Maksuõigus › Maksuotsused

Winester OÜ oli sõlminud fiktiivse laenulepingu Irkutsk Investeeringud OÜ-ga summas 32 286,27 eurot, mille arvelt viimane tegi töötasu väljamakseid töötamise registris Kraavispets OÜ töötajatena registreeritud töötajatele, kelle näol oli faktiliselt tegemist Winester OÜ enda töötajatega. Selliselt toimides vältis Winester OÜ tööjõumaksude tasumist, milline kohustus oleks vältimatult kaasnenud juhul, kui maksuotsuses nimetatud töötajad oleksid olnud registreeritud töötamise registris Winester OÜ töötajatena. Lisaks ilmnes kontrollimisel, et Irkutsk Investeeringud OÜ-le ülekantud summast jäi igakuiselt viimatinimetatud äriühingu kasutusse 250 eurot, mille maksuhaldur luges ettevõtlusega mitteseotud kuluks lähtuvalt tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p-st 3.

korraldada ka väidetav laenu tagasimaksmine ja teha seda J. H.i pangakonto kaudu, kes sellise tehinguga nõustus samadel tingimustel, mis said määravaks tema äriühingu juhatuse liikmeks vormistamisel, ehk siis talle pakuti alustuseks alkohoolseid jooke ning seejärel rahalist hüvitist. Seejuures ei ole isegi määrav see, et J. H.il ametlikud sissetulekud praktiliselt puudusid, millest väidetavat laenu tagastada, vaid asjaolu, et J. H. oli teadlik oma variisiku staatusest ja sellest, et teda kasutati ära ja seda ärakasutamist soodustas tema alkoholilembus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Isegi kui alternatiivselt eeldada, et Winester OÜ või Irkutsk Investeeringud OÜ tasusid Kraavispets OÜ eest töötajatele töötasu (millega kaebaja ei nõustu), siis ei teki kolmanda isiku eest kohustuse täitmisest tulenevalt kohustuse täitjal võlausaldajaga töösuhet ega sellest tulenevalt ka maksukohustust. Mitte ühtegi tõendit, mis viitaks töösuhetele Winester OÜ ja A.

B., H. P., K. K., R-C. L., R. I., S.

J. , T. K., V. A. ning V. S. vahel, ei ole esitatud. Maksuotsus on tehtud puuduliku tõendusmaterjali põhjal. Töötajate ütlused kinnitavad, et nad töötasid Kraavispets OÜ-s, mitte Winester OÜ-s, sellele vaatamata on maksuhaldur teinud järeldused pelgalt J. H.i ja R. T.i ütluste põhjal. 5.2 Maksuhalduri poolt määratud intress on ebamõistlikult suur ning palub kohtul juhul, kui kohus peaks leidma, et maksuotsusega on kaebaja suhtes maksud määratud õigesti, vähendada intressi määrani, mis on piisav intressi legitiimsete eesmärkide saavutamiseks, s.o 0,03%-ni päevas, mis teeb aasta baasintressiks 10,95% + tulumaks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9.1 Puudub vaidlus, et perioodil juuni - oktoober 2014 kandis kaebaja Irkutsk Investeeringud OÜ-le üle kokku 32 386,27 eurot: 04.06.2014 summas 6012,50, 07.07.2014 summas 6625,02, 06.08.2014 summas 7905 eurot, 05.09.2014 summas 6717 eurot ja 06.10.2014 summas 5126,75 eurot (vt kontrollakti p 1.1.1.2). Kaebuse väide, et tegemist on laenuga pole veenev. Samuti nagu ka väide laenu tagastamise kohta kaebaja poolt. Nimelt on maksumenetluses tuvastatud, et Irkutsk Investeeringud OÜ on varatu mittetegutsev äriühing, kelle pangakontolt ei nähtu majandustegevusele iseloomulikke liikumisi (raha laekumine arvete alusel ja arvete tasumine), kes pole teinud töötamise registri kandeid, esitanud majandusaasta aruandeid, ühtegi maksudeklaratsiooni ega maksuhalduri korraldusega nõutud dokumente. Kaebaja väitel Irkutsk Investeeringud OÜ-d esindanud äriregistri andmetel 27 probleemse äriühinguga seotud A. A. on tunnistanud et on variisik, ega ole Irkutsk Investeeringud OÜ ega kaebajaga kokku puutunud ja ei tea ka viimase juhatuse liiget Tarvi Velströmi (vt 23.09.2015 seletus), mistõttu ta ei saanud Irkutsk Investeeringud OÜ-d ka esindada. A. A. on variisikuks värbamist ise kirjeldanud järgmiselt: „Variante on mitmeid. See võib juhtuda näiteks joomingu käigus. Mulle helistatakse või keegi tuleb poe juures minuga rääkima. [---] Minu tutvusringkond teab, et ma olen variisik. Seal midagi rasket ei ole. [---] Ühe firma asutamise eest saab 200-300 eurot sularahas, kui lähed notarisse. Kui ise asutad internetis kaardiga, siis selle eest saab ainult 100 eurot“ (vt samas). Samuti ei saanud Irkutsk Investeeringud OÜ väljastada volitust A. A., kuna selle ainus juhatuse liige J. H. äriühingut ei juhtinud. Nimelt on J. H. tunnistanud, et ka tema on variisik, keda enda sõnul joodeti ja kes tegi „mida vaja teha on“, st allkirjastas tundmatu isiku palvel dokumente, avas pangas arve, võttis PINkalkulaatori ning andis selle ja kõik pangadokumendid tundmatule isikule kohe üle (vt 18.09.2015 seletus). Irkutsk Investeeringud OÜ-st ei tea J. H. „absoluutselt mitte midagi“ (vt samas). Seega ei saanud Irkutsk Investeeringud OÜ kaebajaga kaebuses väidetud laenulepingut sõlmida, mistõttu vastav dokumentatsioon on fiktiivne. Eelkirjeldatud asjaolude valguses tuleb vaadata ka J. H. pangakonto kaudu toimunud kaebuses väidetud „laenusumma tagastamist“. Puudub ka vaidlus, et Irkutsk Investeeringud OÜ pangakontolt kanti kaebajalt laekunud raha üle Kraavispets OÜ TSD-del deklareeritud töötajatele (A. B.le, H. P.le, K. K.ale, R-C. L.le, R. I.ile, S. J.ile, T. K.ule, V. A.ile ja V. S.le). Maksumenetluses on tuvastatud, et ka Kraavispets OÜ on sarnaselt Irkutsk Investeeringud OÜ-ga varatu mittetegutsev äriühing. Nimelt puudub Kraavispets OÜ-l pangakonto ja registervara ning selle äriühingu TSD-del puudusid kõnealustele töötajatele tehtud väljamaksed enne ja peale kontrolliperioodi. Sarnaselt Irkutsk Investeeringud OÜ-ga ei esitanud ka Kraavispets OÜ maksuhalduri korralduses nõutud dokumente. Sarnaselt Irkutsk Investeeringud OÜ-ga on ka Kraavispets OÜ juhatuse liige R. T. ise tunnistanud, et on variisik ega tea sellest äriühingust „üldse mitte midagi“ (vt 03.11.2015 seletus). Sarnaselt oma sõbra A. A. sai ka tema variisikuks hakkamise eest sularaha, mille täpset summat ta ei mäleta (vt samas). Lisaks on maksumenetluses tuvastatud, et Kraavispets OÜ äriregistrijärgne e-postiaadress [email protected] ei kuulunud R. T.ile, kes enda väitel eposti kasutada ei oska ja kõnealusel ajal arvutit ei omanud (vt samas). Eeltoodud kontekstis pole määravat tähtsust kaebuses rõhutatud asjaolul, et kõnealused töötajad on oma seletustes väitnud end olevat töölepingulises suhtes Kraavispets OÜ-ga. Sellise väite vähene kaal väljendub ilmekalt muuhulgas ka asjaolus, et töökohustuste tõttu kõige informeeritum neist isikutest, objektidel töid juhatanud S. J., kes väitis end alates tööle asumisest regulaarselt

kohtunud olevat „kõike organiseerinud“ R. T.iga, ei tundnud viimast maksumenetluses äratundmiseks esitatud fototabelilt ära (vt 23.07.2015 seletus ja selle lisa 1). Seega on vastustaja Kraavispets OÜ TSD-del deklareeritud töötajad, kellele maksti töötasu kaebajalt laekunud raha arvelt (seejuures osadele neist selgitusega „Winester OÜ eest“) ning kes olid varasemalt kaebaja juures (ka vormiliselt) töötanud ja asusid kaebaja juurde (ka vormiliselt) tööle peale kontrolliperioodi (mittevaieldavad asjaolud), põhjendatult lugenud ka kontrolliperioodil kaebaja töötajateks. Seega pole kaebaja maksnud töötasu mitte Kraavispets OÜ töötajatele, nagu kaebuses on alternatiivselt eeldatud, vaid oma enda töötajatele, tehes seda läbi varatu mittetegutseva äriühingu vältides nii tulumaksu kinnipidamiskohustust ja sotsiaalmaksukohustust töötajatele tehtud väljamaksetelt. Seega on vastustaja fiktiivse laenulepingu alusel tehtud ülekannete tegeliku eesmärgi õigesti tuvastanud. 9.2 Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. Kohtu hinnangul on maksumenetlus läbi viidud piisava põhjalikkusega. Asjaolu, et maksumenetluses pole leitud tõendeid Irkutsk Investeeringud OÜ ja Kraavispets OÜ majandustegevuse kohta, ei räägi mitte uurimispõhimõtte rikkumisest, vaid tõsiasjast, et majandustegevus neil ühingutel puudus. Arvestades nimetatud ühingute suhtes tuvastatud asjaolusid (vt p 9.1), ei saanudki neil seda olla. 9.3 Kohtu hinnangul ei ole kaevatava maksuotsusega ebamõistlikult suur, mistõttu puudub alus selle vähendamiseks.

määratud

intress

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.