lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-677/25

Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-677/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4063
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 30.05.2018, Tartu 3-17-677 OÜ ALAMÕISA FARM kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 06.01.2017. a otsuse nr 13-30.3/17/12 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 15.12.2017. a otsus OÜ ALAMÕISA FARM apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ ALAMÕISA FARM Volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kaasatud haldusorgan Maaeluministeerium

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.12.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.06.2018 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ ALAMÕISA FARM esitas 29.08.2016 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA)

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

taotluse investeeringutoetuse saamiseks majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. OÜ ALAMÕISA FARM taotles toetust summas 149 994,92 eurot Valga maakonnas Hummuli vallas Alamõisa külas ehitise, ehitisregistri (EHR) koodiga 120727598, ehitamiseks. Taotluse kohaselt on

tegemist programmeerimiseks, arvutialasteks konsultatsioonideks jmt tegevusteks ettenähtud büroohoonega.

2.PRIA jättis 06.01.2017. a otsusega nr 13-30.3/17/12 taotluse (viitenumber 64001600119) rahuldamata, võttes aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p 1 ja lg 5 ning põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) § 15 lg 5. Otsuse kohaselt tuvastas PRIA objekti peamise eesmärgina farmi administratiiv-büroohoone ehitamise ega pidanud määruse nr 25 § 6 p 17 kohaselt kontorihoone ehitamise kulusid abikõlblikeks. Taotlust ei rahuldatud määruse nr 25 § 2 lg-le 3 tuginedes, sest investeeringu tegemisega on alustatud enne taotluse esitamist. Ehitusluba on väljastatud 06.05.2015 ja ehituse alustamise teade on esitatud 01.06.2015. Määruse nr 25 § 5 lg-le 4 tuginedes ei ole ka tagatud toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine, lähtudes investeeringu maksumusest. Büroohoone indikatsioonihind ehitise netopinna m2 kohta on 1578,40 eurot, mille puhul on tegemist keskmisest turuhinnast kõrgema hinnaga.
3.PRIA jättis 23.02.2017. a vaideotsusega nr 13-30.3/17/137-1 rahuldamata OÜ ALAMÕISA FARM vaide PRIA 06.01.2017. a otsuse nr 13-30.3/17/12 peale.
4.OÜ ALAMÕISA FARM esitas 24.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 06.01.2017. a otsuse nr 13-30.3/17/12 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja PRIA kohustamiseks taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebuse põhjendused: Põhjendamata on PRIA väide, et projekti peamiseks eesmärgiks on püstitada farmi administratiiv-büroohoone. PRIA ei ole arvestanud Maaeluministeeriumi poolt 2015. aastal kaebajale antud selgitusega, et abikõlblikud on kulud hoone ehitamiseks, kus hakkab reaalselt toimuma teenuse osutamine või tootmine. Büroohoonet on vaja uuel tegevusalal tegutsemiseks. Määruse nr 25 § 6 p 17 tõlgendamisel ei võetud arvesse, et normis sisaldub ka mõte, et abikõlblikud ei ole sellise hoone, s.h büroohoone, mis ei ole vajalikud taotleja majandustegevuse mitmekesistamiseks asjaomasel tegevusalal, ehitamise kulud. PRIA poolne büroohoone tõlgendus ei ole eesmärgi- ega seaduspärane. Büroohoone elamuna kasutamist puudutav on paljasõnaline. Mõiste „indikatsioonihind“ on loodud haldusorgani enda poolt, mistõttu tuleb jätta tähelepanuta väide turuhinna kohta. Määrus ei sätesta, et hind peab olema keskmisest turuhinnast madalam. Kaebajat ei koheldud võrdselt teiste taotlejatega.
5.Tartu Halduskohus jättis 15.12.2017. a otsusega OÜ ALAMÕISA FARM kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulude nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Büroohoone ehitamisega on alustatud 2015. a suvel. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit tõendamaks ehitisregistrisse kaebaja enda poolt esitatud andmete ebaõigsust. Ka kohtuistungil ei esitanud kaebaja ühtegi loogilist põhjendust, miks esitati 2015. aastal kohalikule omavalitsusele ja ehitisregistrile PRIA-le taotluses väidetutest erinevaid andmeid. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud investeeringuobjektiks oleva büroohoone ehitamisega alustamine varem, kui see on lubatud maaelu mitmekesistamise toetuse saamise tingimustes (määruse nr 25 § 2 lg 3). Tõendatud on, et kaebaja on 2015. aastal alustanud investeeringu tegemist büroohoone ehitamist alustades põllumajanduse, mitte aga mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Seega kinnitavad asjas kogutud tõendid alust PRIA poolt määruse nr 25 § 6 p 17 kohaldamiseks. 2) Ministeeriumi vastus kaebaja pöördumisele (tl 16) ei tõenda, et 2015. aastal alustati tegelikkuses farmi põllumajanduslikku tegevust toetava büroo asemel maaelu mitmekesistamise eesmärgil arvutimajandusega seotud büroo ehitamist. Taolist käsitlust ei toeta kaebaja esitatud büroohoone eelprojekt (tl 42-51) ega ükski muu tõend. Eelprojekt on

koostatud Hummuli valla poolt 2015. a märtsis väljastatud projekteerimistingimuste alusel (tl 47p). Eelprojekti kohaselt on kaebaja sooviks ehitada farmi administratiivhoone (tl 47p, projekti seletuskirja p 2), mitte maaelu mitmekesistamiseks või mingil muul eesmärgil projekteeritav ehitis. Projekti elektrivarustuse ega tehnosüsteemide osa ega ükski muu tõend ei tõenda taotluses toodut, et ehitise kasutamise eesmärgiks oleks arvutisüsteemide ja andmebaaside haldamine ja/või muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused. Maaeluministeeriumi vastuse ja eelprojekti alusel saab järeldada, et pärast vallalt projekteerimistingimuste saamist ja eelprojekti 2015. a aprillis valmimist (tl 46) ning seejärel vallale ehitusloa taotluse esitamist ja ehitusloa saamise järgselt ning pärast ehitamise alustamise kohta teatise esitamist ning ehitamisega alustamist on kaebaja pöördunud Maaeluministeeriumi poole selgitamaks võimalust farmile büroo ehitamise rahastamist Eesti maaelu arengukava elluviimise vahenditest. Nimetatud tõendid ei oma tõenduslikku tähendust büroohoone abikõlblikkuse üle otsustamisel. 3) Vastustaja on põhjendatult investeeringuobjekti maksumuse põhjendatuse ja säästlikkuse kriteeriumile vastamise kummutanud ja neil alustel taotluse rahuldamata jätnud (määruse nr 25 § 5 lg 4). Nii kaebaja taotluse kui teiste taotluste esmasel hindamisel on PRIA kasutanud tööjuhise (tl 96-100) kohaselt määratletud indikatsioonihinda, mis on PRIA kogutud ehitusmaksumuste arvutuslik keskmine maksumus kindlat tüüpi ehitiste kohta. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, kuid on eesmärgipärane, kui seda määratlemata õigusmõistet on sisustatud asjakohases haldusmenetluses. Kohtuistungil ei olnud kaebajal sisulisi etteheiteid büroohoonete indikatsioonihinna kujunemisele, esindajate poolt osundati üksnes, et indikatsioonihinda aluseks võttes oli vahe kaebaja madalaima hinnapakkumuse (tl 52-54) ja PRIA poolt kasutatud spetsialisti arvamusega (tl 55-67) võrreldes väiksem. Vastustaja on kasutanud kahte erinevat meetodit tuvastamaks investeeringuobjekti põhjendatud maksumust. Olukord, kus PRIA võrdleb kõiki taotlusi indikatsioonihinna mudelit kasutades ja tellib haldusorgani väliselt spetsialistilt arvamuse, välistab taotlejate ebavõrdse kohtlemise. Kõrvutades kaebaja esitatud madalaima hinnapakkumuse hinda PRIA poolt haldusmenetluses tuvastatud hindadega, on PRIA põhjendatult jätnud taotluse sel motiivil rahuldamata. Majandusliku otstarbetuse (määruse nr 25 § 5 lg 4) kummutamiseks ei ole kaebaja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Arvestades, et taotluses on esitatud avatud loetelu (tl 36) võimalikest tegevustest infotehnoloogia valdkonnas, ei ole keskmise suuruse eramu ruumijaotusele vastav ehitis taoliselt kirjeldatud infotehnoloogia tegevuste tarbeks mõistlik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.OÜ ALAMÕISA FARM esitas 15.01.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.2017. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebaja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus on ebaõigesti kohaldanud ELÜPS § 75 lg-t 1, määruse nr 25 § 2 lg-t 3 koostoimes ehitusseadustiku (EhS) §-dega 35 ja 37, määruse nr 25 § 6 p-ga 17 ja § 5 lg-ga 4. EhS § 37 sõnastusest järeldub, et tegemist on informatiivse teatisega, millest ei nähtu tegelik ehitamise alustamise fakt, mis võib jääda teatise esitamisest vahemikku 10 päevast kuni 2 aastani ning EhS-st tuleneva muul eesmärgil esitatava teatise sidumine toetuse määramise otsusega PRIA tegevusvaldkonnas on meelevaldne. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi kuludokumenti, mis oleks väljastatud enne taotluse esitamist ning ühegi abikõlbuliku ja taotluses sisalduva tegevusega ei ole alustatud enne taotluse esitamist. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele määruse nr 25 § 21 lg 4. Määruse nr 25 kohaselt omab tähtsust investeeringu tegemisega alustamine, mitte ehitamisega alustamine. Määruse nr 25 § 21 lg 4 kohaselt on abikõlbulikud kulud, mis on tehtud pärast taotluse esitamist (Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 60 lg 2 2. lõik) ning EL määruse kohaselt on põhinõudeks kuludokumendi väljastamine taotluse esitamise järgselt tehtud kulude kohta.

2) Kui põllumajandustootja kavandab tegevust väljapoole põllumajandustegevust oma tegevuse mitmekesistamise eesmärgil, siis tegemist on meetme eesmärgipärase tegevusega. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kavandatud tegevus on vastuolus õigusaktidega. Samuti on asjakohatu kohtu järeldus, et enne taotluse esitamist tegeles kaebaja intensiivselt põllumajandustegevusega ja seetõttu on kavandatud tegevus suunatud just põllumajandusega seotud tegevustele. Kohus on asunud täitma hindamiskomisjoni ülesandeid, kus hinnatakse iga projekti vastavust meetme eesmärgile määruseandja määratletud kriteeriumite alusel. 3) Büroohoone indikatsioonhinna kui määratlemata õigusmõiste sisustamine ei ole põhjendatud ega ole andnud objektiivset eesmärgipärast ja proportsionaalset tulemust. Määruse nr 25 kohaselt tagatakse kolme võrreldava pakkumisega mõistliku ja turuhinnale vastava hinnapakkumise saamine. Kui eelnimetatu asemel on otstarbekas kasutada PRIA leitud indikatsioonhinna meetodit või suvalise eksperdi antud hinnangut, siis tuleks ka määruses vastav kord ette näha, et tagada taotlejate võrdne kohtlemine ja õiguspärase ootuse tagamine. Puudub reaalne turuhinna analüüs antud piirkonnas ja ajal. Samuti ei ole PRIA tellitud ekspertiisi teostaja spetsialist, kes tegeleks reaalselt ehitusettevõtlusega, mistõttu tema arvamus on kaheldav. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et tõendatud on ebamõistlikult kõrge hind investeeringu teostamisel ja sellest tulenev vastuolu ELÜPS § 75 lg-ga 1. 4) Määruses nr 25 sätestatust ei tulene kriteeriume, mille järgi saaks hinnata investeeringuobjekti vastavust mingile hoonetüübile ja subjektiivselt keelduda mingit tüüpi hoone ehitamise toetamisest. Määrusest tuleneb investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõue teatud perioodi jooksul (§ 16), mille rikkumise korral on õigus toetus tagasi nõuda. Kuna muid kriteeriume ei ole määruses sätestatud, siis on kohus otsuses ületanud määruses nr 25 sätestatud aluseid investeeringuobjekti abikõlblikkuse hindamisel.

7.PRIA esitas 26.01.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2017. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Määruse nr 25 § 21 lg 4 tõlgendus kaebaja poolt on vale. Abikõlblikud pole ega kuulu väljamaksmisele kulud, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Ehitamisega alustamise aeg omab tähtsust nii toetuse määramisel kui väljamaksmisel. Kohus ei ole asunud täitma hindamiskomisjoni ülesandeid, sest taotlust pole hindamistulemuste alusel rahuldamata jäetud, vaid mittevastavuse tõttu määruse nõuetele. Määruse nr 25 § 21 lg 4 on taotlejale esitatav nõue ja § 5 lg 4 (toetusraha otstarbeka, säästliku, mõistliku kasutamise põhimõte) on abikõlblikkuse nõue. Kui neid nõudeid pole täidetud, siis ei saa pelgalt hindamistulemuste põhjal taotlust rahuldada. Arvestades tehtava kulutuse suurust, hoone asukohta, piirkonnas kompetentse tööjõu olemasolu, on investeeringu mõistlikkus ja majanduslik otstarbekus kaheldav. Ilmselgelt pole tegemist hoone maksumust arvestades toetusraha säästliku kasutamisega. Tuvastamaks projekti vastavust meetme eesmärgile, ei pea see läbima hindamismenetlust hindamiskomisjonis vastavalt määruse lisas olevatele hindamiskriteeriumitele. 2) Indikatsioonihind on PRIA kogutud ehitusmaksumuste arvutuslik maksumus kindlat tüüpi ehitiste kohta. Kõiki ehitiste maksumusi (hinnapakkumisi), millele toetust taotletakse, võrreldakse selle hinnaga ning seeläbi on tagatud isikute võrdne kohtlemine taotlusmenetluses. Määrus ei sätesta, et hind peab olema keskmisest turuhinnast madalam, kuid määruses on sätestatud nõudeks (§ 5 lg 4) abikõlbliku kulu mõistlikkus, põhjendatus, selgus, üksikasjalik kirjeldatus, majanduslik otstarbekus ja vajalikkus tegevuse eesmärgi saavutamiseks.
8.Maaeluministeerium esitas 07.02.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse põhjendused: 1) Investeeringuobjekti (nt büroohoone IT teenuste osutamiseks) ehitamiseks tehtud tööd on kõik investeeringu osaks. Selliste tööde tegemisega alustamine on investeeringu tegemisega alustamine. Kui töid alustatakse varem, kui toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval,

on investeeringu tegemisega alustatud lubatust varem. Kui ehitustöid tehakse investeeringuobjekti püstitamiseks antud ehitusloa alusel, siis tuleb eeldada, et tegemist on investeeringu alustamisega. 2) Kulude kontrollimise üks komponent on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 48 lg-st 2 tulenevalt kohustus kontrollida kulude mõistlikkust. Esmaseks kulude mõistlikkuse kindlakstegemise meetodiks on määruse nr 25 kohaselt eri pakkumuste võrdlemine. Tegemist on toetuse taotlejale seatud kohustusega, mis ei piira PRIA õigust EAFRD toetusrahade otstarbeka ja säästliku kasutamise tagamiseks rakendada teisi objektiivseid meetodeid kulude mõistlikkuse väljaselgitamisel, näiteks kasutada indikatsioonihinna mudelit ja küsida ekspertarvamust. PRIA on täitnud kulude kontrollimise ülesande Euroopa Parlamendi ja nõukogude määruse (EL) nr 1306/2013 art-i 7 mõistes. Kui õigusaktid määraksid, et kulu mõistlikkuse hindamiseks tohib kasutada üksnes kolme hinnapakkumuse meetodit, siis takistaks see uurimispõhimõtte realiseerimist ja oleks vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. Samuti võimaldab haldusmenetluse seadus kaasata menetlusse eksperdi, küsida tema arvamust ja sellega ka arvestada.

9.OÜ ALAMÕISA FARM esitas 29.04.2018 täiendava seisukoha. Kaebaja väitel PRIA järeldus, et üksnes teatise esitamisega on võimalik fikseerida ehitamise alustamise aeg, ei ole kooskõlas EhS-ga ega selle seletuskirjaga. Kaebaja kinnitusel ei ole ta esitanud kuludokumente, millest nähtuks tegevuste seotus varasema ajaga, kui taotluse esitamine. Kaebaja märgib, et investeeringu ettevalmistav töö (nt väljakaevamised), mis ei ole seotud objekti ehitamisega, kuid on objektiga kaudselt seotud, siis selliste tööde elluviimisega alustamist ei ole määruses nr 25 keelatud. Selliseid kulusid saab lugeda projektivälisteks kuludeks, mis ei hõlma omafinantseeringuga kaetud kulusid. Kaebaja väitel lähtus ta meetme eesmärgist ja kavandas lubatud tegevuse, mistõttu ei ole eesmärgipärane PRIA hinnang, et tegemist ei ole põhjendatud kulutustega. Kaebaja arvates ei ole kohus aru saanud mitmekesistamise meetme eesmärgist ja toetatavatest tegevustest. Kaebaja leiab, et tegeliku ehitusmaksumuse saamiseks tuleb võtta hinnapakkumine ehitusettevõtjalt, kes reaalselt on võimeline objekti valmis ehitama. Kaasatud ekspert aga ehitustegevusega ei tegele, seega on tema usaldusväärsus küsitav. Kaebaja väitel kavandatud tüüpi ehitiste indikatsioonihind puudub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse - ja kohtumenetluse norme ning õigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele käsitleb ringkonnakohus esmalt investeeringu tegemisega seonduvat (I); investeeringu eset (II) ning seejärel investeeringu hinda (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (IV). I
11.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja võis alustada investeeringu tegemist enne PRIA-le taotluse esitamist.
12.Määruse nr 25 § 2 lg 3 (nii taotluse esitamise kui ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal, s.o kuni 13.08.2017 kehtinud redaktsioonis) sätestas toetuse taotlejale järgmise nõude: „Taotleja ei või toetatava investeeringu tegemist alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse korral, mille puhul töö tegemist tõendavad

dokumendid ei või olla väljastatud varem kui 2014. aasta 1. jaanuaril.“ Ekslik on kaebaja arvamus, et kui ta ei rikkunud vähemalt ühte kahest sättes nimetatud tingimusest, vastab kaebaja toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Määruse nr 25 seletuskirja kohaselt tulenes § 2 lg-s 3 märgitud nõue Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 105/2013 (määrus nr 105) artiklist 601. Määruse nr 105 artikli 60 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid oma programmides sätestada, et rahastamiskõlblikud on üksnes sellised kulud, mis on tehtud pärast seda, kui pädev asutus on toetustaotluse heaks kiitnud. Määruse nr 25 § 2 lg 3 ei räägi küll kulutuse tegemisest, vaid investeeringust, kuid kuna investeerimisel tekibki kulu, saab järeldada, et määruse nr 25 eesmärgiks on vältida mis tahes kulutuste/investeeringute tegemist enne toetustaotluse esitamist. Ringkonnakohus nõustub ka kaasatud isiku selgitusega, mille kohaselt on investeeringuobjekti ehitamiseks tehtud tööd kõik investeeringu osaks. Väär on kaebaja arusaam, mille kohaselt tuleks käsitleda investeeringu tegemise alustamist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide väljastamist tingimustena, mis peaksid mõlemad olema keelu kehtimiseks täidetud. Sätet grammatiliselt tõlgendades on ilmne, et keeld laieneb mõlemale tegevusele. Seega ei tohi kumbki määruse nr 25 § 2 lõikes 3 mainitud tegevustest aset leida enne taotluse esitamise päevale järgnevat päeva, mistõttu ei vasta taotleja nõuetele ka siis, kui ta rikub vaid üht sättes nimetatud tingimustest. Ka Määruse nr 105 artiklis 60 käsitletud kulu mõistest lähtudes on ilmne, et taotlejal tekib kulu juba siis, kui ta investeeringuobjekti ehitab ning kulu tekkimist ei mõjuta asjaolu, kas arve esitatakse ja selle eest tasutakse enne või pärast taotluse esitamist. Seega on ehitustegevuse puhul investeeringu tegemisega alustatud juba siis, kui selle eest veel tasumisele kuuluvat arvet esitatud ei ole ja arve tasumist tõendav dokument puudub. Eeltoodust lähtuvalt välistavad kaebaja nõuetele vastavuse nii investeeringu tegemisega alustamine (ehitamisega alustamine) kui ka investeeringu tegemist tõendavate dokumentide väljastamine enne taotluse esitamise päevale järgnevat päeva, olenemata sellest, kumb nimetatutest aset leidis. Kaebaja tõlgendus, mille järgi peaksid kaebaja toetusele mittevastavuseks olema täidetud kumulatiivselt mõlemad tingimused, on vastuolus määruse nr 105 ja määruse nr 25 eesmärgiga, alustada toetust saanud tegevusega alles pärast pädevalt asutuselt heakskiidu saamist.

13.Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, kas ehitisregistri andmetele tuginedes võib järeldada, et kaebaja alustas investeeringu tegemist enne taotluse esitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale väljastati ehitusluba ehitise püstitamiseks 06.05.2015, kaebaja esitas ehitamise alustamise teatise 01.06.2015 (vt ehitisregistrist hoone dokumendid, tl 77) ning toetustaotluse hoone ehitamiseks PRIA-le 29.08.2016 (tl 28). Kaebaja väitel ei oma teatise esitamise aeg tähtsust, sest ehitusseadustiku (EhS) § 37 annab teatise esitajale õiguse ehitada kahe aasta jooksul teatise esitamisest arvates. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kuigi kehtiva EhS § 37 annab tõepoolest isikule võimaluse alustada ehitamisega kahe aasta jooksul teatise esitamisest, tuleb arvestada asjaolu, et kaebaja esitas ehitamise alustamise teatise veel enne ehitusseadustiku jõustumist (jõustus 01.07.2015), ehitusseaduse kehtimise ajal (kaotas kehtivuse 30.06.2015). Seega tuleb ka teatise esitamist tõlgendada ehitusseaduse, mitte ehitusseadustiku normide valguses. Ka märgitakse ehitusseadustiku eelnõu (SE 555) seletuskirjas, et „[e]hitusseadustikus sätestatud ehitusteatis ei ole samastatav kehtivas õiguses sätestatud ehitamise alustamise teatisega. Ehitamise alustamise teatist reguleerib kehtiva EhSi § 29 lg 2 p 2, kus ehitise omanik peab esitama ehitusloa andjale teatise ehitamise alustamise kohta.“ Seletuskirja kohaselt on ehitamise alustamise teatist tulevikus võimalik reguleerida ehitamisele esitatavate nõuete määruses, kuna tegu ei ole õiguste ja kohustuste tekkimisele suunatud teatisega2 Ehitusseaduse § 29 lg 6 sätestas: „Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri koodide või isikukoodi puudumise

http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc33c6dc-476f-4a9a-a2dd-abf2c4584abb?activity=1#EdCEHFhs https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik

korral sünniaegade ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta“. Seega pidi ehitamise arvatav algusaeg olema teatise esitamise korral enam-vähem kindel. Ehitusseaduse § 29 lg 7 kohaselt kehtestas ehitamise alustamise teatise vorminõuded ja esitamise korra valdkonna eest vastutav minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002. a määrusega nr 12 kehtestatud „Ehitamise alustamise teatise vorminõuded“ § 1 lg 1 kohaselt peab ehitise omanik esitama ehitusloa väljastajale või kirjaliku nõusoleku andjale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist määruse lisas 1 toodud ehitamise alustamise teatise. Ringkonnakohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et kaebaja esitas juba 2015. a suvel kõigi kohustuslike andmetega ehitamise alustamise teatise, kuigi tal oli kavas alustada ehitamist alles enam kui aasta hiljem. Kehtiva ehitusseadustiku §-ga 37 sarnane säte 2015. a juunis kehtinud ehitusseaduses puudus. Kuna objektiivsed tõendid (ehitisregistri andmed) ehitamise algusaja kohta toetavad vastustaja seisukohta, tekkis kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada vastupidist. Halduskohus leidis otsuses õigesti, et kaebaja ei põhjendanud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit tõendamaks ehitisregistrisse kaebaja enda poolt esitatud andmete ebaõigsust. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole seetõttu tõendite hindamisel eksinud ning on õigesti leidnud, et ehitamisega alustati 2015. a suvel. II

14.Kaebaja taotles toetust büroohoone ehitamiseks, et alustada seal väidetavalt senise põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamiseks programmeerimise, arvutialaste konsultatsioonide, arvutisüsteemide ja andmebaaside haldamise, muude infotehnoloogia- ja arvutialaste tegevustega (vt toetustaotlus, tl 7p-8). Määruse nr 25 seletuskirja järgi on tegemist toetusega, mis on mõeldud investeerimiseks maapiirkonda mittepõllumajanduslike tegevuste loomisesse ja arendamisse. Antud toetuse raames on olulisele kohale seatud positiivse mõju avaldamine maapiirkonna tööhõivele. Toetusega nähakse ette, et ettevõtja peab olemasolevaid töökohti säilitama ning eelistatakse neid, kes läbi investeeringu loovad maapiirkonnas töökohti (lk 23-24). Kuigi määrus nr 25 näeb sel eesmärgil ette toetuse muu hulgas ehitiste püstitamiseks (§ 4), ei ole määruse § 6 p 17 järgi abikõlblikud sellise ehitise ehitamise, hoone parendamise või masina või seadme ostmise ja paigaldamise kulud, mis ei ole vajalikud taotleja majandustegevuse mitmekesistamiseks asjaomasel tegevusalal, sealhulgas kontorihoone ehitamise kulud. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et põllumajanduslikku tegevust võib mitmekesistada programmeerimise ja infotehnoloogiaalase tegevusega. Samas on vastustajal ja kaasatud isikul erinev arusaam sellest, kas määrus nr 25 välistab kaebajale väljastatud ehitusloas märgitud „ 12201 büroohoone“ kasutamise otstarbega ehitise ehitamise üldse või tuleb läheneda küsimusele sisulisemalt ning uurida ehitise kasutamise eesmärki. Halduskohus on otsuses valinud sisulise lähenemise tee ning hinnanud ka kaebaja võimalikku tahet hoone ehitamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega.
15.Ringkonnakohus lisab, et pelgalt ehitise kasutamise otstarbest lähtudes puuduks arvestatav võimalus paigutada iseenesest toetuskõlblik infotehnoloogia- ja arvutialane tegevus muu kui koodi 12201 „Büroohoone“ alla (vt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa). Nimelt ei ole ringkonnakohtu jaoks vaieldav asjaolu, et infotehnoloogiaalane tegevus toimub reeglina siseruumides. Ka ei saa vaidlust olla selle üle, et vastavat tegevust äritegevusena ei viljeleta reeglina transpordirajatises, tööstusehitiste juurde kuuluvas rajatises, spordi-, puhke-, laomajandus-, põllumajanduse, metsa-, jahi- ja kalamajandusrajatises, elamus, hoolekandeasutuses, majutus- ega toitlustushoones, samuti ilmselt mitte meelelahutus-, tööstus- või transpordihoones, haiglas, erihoones ega kaubandus- ja teenindushoones (vt ehitise kasutamise otstarvete liigitus). Seega käesoleval juhul, kus PRIA ei ole osundanud, millise kasutamise otstarbe alla tuleks sarnane

hoone liigitada, on PRIA sel alusel esitatud formaalsed vastuväited taotlusele väheargumenteeritud. Antud juhul tuleb seetõttu uurida ka kaebaja tahet väidetava büroohoone ehitamiseks arvutialaseks tegevuseks põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et napib tõendeid selle kohta, et ehitust planeeriti nimelt maaelu mitmekesistamise eesmärgil. Pelk väide toetustaotluses seda ei kinnita ning seda ei kinnita ka Maaeluministeeriumi 24.09.2015. a vastus kaebaja pöördumisele (tl 16) ega Maaeluministeeriumi ja kaebaja meilivahetus (vt kaebuse lisa 4, tl 17). Halduskohtu sedastus, et kaebaja ei esitanud kohtule tõendina 04.09.2015 Maaeluministeeriumile esitatud pöördumist, on õige. Ka muud tõendid ei toeta kaebaja väidet büroohoone ehitamisest senise põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise eesmärgil. Halduskohus ei ole tõendite kogumis hindamisel eksinud. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks, et toetustaotlusest nähtuvalt luuakse investeeringu tulemusena OÜ-s Alamõisa Farm juurde vaid üks programmeerija ametikoht (tl 39p). Büroohoone eelprojektist (tl 46-50) ilmneb samas, et hoonesse projekteeritakse köök-koosolekusaal, kabinetid, esik, söögituba, koridor, saun, eesruum, dušširuum, vannituba ja tehniline ruum (tl 47p). Maja joonistelt nähtuvad kolm kabinetti ja ruumikas nõupidamiste ruum (tl 43). Maja arhitektuurilahendus ja välisilme (tl 46) vastavad pigem eramule. Nimetatud vastuolule on viidanud ka vastustaja ja kaasatud isik. Seega ei toeta esitatud tõendid kuidagi järeldust, et sedavõrd suuremahulise ja luksusliku töökeskkonna ehitamise eesmärgiks oli ühe programmeerija ametikoha tekitamine senise põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt ei ole hoone ehitamine määruse nr 25 § 6 p-le 16 tuginedes abikõlblik, kuna selle ehitamine eelprojektis kajastatud viisil ei ole vajalik taotleja majandustegevuse mitmekesistamiseks asjaomasel tegevusalal. III

16.Eelnevaga seondub tihedalt ka investeeringu maksumus. Toetustaotluse kohaselt on büroohoone ehitamise netomaksumus 300 530,80 eurot, millest toetust taotles kaebaja 49,91% ehk 149 994,92 euro ulatuses (tl 10). Toetustaotlusest nähtuvalt tegid kaebajale eelnevalt hinnapakkumused kolm äriühingut, ning toetustaotluses märgitud netomaksumus oli neist madalaim (koos käibemaksuga 360 636,96 eurot, tl 10p). Vaidlustatud otsuse kohaselt moodustas büroohoone netopinna ruutmeetri hind 1578,40 eurot (300530,80/190,4), mis on keskmisest turuhinnast kõrgem (tl 15p).
17.Määruse nr 25 § 5 lg 4 sätestab, et abikõlblik kulu peab olema mõistlik, põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et määrus nr 25 näeb üle 5000 euro suuruse investeeringu (ilma käibemaksuta) puhul ette taotleja kohustuse saada hinnapakkumus vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult, ning vastava nõude eesmärgiks saab pidada mõistliku ja turuhinnale vastava hinnapakkumise saamist. Nimetatu ei välista ringkonnakohtu hinnangul siiski PRIA õigust hinnata ehitusinvesteeringu maksumuse mõistlikkust vastavalt koostatud tööjuhisele (tl 97-100) selleks, et elimineerida võimalikud taotleja poolsed kuritarvitused ja kokkumäng hinnapakkumuste esitajatega. Selleks ei ole tingimata vaja reguleerida vastavat korda määruses. Ringkonnakohus nõustub siinkohal ka kõigi halduskohtu põhjendustega (otsuse p-d 23-25) ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus leiab, et kahtluse tööjuhise alusel koostatud eksperdi arvamuse tõsiseltvõetavuses välistab ka asjaolu, et kaebaja büroohoone netopinna ruutmeetri hind on ka avalikult kättesaadavat äripindade müügistatistikat arvesse võttes ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kinnisvaraportaali kv.ee äripindade müügi statistika kohaselt oli äripindade ruutmeetri keskmine hind kaebaja toetustaotluse esitamise aja seisuga (s.o 2016. a august) Valgamaal vaid 197 eurot/m2 ning sellisena on see muutumatult püsinud kuni käesoleva ajani (vrdl 01.04.2018 seisuga 173 eurot/m2). Kuigi vastav

hind ei kajasta ilmselt uusehitise ehitushinda, tuleb arvestada, et ka Tartu linnas jäi äripinna keskmine ruutmeetri hind kaebaja büroohoone netopinna ruutmeetri hinnale alla (01.08.2016 seisuga 1370 eurot/m2 ning 01.04.2018 seisuga 1294 eurot/m2)3. Vaid äripindade müügihinnad Tallinnas suutsid kaebaja büroohoone ehitushinda vähesel määral ületada (01.08.2016 seisuga 1591,40 eurot/m2, vahe 13 eurot). Samas alates 01.10.2016 kuni käesoleva ajani on ka Tallinna äripindade keskmine ruutmeetri hind kaebaja büroohoone ruutmeetri ehitushinnast madalam (maksimaalne hinnatase 1552,8 eurot/m2 eest ning minimaalne hinnatase 1341,8 eurot/m2 eest)4. Ühtlasi sisaldavad eelviidatud hinnad ka maa maksumust, mis kaebaja puhul ehitushinnale ei lisandunud. Seega ei saa ka avalikult kättesaadavatest andmetest lähtudes PRIA hinnangut büroohoone ebamõistlikult kõrge maksumuse kohta ilmselgelt alusetuks pidada. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et kuna büroohoone tüüpi ehitiste indikatsioonihind PRIA tööjuhise indikatsioonihinna määratluse tabelis puudub, ei olnud võimalik tööjuhist kasutada. PRIA tööjuhises ehitusinvesteeringu maksumuse mõistlikkuse tuvastamiseks on selgitatud, et kuna andmebaasis on erineva suurusega investeeringuobjekte, on ehitise IND kujundamise üldistamiseks ehitised jagatud ehitise suletud netopinna alusel mõistlikeks gruppideks (m2 vahemikeks). Analüüsi andmete põhjal koostati risttabel, mida on võimalik ühe abivahendina kasutada ehitusinvesteeringute hinnamõistlikkuse tuvastamiseks. Seega ei olnud tööjuhise eesmärgiks klassifitseerida detailselt kõiki võimalikke ehitise tüüpe, vaid andmeid olulisemaid kriteeriume arvesse võttes üldistada. Arvestuse aluseks võeti ehitise püstitamine (uusehitis), ehitise suletud netopind (m2) ning kandekonstruktsiooni materjal. Baashindade mõistlikkuses veendumiseks kasutati IND mudeli väljatöötamisel sõltumatute eelarvestajate ja PRIA teenistuja poolt koostatud analoogehitiste maksumuse kalkulatsioone (tl 98p). Kaebaja ei ole väitnud, et selline metoodika annaks ilmselgelt ebaõige tulemuse. Seega ei ole alust pidada PRIA otsust ka ehitise maksumust puudutavas osas ebaõigeks.

IV

18.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.12.2017. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja menetluskulud seega vastustajalt väljamõistmisele ei kuulu ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

http://kinnisvaraportaal-kvee.postimees.ee/?act=statsAvgPrice.main&deal_type=7&start_date_year=2016&start_date_month=8&end_date _year=2018&end_date_month=5&county1=12&parish1=450&city1=0&county2=13&parish2=0

http://kinnisvaraportaal-kvee.postimees.ee/?act=statsAvgPrice.main&deal_type=7&start_date_year=2016&start_date_month=8&end_date _year=2018&end_date_month=5&county1=1&parish1=421&city1=0&county2=13&parish2=0

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja