lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1143/8

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1143/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1143

Haldusasi

Sirli Petersoni kaebus Tartu Linnavalitsuse 02.04.2018 korralduse nr 328 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks, Sihtasutuse Tartu Perekodu Käopesa juhataja konkursi läbiviimise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks uut konkurssi läbi viima

Menetlusosalised

Kaebaja – Sirli Peterson Vastustaja – Tartu linn

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Sirli Petersoni kaebus.
2.Tagastada käesoleva määruse jõustumisel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Sirli Petersoni kontole nr EE922200001106331261.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Halduskohtusse saabus 07.06.2018 Sirli Petersoni kaebus järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Tartu Linnavalitsuse 02.04.2018 korralduse nr 328 õigustühisus või tunnistada see kehtetuks; 2) tuvastada SA Tartu Perekodu Käopesa juhataja konkursi läbiviimise protsessi õigusvastasus; 3) kohustada Tartu Linnavalitsust viima läbi uus konkurss.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk vaidlustada tema valituks mitteosutumist SA Tartu Perekodu Käopesa juhataja leidmiseks toimunud konkursil, mis kaebaja hinnangul seondub

sihtasutuse nõukogu koosseisu muutumisega Tartu Linnavalitsuse 02.04.2018 korralduse nr 328 alusel.

3.Tartu linn esitas 13.06.2018 vastuseks kohtunõudele oma seisukoha kaebuse lubatavuse ja halduskohtu pädevusse kuulumise kohta. Tartu linn on seisukohal, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ning palub kaebuse tagastada.
4.Kaebuse saanud kohus peab kaebuse lubatavuse üle otsustamisel kindlaks tegema, kas tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva kaebusega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8; § 121 lg 1 p 1). HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõigussuhetest tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). Halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.Praegusel juhul tühisuse tuvastamise või tühistamistamisnõudega (kehtetuks tunnistamise taotlus) vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse 02.04.2018 korraldusega nr 328 kutsuti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg 4 ning sihtasutuse põhikirja p-de 2.5 ja 2.7 alusel tagasi Sihtasutuse Tartu Perekodu Käopesa nõukogu liikmed ja nimetati uued nõukogu liikmed. Sihtasutuse asutaja on Tartu 1inn (põhikirja p 1.3). KOKS § 35 lg-st 3 tuleneb, et sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, nõukogu liikmed nimetab ning muid asutaja õigusi teostab linnavalitsus. Sihtasutuse põhikirja p 2.5 kohaselt määrab nõukogu liikmed linnavalitsus viieks aastaks. Põhikirja p 2.7 kohaselt võib nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjustest tagasi kutsuda. Sihtasutuse põhikirjast tuleneb, et sihtasutusel on üheliikmeline juhatus. Juhatuse liige määratakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse liikme ametiaja pikendamine otsustatakse või uus juhatuse liige määratakse juhatuse liikme volituste perioodi kahe viimase kuu jooksul (p 3.1). Juhatuse liikmega sõlmib tähtajalise lepingu nõukogu esimees (p 3.2).
6.Eeltoodud õigusnorme arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus ei ole haldusakt, mida kaebaja saaks halduskohtus tühistamis- või tühisuse tuvastamise nõudega vaidlustada. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt (haldusmenetluse seaduse § 51). Vaidlustatud korraldusel puudub kohtu arvates väljapoole suunatud mõju (regulatiivne toime) ning see ei ole antud haldusülesannete täitmisel, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse asutajaõiguste teostamiseks vastavalt KOKS § 35 lg-le 3. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis asjas nr 3-3-1-53-99, millele viitas ka Tartu linn oma vastuses. Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et kutsudes tagasi nõukogu liikmed (eraõigusliku) sihtasutuse nõukogust, ei teosta riik avalikku võimu. Kuigi kaebaja on isik, kes on kandideerinud sihtasutuse juhatuse liikme kohale ning juhatuse liikme määrab sihtasutuse nõukogu, ei muuda need asjaolud vaidlustatud korraldust välismõju omavaks haldusaktiks. Kaebaja õigusi ei mõjuta sihtasutuse nõukogu koosseisu määramine, vaid konkursi läbiviimine ja selle tulemused.

Vaidlus sellise korralduse üle ei kuulu seega halduskohtu pädevusse.

6.Kaebaja palub ka tuvastada sihtasutuse juhataja konkursi läbiviimise õigusvastasus ning kohustada Tartu Linnavalitsust viima läbi uus konkurss. SA Tartu Perekodu Käopesa on esitanud vastuseks kohtunõudele sihtasutuse juhataja konkursi läbiviimisega seotud tõendid, millest nähtub, et konkursi läbiviijaks ei ole mitte Tartu linn, vaid sihtasutuse nõukogu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kaheastmelise menetlusega, mille esimeseks etapiks oleks avalikõigusliku olemusega konkursi läbiviimine, millele järgneb eraõigusliku juhatuse liikme lepingu sõlmimine sihtasutuse ja juhatuse liikmeks valitud isiku vahel. Sellist menetlust on kohtupraktika käsitlenud näiteks munitsipaalkooli direktori konkursi läbiviimisel ja töölevõtmisel erinevate etappide õiguslikku olemust eristades (vt Riigikohtu 11.12.2007 määrus asjas nr 3-3-1-79-07). Konkurss, mille kuulutamise ja läbiviimise kohustus tulenes avalik-õiguslikust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse normist kooli pidajale (kohalikule omavalitsusele) oli Riigikohtu seisukoha järgi viidatud haldusasjas avalikõiguslik, kuid konkursil välja valitud isikuga töölepingu sõlmimine eraõigusliku loomuga. Praegusel juhul vaidlusaluse konkursi puhul selline avalikõiguslik menetlus puudub. Nii konkursi läbiviimine kui ka juhatuse liikmega lepingu sõlmimine toimub eraõiguslikus suhtes. Konkursi läbiviimist ja tulemuste väljaselgitamist ei muuda avalikõiguslikuks ka asjaolu, et sihtasutuse ainus asutaja on avalikõiguslik juriidiline isik Tartu linn. Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa on eraõiguslik juriidiline isik vastavalt sihtasutuste seaduse § 1 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg-le 1. Seega ei ole tegemist avalikõiguliku vaidlusega, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse.
7.Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse kõikide nõuet osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, on kaebajal võimalus konkursitulemuste vaidlustamiseks pöörduda maakohtusse.
9.HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 esimeses lõikes sätestatud alusel. Kohus tagastab riigilõivu kaebaja kontole, millelt riigilõiv tasuti.
10.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja, kui samast paragrahvist ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse lahendab kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, milleks praegusel juhul on kaebuse tagastamise määrus (HKMS § 109 lg 2 ls 1). Tartu linn on kohtunõudele vastamisel kasutanud vandeadvokaadi osutatud õigusabi. Kohus ei pea otstarbekaks anda Tartu linnale tähtaega menetluskulude väljamõistmise taotluse ja kuludokumentide esitamiseks, kuna väljakujunenud kohtupraktikat (nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja viidatud praktika) arvesse võttes ei pea kohus tõenäoliseks Tartu linna menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kohtunõudele vastamine kujutas endast

Tartu linnale kui kohaliku omavalitsuse üksusele omast tegevust seoses tema asutajaõiguste teostamisega ning kohtu hinnangul ei olnud välise õigusabi kasutamine sellisel juhul vältimatu. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium