OÜ ALAMÕISA FARM kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. jaanuari 2017 otsuse nr 13-30.3/17/12 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Kohtuistungi kuupäev Menetlusosalised
15. november 2017 Kaebaja – OÜ ALAMÕISA FARM, seaduslik esindaja Hannes Urbanik, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), volitatud esindaja Anne Lepik Kaasatud haldusorgan – Maaeluministeerium
1.Jätta OÜ ALAMÕISA FARM kaebus haldusasjas nr 317-677 rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 15. jaanuar 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ ALAMÕISA FARM esitas 29.08.2016. a taotluse investeeringutortuseks majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajanduslikus tegevuse suunas. PRIA-lt taotletav summa oli 149 994,92 eurot (tl 33–41).
2.PRIA jätis 06.01.2017. a otsusega nr 13-30.3/17/12 (tl 14–15) taotluse (viitenumber 64001600119) rahuldamata. PRIA tugines põllumajandusministri 13.03.2015. a määrusele nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25). 2.1.Otsuse kohaselt taotleti toetust ehitise ehitisregistri (EHR) koodiga 120727598 ehitamiseks. 2.2.Taotluse kohaselt on tegemist programmeerimiseks, arvutialasteks konsultatsioonideks jmt tegevusteks ettenähtud büroohoonega. PRIA tuvastas objekti peamise eesmärgina farmi administratiiv-büroohoone ehitamise ning ei pidanud määruse nr 25 § 6 p 17 kohaselt kontorihoone ehitamise kulusid abikõlblikeks.
2.3.Taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest investeeringu tegemisega on alustatud enne taotluse esitamist. EHR andmetel on ehitise koodiga 120727598 kohta ehitusluba väljastatud 06.05.2015. a ja ehituse alustamise teade on esitatud 01.06.2015. a, ehitise seisund on ehitamisel ja peamine kasutusotstarve 12201 büroohoone. Määruse nr 25 § 2 lg 3 kohaselt ei või taotleja toetatava investeeringu tegemist alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
2.4.Lisaks eelnevale on kõrvalkaalutlusena välja toodud, et määruse nr 25 § 5 lg 4 kohaselt ei ole tagatud toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine lähtudes investeeringu maksumusest.
3.OÜ ALAMÕISA FARM esitas PRIA otsuse peale 25.01.2017 vaide (tl 18–19), mille PRIA jättis 23.02.2017 vaideotsusega nr 13-30.3/17/137-1 (tl 21–22) rahuldamata. 3.1.Taotlusdokumentidest nähtuvalt on tegemist büroohoonega, millele toetust ei anta, mille tõttu ei muuda investeeringuobjekti toetatavaks asjaolu, et selles kavatsetakse ellu viia tegevust, mis on käsitatav majandustegevuse mitmekesistamisena. Hoone ruumijaotust arvestades on ilmselge, et järelevalveperioodi möödudes oleks toetuse abil rajatud hoone kasutatav elamuna. 3.2.Arvestades investeeringuobjekti asukohta, ei ole paikapidavad taotleja väited investeeringuobjekti kõrgema turuhinna kohta.
3.3.Uuel programmiperioodil taotlejatele järelepärimisi ei tehta ja võimaliku järelepärimise vastus ei oleks ka sisuliselt võimaldanud taotlust rahuldada.
4.OÜ ALAMÕISA FARM esitas 24.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 06.01.2017 otsuse nr 13-30.3/17/12 kaebajat puudutavas osas tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja nõue
5.PRIA ei ole arvestanud Maaeluministeeriumi poolt 2015. aastal kaebajale antud selgitusega, mille kohaselt ei ole abikõlblikud kontorihoone ehitamise kulud, kuid abikõlblikud on kulud sellise hoone ehitamiseks, kus hakkab reaalselt toimuma teenuse osutamine või tootmine. Alamõisa Farm OÜ ei ole senise tegevuse jooksul alates 2003 aastast vajanud administratiivhoonet. Büroohoonet on vaja uuel tegevusalal tegutsemiseks. PRIA büroohoone tõlgendus ei ole eesmärgi- ega seaduspärane. Büroohoone elamuna kasutamist puudutav on paljasõnaline. Vaides esitatu turuhinna kujunemise kohta on vaideotsuses täielikult põhjendamata. Mõiste indikatsioonihind on tõenäoliselt ise loonud haldusorgan. Kaebajat ei ole koheldud võrdselt teiste taotlejatega. Vastustaja vastuväited
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, taotledes kaebuse rahuldamata jätmist. 2015. a koostatud büroohoone ehitusprojekti ruumijaotus ei viita kulutuse mõistlikkusele (ELÜPS § 75 lg 1). Valitseva kohtupraktika kohaselt peab PRIA lähtuma ehitusloast, mille tõttu on vastuoluline määrusandja poolt kaebajale antud seisukoht büroohoone abikõlblikkusest. Kaebaja investeeringu puhul ei ole tegemist õigustatult kõrgema hinnaga. PRIA kasutatav indikatsioonihind on PRIA poolt kogutud ehitusmaksumuste arvutuslik keskmine maksumus kindlat tüüpi ehitiste kohta. Kaheldav on investeeringu mõistlikkus ja ka majanduslik otstarbekus on kaheldav. Määrus nr 25 ei sätesta, et hind peaks olema keskmisest turuhinnast madalam. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ehitamisega pole alustatud enne taotluse esitamist. Vastupidine nähtub ehitisregistri ehitise alustamise teatisest. Kaasatud haldusorgani arvamus
7.Maaeluministeerium jääb kaebajale 24.09.2015. a kirjas antud seisukohtade juurde täpsustades,
et hinnangut ei ole antud konkreetse investeeringuobjekti abikõlblikkuse kohta, vaid tõlgendatud on määruse nr 25 § 6 punkti 17 sõnastust.
8.Maaeluminister toetab PRIA seisukohta, et taotluses näidatud investeeringuobjekti kulud ei ole mõistlikud. Majanduslikult ei ole otstarbekas ehitada ühele programmeerijale 190 ruutmeetri suurust büroohoonet. Arvestades töötajate arvu ja pakutavate teenuste mahtu, ei tagaks 300 000 eurot maksva büroohoone ehitamine toetusraha säästlikku kasutamist.
9.Käesolevat vaidlust puudutav arvamus on maaeluministri poolt kokku võetud tõdemusega, et kahtluse korral tuleb uurida, kas taotleja on tekitanud tingimused toetuse saamiseks kunstlikult või mis on taotleja tegelik eesmärk. Taotleja formaalne nõuetele vastamine ei välista liikmesriigi kohustust tagada Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Kohtu seisukoht
10.Asjaolude kogumiks, mis on tinginud vaidlustatud otsusega (tl 14–15) kaebaja taotluse (tl 33– 41) rahuldamata jätmise, on asjaolu, et ehitisregistrisse 2015. aastal kantud ehitise ehitamisega, mis on taotluse kohaseks investeeringuobjektiks, on alustatud rohkem kui üks aasta enne maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks esitatud taotluse esitamist. Samuti asjaolu, et ehitamisel on loomakasvatusfarmi büroohoone, mida alles 2016. aasta sügisel esitatud taotluses presenteeritakse kui programmeerimiseks, arvutialasteks konsultatsioonideks jmt tegevuseks kasutama hakatavat ehitist. Kolmanda asjaoluna on toodud investeeringuobjekti liigkõrge maksumus ning ehitise ebaotstarbekas suurus infotehnoloogiaalasteks tegevusteks ühele töötajale, milleks taotluse kohaselt planeeritakse objekti kasutama hakata.
11.Pooled tuginevad kohtuvaidluses valdavalt samadele tõenditele, milleks on kaebaja poolt vastustajale esitatud taotlus (tl 33–41), büroohoone eelprojekt (tl 42–51), kaebaja poolt esitatud madalaim hinnapakkumus (tl 52–54) ning ehitisregistri andmed {https://www.ehr.ee/app/w/page?9, 07.12.2017}. Kaebaja on vaidemenetluses tõendina esitanud Maaeluministeeriumi 2015. a seisukoha, mis on tõendina esitatud ka kohtule (tl 16). Uusi täiendavaid tõendeid võrreldes haldusmenetlusega halduskohtumenetluses kaebaja oma kohtus esitatud väidete tõendamiseks esitanud ei ole. Vastustaja on haldusmenetluses kogunud ja esitanud ka kohtule täiendavalt tõendeid ehitise liigkõrge maksumuse kohta (tl 55–67). Kohtule arusaadavalt on vaidlustatud otsuse tegemisel tuginetud ka PRIA tööjuhisele ehitusinvesteeringu maksumuse mõistlikkuse tuvastamiseks, mis on tõendina kohtuistungil esitatud ka haldusasja materjalide juurde (tl 96–100) vastustaja seisukohtade põhistamiseks. Kaastatud isik toetab vastustaja otsust taotluse rahuldamata jätmiseks sõnaselgelt kahes positsioonis ja ei tagane 2015. aastal väljendatud seisukohast, millele apelleerib kaebust põhistades kaebaja.
12.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et PRIA on vaidlusaluse kaalutlusotsuse andmisel järginud kaalutlusõiguse piire, eesmärki ning üldisi kaalutlusreegleid, kuna kohtu hinnangul (HKMS § 158 lg 3) on usaldusväärselt tuvastatud kaebaja taotluse rahuldamata jätmise aluseks olnud asjaolude kogum.
13.Tõendite kogumi alusel ei saa vaidlust olla selles, et büroohoone ehitamisega on alustatud 2015. aasta suvel, sest ehitamisega alustamise kohta on kaebaja ise kohalikule omavalitsusele esitanud ehitamise alustamise teatise {https://www.ehr.ee/app/w/page?15, 07.12.2017}. Vaieldamatult on tegemist ehitisega, mille ehitamiseks peab kohalik omavalitsus väljastama ehitusloa, mida on ka tegelikkuses tehtud. Kohus on vastustaja vastavad väited kohtuotsuse tegemisel kontrollinud üle ehitisregistrist {https://www.ehr.ee/app/w/page?15, 07.12.2017}.
14.Olukorras, kus kaebaja on PRIA-le esitatud taotluses (tl 36) viidanud ehitisregistri (EHR) andmetele ja 06.05.2015. a ehitusloale ehitise püstitamiseks, on kohtu hinnangul igati vaidlusaluse haldusmenetluse eesmärgiga kooskõlas vastustaja tegevus, mille raames ta on taotluses esitatud asjaolusid kontrollinud ehitisregistrist.
15.Isegi, kui lähtuda tõdemusest, et registriandmetel on üksnes informatiivne tähendus, siis käesolevas asjas ei ole kohtule kaebaja poolt esitatud ühtegi tõendit tõendamaks ehitisregistrisse kaebaja enda poolt esitatud andmete ebaõigsust. Ka kohtuistungil ei esitanud kaebaja seadusliku ja volitatud esindaja vahendusel mitte ühtegi loogilist põhjendust, miks esitati 2015. aastal kohalikule omavalitsusele ja ehitisregistrile PRIA-le taotluses väidetutest erinevaid andmeid.
16.Neil asjaoludel on kohtu hinnangul asjas kogutud tõenditega tõendatud investeeringuobjektiks oleva büroohoone ehitamisega alustamine varem, kui see on lubatud maaelu mitmekesistamise toetuse saamise tingimustes (määruse nr 25 § 2 lg 3).
17.Kaebaja vaides ja kaebuses esitatud väide investeeringu tegemisega alustamisest taotluse esitamisel on paljasõnaline. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja viidet sellele, et ehitamise alustamise teatis tuleb küll esitada kolm päeva enne ehitamisega alustamist, aga kuna seadus ei ütle, kui palju enne reaalset ehitamist, siis ei pidanuks vastustaja ehitisregistri andmeid arvestama ja tegema paikvaatluse. Kohus on seisukohal, et eelprojekt, ehitusluba ja ehitamisega alustamisest registrile teatamine kogumis andsid vastustajale piisava kaalutluse registriandmete õigeks pidamiseks ja sel motiivil taotluse tagasi lükkamiseks.
18.Asjas kogutud tõendite alusel ei saa vaidlust olla ka selles, et tõendid osutavad üheselt sellele, et 2015. aasta mais–juunis on kaebaja alustanud farmile büroohoone ehitamist, sest vastupidised tõendid asjas lihtsalt puuduvad. Kaebaja poolt vastustajale esitatud müügitulu andmed (tl 6p) tõendavad kaebaja poolt 2014. aasta juunist kuni 2015. aasta maini teraviljakasvatusest ja loomakasvatusest arvestatava põllumajandusliku iseloomuga tulu saamist. Eluliselt on usutav ja kooskõlas ka kaebaja enda poolt deklareerituga, et nimetatud perioodil tegeles kaebaja intensiivselt maapiirkonnas põllumajandusliku iseloomuga majandustegevusega. Seega on tõendatud, et kaebaja on 2015. aastal alustanud investeeringu tegemist büroohoone ehitamist alustades põllumajanduse, mitte aga mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Seega kinnitavad asjas kogutud tõendid alust PRIA poolt määruse nr 25 § 6 p 17 kohaldamiseks.
19.Kaebaja ei ole pidanud otstarbekaks tõendina esitada 04.09.2015. a Maaeluministeeriumile esitatud pöördumist. Kaebaja on tõendina esitanud üksnes ministeeriumi vastuse pöördumisele (tl 16). Vastus pöördumisele ei tõenda kohtu hinnangul, et 2015. aastal alustati tegelikkuses farmi põllumajanduslikku tegevust toetava büroo asemel maaelu mitmekesistamise eesmärgil arvutimajandusega seotud büroo ehitamist. Seda eelkõige seetõttu, et taolist käsitlust ei toeta kaebaja poolt vastustajale esitatud büroohoone eelprojekt (tl 42–51) ega ükski muu kohtu käsutuses olev tõend.
20.Eelprojekt on koostatud Hummuli valla poolt 2015. aasta märtsis väljastatud projekteerimistingimuste alusel (tl 47 p). Eelprojekti kohaselt on kaebaja sooviks, mille ta on väljendanud projekti koostajale, ehitada farmi administratiivhoone (tl 47p, projekti seletuskirja punkt 2), mitte aga maaelu mitmekesistamiseks või mingil muul eesmärgil projekteeritav ehitis. Ei projekti elektrivarustuse ega tehnosüsteemide osa ega ükski muu tõend ei tõenda taotluses toodut, et hoone projekteerimisel oleks arvestatud taotluses esitatuga (tl 36), see tähendab, et ehitise kasutamise eesmärgiks oleks arvutisüsteemide ja andmebaaside haldamine ja/või muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused. Maaeluministeeriumi vastuse ja eelprojekti kui tõendite alusel saab kohus teha järelduse, et pärast vallalt projekteerimistingimuste saamist ja
eelprojekti 2015. aasta aprillis valmimist (tl 46) ning seejärel vallale ehitusloa taotluse esitamist ja ehitusloa saamise järgselt ning pärast ehitamise alustamise kohta teatise esitamist ning ehitamisega alustamist on kaebaja pöördunud Maaeluministeeriumi poole selgitamaks võimalust farmile büroo ehitamise rahastamist Eesti maaelu arengukava elluviimise vahenditest. Kahtlemata ei saa nimetatud tõendid omada tõenduslikku tähendust büroohoone abikõlblikkuse üle otsustamisel, mida on PRIA kõrval oma arvamuses kinnitanud asja kaasatud isik. Seega ei anna eelprojekt ja Maaeluministeeriumi vastus kui kaebaja ainsad tõendid alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
21.PRIA vastuse ja asjas kogutud tõendite kohaselt on investeeringuobjekti maksumuseks 300530,80 eurot, millest toetust taotleti summas 149994,92 eurot. Kaebaja tugineb investeeringuobjekti maksumust põhjendades üksnes kolmele hinnapakkumisele, mille ta on 2016. aastal potentsiaalsetelt ehitajatelt saanud ja millest madalaim on tõendina ka vastustaja poolt kohtule esitatud (tl 52–54).
22.Kohus on seisukohal, et vastustaja on põhjendatult investeeringuobjekti maksumuse põhjendatuse ja säästlikkuse kriteeriumile vastamise kummutanud ja neil alustel taotluse rahuldamata jätnud (määruse nr 25 § 5 lg 4).
23.Kohtul ei ole mingit alust järelduseks, et PRIA kui makseasutus ei omaks piisavat võrdlusbaasi ehitusinvesteeringute mõistliku maksumuse hindamiseks maapiirkonnas, kus vaidlusalune investeeringuobjekt asub. Kohtu hinnangul on igati eesmärgipärane, et vaatamata kogemuslikule võrdlusbaasile on PRIA peadirektori käskkirjaga välja töötatud ja kinnitatud ka vastav tööjuhis (tl 96–100). Kohus saab vaidlustatud otsusest aru, et nii kaebaja taotluse kui teiste taotluste esmasel hindamisel on PRIA kasutanud tööjuhise kohaselt määratletud indikatsioonihinda, mis on PRIA poolt kogutud ehitusmaksumuste arvutuslik keskmine maksumus kindlat tüüpi ehitiste kohta. Jah, tegemist on määratlemata õigusmõistega, kuid halduskohtu hinnangul on igati eesmärgipärane, kui seda määratlemata õigusmõistet on sisutatud asjakohases haldusmenetluses. Kohtuistungil ei olnud kaebajal sisulisi etteheiteid büroohoonete indikatsioonihinna kujunemisele, esindajate poolt osundati üksnes sellele, et indikatsioonihinda aluseks võttes oli vahe kaebaja madalaima hinnapakkumuse (tl 52–54) ja PRIA poolt kasutatud spetsialisti arvamusega (tl 55–67) võrreldes väiksem.
24.Kohus on seisukohal, et vastustaja kaalutlused investeeringu maksumuse määratlemisel on veenvad ja kaalukad, kasutatud on kahte erinevat meetodit tuvastamaks investeeringuobjekti põhjendatud maksumus. Kohus on seisukohal, et olukord, kus PRIA võrdleb kõiki taotlusi indikatsioonihinna mudelit kasutades ning tellib ka haldusorgani väliselt spetsialistilt arvamuse, välistab taotlejate ebavõrdse kohtlemise, mida on kaebaja kaebuses PRIA-le ette heitnud. Kõrvutades kaebaja esitatud madalaima hinnapakkumuse hinda PRIA poolt haldusmenetluses tuvastatud hindadega, on kohus seisukohal, et PRIA on põhjendatult ja õigustatult jätnud taotluse sel motiivil rahuldamata.
25.Mis puudutab investeeringuobjekti ebamõistlikku suurust, st majanduslikku otstarbetust (määruse nr 25 § 5 lg 4), siis selle asjaolu kummutamiseks ei ole kaebaja kohtule PRIA-st erineva järelduse tegemiseks ühtegi tõendit esitanud. Arvestades, et taotluses on esitatud küll avatud loetelu (tl 36) võimalikest tegevustest infotehnoloogia valdkonnas, toetab kohus siiski PRIA ja kaasatud isiku positsiooni ega pea keskmise suuruse eramu ruumijaotusele vastavat ehitist taoliselt kirjeldatud infotehnoloogia tegevuste tarbeks mõistlikuks. Selles osas piirdub kohus ka kohustuslikus vaidemenetluses PRIA poolt esitatud kahtluse põhjendatuse konstateerimisega, mida on jaatanud ka kaasatud isik oma arvamuses, et asjaolude kogum sisaldab indikatsioone, et ehitis, mis on investeeringu objektiks, on pikemas perspektiivis igati vastav tänapäevase eramu tunnustele, seda eelkõige eelprojekti ruumijaotust silmas pidades ja olukorras kus eelprojektist ei
nähtu mingeid tehnilisi erisusi ehitises infotehnoloogiaga tegelemiseks. Kaebaja ei ole kummutanud vastaspoole kahtlusi nõuetele vastavuse tingimuste kunstlikult tekitamise soovis.
26.Vaidlustatud otsus ei ole kaalutlusveaga haldusakt. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse rahuldamata (HKMS § 156 lg 1) ja menetlusosaliste menetluskulud (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1) nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.