3-17-769/11 - Riigihanked - Riigihanked - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

4.Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2017 määrusega kaebuse rahuldamata. RHS § 123 lg 3 alusel eeldab hankemenetluse peatamine vastava õiguskaitsevajaduse olemasolu. Praegusel juhul esineb vajadus hankemenetluse peatamise järele, sest vastasel juhul poleks AS-l Ragn-Sells võimalik saavutada VAKO-le esitatud vaidlustusega taotletavat eesmärki. AS Ragn-Sells soovib hankemenetluse esemeks olevaid teenuseid osutada, ent ei pea võimalikuks esitada pakkumust õigusvastastel tingimustel toimuvas hankemenetluses. Pidades silmas Tallinna Keskkonnaameti eesmärki sõlmida hankeleping enne 25.05.2017 ning VAKO menetluse ja tõenäoliselt sellele järgneva kohtumenetluse eeldatavat kestust, on usutav, et hankemenetluse peatamata jätmise korral sõlmitakse kõnealuse hankemenetluse tulemusena hankeleping enne AS-i Ragn-Sells vaidlustuse suhtes tehtava otsuse jõustumist. Hankelepingu sõlmimisega seoses kaotab hanketingimuste vaidlustamine mõtte. Seega on AS-l Ragn-Sells esialgse õiguskaitse vajadus. Õiguskaitse vajadust ei välista see, et AS RagnSells oleks saanud osaleda hankemenetluses, sõltumata hinnangust hankedokumentide õiguspärasusele. Praeguses menetlusetapis ei saa vaidlustust pidada ilmselgelt perspektiivituks. AS Ragn-Sells on mh vaidlustanud hanke liigi valiku ning selles osas taandub vaidlus sellele, kas kohalik omavalitsus saab, olukorras, kus tegemist ei ole korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 1 tähenduses, õigustada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist jäätmeveoteenuse kiire tellimise vajaduse argumendil. Küsimus ei seisne mitte niivõrd selles, kas kohalik omavalitsus võib oma territooriumil asuvate jäätmevaldajate jäätmete vedamiseks jäätmeveoteenust vabaturutingimustes soetada, vaid selles, kas sellise teenuse hankimiseks võib valida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. See ei ole selge ja sõltub ennekõike hinnangust, kas sellise teenuse järele on kiire vajadus. RHS § 28 lg 2 p-i 3 kohaldamise aluseks on hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud vajadus. On küsitav, kas sellena on käsitatav korraldatud jäätmeveo raames sõlmitud hankelepingus ettenähtud lepingu ülesütlemise võimaluse realiseerumine. Puudub ülekaalukas huvi vaidlusaluse hankelepingu kiire sõlmimise vastu. Olukorras, kus korraldatud jäätmeveo osas sõlmitud hankeleping lõpeb selle ülesütlemise tõttu, on igal jäätmevaldajal võimalik tellida jäätmeveoteenus mõnelt turul tegutsevalt ettevõtjalt. Arvestades seda, et ka praegu on Tallinna linnas neid piirkondi, kus toimub korraldatud jäätmevedu, kui ka neid, kus jäätmevedu toimub vabaturu tingimustes, ning pidades silmas, et teadaolevalt on jäätmeveoga tegelevaid ettevõtjaid vähemalt nii palju, et nende vahel valitseks mõistlik konkurentsiolukord, ei saa pidada usutavaks, et jäätmevaldajatel poleks võimalik korraldatud jäätmeveo lõppemisel sõlmida leping mõne turul tegutseva ettevõtjaga. Tallinna Keskkonnaamet ei ole näidanud ära, et Tallinna Kesklinna 9. jäätmeveopiirkonnas võiks jäätmevedu katkeda hankemenetluse peatamise tõttu alates 25.05.2017. Jäätmevaldajatele kaasnev teatav koormus uute lepingute sõlmimisega ja võimalik jäätmeveoteenuse hinnatõus ei ole sellised kaalutlused, mis välistaksid hankemenetluse peatamise. 2(7)

5.Tallinna Keskkonnaamet palub 17.04.2017 määruskaebuses tühistada VAKO 04.04.2017 otsus ja Tallinna Halduskohtu 11.04.2017 määrus. Tallinna Keskkonnaametil on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja hädaolukorra seaduse (HOS) § 34 lg 9 p-i 4 järgi kohustus tagada oma haldusterritooriumil jäätmete äraveo toimepidevus. RHS § 28 lg 2 p-i 3 kohaldamise alus tekkis ettenägematute sündmuste tagajärjel, kui ühispakkujad AS Ragn-Sells ja Linna Jäätmekäitlus OÜ ütlesid hankelepingu üles. Ajavahemik, mis jääb lepingu ülesütlemisavalduse esitamise ning Linna Jäätmekäitlus OÜ ja AS Ragn-Sells poolt teenuse osutamise lõpetamise vahele (10.03.2017– 24.05.2017), ei võimalda Tallinna Keskkonnaametil kinni pidada RHS §-s 35 sätestatud tähtaegadest. AS-l Ragn-Sells on esialgse õiguskaitse vajadus, kuid halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hankemenetluse peatamise otsuse jõusse jätmisel muutub käesoleva hankemenetluse läbiviimine eesmärgipäratuks, sest Tallinna Keskkonnaameti eesmärk ja vajadus on sõlmida hankeleping enne 25.05.2017. Sellest tulenevalt on Tallinna Keskkonnaamet valinud hankemenetluse liigiks väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse. Isegi, kui lepingus puudunuksid ülesütlemise alused, kohaldunuks sellele võlaõigusseadus, mille § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Seega saanuks hankelepingut mõjuva põhjuse olemasolul üles öelda ka siis, kui selles puudunuks ülesütlemise aluseks olnud p 11.5. Tallinna Keskkonnaamet ei saa olla pidevas lepingu erakorralise ülesütlemise ootevalmiduses. Hankelepingu p-s 11.5 nimetatud asjaolusid hankelepingu ülesütlemiseks ei esinenud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et hankemenetluse peatamise otsustamisel tuleb kaaluda ka Tallinna Keskkonnaameti ja võimalike jäätmevaldajate huvi lepingu kiire sõlmimise järele. Jäätmeveo turul on olemas vaid kolm potentsiaalset jäätmevedajat. Asjakohatu on võrdlus nende Tallinna veopiirkondadega, kus on hetkel vabaturu tingimused. Kui hetkel vabaturu tingimustes lõppes teatud veopiirkondades korraldatud jäätmevedu, ei toonud see jäätmevaldaja jaoks kaasa sisulisi muutusi: jäätmevaldajal oli veoleping vedajaga sõlmitud ja vedaja jätkas teenuse osutamist vabal turul. Praegusel juhul tuleb aga arvestada, et Kesklinna veopiirkonnas on ligikaudu 3000 jäätmevaldajat, kes on jäätmeveolepingu sõlminud Tallinna Jäätmekeskusega. Jäätmevaldajad eeldavad, et kohalik omavalitsus tagab jäätmevaldajatele pärast ühe jäätmeveo lepingu lõppemist ajutiselt jäätmete äraveo. Seega on avalik huvi suunatud sellele, et Tallinna Keskkonnaamet ei jätaks Tallinna Jäätmekeskuse kliente 25.05.2017 jäätmeveoteenusest ilma, vaid tagaks neile ajutiselt jäätmeveo toimepidavuse, kuni veopiirkonnas rakendatakse uuesti korraldatud jäätmevedu. Tallinna Keskkonnaameti praktika kohaselt võtab korraldatud jäätmeveo hanke läbiviimine (alates hanketeate avaldamisest kuni hankelepingu sõlmimiseni) kohtuvaidluste tõttu aega ligikaudu üks aasta. Vaidlusalune riigihange on ajutine meede ja selle tulemusel sõlmitakse hankeleping üheks aastaks, mida võib pikendada ühe aasta võrra, kui veopiirkonnas ei ole rakendunud korraldatud jäätmevedu. Asjassepuutuvas veopiirkonnas ei tule tingimata jätkata jäätmete vedamist kohaliku omavalitsuse tellitud jäätmeveoteenuste kaudu, kuid Tallinna Keskkonnaametil peab olema võimalus tagada jäätmevaldajatele jäätmevedu alates 25.05.2017.

3-17-769 Rahandusministeerium on 13.04.2017 alustanud vaidlusaluse hanke osas järelevalvemenetlust. Järelevalvemenetluse algatamise teates esile toodud seisukohad kinnitavad vaidlustuses esitatud seisukohti hankemenetluse ebaõige liigi kohaldamise osas. Seega ei oleks võimalik ebaõige hankeliigi valiku tõttu vaidlustatud hankemenetlust õiguspäraselt läbi viia. Ainuüksi seetõttu on hankemenetluse peatamine põhjendatud. Ebaõige on Tallinna Keskkonnaameti väide, et RHS § 28 lg 2 p 3 kohaldamise alus tekkis Tallinna Keskkonnaametist sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel. Lepingu ülesütlemise alused ja etteteatamistähtaeg (75 päeva) olid hankedokumentide osaks olevas hankelepingu projekti p-s 11.5 ette nähtud. Seega on tegemist lepingus iseseisvalt sätestatud õigusega ning seetõttu pidi Tallinna Keskkonnaamet vastaval alusel lepingu ülesütlemise võimalust ette nägema, sõltumata sellest, kas hankelepingut võis ka muudel alustel üles öelda. Hanke puudulik planeerimine ei ole ettenägematu sündmus RHS § 28 lg 2 p 3 tähenduses. Tallinna Keskkonnaameti eesmärk saavutada jäätmehoolduse toimepidavust ei ole saavutatav isegi siis, kui see oleks praegustel asjaoludel lubatud vabaturu hanke läbiviimise kaudu. Erinevalt korraldatud jäätmeveost ei ole vabaturu olukorras jäätmevaldajatel kohustust jätkata Tallinna Jäätmekeskusega sõlmitud lepingute täitmist ja seeläbi hanke tulemusel leitud jäätmevedaja teenuse kasutamist. Samuti ei ole Tallinna Keskkonnaamet näidanud ära, kuidas saaksid ajutise meetmena vabaturu hanke teel jäätmevedaja otsimata jätmisel kahjustada olulised avalikud huvid (nt linna puhtus ja korrashoid, isikute tervis, looduskeskkond). Jäätmevaldajatele uue lepingu sõlmimisest tekkivad mõningased ebamugavused või teenuse võimalik mõnevõrra kõrgem hind ei ole ilmselgelt asjaoludeks, mis tingiksid vabaturu olukorras jäätmehoolduse mittetoimimise. Kohalikul omavalitsusüksusel on KOKS §-st 6 ja HOS § 34 lg 9 p-st 4 tulenevate kohustuste täitmiseks kohustus korraldada jäätmehooldust vaid korraldatud jäätmeveo puhul. Kui see ei ole võimalik, tuleb kohalikul omavalitsusel jäätmevaldajaid piisavalt teavitada ja täita selgitamiskohustust vabaturu tingimustes jäätmeveo korralduse kohta. Puudub mistahes alus arvata, et Tallinna Kesklinna 9. jäätmeveopiirkonnas katkeks jäätmevedu alates 25.05.2017. Seega ei ole ajutiste meetmete rakendamine õiguspärane ega vajalik.