Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-18-814/14
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 31.05.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 656

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-814

Haldusasi

P.V.a kaebus nõudega tuvastada, et Keila Linnavalitsus andis 24.04.2015 ehitusõiguse MTÜ-le Soovidepuu ning Keila Linnavalitsuse kohustamise nõudes Kaebaja - P.V.

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

1.Tagastada P.V.a kaebus.

2.Toimetada määrus kaebajale ja Keila Linnavalitsusele kätte.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1.Tallinna Halduskohtule saabus 24.04.2018 P.V.a kaebus nõudega tuvastada, et Keila Linnavalitsus andis 24.04.2015 ehitusõiguse mittetulundusühingule Soovidepuu ning kohustada Keila Linnavalitsust koostama vastav otsus. Kohtu põhjendused

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja on kohtule esitanud tuvastamisnõude. HKMS § 45 lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ehitusõiguse andmist reguleerib ehitusseadustik ning ehitusõiguse annab kohalik omavalitsus. Ehitusõiguse olemasolu ei saa tuvastada kohtu kaudu. Keila Linnavalitsus väljastas 16.11.2006 korraldusega nr 596 kirjaliku nõusoleku nr 1636 Keila linnas asuvale Xxxxxxxxx 2 kinnistule väikeehitise (ehitusalune pindala 58,5 m2) püstitamiseks taotluses märgitud tingimustel. Kinnistusraamatu andmetel on Xxxxxxxxx 2 kinnistu 23.11.2016 jagatud kaheks kinnistuks: Xxxxxxxxx 2 (katastritunnus xxxxxxxx) ja Xxxxxxxxx 2b (katastritunnus xxxxxxxx). Kirjaliku nõusolekuga hõlmatud ehitis jäi Xxxxxxxxx 2b kinnistule.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

4.Ka kaebaja kohustamisnõue on perspektiivitu. Lähtudes halduskohtumenetluse üldpõhimõtetest eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks. Kui seadus näeb ette haldusorgani tegutsemiskohustuse ette üksnes isiku poolt haldusmenetluses taotluse esitamise korral, ei saa ilma taotluseta kohustamiskaebust rahuldada (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk jt, lk 156). Nagu kohus eelnevalt välja tõi, reguleerib ehitusõiguse andmist ehitusseadustik ja planeerimisseadus. Kuna ehitusõiguse saamine eeldab vastava taotluse esitamist kohalikule omavalitsusele, ei saa kohus kaebaja esitatud kohustamisnõuet (kohustada Keila Linnavalitsust koostama otsus, kus tuuakse välja, et Keila Linnavalitsus andis 24.04.2015 ehitusõiguse mittetulundusühingule Soovidepuu. Ehitusõigus on tähtajatult kehtiv) rahuldada. Sisuliselt on kaebaja kohustamisnõue suunatud juriidilise fakti tuvastamiseks tagantjärgi, mis ei ole lubatav. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 17.04.2015 uue kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitise püstitamiseks Xxxxxxxxx 2 kinnistule. Keila Linnavalitsuse ehitusnõunik Imbi Günberg on 24.04.2015 mittetulundusühingule Soovidepuu, kelle seaduslik esindaja kaebaja on, vastuseks kaebaja 17.04.2015 kirjaliku nõusoleku taotlusele, vastanud, et kaebajale 2006. aastal antud kirjalik nõusolek on kehtiv ning väikeehitise püstitamise jätkamine on lubatud uut luba/nõusolekut taotlemata. Samas kirjas on välja toodud, et ehitis asub kalda ehituskeeluvööndi ning nõustutakse ehitise püstitamisega üksnes endise kuuri asukohale. Keila Linnavalitsus ei eita eelnevat, vaid toob üksnes välja, et ehitusnõuniku kiri ei ole haldusakt. Kohus tõlgendab ehitusnõunik Imbi Grünbergi 24.04.2015 teavitust taotlus läbivaatamata jätmisena, kuna kaebaja esitas väidetavalt korduva taotluse (haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 3). Taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ei vormistata haldusakti. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle. Kui haldusorgan on keeldunud isiku avalduse menetlemisest, siis tuleb esmase õiguskaitsevahendina kõne alla eelkõige kohustamisnõue (vt Riigikohtu 11.03.2004 otsus nr 3-3-18-04, p 13). Kaebajal on teoreetiline võimalus esitada taotlus Keila Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti 17.04.2015 taotlus läbi ning väljastada haldusakt, kuid tegemist on perspektiivitu taotlusega. Asjas esitatud materjalide kohaselt asub kaebajale kuuluv kinnistu Keila jõe kalda ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndit on võimalik vähendada üksnes detailplaneeringuga (planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 16). Samuti on kohustamisnõude esitamiseks möödunud tähtaeg (30 päeva teadasaamisest) ning kohtule ei nähtu mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebajal tuleb pöörduda ehitusõiguse saamiseks kohaliku omavalitsuse poole ning mitte keelduda nendega koostöö tegemisest.