3-18-657 Tallinna Keskkonnaameti kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.03.2018 otsuse nr 30-18/193916 tühistamiseks riigihankes „Koerte jalutusväljakute hooldamine Tallinnas“ (viitenumber 193916)
Haldusasi
Menetlusosalised
Vastustaja (hankija) - Tallinna Keskkonnaamet, esindaja - Relo Ligi ja Kristel Kivijärv Kaebaja I - Hong OÜ, esindaja - vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kaebaja II – Watson Hooldus OÜ, esindaja - vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kolmandad isikud - OÜ BREM Puhastus - esindaja advokaat Indrek Kukk ja HKP OÜ - esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ taotlus võtta asja materjalide juurde Tallinna Keskkonnaameti 19.03.2018 käskkiri nr 4-4.1/14 (riigihange viitenumber 194898) ja HKP OÜ taotlus võtta asja materjalide juurde hanke alusdokument riigihankes viitenumbriga 194898.
2.Jätta Tallinna Keskkonnaameti kaebus rahuldamata.
3.Mõista Tallinna Keskkonnaametilt Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1405,44 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.05.2018.
1.25.01.2018 avaldas Tallinna Keskkonnaamet (hankija/vastustaja) riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Koerte jalutusväljakute hooldamine Tallinnas (viitenumber 193916) hanketeate (HT) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli madalaim hind (HT p II.2.5). Pakkumuse esitasid seitse pakkujat. Kolm madalama hinnaga pakkumust esitasid OÜ BREM Puhastus (kolmas
isik I), HKP OÜ (kolmas isik II) ning ühispakkujad Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ (koos kaebajad).
2.19.02.2018 andis hankija välja käskkirja nr 4-4.1/9 (19.02.2018 käskkiri), millega tunnistas kõik pakkumused, va kolmanda isiku I pakkumuse, vastavaks (p 1); tunnistas kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks (p 2); tunnistas kolmanda isiku I pakkumuse edukaks (p 3); jättis kolmanda isiku I hankemenetlusest kõrvaldamata (p 4); kvalifitseeris kolmanda isiku I (p 5).
3.27.02.2018 esitasid kaebajad riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse 19.02.2018 käskkirja p 1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati kolmanda isiku II pakkumus vastavaks ja p-de 2-5 kehtetuks tunnistamiseks. 02.03.2018 kõrvaldasid kaebajad vaidlustuses esinenud puudused. 05.03.2018 kaasas VAKO kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II vaidlustuse läbivaatamisse.
4.VAKO 22.03.2018 otsusega vaidlustuses 30-18/193916 rahuldas vaidlustuskomisjon kaebajate vaidlustuse täielikult ja tunnistas kehtetuks 19.02.2018 käskkirja p-d 2-5 ja p 1 osas, millega tunnistati HKP OÜ pakkumus vastavaks. Samuti mõistis VAKO hankijalt kaebajate kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu 640 eurot.
5.02.04.2018 saabus Tallinna Halduskohtusse vastustaja poolt esitatud kaebus VAKO 22.03.2018 otsuse nr 30-18/193916 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2018 kohtumäärusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Keskkonnaameti ja kaebajateks Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ ning kaasas kolmandate isikutena OÜ BREM Puhastus ja HKP OÜ.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Vastustaja seisukoht
6.Riigihanke alusdokumentide punktis 5.3 oli pakkumusele seatud järgmine nõue: „Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentide lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hankijal kontrollida pakkumuste vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele.“. Kolmas isik I pakkumuse koosseisus riigihanke alusdokumentide punktile 5.3 vastavat pakkumuse kirjeldust ei esitanud. Kolmanda isiku I pakkumus koosnes järgmistest osadest: vormil 3 esitatud taotlus riigihankes osalemiseks; 2) pakkumuse maksumuse vorm. Pakkumuse detailse kirjelduse asemel esitas kolmas isik I teist korda pakkumuse maksumuse vormi. Tuginedes riigihangete seaduse (RHS) § 46 lõikele 4 esitas vastustaja kolmandale isikule I 15.02.2018 nõude, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et kolmas isik I on pakkumuse kirjelduse asemel esitanud kaks korda pakkumuse maksumuse vormi. Samuti paluti täpsustada riigihankes osalemise taotlusel esitatud kinnituse „BREM Puhastus on tutvunud riigihanke „Koerte jalutusväljakute hooldamine Tallinnas“ hanketeate, alusdokumentide ja nende lisadega ning kinnitab esitatud tingimuste ülevõtmist“ sisu, s.t mida pakkuja hankijale pakkus. Kolmas isik I vastas vastustaja nõudele 16.02.2018 ning esitas dokumendi pealkirjaga „Tingimuste kinnitus“. Nimetatud dokumendi alusel kontrollis vastustaja, et kolmanda isiku I pakkumus vastab sisuliselt riigihanke alusdokumentide lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele, st kolmanda isiku I pakkumus sisaldab kõiki töid, tegevusi ja kulusid, mis on nimetatud riigihanke alusdokumendi lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. Kuigi vastustaja ei saanud kolmanda isiku I pakkumust RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistada, oli tegemist vormilise puudusega ja kuivõrd vastustaja kontrollis RHS § 46 lõiget 4 rakendades, et kolmanda isiku I pakkumus vastab sisuliselt riigihanke alusdokumentide lisas 1 nimetatud tingimustele, oli õiguspärane tunnistada kolmanda isiku I pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 1 ja lg 2 teise lause alusel.
7.Vastustaja ei nõustu VAKO otsuse punktis 15 toodud seisukohaga, et vastustaja on lubanud kolmandal isikul I oma pakkumust muuta. Kolmas isik I on pakkumuse koosseisus esitatud riigihankel osalemise taotluses selgelt kinnitanud, et võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimused. Pärast 16.03.2018 selgituse esitamist ei ole kolmanda isiku pakkumus muutunud. Kolmas isik I on selgitanud, millised ülevõetavad tingimused olid tema vormil 3 esitatud kinnitusega hõlmatud. Seega on kolmas isik I 16.03.2018 oma pakkumuses esitatud andmeid täpsustanud ja ei ole esitanud uusi andmeid. VAKO jättis otsuses analüüsimata, kas vastustaja võis kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistada RHS § 114 lg 2 teise lause alusel. VAKO otsuse punktis 17 antud seisukoht muudab RHS § 114 lg 2 teise lause sisutühjaks ja tõlgendus ei ole kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtetega. Kolmanda isiku I poolt pakkumuse kirjeldusena esitatud „pakkumuse maksumuse vormis“ on selgelt kirjas, et kolmas isik I pakub 19 koera jalutusväljaku hooldamist vastavalt tehnilises kirjelduses nõutule. Hooldatakse 32 420 m2 kuus. Antud juhul ei ole tegemist pakkumuse muutmisega, vaid puudu oli pakkumuse kirjeldus. Vastustaja tegevus 15.02.2018 nõude esitamisel on kooskõlas vaidlustuskomisjoni senise praktikaga ning 19.02.2018 käskkirja punkt 2 on kooskõlas RHS § 114 lg 2 teise lausega.
8.Vaidlustuskomisjon tunnistas 19.02.2018 käskkirja p-d 3-5 kehtetuks automaatselt, sest kui kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamine on toimunud õigusvastaselt, ei saa sellele otsusele järgneda õiguspärast pakkumuse edukaks tunnistamist ning eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist. Vastustaja nõustub kaebajatega, et kvalifitseerimise tingimuste kohaselt pidid pakkujad kvalifitseerimiseks olema täitnud konkreetse sisuga (haljasala hoolduse, haljasala koristamise või pargiinventari tehnilise hoolduse) lepingu, mitte mistahes lepingu maksumusega 20 000 eurot. Vastustaja on selgitanud, et arvestades kolmanda isiku I 2015. ja 2016 majandusaasta kogu müügitulu ei tekkinud vastustajal kahtlust, et kolmas isik I ei ole OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus perioodil 01.01.2015-31.12.2017 osutanud haljasalade hooldamise ja koristamise teenust 642 110 euro ulatuses. Samas ei võimalda vaidlustuses ja selle täienduses esitatud andmed teha järeldust, et kolmas isik I ei ole täitnud hankepassis nimetatud lepingut. Kaebajad on jätnud arvestamata, et summa 642 110 eurot jaguneb kolme aasta vahel ja tegemist ei ole ainult 2016 aastal teenitud müügituluga.
9.19.02.2018 käskkirjaga tunnistas vastustaja muuhulgas kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks. Vaidlustuskomisjon leidis otsuse punktides 23-30, et kolmanda isiku II pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse punktile 2.1.11, sest pakkumuses puudub teave selle kohta, kuidas ja kust kavatseb kolmas isik II vajadusel asendusinventari nii kiiresti hankida või on see laos pidevalt olemas. Riigihanke alusdokumentides ei ole seatud nõuet, et pakkujad peaksid kirjeldama, kuidas ja kust kavatsevad pakkujad inventari 24 tunni jooksul (sh ka nädalavahetustel) hankida. Vaidlustuskomisjoni väide ei põhine mõistliku inimese arusaamal hanketingimustest. Ka kaebajad ei ole kirjeldanud, kuidas nad nõude täidavad. Antud juhul piisas pakkumuse kirjelduse esitamiseks sellest, kui pakkujad tegid pakkumuse kirjelduse copy-paste meetodil tehnilisest kirjeldusest. Vaidlustuskomisjon on riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktile 2.1.11 andnud tõlgenduse, mis ei ole kooskõlas riigihanke alusdokumentide grammatilise tõlgendusega, vastustaja tahtega ega pakkujate arusaamaga hanketingimustest. Pakkumust esitades pidid pakkujad võtma endale kohustuse koerte jalutusväljakute katkise inventari või selle osade 24 tunni jooksul asendamiseks. Seda, kust, kuidas ja kellelt kavatseb pakkuja asendusinventari 24 tunni jooksul hankida, võib pakkuja otsustada ka siis kui hankeleping on sõlmitud. Kaebajate seisukoht
10.Kaebajad ei nõustu kaebusega ja vaidlevad sellele vastu.
11.Meelevaldne ja vastuoluline on vastustaja käsitlus, mille kohaselt tuleb kolmanda isiku I pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks tunnistada. Kaebajad nõustuvad VAKO otsusega. HD p-s 5.3 nimetatud „pakkumuse kirjelduse“ esitamine on kohustuslik nõue. Nõue tuli mh täita selleks, et hankija saaks kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele „Tehnilise kirjelduse“ tingimustele, ehk tegemist on vaieldamatult pakkumuse olulise osaga ning pakkumuse koosseisus taoliste andmete puudumisel on pakkumus otseselt ja sisuliselt mittevastav. Vastavat seisukohta
toetab VAKO varasem praktika. HD p-le 5.3 vastavast „pakkumuse kirjeldusest“ pidi nähtuma ei rohkem ega vähem kui see, mida pakkuja „Pakkumuse maksumuse vormil“ toodud hinna eest hankjale pakub. Eelnevat tõdes ka vastustaja ise kolmandale isikule I eRHR-i kaudu 15.02.2018 kl 18.29 esitatud küsimuses. Kaebuse p-des 15 ja 18 esitatud väited on vastuolus vastustaja enda varasema käitumisega.
12.Kolmanda isiku I poolt vastustajale edastatud kinnitus ei täpsusta kolmanda isiku I pakkumuse vormi 3 ega „Pakkumuse maksumuse vormi“, mistõttu ei järeldu eeltoodust muu kui see, et vastustaja on võimaldanud kolmandal isikul I oma pakkumust muuta. RHS ei võimalda kinnituse tagantjärgi esitamist. Olukorras, kus kolmanda isiku I pakkumuse koosseisus puudus täielikult „pakkumuse kirjeldus“, puudus vastustajal üldse õiguspärane võimalus RHS § 46 lg 4 rakendamiseks ning kolmanda isiku I pakkumus tulnuks mittevastavaks tunnistada. Vaidlusalune ei saa olla, et kolmanda isiku I poolt vastustajale vastusena esitatud kinnitus ei kätke täpsustust (nt üksiku Tehnilise kirjelduse tingimuse täitmise kohta) või ilmse vea (kirjavea vmt) parandamist, vaid vastustaja võimaldas kolmandal isikul I ulatuslikult kindlaks määrata kogu pakutud maksumuse juures osutatava hooldusteenuse üksikasjad. RHS § 114 lg 2 sätestatud mittesisulise kõrvalekaldena tuleb käsitleda pakkumuse sisu mittemuutvaid täpsustusi või ilmsete tehniliste vigade parandamist, mille alusel pakkumuse tagasi lükkamine oleks ilmselt ebaproportsionaalne, kuid kindlasti mitte sellise puuduse kõrvaldamist, mis eeldab kohustusliku dokumendi tagant järgi esitamist.
13.Ka juhul, kui kohus leiab, et kolmanda isiku I esitatud kinnituse näol on tegemist dokumendiga, mille esitamine oli RHS § 46 lg-ga 4 ja RHS § 114 lg-ga 2 kooskõlas, ei saa kolmanda isiku I pakkumust RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks tunnistada. Ka tagant järgi esitatud kinnitus ei vasta HD p-le 5.3 kuna see ei sisalda tehnilise kirjelduse tingimustele vastava teenuse kirjeldust. Kaebajad nõustuvad täielikult VAKO otsuse p-s 26 tooduga. „Pakkumuse kirjeldus“, milles on valdavalt taasesitatud Tehnilise kirjelduse tingimused koos paljasõnalise remargiga, et pakkuja nõustub pakutud kuutasu eest kõiki Tehnilise kirjelduse tingimusi täitma, ei võimalda vastustajal ühelgi juhul veenduda ega välja selgitada kas vastustaja ka tegelikkuses saab kõige parema kuluefektiivsusega teenust (RHS § 3 p 5). Samuti ei ole vastustajal praktiliselt võimalik teostada kontrolli pakkumuse maksumuse üle (RHS § 115), millega kaasneb hankelepingu täitmise risk.
14.Kaebajad nõustuvad VAKO seisukohaga otsuse p-s 19, et kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse (käskkirja p 2) kehtetuks tunnistamisega kaasneb automaatselt mh kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise (käskkirja p 3) kehtetuks tunnistamine. Samuti nõustuvad kaebajad VAKO otsusega osas, mille kohaselt kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse (käskkirja p 2) kehtetuks tunnistamisel tuleb otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt tunnistada kehtetuks ka kolmanda isiku I kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused (käskkirja p-d 4 ja 5). Isegi kui kohus asub seisukohale, et kolmanda isiku I pakkumus on põhjendatud RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks tunnistada, jäävad kaebajad seisukohale, et kolmas isik ei ole HT p III.1.3 alapunktile 1 vastavat lepingut täitnud ning hankija ei ole kolmanda isiku I kvalifikatsiooni kontrollimisel olnud sisuline ja põhjalik. Kaebuse p-st 25 nähtub vastustaja kaalutlus, et kuigi 2015.a ja 2016.a majandusaasta aruannete kohaselt pole kolmandal isikul I lisategevusalal „Maastiku hooldus ja korrashoid“ HT p III.1.3 alap 1 vastavat tulemit näidata, siis ilmselt on suurem osa kolmanda isiku I poolt väidetud 642 110 euro maksumusega HT p III.1.3 alapunktile 1 vastavast teenuse mahust osutatud 2017 majandusaastal. Ainuüksi nimetatud oletus seab kahtluse alla kolmanda isiku I kvalifikatsiooni sisulise ja põhjaliku kontrollimise. Samuti on väide ebausutav vastavalt vaidluse p 1.3.2 esitatud argumentatsioonist tulenevalt.
15.Kaebajad leiavad, et õiguspärane on ka HKP OÜ pakkumuse mittevastavaks tunnistamine (käskkirja p 1). HD p-d 5.3 ei saa tõlgendada selliselt, et pakkujatel oli vaba voli otsustada, millise „pakkumuse kirjelduse“ nad esitavad ning ükskõik millise „pakkumuse kirjeldusena“ pealkirjastatud dokumendi esitamisega oli vastav nõue täidetud. Vastustaja poolt esitatud kaebuse p-s 36 esitatu on selgelt otsitud, sest Tehnilise kirjelduse p-st 2.1.11 ei saa järeldada, et inventari
asendamise tähtaega mõjutab see, kas hankelepingu täitja asub või ei asu inventari remontima. Inventari remontimise nõue tuleneb Tehnilise kirjelduse p-st 2.1.2 ning vastava kohustuse täitmine ei ole TK p-ga 2.1.11 mitte kuidagi seotud. Väide on ka vastuoluline, kuna nö vandalismiakti puhul võidakse inventar varastada ning sellisel juhul ei oleks hankelepingu täitjal sellisel juhul mitte midagi remontida. Kolmanda isiku I seisukoht
16.Kolmas isik I toetab kaebust täies ulatuses ning jääb varem avaldatu juurde. On ilmne, et riigihanke alusdokumentide punktis 5.3 nõutud pakkumuse kirjelduse pakkumuse koosseisus esitamata jätmine on mittesisuline kõrvalekalle. Ainuüksi pakkumuse esitamisega on pakkuja aktsepteerinud riigihankes esitatud nõudmisi, vastasel kujul ei oleks pakkumuse esitamine olnud võimalik, kuna vastavad tingimused ei olnud läbiräägitavad. Lisaks on kolmas isik I vastava minetuse kõrvaldanud 16.02.2018. Riigihanke alusdokumendi lisa 1 Tehniline kirjeldus väljaprintimine ja allkirjastamine oli formaalne nõue, mitte sisuline eksimus. VAKO on otsuse p-s 15 jätnud tähelepanuta, et pakkuja ei ole uut pakkumust esitanud ega ka oma pakkumust muutnud. Hankija nõudel selgituste esitamisega ei muutnud kolmas isik I oma pakkumust ei sisu ega ka hinna osas. Vastavas osas jäid kõik tingimused just sellisteks nagu need pakkumuste esitamisel olid. Ühtegi sisulist muudatust, mida annaks käsitleda uue pakkumuse esitamisena ei eksisteeri. Kolmanda isiku I hinnangul ei ole hankija menetlusõigust rikkunud ja tunnistas pakkumuse vastavaks õiguspäraselt. Kolmas isik nõustub kaebajatega, et kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamist ja kvalifitseerimist ei ole VAKO üleüldse hinnanud. Kolmas isik I on seisukohal, et pakkumus on vastav ja selle edukaks tunnistamiseks ning kvalifitseerimiseks takistused puuduvad. Kaebajate argumendid on otsitud ja ainetud. Kolmanda isiku II seisukoht
17.Kolmas isik II leiab, et kaebus on põhjendatud osas, milles palutakse VAKO otsuse tühistamist käskkirja p 1 kehtetuks tunnistamise osas OÜ HKP pakkumuse vastavaks tunnistamist puudutavas osas. Kolmanda isiku II pakkumus oli vastav ning hankija vastav otsus on õiguspärane. VAKO otsuses on leitud, et kolmanda isiku II pakkumus ei vasta Tehnilise kirjelduse p-le 2.1.11. Kolmas isik II nõustub täielikult kaebuses väljendatud seisukohaga, et VAKO on kolmanda isiku II pakkumuse väidetava mittevastavuse kontrollimisel tuginenud asjaoludele, mida Riigihanke alusdokumendid ette ei näe. VAKO otsusest jääb arusaamatuks, millest on VAKO järeldanud, et vaidlusaluse hanke puhul hankeesemega seonduvad spetsialistid said aru, et pakkumuse kirjeldus eeldas üksikasjalikku kirjeldust asendusinventari hankimisest. Ka kaebajate enda pakkumus ei sisaldanud vastavat kirjeldust. Kolmas isik II on vastavas valdkonnas tegutsenud aastaid ning omab pikaajalist kogemust erinevate hooldustööde hangetel osalemisel ning ühelgi juhul ei ole vastavat pakkumuse kirjeldust asutud sisustama vastavalt, et tuleks esitada üksikasjalik kirjeldus tulevikus võimalike asendatavate inventaride hankimiseks. Seega kolmanda isiku II pakkumus vastas riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
18.Kolmas isik II peab hankija kaebust põhjendamatuks osas, milles palutakse VAKO otsuse tühistamist käskkirja p-de 2-5 osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.HKMS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsuses tuleb lisaks kaebuse nõuetele lahendada ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebajad esitasid 20.04.2018 kohtule taotluse võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Keskkonnaameti 19.03.3018 käskkiri nr 4-4.1/14 (riigihange viitenumber 194898). Kaebajad väidavad, et viidatud käskkirja p-dest 1.2.1-1.2.7 nähtub, et hankija soovis pakutavate tööde üksikasjalikku kirjeldust. Kolmas isik II vaidles viidatud dokumendi asja materjalide juurde võtmise vastu. Samuti esitas kolmas isik II riigihanke viitenumbriga 194898 alusdokumendid. Vastustaja toetas kolmanda isiku II seisukohta.
Kohus leiab, et puudub alus kaebajate 20.04.2018 taotlusele lisatud Tallinna Keskkonnaameti 19.03.2018 käskkirja nr 4-4.1/14 (riigihange viitenumber 194898) asja materjalide juurde võtmiseks, kuivõrd tegemist on teise hankega, mis ei ole käesoleva hankega mistahes puutumuses. See, milliseid tingimused esitas hankija teises hankes, ei mõjuta kuidagi käesolevas asjas hankija poolt vastu võetud otsuste õiguspärasust. Samal põhjusel ei võta kohus asja materjalide juurde ka kolmanda isiku II poolt 20.04.2018 menetlusdokumendile lisatud hanke alusdokumente riigihankes viitenumbriga 194898. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
20.Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO 22.03.2018 otsus vaidlustusasjas 30-18-193916 (tl 6-10) vastab seadusele ja on põhjendatud. Kohtu põhjendused on järgnevad.
21.19.02.2018 käskkirja p-ga 2 tunnistas vastustaja kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks, sest: „/RHAD p-s/ 5.3 nõutud pakkumuse kirjelduse pakkumuse koosseisus esitamata jätmine on mittesisuline kõrvalekalle ja hankija on pakkuja 16.02.2018 selgituse alusel kontrollinud, et pakkumus vastab sisuliselt kõikidele /RHAD/ lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele“. Vaidlusalune RHAD p 5.6 sätestab järgmise nõude: „Pakkumus peab vastama RHAD lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hankijal kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele“. RHAD alamdokumendi „Nõuded pakkumusele- vastavustingimused p 2 rõhutab, et RHAD p-s 5.3 nõutud pakkumuse kirjelduse esitamine on kohustuslik (RHAD kättesaadav elektroonilisest riigihangete registrist). Vaidlust ei ole, et kolmas isik I ei esitanud koos pakkumusega RHAD p-s 5 nõutud pakkumuse kirjeldust (Kaebuse lisa 2 tl 11-48). 15.02.2018 esitas vastustaja kolmandale isikule I nõude täpsustada, mida ta hankijale pakub (VAKO toimik). 16.02.2018 esitas kolmas isik I vastustajale dokumendi pealkirjaga „Tingimuste kinnitus“ /(VAKO toimik). Kinnitus sisaldab kolmanda isiku I selgitust, et pakkumus on koostatud vastavuses Tehnilise kirjeldusega ning kolmandal isikul I „/.../ on olemas valmidus ning tehnika teostada hankes nõutavad tööd /.../“. Samuti on kopeeritud osaliselt TK punkte 1 ja 2.
22.Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku I väitega, et RHAD p 5.3 kohaselt kohustusliku „pakkumuse kirjelduse“ esitamata jätmise puhul on tegemist kõrvaldatava, või nö vormilise puudusega. Tulenevalt vastavustingimuste p-st 2 oli RHAD p-s 5.6 sätestatud nõude puhul tegemist kohustusliku nõudega, mille mõtteks oli, et hankijal oleks võimalik kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele RHAD-s sätestatud tingimustele. Kohus nõustub kaebajatega, et tegemist oli pakkumuse olulise osaga. Selliste RHAD-is otseselt nõutud andmete esitamata jätmine tähendab hanketingimuste otsest ja olulist rikkumist, kuivõrd hankijal puudub nõutava dokumendi esitamata jätmisel võimalus sisuliselt kontrollida, mida pakkuja hankijale „Pakkumuse maksumuse vormil“ toodud hinna eest pakub. Hankija ei saa nõutud andmete puudumisel hinnata pakkumust sisuliselt ega tuvastada, kas tegemist on sellise pakkumusega, milles toodud hinna eest on lepingu täitmine ka reaalselt võimalik. Ainuüksi pakkuja paljasõnaline kinnitus, mille kohaselt pakkuja kinnitab, et ta on tutvunud hanketeate, alusdokumentide ja nende lisadega ning kinnitus, et pakkuja on nõus võtma üle kõik viidatud dokumentides nõutud tingimused, ei ava pakkuja pakkumuse tegelikku sisu ega ole piisav selle sisu hindamiseks RHS –s sätestatud kriteeriumite alusel. Eelnevaga on sisuliselt nõustunud ka vastustaja, esitades kolmandale isikule I 15.02.2018 küsimuse väites, et kolmanda isiku I üldsõnalise kinnituse alusel ei ole hankijal võimalik kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele ning selleks, et hankijal oleks võimalik täita oma RHS § 114 lg-st 1 tulenevat kohustust kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, paluti kolmandal isikul I täpsustada, mis on kolmanda isiku I üldsõnalise kinnituse sisu, ehk mida pakkuja hankijale pakub. Seega ei kinnita
vastustaja enda käitumine hankemenetluses kaebuse punktides 15 ja 18 toodut, mille kohaselt oli vastustajal juba kolmanda isiku pakkumuses toodust võimalik pakkumuse sisu kindlaks teha.
23.Vastustaja tugines oma 15.02.2018 täpsustuse esitamisel RHS § 46 lg-le 4, mille esimene lause sätestab, et ettevõtja esitab hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid /.../ pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Kohus leiab, et kuivõrd kolmanda isiku I pakkumuse koosseisus puudus täielikult nõutud kohustuslik dokument „pakkumuse kirjeldus“, puudus vastustajal üleüldse õiguslik võimalus RHS § 46 lg 4 rakendamiseks ning kolmandale isikule I nõude esitamiseks. Selgituste küsimisega ei ole võimalik esitada selliseid andmeid või dokumente, mis kuulusid RHAD kohaselt esitamisele juba koos pakkumusega. Selgitada ja täpsustada saab vaid selliseid andmeid, mis on juba pakkumuses esitatud ja mille sisu on jäänud ebaselgeks või vajab täpsustamist. VAKO on vaidlustatud otsuse punktides 15 ja 16 asjakohaselt viidanud Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale, milles on selgitatud, et selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest ning hankija selgitusnõue ei tohi kaasa tuua asjaomase pakkuja poolt tegelikult uue pakkumuse esitamist. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 17 toodud järeldusega, et ei ole lubatav anda pakkujale võimalust esitada tagant järele pakkumuse sisu puudutavat dokumenti, mille pakkuja jättis algselt esitamata, kuid mis tulnuks RHAD kohaselt esitada juba koos pakkumusega. Kolmanda isiku I poolt 16.02.2018 esitatud kinnitus ei täpsustanud tema pakkumuse koosseisus esitatud vormi 3 ega „Pakkumuse maksumuse vormi“, vaid võimaldas kolmandal isikul I esitada dokumendi, mis jäi algselt esitamata. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 17 ja kaebajate vastuse punktis 2.4 tooduga, et juba nimetatud põhjusel on kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamine õigusvastane. VAKO märgib otsuse p-s 18 põhjendatult, et olles tuvastanud, et kolmas isik I jättis pakkumuse kirjelduse esitamata, pidanuks vastustaja tema pakkumuse tagasi lükkama. VAKO on õigesti rahuldanud kaebajate poolt esitatud vaidlustuse ja tunnistanud 19.02.2018 käskkirja p 2 kehtetuks. Kuivõrd VAKO otsus on käskkirja p 2 kehtetuks tunnistamist puudutavas osas õige, siis puudub ka kohtumenetluses vajadus analüüsida, kas kolmanda isiku I 16.02.2018 esitatud dokument täidab RHAD p-s 5.3 esitatud nõudeid.
24.Kohus ei nõustu vastustaja poolt RHS § 114 lg-le 2 antud tõlgendusega. Kohus nõustub kaebajatega, et nimetatud sätte kohase kõrvalekaldena tuleb käsitleda pakkumuse sisu mittemuutvaid täpsustusi või ilmselgete tehniliste vigade parandamist, mille alusel pakkuja poolt esitatud pakkumuse tagasi lükkamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Samas ei ole sätte tähenduses käesoleva otsuse eelpool toodud põhjendustest tulenevalt võimalik kõrvaldada sellist puudust, mis eeldab kohustusliku dokumendi tagant järgi esitamist.
25.Kohus nõustub VAKO seisukohaga (otsuse p 19), et kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse (käskkirja p 2) kehtetuks tunnistamine toob kaasa mh kolmanda isiku I edukaks tunnistamise otsuse (käskkirja p 3) kehtetuks tunnistamise. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vaid vastavaks tunnistatud pakkumusi. Sama rakendub ka RHS § 52 lg-s 3 nimetatud menetlusviisi rakendamisel. Sellest lähtuvalt ei oleks vastustaja tohtinud kolmanda isiku I pakkumust hinnata, rääkimata selle edukaks tunnistamisest. Kohus nõustub ka VAKO otsuse p-s 21 toodud seisukohaga, millest tulenevalt tuleb eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused automaatselt kehtetuks tunnistada, kui õigusvastaseks on osutunud selle pakkuja pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamise otsus(ed), st käesoleval juhul käskkirja p-d 4 ja 5. VAKO on otsuse p-s 22 õigesti tunnistanud kehtetuks ka 19.02.2018 käskkirja p-d 3-5. Kuivõrd VAKO otsus on ka käskkirja p-de 3-5 kehtetuks puudutamist puudutavas osas õige, siis puudub vajadus analüüsida kaebuse punktides 24 ja 25 sisalduvaid väiteid, mis seonduvad kolmanda isiku I kvalifitseerimise otsusega sisuliselt.
26.19.02.2018 käskkirja punktiga 1 tunnistas hankija mh kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks. Kaebajate hinnangul ei vasta kolmanda isiku II pakkumus RHAD p-le 5.3, kuna kolmanda isiku II pakkumuse kirjeldus ei käsitle asjaolusid, millest nähtuks tema pakkumuse vastavus Tehnilise kirjelduse p-dele 2.1.4 ja 2.1.11. Kolmas isik II nõustub vastustaja seisukohaga, et VAKO on kolmanda isiku II pakkumuse väidetava mittevastavuse kontrollimisel tuginenud asjaoludele, mida riigihanke alusdokumendid ette ei näe.
27.RHAD p 5.3 nõuab pakkujalt „pakkumuse kirjelduse“ esitamist. VAKO leidis õigesti, et RHAD-s pole täpsemalt selgitatud, mida „pakkumuse kirjelduse“ all mõista, st kui detailne peab vastav dokument olema. Kuivõrd RHAD „pakkumuse kirjelduse“ sisu detailselt ei ava, siis on VAKO mõistet „pakkumuse kirjeldus“ tõlgendanud lähtuvalt mõistliku isiku arusaamast. Selline lähenemine vastab kehtivale kohtupraktikale, millele on viidatud VAKO otsuse p-s 24. Seega ei sisaldanudki RHAD selliseid konkreetseid asjaolusid, millisteni VAKO oma otsuse põhjendustena RHAD sätete koosmõjus tõlgendamisel jõudis. Vastupidisel juhul oleks puudunud vajadus tõlgendada sätteid lähtuvalt mõistliku isiku arusaamast. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 26 tooduga, mille kohaselt peab RHAD p-s 5.3 nõutud dokument pakutava teenuse sisu reaalselt kirjeldama, st loetlema teenuse olulisemad tunnused, mitte üksnes üldsõnaliselt sedastama, et teenus vastab kõikidele RHAD ja õigusaktide nõuetele. Viimane pole per se käsitletav teenuse kirjeldusena. See, kas hankijal on võimalik veenduda selles, kas pakkuja poolt esitatud pakkumus vastab kõigile Tehnilise kirjelduse tingimustele sõltub seega sellest, kas „pakkumuse kirjeldus“ sisaldas asjakohast ja piisavat informatsiooni kuidas kolmas isik II kavatseb Tehnilises kirjelduses sätestatud nõudeid täita. Mh on Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.11 sõnastatud järgmiselt: „Käsundisaaja on kohustatud asendama jalutusväljakutel paikneva inventari või selle kulunud või vigased osad uutega 24 tunni jooksul alates vandalismiakti või nõuetele mittevastavuse avastamisest või sellest teavitamisest“. Kolmanda isiku II pakkumuse kirjeldus (kaebuse lisa 4, tl 106-130) esimesel leheküljel kirjeldatakse info vahetust dispetšeri ja töödejuhataja vahel, kirjeldatud on sisemist töökorraldust ja töövahendeid seonduvalt info vahetusega. Kohus nõustub vastustaja väitega, mille kohaselt ei saa Tehnilise kirjelduse p-d 2.1.11 tõlgendada viisil, mille kohaselt peaks sätte tähenduses sisaldama teenuse kirjeldus ka seda, kuidas ja kust kavatseb kolmas isik II vajadusel asendusinventari 24 tunni jooksul alates vandalismiakti või nõuetele mittevastavuse asendamise avastamisest või sellest teavitamisest hankida või on see tal pidevalt laos olemas. Sellist nõuet ei sisalda ka RHAD, st selle, kust kavatseb pakkuja asendusinventari 24 tunni jooksul hankida, võib pakkuja otsustada alles siis, kui ta on edukaks osutunud ja hankeleping on sõlmitud. Kohus nõustub, et nii detailset kirjeldust ei sisalda ka kaebajate pakkumus. Samas ei saa kohus käesolevas asjas tulenevalt HKMS § 2 lg-st 3 hinnata kaebajate pakkumuse vastavust kirjeldatud nõudele, sest see ei ole käesoleva vaidluse ese ja selles osas ei ole käskkirja vaidlustatud. Kolmanda isiku II poolt esitatud dokument „Teenuse korraldamise ja läbiviimise kirjeldus“ sisaldab neljal leheküljel copy paste meetodil Tehnilise kirjelduse ümberkirjutust, ning teenuse sisu on kirjeldatud vaid dokumendi esimesel lehel. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 28 tooduga et pakkumuse kirjeldus sisaldab hulganisti trafarette, aga mitte pakutava teenuse reaalseks kirjelduseks vajalikku infot. Kohus nõustub, et kolmanda isiku II pakkumuse kirjeldus ei ole käsitletav detailse materjalina, nagu leiab vastustaja. Kolmanda isiku II pakkumuse kirjelduse põhjal ei ole võimalik aru saada, kuidas kavandas kolmas isik II Tehnilise kirjelduse nõuete täitmist, sh kas kavandatud on vajalikud ressursid nõuete täitmiseks või kas need on kolmandale isikule II mõistliku ajavaruga kättesaadavad jne. Seega ei olnud vastustajal alust lugeda kolmanda isiku II pakkumust RHAD p-le 5.3 vastavaks. Seega on VAKO õigesti tunnistanud 19.02.2018 käskkirja p 1 kehtetuks ka osas, millega tunnistati kolmanda isiku II pakkumus vastavaks.
28.Eeltoodut kokku võttes on VAKO 22.03.2018 otsus nr 30-18/193916 õiguspärane ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Vastustaja poolt esitatud kaebus jääb rahuldamata kogu ulatuses.
Menetluskulud
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja kantud riigilõiv jääb tulenevalt HKMS § 108 lg 1 samuti tema enda kanda. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kolmanda isiku I menetluskulud HKMS § 108 lg 8 kohaselt tema enda kanda. Kolmas isik II vaidles kaebusele vastu osas, mis puudutas VAKO otsuse tühistamist käskkirja p 1 kehtetuks tunnistamist puudutavas osas. Ülejäänud osas leidis kolmas isik II et VAKO otsus on õiguspärane. Samas ei ole kolmas isik II esitanud sisulisi põhjendusi osas, milles ta VAKO otsusega nõustub. Kolmanda isiku II vastuväited seonduvad valdavalt VAKO otsusega osas, milles VAKO leidis, et kolmanda isiku II pakkumus ei vasta nõuetele, st osaga kaebusest, mis jääb rahuldamata. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kolmanda isiku II menetluskulude välja mõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud. Kaebajad esitasid kohtule taotluse õigusabikulude 2131,20 euro väljamõistmiseks, sh käibemaks 355,20 eurot. Kohtule on esitatud kuludokument ja menetluskulude nimekiri (tl 165-166) Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajad kandnud menetluskulusid õigusabile mahus 11 t 6 min hinnaga 1 tund =160 eurot, millele lisandub käibemaks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei saa kaebajate kantud menetluskulude vastustajalt tervikuna väljamõistmist pidada praeguse vaidluse iseloomu ja mahtu arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et kulutuste suurus on ajakulu osas osaliselt põhjendamata, kuivõrd kaebajate õiguslikud väited ei ole võrreldes menetlusega VAKO-s oluliselt muutunud ning ka menetlusosaliste väited on jäänud valdavalt samaks. Kohus leiab, et arvestades nimetatud asjaolu on põhjendatud kulutused õigusabile seoses kaebuse ja selle lisadega tutvumisega ja vastuse koostamisega ja vormistamisega kaebusele 4 t (kaebajate menetluskulude nimekirja alusel 7,74 t). Seega on põhjendatud kulu kokku 7,32 tundi, st 1405,44 (käibemaksuga), mis tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.06.2018
KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.