikule võimalus saada oma pöördumistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poole vastuseid. Isiku õigus pöörduda selgitustaotlusega avaliku võimu organi poole ning saada sellele vastus hõlmab ka isiku õigust, et saadud vastus on sisuline. Kui isik pöördub avaliku võimu organi poole viimase tegevuse kohta selgituse saamiseks, ent vastust ei anta või ei võimalda see isikul aru saada avaliku võimu organi tegevusest, ei oleks viidatud põhiõiguste eesmärk saavutatav. MSVS § 5 lg 1 paneb selgitustaotlusele vastamise kohustuse selle adressaadile. MSVS § 5 lg 8 ls 3 sätestab, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Õigust saada selgitustaotlusele vastuseid ei ole aga rikutud juhul, kui haldusorgan pole vastanud küsimustele viisil, nagu seda soovib pöördumise esitaja. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum otsustamisel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Haldusorgan saab selgitustaotluses näidatud küsimustele vastata viisil, mida ta ise peab õigeks (viidatud otsuse p 16).
9.Need seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Justiitsiministeerium on kaebaja 15.01.2018 selgitustaotlusele ammendavalt vastanud. Justiitsministeerium selgitas, et ei ole TMS § 132 lg-t 12 välja töötanud. Seega ei saanud ministeerium omada rohkemat informatsiooni viidatud sätte kohta, kui on selgitatud 01.03.2018 vastuses. Samas on Justiitsministeerium siiski andnud oma hinnangu sätte võimalikule kohaldamisele pankrotimenetluses ega ole jätnud selgitustaotlusele vastamata. Kaebajale selgitati, miks tuleneb Justiitsministeeriumi hinnangul pankrotihaldurile PankrS-st volitusnorm TMS § 132 lg 12 rakendamiseks. Seejuures ei pidanud Justiitsministeerium hakkama täiendavalt analüüsima PankrS regulatsiooni, sest vastus tuli anda üksnes selgitustaotluses soovitu osas. Asjaolu, et Justiitsministeerium näitlikustas vastust vara arestimise näitega, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Justiitsministeerium selgitas, miks on tema hinnangul võimalik kohaldada TMS § 132 lg-t 12 ka pankrotimenetluses ning sellest lähtuvalt on vastuses näitlikustatud selle sätte rakendamist TMS-i regulatsiooniga. Kaebaja 13.04.2018 vastuses viidatud Justiitsministeeriumi 03.01.2018 ja 25.01.2018 kirjad ei viita sellele, et Justiitsministeerium oleks TMS § 132 lg 12 väljatöötaja, vaid nendes on
3(4)
3-18-382 Justiitsministeerium samuti selgitanud viidatud sätte rakenduspraktikat. Seda on kaebajale selgitatud ka 01.03.2018 vastuses. See, milline konkreetne ametnik kaebaja selgitustaotlusele vastab, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohtul tuli praeguses menetluses hinnata, kas kaebaja selgitustaotlusele on ammendavalt ja õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt vastatud. Selgitustaotluse nõuetele vastavuse korral ei ole määrav, milline konkreetne ametnik vastuse koostab.
10.Halduskohus selgitas 05.04.2018 kohtunõudes kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning võimalust minna üle tuvastamiskaebusele (tl 14). Kaebaja selgitas 13.04.2018 vastuses, miks ta ei nõustu Justiitsministeeriumi vastusega, kuid ei põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamise vajadust (tl 16–16p).
11.HKMS § 152 lg-s 2 sätestatud võimalus minna üle tuvastamiskaebuse menetlemisele seondub olukorraga, kus hoolimata sellest, et kaebuses nõutav toiming on tehtud (selgitustaotlusele vastamine), on kaebaja õiguste kaitseks endiselt vajalik tuvastamiskaebuse menetlemine, s.o nõutud toimingu võimaliku õigusvastasuse tuvastamine. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused halduskohtumenetluses on piiratud. Alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 45 lg 2 kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamine võimalik üksnes juhul, kui puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid ning kui tuvastamiskaebuse menetlemine on põhjendatud kaebaja õiguste kaitse preventiivsel või rehabiliteerival eesmärgil. Praegusel juhul ei ole need eeldused täidetud. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja ei ole eeskätt rahul sellega, et pankrotihaldur kohaldab tema hinnangul ebaõigesti TMS § 132 lg-t 12 ning seetõttu saab kaebaja võlgnikuna igakuiselt kasutada väiksemat osa sissetulekust, kui viidatud säte seda võimaldab. Haldus- ega ringkonnakohus ei saaks ka tuvastamiskaebuse menetlemise raames anda hinnangut TMS § 132 lg 12 kohaldamisele ega Justiitsministeeriumi 01.03.2018 vastuse sisulisele õiguspärasusele. Ka ei oleks tuvastamiskaebuse raames võimalik kohustada Justiitsministeeriumit vastama selgitustaotlusele kaebaja poolt soovitud viisil. Kaebajal on võimalik vaidlustada pankrotihalduri tegevust PankrS-s sätestatud korras (vt nt PankrS § 67). Kui kaebaja suhtes viiakse läbi täitemenetlust, on täituri tegevust võimalik vaidlustada vastavalt TMS-s sätestatule (vt nt TMS § 217). Seega ei aitaks eraldiseisva tuvastamiskaebuse menetlemine kaasa kaebaja õiguste täiendavale kaitsele.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.