Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-17-2035

Nelja Energia AS, arendaja ja Hiiu vald sõlmisid 31.07.2017 koostöölepingu.

Kokkuleppe eesmärk on sätestada poolte õigused ja kohustused seoses tuulepargi arendamisega ning Hiiu maakonna arengu edendamisega (preambuli punkt C). Pooled teevad koostööd tuulepargi planeerimiseks ja rajamiseks eesmärgiga püstitada võimalikult väikese aja- ja ressursikuluga tuulepark, mille võimsus on vähemalt 700 MW. Pooled toetavad tuuleenergia ja teiste taastuvate loodusressursside laialdast kasutamist elektrienergia tootmisel Eestis. Tuulepargi planeerimisel, rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada poolte ja teiste huvigruppide ettepanekutega ning leida konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel pooltele aktsepteeritavaid lahendusi (p-d 1.2.1–1.2.3). Arendaja rajab tuulepargi ühele või mitmele alale (määratletud planeeringul PT1-PT5), järgides kõiki asjakohaseid õigusakte, planeerimis- ja projekteerimisdokumente, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja KMH aruandeid ning lubadega ettenähtud tingimusi, nõudeid ja piiranguid, sh korraldab tuulepargi aladel kõikide asjakohaste uuringute läbiviimise ning kohaldab asjakohaseid keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja KMH aruannetes ettenähtud leevendusmeetmeid. Arendaja ei püstita elektrituulikuid lähemale kui 12 km Hiiumaa rannajoonest ega Neupokojevi madalikule (Kuivakõuka kuiv). Arendaja rajab tuulepargi liitumise elektrivõrguga oma rahastusel. Arendaja ehitab oma kulul välja võimaluse Hiiumaa elektrivõrguga ühilduval keskpingel ja vajalikul võimsusel liitumiseks Hiiumaal, mille tulemusel tekib Hiiumaa elektrivõrgu ringühendus mandriga, olenemata sellest, kas tuulepargi liitumine elektrivõrguga toimub üle Hiiumaa või Hiiumaast mööda otse mandrile, seejuures kasutatakse mere- või maakaabelliine ja vajadusel rajatakse arendaja kulul täiendav alajaam. Arendaja rajab tuulepargi hooldustööde baasi sadamasse või lähiümbrusesse, mis toob valda juurde vähemalt 30 uut ja 20 kaudset töökohta. Arendaja alustab iseseisvalt või koostöös õppeasutusega tuulepargi hooldustööde spetsialistide väljaõppe läbiviimist Hiiumaal ning vajadusel korraldab ja osaleb väljaõppe kulude katmiseks. Nelja Energia AS kujundab arendaja ümber aktsiaseltsiks, mille nõukogus eraldatakse vallale 20% nõukogu liikme kohtadest, kuid mitte vähem kui 2 kohta. Kui leiab teaduslikku kinnitust, et tuulepargi ehitamisel või käitamisel vähendatakse koelmute potentsiaali, peab arendaja vastavalt tuulepargi KMH aruandele tekitatud kahju korvama (p-d 1.3.1–1.3.8). Vald tutvustab kokkulepet teistele Hiiumaa valdadele ja kutsub neid üles kokkuleppega liituma. Vald korraldab kord poolaastas koosoleku, millel pooled annavad ülevaate tuulepargi arendamise, ehitamise ja opereerimisega seotud tegevustest ja kokkuleppe täitmisest; tutvustab valla infolehes, veebilehel ja avalikus ruumis kokkulepet ja kokkuleppest tulenevaid soodustusi valla elanikele; teeb pooltega koostööd tuulepargi tutvustamisel Eestis ja Euroopa Liidus ning kajastab kokkulepet oma arengukavades (p-d 1.4.1–1.4.6). Pooled asutavad mittetulundusühingu (MTÜ), mille eesmärgiks on kogukondlike mittetulunduslike algatuste heategevusliku toetamise kaudu edendada valla elanike sotsiaalset ja majanduslikku heaolu tuulepargi mõjutustega seotud valdkondades ning soodustada tuulepargiga seotud positiivsete mõjude kättesaadavust valla elanikele (p 2.1), sh koostöö vallavalitsusega valla majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamise projektide väljatöötamisel ja elluviimisel; energia-, merendus- ja keskkonnaalaste projektide toetamine ja elluviimine vallas; stipendiumide andmine vallast pärit noortele hariduse omandamiseks ja teadustööks; valla elanike kogukondliku ühistegevuse projektide toetamine; sotsiaalse iseloomuga tegevuste 2(9)

3-17-2035 toetamine ja arendamine vallas; elektrituulikute mõjualas oleva keskkonna ja taristu projektide toetamine; MTÜ eesmärkidega kooskõlas olevate projektide omaosaluse toetamine vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis tegutsevad avalikes huvides ning kooskõlas MTÜ eesmärkidega; valla elanikele kiirete andmesideühenduste (lairibaühenduste) loomise arendamine ja toetamine; valla elanikest ja juriidilistest isikutest arendaja aktsionäride ning võlakirjaomanike nõustamine; kutselistele kaluritele saagi vähenemisest, kalavarude ümberpaiknemisest või kalapüügioperatsioonide ümberkorraldamise vajadusest tingitud kahju hüvitamine, kui selline kahju tuleneb tuulepargi ehitamisest või käitamisest; tuulepargi opereerimisel ilmnevate täiendavate mõjude leevendamiseks vajalike projektide toetamine (p-d 2.1.1–2.1.11). Arendaja kohustub annetama MTÜ-le vähemalt 0,2% tuulepargi poolt toodetud elektrienergia MWh müügist saadud tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga toodetud elektri MWh kohta. MTÜ kasutab annetust üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks (p 2.2). Arendaja ja vald võtavad kohustuse võimalusel toetada vallas energiaühistute loomist ja arendamist, et toota, jaotada ning müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat või soojust, mille tulemusena saavutatakse kulude kokkuhoid, suurem varustuskindlus ja puhtam elukeskkond (p 3.1). Arendaja võtab kohustuse toetada vallas targa elektrivõrgu arendamist energiatõhususe ja kulude kokkuhoiu ning varustuskindluse suurendamiseks (p 3.2). Arendaja ja Nelja Energia AS kohustuvad võimaldama valla elanikel ja vallas tegutsevatel energiaühistutel omandada arendaja eelisaktsiaid ja/või võlakirju kokkuleppes toodud tingimustel (p-d 4.1, 4.2.1–4.2.11). Arendaja ja Nelja Energia AS kohustuvad võimaldama valla elanikel ja valla juriidilistel isikutel omandada arendaja lihtaktsiaid kokkuleppes toodud tingimustel (p 4.3, 4.4.1–4.4.4). Pooled kohustuvad seejuures otsima võimalusi, kuidas võimaldada valla elanikele ja vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele arendaja väärtpaberite omandamiseks vajalike laenude võtmiseks täiendavaid tagatisi (p 4.5). Pool vastutab otseselt tema tegevusest või tegevusetusest tuleneva kahju põhjustamise eest, kohustudes hüvitama teisele poolele tekkinud otsese varalise kahju. Rikkuv pool ei ole kohustatud korvama teisele poolele põhjustatud saamata jäänud tulu (p 5.1).

Hiiu Vallavolikogu jättis 06.09.2017 otsusega nr 379 vaide rahuldamata.

Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja on küll valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, kuid see ei garanteeri talle automaatselt vaide esitamise õigust. Vaidlustatava haldusakti või toimingu mõju kaebajale peab olema oluline ja reaalne (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-86-06). Vaidlustatud otsus ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega ega kahjusta tema huve. Vald ei võtnud lepinguga ühtegi konkreetset kohustust aidata kaasa tuulepargi rajamisele. Koostööleping on poolte hea tahte väljendus ja kinnitus, et tehakse koostööd heas usus. Lepinguga ei otsustata tuulepargi rajamist. Tuulepargi rajamiseks vajalike planeeringute kehtestamine ja lubade andmine ei ole Hiiu valla pädevuses. Tuulepargi asukoha esialgsed võimalikud piirid määrab Hiiu maavanema 20.06.2016 kehtestatud maakonnaplaneering. Konkreetse kohustusena võtab Hiiu vald lepinguga teabe jagamise ülesanded, mis ei riiva kaebaja õigusi isegi juhul, kui ta avaldatud teabega ei nõustu. Vaides toodud põhjendustest ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks vastuolus siseriiklike keskkonnaõiguse normidega. Koostöölepingus sätestatu ei too kaasa negatiivset mõju looduskeskkonnale ega ole aluseks ühelegi keskkonnahäiringule. Koostööleping võimaldab tuulepargi rajamisel vallaelanikel saada osa tuulepargi arendaja teenitavast tulust ja leevendada tuulepargi võimalikke negatiivseid mõjusid, samuti soodustab tuulepargiga seotud positiivsete mõjude kättesaadavust vallaelanikele. Enamik arendaja poolt 3(9)

3-17-2035 lepinguga võetud kohustusi on sellised, et ilma lepingut sõlmimata ei oleks vallal võimalik nende täitmist nõuda. Lepingust ei tulene vallale ühtegi kohustust teha arendaja suhtes soosivaid otsuseid, kohustused on pandud arendajale. Lepingus arendaja huvidega arvestamine ei muuda lepingut vallale kahjulikuks. Arendaja kohustuseks on tagada, et tema aktsionärid võtavad vastu otsuse valla esindajate valimiseks arendaja nõukogusse. Lepingut on võimalik üles öelda ka seaduse alusel. Vald ei ole võtnud kohustust tuulepargi rajamist toetada ega talumiskohustust. Leping järgib varem sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli eesmärki leida lahendus, mis sobib nii kohalikule kogukonnale kui ka arendajale. Lepingust tuleneb koostöö tegemise kohustus. Vallal on kohustus tuulepargi projekti ja koostöölepingut tutvustada ja kajastada seda oma arengukavades. Lepingus ei ole teadlikult sätestatud valla kohustust anda tuulepargi rajamisega nõusolekuid ja lubasid. Vald on säilitanud oma erapooletuse ja vallal on õigus kontrollida, kas arendaja täidab oma kohustusi. Tulevikus aset leidvate tuulepargiga seotud haldusmenetluste tulemused on eraldi vaidlustatavad. Haldusakti õiguspärasust ei mõjuta naaberomavalitsuste kooskõlastuse puudumine. Vald ei ole lepingut sõlmides ületanud oma pädevust ega kaasanud meelevaldselt lepingu osapoolteks teisi omavalitsusüksusi. Ühispöördumisega arvestamata jätmist on põhjendatud volikogu istungil. Uuel omavalitsusüksusel on õigusjärgluse tõttu samasugune pädevus koostöölepingut muuta, lõpetada ja üles öelda. Läbirääkimiste käigus muutus lepingu tekst oluliselt, mistõttu ei olnud tellitud advokaadibüroo juriidilises analüüsis toodud seisukohad enam asjakohased. Analüüsi ei tehtud avalikkusele kättesaadavaks, sest see võinuks kahjustada valla positsiooni läbirääkimistel arendajaga. Analüüsi ei ole volikogu liikmete eest varjatud. Täpsed trassivalikud selguvad projekti järgmistes faasides ega ole lepinguga siduvalt kindlaks määratud. Alusetu on etteheide, nagu oleks vallavanem survestanud volikogus arendaja ettepanekute sisseviimist. Vallavanema üleskutse muudatusettepanekute tegemiseks ei ole õigusvastane. Tegemist on isikute ärakuulamisõiguse tagamisega. Asjaolu, et muudatusettepanekuid ei võetud arvesse, ei tähenda, et neid ei oleks kaalutud.

3-17-2035 elektrivõrguga ühendamiseks on vaja rajada võimsaid tehnorajatisi Hiiu valla territooriumile, ei võimalda lepinguga võetud kohustused vallal erapooletult ülesandeid täita. Muu hulgas ei ole võimalik täita planeerimismenetluse eesmärki – tasakaalustada erinevaid huve eesmärgiga saavutada tasakaalustatud planeeringulahendus (planeerimisseaduse §-d 1 ja 10). Arusaamatuks jääb, millise valla ülesande täitmisega on koostöölepingu sõlmimine seotud (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg 5). Vastustaja saaks meretuulepargi rajamist mõjutada kooskõlastuste ja arvamuste andmise kaudu. Haldusorgan ei või sõlmida lepinguid, mis piiravad avaliku võimu teostamist ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Vaidlustatud otsus on oluliste kaalutlusvigadega, sest ei ole arvestatud selle elluviimise mõjuga keskkonnale ega keskkonnakaitseliste kaalutlustega. Vastustaja on otsusega kiitnud heaks olulise keskkonnamõjuga tegevuse toetamise. Koostöölepingu sõlmimine olukorras, kus puuduvad tuulepargi rajamiseks vajalikud load ega ole välja selgitatud kõiki kaasnevaid keskkonnamõjusid, on vastuolus keskkonnaõiguse põhimõtetega. Ringühenduse rajamine ohustab Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist ja Natura 2000 alade kaitset. Koostöölepingu sõlmimisega on vald loobunud võimalusest kontrollida Hiiumaa elektrivõrguga seotud investeeringuid ja annab arendajale põhjendamatu eelise. Vallal puudub võimalus targa elektrivõrgu arendamiseks koostööpartnereid valida. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud Hiiumaa elanike huvidega. Lepingu sõlmimine, millega kohalik omavalitsus annab ära võimaluse edaspidi oma elanike ning keskkonnahuvide eest seista, ei ole kooskõlas KOKS § 2 lg-ga 1. Hiiumaa elanikel on subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus (KeÜS § 23 lg 1). Vald pidanuks arvestama teiste valdade elanike arvamusega. Hiiumaa elanike huvide ja tuulepargi arendaja huvide kaalumist ei toimunud, mistõttu on tegemist olulise kaalutlusveaga. Otsuse tegemisel pole arvestatud kogu Hiiumaad puudutavate arengudokumentidega. Hiiumaa arengustrateegia 2020+ ei sisalda suure tuulepargi rajamist, vaid looduslähedaste tegevuste edendamist (SäAS § 3 lg 3). Vaidlustatud otsuse tegemisel ei arvestatud koostöölepingu eelnõu kohta advokaadibüroolt tellitud õigusliku analüüsiga ning vallavolikogu ei informeeritud selle olemasolust.

3-17-2035 vaidlustada. Samuti otsustatakse elektriühenduse rajamise ning trasside ja alajaamade asukohtade üle teistes haldusmenetlustes. Lepingu p-dest 1.4.1–1.4.6 nähtuvalt on valla kohustuseks teha tuulepargi ja lepingu tutvustamisel teavitustööd. Iga haldusmenetlus tuleb läbi viia vastavalt õigusaktides ettenähtud nõuetele ning haldusaktide andmisel järgida haldusmenetluse seaduses ettenähtud nõudeid. Haldusorgani tegevus ja haldusaktid on vaidlustatavad. Praegusel juhul ei ole pelgalt koostöölepingu sõlmimisest tulenevalt ette näha, et vald ei järgi edaspidi menetlusnõudeid või käitub erapoolikult. Ainuüksi teavitustöö tegemine kaebaja õigusi ei riku. Kui kaebaja leiab, et vastustaja jagatav teave ei vasta tõele või on vastuolus keskkonnakaitseliste eesmärkidega, on kaebajal võimalik teha omapoolset teavitustööd. Kaebaja saab keskkonnaorganisatsioonina esitada kaebuse KeÜS § 30 lg 2 alusel keskkonnakaitselistel eesmärkidel, mitte teiste isikute õiguste kaitseks. Etteheited selle kohta, et koostöölepingu sõlmimise kasuks otsustamisel ei arvestatud mh naabervaldade elanike huvidega, vald loobus elektrivõrgu arendamisel koostööpartnerite valimise õigusest, koostöölepingut ei võinud sõlmida enne haldusreformi käigus uue omavalitsusüksuse moodustamist ja volikogu liikmetele ei tutvustatud lepingule tehtud juriidilist analüüsi, ei seondu keskkonnakaitsega. Samuti ei ole keskkonnaorganisatsioonidele ettenähtud kaebeõigust lubatav kasutada volikogu siseste vaidluste lahendamise vahendina. Kuna koostööleping ega selle sõlmimise kasuks otsustav valla otsus ei ole aluseks tuulepargi rajamisele ega too kaasa keskkonnahäiringuid, puudub kaebajal keskkonnaorganisatsioonina antud juhul kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-17-2035 nr 3-17-981, p 11; määrus asjas nr 3-17-505, p 8; määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8; määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 24). Juhul, kui koostööleping ise ei ole aluseks tuuleparkide rajamisele, on see oluline dokument, mis aitab kaasa tuulepargi rajamisele Hiiumaa rannikumerre. Vastustaja 23.11.2017 seisukohas esitatud väide, et koostöölepingus nähakse ette tingimused valla ja arendajate koostööks juhul, kui tuulepark rajatakse, ei vasta tõele. Koostöölepingu p-s 1.2.1 nähakse koostöö ette juba planeerimisstaadiumis. Tuulepargi rajamine on koostöölepingu eesmärk. Koostööleping paneb vastustajale aktiivse kohustuse seista tuulepargi arendaja plaanide elluviimise eest. Kokku on lepitud elektriliinide ja alajaamade rajamine võimalikult väikese aja- ja ressursikuluga Hiiumaa valla territooriumile ning selliste otsuste tegemine või kooskõlastamine on vastustaja pädevuses. Kuna vastustaja on koostöölepinguga võtnud kohustuse leida tuulepargi arendaja jaoks aktsepteeritavaid lahendusi, ei ole vastustaja nende otsuste tegemisel enam sõltumatu. Kaebaja kui keskkonnaorganisatsiooniga ei ole tehtud koostööd ning tema ettepanekutega on jäetud põhjendamatult arvestamata. Hoolimata kaebaja 10.02.2017 avalikust pöördumisest ei ole rohkem korraldatud koosolekuid ega arutelusid. Vaide läbivaatamisel oli vastustajal kohustus kontrollida otsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Halduskohtu ülesanne oli seega mh kontrollida, kas vastustaja on otsuse tegemisel otstarbekuse küsimust käsitlenud ning otsust vajalikul määral põhjendanud. Muus osas saab kohus hinnata, kas koostöölepingu sõlmimine on kooskõlas Hiiumaa arengudokumentidega ning kas koostöölepingu sõlmimine mõjutab vastustaja tulevasi otsuseid, mis seonduvad tuulepargi toimimiseks vajalike tehnorajatiste ehitamisega. Ilma koostöölepingu sisu analüüsimata ei ole võimalik väita, et vaidlustatud otsused ei too kaasa negatiivseid mõjusid keskkonnale. Seega ei saa kaebust pidada perspektiivituks. Kui halduskohtul tekkisid kõhklused kaebeõiguse ja kaebuse eesmärgi osas, oleks halduskohus saanud määrata tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-62-13 (p 16), 3-3-1-39-13 ja 3-3-1-17-16 (p 10)).

3-17-2035

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2035 tuulepargi arendusega kursis ning annab isikutele võimaluse esitada soovi korral oma seisukohti ja vastuväiteid.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.