Korrakaitse › Vanglad

Vastustaja seisukohad Tartu Vangla leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta täielikult rahuldamata. Tartu Vangla jääb 23.10.2017 vaide edastamise kirjas nr 1-11/523-3 toodud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Tartu Vangla nõustub Justiitsministeeriumi 24.11.2017 vaideotsuses toodud seisukohtadega ning palub käsitleda neid Tartu Vangla seisukohtadena. Vangla märgib, et vanglas suitsetamise keelamise eesmärgid on 1) tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine); 2) vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele); 3) vabanemine sõltuvusest. Tegu on olulise avaliku huviga, mis kaalub üles isiku õiguse tervistkahjustavale käitumisele. Tartu Vangla jättis 19.12.2017. a kaebaja taotluse rahuldamata (vastuskiri reg nr 6-24/10015-2, kuna vanglal puudub õigus lubada kaebajal suitsetada ja kaebajal puudub õigus nõuda, et temal lubataks vanglas suitsetada. Kauplusest sigarettide otsmise osas jäeti taotlus rahuldamata, kuna VSkE § 641 p 31 on tubakatooted kinnipeetavatele keelatud ning kaebajal puudub õigus nõuda keelatud esemete müümist kaupluses. Vastustaja seisukohalt ei ole kaebaja suhtes rikutud põhiõigusi ega muid seaduse norme, kuna alates 01.10.2017 on vanglas suitsetamine täielikult keelatud vastavalt vangla sisekorraeeskirja ja kodukorra sätete muudatustega. Vangla on viidanud paljudele terviseprobleemidele, mida suitsetamine võib põhjustada. Kohtunõudele, vastata kaebuse täiendusele hiljemalt 21.05.2018, vangla vastanud ei ole. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja taotleb jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu. 2.Kaebaja sooviks on saada vanglas suitsetada ja osta vangla kauplusest sigarette ja süütamisvahendeid. Kaebaja on seisukohal, et suitsetamise keelamine on Põhiseadusega vastuolus ning tekitab kaebajal tervisehäireid ja depressiooni. 3.Alates 01.10.2017 on muudetud Justiitsministeeriumi 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrust, mille kohaselt on muudetud § 82 selliselt: a) tunnistada kehtetuks § 82 lõiked 2 ja 21 , millega on reguleeritud kinnipeetaval vanglas suitsetamine; b) sõnastada § 82 lõige 3 järgmiselt: avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav annab tootja poolt kokku pandud suitsetatavad tubakatooted ja tuletikud vanglateenistusele hoiule või hoiustab kinnipeetav need vanglateenistuse poolt määratud kohas ajaks, kui tal ei ole õigust viibida kohas, kus on lubatud suitsetada. Varasem redaktsioon lubas vanglas suitsetada selleks ettenähtud kohas ja vanglateenistus väljastas kinnipeetavale tubakatooted suitsetamise ajaks. c) muudetud on § 641 punktid 3 ja 31 selliselt: punkt 3 kohaselt on vanglas keelatud esemed süütamisvahendid ja punkt 31 kohaselt on vanglas keelatud esemed suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Uus redaktsioon on ära keelanud vanglas omada tuletikke ja suitsetatavaid tubakatooted. Tartu Vangla direktori käskkirjaga 04.05.2017 nr 1-1/49 punktiga 1 on muudetud vangla kodukorda ja kehtestatud uues sõnastuses: „vangla territooriumil on suitsetamine keelatud.

4.Kaebus on esitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada osta vangla kaupluse vahendusel sigarette ja sigarettide süütamisvahendeid ( muudetud VSkE § 82 ) ja jätta kohaldamata VsKE § 641 p 3 ja 31 ning tunnistada see vastuolus olevaks Põhiseadusega. 5.Kohus nõustub vanglaga, et suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu nii suitsetaja tervisele kui ka teiste inimeste tervisele, kes viibivad suitsetajaga ühes ruumis. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on tunduvalt tõsisemad, kui võimalikud võõrutusnähtud kogumis hinnates. Samas on kohtupraktikas viidatud sellele, et kuna kinnipeetav ise ei tasu enda ravikulude eest, ei saa ta ka otsustada selle üle kas vanglas lubatakse suitsetada või ei. Samas puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda suitsetamise võimalust vanglas ja süütamisvahendite ja sigarettide ostmist vangla kauplusest. Samuti ei tulene Põhiseadusest õigust suitsetamisele. 6.Vangla sisekorraeeskirja muudatuste tegemisel on silmaspeetud, et viiakse ellu vanglate täiesti tubakavabaks muutmine, mille käigus lisatakse keelatud asjade nimekirja tuletikud ja tubakatooted vanglas viibivatele kinnipeetavatele. Alates 01.10.2017 ei ole lubatud tuua vangla territooriumile suitsetatavaid tubakatooteid ja esemeid, millest võib kokku panna tubakatooteid ja keelatud on süütamisvahendeid. Kohus möönab, et vanglas täielik suitsetamise piirang võib riivata Põhiseaduse (PS) § 19 tulenevat üldist vabaduspõhisust, sellele on viidanud ka õiguskantsler, kuid kohus on seisukohal, et piirang on proportsionaalne, kui tagatud on ka suitsetamisest loobumise kohta vastav psühhiaatriline nõustamine või asendusravi. Samas viitab PS sellele, et kui piiranguid kehtestada, siis peavad piirangud tulenema seadusest. Antud juhul tuleb suitsetamisest keelamise piirang tubakaseaduse (TubS) sätetest. TubS § 29 näeb ette suitsetamiseks keelatud kohad ning TubS § 30 näeb ette kohad, kus suitsetamine on piiratud. TubS § 30 lg 1 kohaselt võib territooriumi valdaja keelata suitsetamise üldse oma territooriumil või seda piirata. 7.Vangistusseaduse § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega otsustab Justiitsministeerium suitsetamise üle vanglates. VangS § 15 lg 2 p 3 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud asjad, mis kahjustavad vangla julgeolekut ning tulenevalt VangS § 15 lg 3 kohaselt võib kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestada justiitsminister määrusega. VangS § 105 lg 2 alusel kehtestab justiitsminister määrusega vangla sisekorraeeskirja sätted. Kokkuvõttes annab vangistusseadus justiitsministrile õiguse keelata määrusega vanglas teatud esemete omamist, seega nii tubakatoodete kui ka süütamisvahendite omamist ja õigus korraldada vanglas suitsetamise piiranguid. Samuti on Tartu Vangla direktoril õigus muuta vangla kodukorra sätteid. Justiitsministeeriumi 06.12.2001 määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“, § 3 lg 2 p 7 alusel on muudetud Tartu Vangla 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49 Tartu Vangla kodukorda ja lisatud punkti 2.3 alusel on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. 8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nii Tartu Vangla direktori käskkirjaga 04.05.2017 nr 1-1/49 lisatud vangla kodukorda uus säte - punkt 2.3, kui ka justiitsministri poolt vangla sisekorraeeskirja § 82 ja § 641 punktide 3 ja 31 muutmine on õiguspärased ja proportsionaalsed ning antud selleks pädevate isikute poolt. Seega puudub alus tühistada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri nr 1-1/49 osas, mis puudutab Tartu Vangla kodukorda

punkti 2.3 lisamist ja samas puudub alus jätta kohaldamata vangla sisekorraeeskiri muudatused - § 82 ja § 641 punktide 3 ja 31 osas ja puudub alus nimetatud sätete osas alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. 9.Kaebaja väide, et tema suhtes on rikutud veel lisaks PS § 19-le Põhiseaduse § 3, 11, 18 ja 26 sätteid, ei ole samuti põhjendatud. PS § 3 räägib riigivõimu teostamisest üksnes Põhiseaduse alusel, mis hõlmab eelkõige täidesaatva riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse põhiõigusi riivava tegevuse, millel ei ole antud asjas vanglas suitsetamise piiramisega puutumust. Samuti ei ole kaebaja suhtes rikutud PS § 11 sätet, kuna kohus on käesolevas asjas asunud seisukohale, et suitsetamise piirang vanglas on proportsionaalne. Rikutud ei ole kaebaja suhtes ka PS § 18 ja 26 sätteid, kuna ei ole tuvastatud, et kaebajat oleks vanglas piinatud või ebaväärikalt koheldud ning vangla ei ole sekkunud kaebaja eraellu sellega, et on kehtestanud vanglas suitsetamise keelu. 10.Puudub alus jätta kohaldamata Põhiseaduse vastasuse tõttu vangla sisekorraeeskirja muudatused - § 82 ja § 641 punktid 3 ja 31, lähtudes eeltoodud põhjendustest. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et tavaelus on tehtud suitsetamise piiranguid teatud territooriumidel - kas on piiratud suitsetamine üldse või on selleks määratud kindlad suitsetamiskohad. Eelkõige on piirangud tehtud rahvatervise huvides, kuna nii kinnipidamisasutuses kui ka tavaelus on mittesuitsetavatel isikutel õigus puhtale õhule. Kuigi suitsetamine kuulub PS § 19 sätestatud vabaduspõhisuse alla, ei ole suitsetamise keelamine Põhiseadusega vastuolus, kuna suitsetamise piirangud tulenevad seadustest ning PS § 19 vabaduspõhiõiguse näol on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, millest tulenevalt võib piirang olla, mis ei ole otseselt seotud põhiseadusega. Kohus märgib, et justiitsministri määrus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, mistõttu ei saa vangla kaebajale sigarette ja süütamisvahendeid kätte anda. 11.Samuti puudub kohtul õigus kohustada vanglat andma kaebajale temale kuuluvad suitsetamisvahendid, mille on vangla pannud hoiule arvates 01.10.2017 kaebaja isiklike asjade lattu, kuna alates 01.10.2017 on kehtestatud suitsetamisekeeld vangla territooriumil. 12.Kohus peab vajalikuks viidata ka VangS § 41 lg 2, et kinnipeetavale on lubatud kehtestada vanglal ja Justiitsministeeriumil teatud vajalikke piiranguid. 13.Antud asjas ei oma tähendust ka kaebaja väide, et kaebaja poolt ostmata jäänud sigarettidelt jääb riigil saamata käibemaks ja aktsiis, kuna asjas ei ole vaidlust riigimaksude laekumises. Samuti ei oma tähendust ka see, et kaebaja toob eeskujuks suitsetamise korraldamist vanglates teistes riikides, kuna selles küsimuses võetakse seisukoht siseriiklikult. Käesolevas asjas ei ole vaidlusteemaks ka see, et kaebaja ei ole saanud suitsetamisest loobumiseks nõustamist. Kohus märgib, et selles küsimuses tuleb kaebajal vangla poole pöörduda. 14.Kaebaja on viidanud kaebuse täienduses, et Tartu Vangla on rikkunud seadust selles, et ei saatnud Justiitsministeeriumile õigeaegselt edasi kaebaja vaiet. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud 02.10.2017 vanglale vaide vaidlustamaks Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja, mis tuli edastada Justiitsministeeriumile VangS § 11 lg 41 kohaselt. Vangla on märkinud, et 16.10.2017 on kaebaja esitanud uue pöördumise, millega oli kaebaja soovinud oma vaiet täiendada, et vaidlustada VSkE § 641 p 31. 23.10.2017 tagastas vangla vaide nimetatud osas, kuna see ei olnud vaidlustatav Justiitsministeeriumis ja samal

päeval edastas ka vaide direktori käskkirja peale Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Seega on vaie edastatud tähtaegselt, see on seitsme päeva jooksul. Kuna vaideotsus 24.11.2017 nr 11-7/7558-2 laekus Tartu Vanglasse 05.12.2017 Eesti Posti vahendusel, tuli see edastada kinnipeetavale 7 tööpäeva jooksul (VSkE § 50 lg 1). Kaebaja on vaideotsuse kätte saanud 07.12.2017, seega tähtaegselt. Kohus peab vangla poolt märgitud kuupäevi usaldusväärseteks, kuna kohtul puudub kahtlus, et vangla võiks andmeid moonutada. Eeltoodust tulenevalt on vangla tähtaegadest kinni pidanud ning õiguspäraselt toiminud. Kohus märgib, et vangla süü ei lasu selles, et Eesti Posti vahendusel võis dokumendi liikumine võtta rohkem aega. 15.Kaebaja on märkinud ka oma kaebuse täienduses, et soovib tühistada Justiitsministeeriumi vaideotsuse ning et tehtaks uus otsus kaebaja kasuks. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidlusesemeks Justiitsministeeriumi vaideotsus, see on vaid selleks oluline, et kaebajal on tekkinud õigus vaidlustada (kohustuslik kohtueelne menetlus) Tartu Vangla direktori käskkirja, millega keelati vanglas suitsetamine. Justiitsministeeriumi 24.11.2017 vaideotsuse nr 117/7558-2 vaidlustamine ei annaks ka kaebajale mingit tulemust. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja nõude Justiitsministeeriumi 24.11.2017 vaideotsuse nr 11-7/7558-2 tühistamiseks. 16.Kaebaja on märkinud, et vangla on esitanud võõrkeelsed dokumendid kohtule, kuid Eesti Vabariigis kehtib eesti keel. Kohus märgib, et jätab võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta (tl 5396), kuna tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 80 lg 1 kohaselt on kohtumenetlus ja kohtus asjaajamine eesti keeles. 17.Kaebaja on esitanud 18.03.2018 dokumendid, mille kohus kohtumäärusega 05.04.2018 p 7 asja juurde võttis. Kaebaja on taotlenud 18.03.2018 esitatud dokumentide (p 3-5) tagastamist ja Justiitsministeeriumi vaideotsuse tagastamist. Kohus rahuldab taotluse selliselt, et teeb nimetatud dokumentidest koopiad ja saadab kaebajale koos kohtulahendiga. 18.Kaebaja on esitanud ka nõude, et lõpetatakse kinnipidamisasutuses viibivate isikute piinamine seonduvalt suitsetamise keelamisega. Kohus märgib, et kaebaja ei ole isik, kes saaks nõudeid esitada teiste isikute huvides, seda tuleb teha igal ühel endal oma õiguste kaitseks. 19.Kohus asub seisukohale, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Kaebajal puudub põhiseaduslik ja subjektiivne õigus saada Tartu Vanglas suitsetada. 20.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 21.Menetluskuludest: HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.