Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

05.06.2018 on Laedi Stem OÜ maksuvõlg 33 850,15 eurot, sh põhivõlg 28 582,38 eurot ja arvestuslik intress 5 267,77 eurot. Laedi Stem OÜ maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodide 01.2017 kuni 11.2017 maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. Laedi Stem OÜ poolt deklareeritud kuid tasumata maksukohustused tekkisid ajal, mil T.L. oli äriühingu ainus juhatuse liige. Maksuhaldur analüüsis Laedi Stem OÜ pangakontosid, millest selgus, et ajavahemikus 20.02.2017 kuni 22.02.2018 on Laedi Stem OÜ pangakontodelt võetud välja raha summas 76 859 eurot. Pangakontolt välja võetud raha arvelt oleks saanud tasuda täielikult Laedi Stem OÜ perioodide 01.2017 kuni 11.2017 maksukohustused. Arvestades järjepidevat sularaha väljavõtmist on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et T.L. ei ole äriühingu pangakontodelt välja võetud sularaha kasutatud Laedi Stem OÜ majandustegevuse ega maksustatava käibe tarbeks. Seega on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et T.L., olles Laedi Stem OÜ seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu jäid Laedi Stem OÜ-l tasumata deklareeritud maksukohustused. Kui T.L. oleks pangakontodelt välja võetud sularaha kasutanud maksukohustuste tasumiseks, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsusega nõutakse Laedi Stem OÜ rahalised kohustused sisse juhatuse liikmelt T.L.elt. Tasumata maksukohustustelt arvestatud intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, mistõttu toob põhivõla mittetasumine kaasa ka intressivõla tekke. T.L.elt võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku vähemalt 33 850,15 eurot. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. T.L.e 2017 keskmiseks kuusissetulekuks tulumaksuga maksustavate väljamaksete alusel oli 470 eurot, viimane deklareeritud töötasu väljamakse pärineb 2017 oktoobrist. Seega ei saa olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. T.L.e poolt äriühingu pangakontolt raha väljavõtmine ja samal ajal maksukohustuste täitmata jätmine, iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Lisaks astus T.L. vähem kui kuu aja jooksul pärast võlgnevuse tekkimist juhatuse liikme kohalt tagasi ning võõrandas äriühingu isikule, kes on makshalduri andmetel seotud võlatekitajana mitmekümnete äriühingutega ning seega probleemne isik. Pärast juhatuse liikme ja osaniku vahetust lõppes ka äriühingu majandustegevus, st alates 2017 aasta lõpust ei ole Laedi Stem OÜ deklareerinud käivet ega töötasu väljamakseid. Eeltoodud tegevusmuster ilmestab seda, et T.L. on astunud samme äriühingu maksejõuetuks muutumiseks ja vastutusest vabanemiseks. Maksuhaldur on teinud Laedi Stem OÜ maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda. Laedi Stem OÜ ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Seega ei ole maksuhaldur pidanud otstarbekaks edastada kohtutäiturile täitmisavaldust täitemenetluse alustamiseks. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt ei kuulu T.L.ele kinnisasju ning Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu isikule ka sõidukeid ega väikelaevu. Samuti ei ole Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel T.L.e nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot. Seega on põhjendatud T.L.e panga- ja hoiusekonto(de) arestimine. Maksuhaldurile teadaolevalt on hoiukonto omanikul õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui T.L.el on lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), milledel olevaid rahasid soovib isik kasutada, ei kanta automaatselt neid T.L.e pangakontole. Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes on T.L.el avatud panga- ja/või hoiukontod. Seega palub maksuhaldur, et kohus annaks loa väljastada panga- ja hoiukontode arestid kõikides krediidiasutustes, kui täitmist tagava sooritusena.

Täitetoimingu sooritamisel väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Korraldustega kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukonto olemasolust või nende puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue. Juhul, kui T.L.el on mitu panga- ja hoiukontot, milledel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda maksuhaldurile sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, milledel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama maksuhalduri nõuet. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur T.L.e vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui T.L. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Maksuhaldur hindab kooskõlas KTS § 34 lg 3 p-ga 4 ja § 35 lg 2 p-ga 8 käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 37 016,66 eurot. Kui T.L. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 33 850,15 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.