Hiiu Tuul MTÜ kaebus Hiiu Vallavolikogu 08.06.2017 otsuse nr 362 ja 06.09.2017 vaideotsuse nr 379 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Hiiu Tuul MTÜ, seaduslik esindaja Inge Talts Vastustaja – Hiiumaa vald (Hiiu valla õigusjärglane), volitatud esindaja vandeadvokaat Imbi Jürgen
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Hiiu Tuul MTÜ kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Nelja Energia AS esitas 23.03.2006 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse tuulepargi rajamiseks. Keskkonnaministeerium algatas vee erikasutusloa taotluse menetluse käigus 05.05.2006 otsusega nr 11-17/3873-2 keskkonnamõju hindamise (KMH). Nelja Energia AS esitas 15.04.2010 Vabariigi Valitsusele taotluse hoonestusloa saamiseks. Vee erikasutusloa taotluse ja hoonestusloa taotluse menetlused on peatatud kuni KMH aruande heakskiitmiseni.
2.Hiiu Vallavolikogu kiitis 22.05.2014 otsusega nr 76 heaks ühiste kavatsuste protokolli seoses tuulepargi rajamisega. Protokoll allkirjastati 28.05.2014.
3.Hiiu Vallavolikogu kiitis 08.06.2017 otsusega nr 362 heaks Nelja Energia AS, OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (arendaja) ja Hiiu valla vahelise koostöölepingu ja volitas vallavanemat koostöölepingut allkirjastama.
4.Hiiu Tuul MTÜ (kaebaja) esitas 10.07.2017 Hiiu Vallavolikogule vaide, milles palus tunnistada Hiiu Vallavolikogu 08.06.2017 otsus nr 362 kehtetuks.
5.Nelja Energia AS, arendaja ja Hiiu vald sõlmisid 31.07.2017 koostöölepingu järgmistel tingimustel:
3-17-2035
5.1.Pooltel on soov jätkata senist koostööd Hiiu ja Lääne maakonnaga piirneval merealal asuva Loode-Eesti meretuulepargi ja tuulepargiga seotud taristu arendamisel (preambula p A). Kokkuleppe eesmärk on sätestada poolte õigused ja kohustused seoses tuulepargi arendamisega ning Hiiu maakonna arengu edendamisega (preambula p C). Pooled teevad koostööd tuulepargi planeerimiseks ja rajamiseks eesmärgiga püstitada võimalikult väikese aja- ja ressursikuluga tuulepark, mille võimsus on vähemalt 700 MW. Pooled toetavad tuuleenergia ja teiste taastuvate loodusressursside laialdast kasutamist elektrienergia tootmisel Eestis. Tuulepargi planeerimisel, rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada poolte ja teiste huvigruppide ettepanekutega ning leida konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel pooltele aktsepteeritavaid lahendusi (p-d 1.2.1-1.2.3).
5.2.Arendaja rajab tuulepargi ühele või mitmele alale (määratletud planeeringul PT1-PT5), järgides kõiki asjakohaseid õigusakte, planeerimis- ja projekteerimisdokumente, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja KMH aruandeid ning lubadega ettenähtud tingimusi, nõudeid ja piiranguid, sh korraldab tuulepargi aladel kõikide asjakohaste uuringute läbiviimise ja kohaldab asjakohaseid keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja KMH aruannetes ettenähtud leevendusmeetmeid. Arendaja ei püstita elektrituulikuid lähemale kui 12 km Hiiumaa rannajoonest ega Neupokojevi madalikule (Kuivakõuka kuiv). Arendaja rajab tuulepargi liitumise elektrivõrguga oma rahastusel. Arendaja ehitab oma kulul välja võimaluse Hiiumaa elektrivõrguga ühilduval keskpingel ja vajalikul võimsusel liitumiseks Hiiumaal, mille tulemusel tekib Hiiumaa elektrivõrgu ringühendus mandriga, olenemata sellest, kas tuulepargi liitumine elektrivõrguga toimub üle Hiiumaa või Hiiumaast mööda otse mandrile, sj kasutatakse mere- või maakaabelliine ja vajadusel rajatakse arendaja kulul täiendav alajaam. Arendaja rajab tuulepargi hooldustööde baasi sadamasse või lähiümbrusesse, mis toob valda juurde vähemalt 30 uut ja 20 kaudset töökohta. Arendaja alustab iseseisvalt või koostöös õppeasutusega tuulepargi hooldustööde spetsialistide väljaõppe läbiviimist Hiiumaal ning vajadusel korraldab ja osaleb väljaõppe kulude katmiseks. Nelja Energia AS kujundab arendaja ümber aktsiaseltsiks, mille nõukogus eraldatakse vallale 20% nõukogu liikme kohtadest, kuid mitte vähem kui 2 kohta. Kui leiab teaduslikku kinnitust, et tuulepargi ehitamisel või käitamisel vähendatakse koelmute potentsiaali, peab arendaja vastavalt tuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruandele tekitatud kahju korvama (p-d 1.3.1-1.3.8).
5.3.Vald tutvustab kokkulepet teistele Hiiumaa valdadele ja kutsub neid üles kokkuleppega liituma. Vald korraldab kord poolaastas koosoleku, millel pooled annavad ülevaate tuulepargi arendamise, ehitamise ja opereerimisega seotud tegevustest ja kokkuleppe täitmisest. Vald tutvustab valla infolehes, kodulehel ja avalikus ruumis kokkulepet ja kokkuleppest tulenevaid soodustusi valla elanikele. Vald teeb pooltega koostööd tuulepargi tutvustamisel Eestis ja Euroopa Liidus. Vald kajastab kokkulepet oma arengukavades (p-d 1.4.1-1.4.6).
5.4.Pooled asutavad mittetulundusühingu (MTÜ), mille eesmärgiks on kogukondlike mittetulunduslike algatuste heategevusliku toetamise kaudu edendada valla elanike sotsiaalset ja majanduslikku heaolu tuulepargi mõjutustega seotud valdkondades ning soodustada tuulepargiga seotud positiivsete mõjude kättesaadavust valla elanikele (p 2.1), sh koostöö vallavalitsusega valla majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamise projektide väljatöötamisel ja elluviimisel; energia-, merendus- ja keskkonnaalaste projektide toetamine ja elluviimine vallas; stipendiumide andmine vallast pärit noortele hariduse omandamiseks ja teadustööks; valla elanike kogukondliku ühistegevuse projektide toetamine; sotsiaalse iseloomuga tegevuste toetamine ja arendamine vallas; elektrituulikute mõjualas oleva keskkonna ja taristu projektide toetamine; MTÜ eesmärkidega kooskõlas olevate projektide omaosaluse toetamine vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mis tegutsevad avalikes huvides ning kooskõlas MTÜ eesmärkidega; valla elanikele kiirete andmesideühenduste (lairibaühenduste) loomise arendamine ja toetamine; valla elanikest ja juriidilistest isikutest arendaja aktsionäride 2(8)
3-17-2035
ning võlakirjaomanike nõustamine; kutselistele kaluritele saagi vähenemisest, kalavarude ümberpaiknemisest või kalapüügioperatsioonide ümberkorraldamise vajadusest tingitud kahju hüvitamine, kui selline kahju tuleneb tuulepargi ehitamisest või käitamisest; tuulepargi opereerimisel ilmnevate täiendavate mõjude leevendamiseks vajalike projektide toetamine (p-d 2.1.1-2.1.11). Arendaja kohustub annetama MTÜ-le vähemalt 0,2% tuulepargi poolt toodetud elektrienergia MWh müügist saadud tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga toodetud elektri MWh kohta. MTÜ kasutab annetust üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks (p 2.2). Annetuskohustuse täitmise tagamiseks koormatakse arendaja aktsiad pandiõigusega MTÜ kasuks ja vastav pandiõigus kantakse koormatisena vastavasse registrisse (p 2.3).
5.5.Arendaja ja vald võtavad kohustuse võimalusel toetada vallas energiaühistute loomist ja arendamist, et toota, jaotada ning müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat või soojust, mille tulemusena saavutatakse kulude kokkuhoid, suurem varustuskindlus ja puhtam elukeskkond (p 3.1). Arendaja võtab kohustuse toetada vallas targa elektrivõrgu arendamist energiatõhususe ja kulude kokkuhoiu ning varustuskindluse suurendamiseks (p 3.2).
5.6.Arendaja ja Nelja Energia AS kohustuvad võimaldama valla elanikel ja vallas tegutsevatel energiaühistutel omandada arendaja eelisaktsiaid ja/või võlakirju kokkuleppes toodud tingimustel (p-d 4.1, 4.2.1-4.2.11). Arendaja ja Nelja Energia AS kohustuvad võimaldama valla elanikel ja valla juriidilistel isikutel omandada arendaja lihtaktsiaid kokkuleppes toodud tingimustel (p 4.3, 4.4.1-4.4.4). Pooled kohustuvad seejuures otsima võimalusi, kuidas võimaldada valla elanikele ja vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele arendaja väärtpaberite omandamiseks vajalike laenude võtmiseks täiendavaid tagatisi (p 4.5). Arendajal on oma väärtpaberite tagasiostuõigus, kui omanik lakkab olemast valla elanik või tema asukoht lakkab olemast vallas, samuti ostueesõigus, kui väärtpaberit müüakse isikule, kes ei ole valla elanik või kes ei ole vallas tegutsev (p 4.7).
5.7.Pool vastutab otseselt tema tegevusest või tegevusetusest tuleneva kahju põhjustamise eest, kohustudes hüvitama teisele poolele tekkinud otsese varalise kahju. Rikkuv pool ei ole kohustatud korvama teisele poolele põhjustatud saamata jäänud tulu (p 5.1).
Hiiu Vallavolikogu jättis 06.09.2017 otsusega nr 379 vaide rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja on küll valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, kuid see ei garanteeri talle automaatselt vaide esitamise õigust. Vaidlustatava haldusakti või toimingu mõju kaebajale peab olema oluline ja reaalne (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-186-06). Vaidlustatud otsus ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega ega kahjusta tema huve. Kaebajal ei ole koostöölepinguga puutumust. Vald ei võtnud lepinguga ühtegi konkreetset kohustust aidata kaasa tuulepargi rajamisele. Koostööleping on poolte hea tahte väljendus ja kinnitus, et tehakse koostööd heas usus. Lepinguga ei otsustata tuulepargi rajamist. Tuulepargi rajamiseks vajalike planeeringute kehtestamine ja lubade andmine ei ole Hiiu valla pädevuses. Tuulepargi asukoha esialgsed võimalikud piirid määrab Hiiu maavanema 20.06.2016 kehtestatud maakonnaplaneering. Tuulepargi rajamiseks on vajalik vee erikasutusluba ja hoonestusluba, mida menetlevad Keskkonnaministeerium ja Vabariigi Valitsus. Konkreetse kohustusena võtab Hiiu vald lepinguga teabe jagamise ülesanded, mis ei riiva kaebaja õigusi isegi juhul, kui ta avaldatud teabega ei nõustu. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-le 30 saab tugineda vaid keskkonnaasjades. Vaides toodud põhjendustest ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks vastuolus siseriiklike keskkonnaõiguse normidega. Koostöölepingus sätestatu ei too kaasa negatiivset mõju looduskeskkonnale ega ole aluseks ühelegi keskkonnahäiringule.
6.2.Koostööleping võimaldab tuulepargi rajamisel vallaelanikel saada osa tuulepargi arendaja teenitavast tulust ja leevendada tuulepargi võimalikke negatiivseid mõjusid, samuti soodustab 3(8)
3-17-2035
tuulepargiga seotud positiivsete mõjude kättesaadavust vallaelanikele. Enamik arendaja poolt lepinguga võetud kohustusi on sellised, et ilma lepingut sõlmimata ei oleks vallal võimalik nende täitmist nõuda. Arendaja ei ole kohustatud koostöölepingut sõlmima. Tuuleparki on õigus rajada ilma vastava lepinguta. Lepingust ei tulene vallale ühtegi kohustust teha arendaja suhtes soosivaid otsuseid. Kohustused on pandud arendajale. Leping ei ole vallaelanikele kahjulik. Kahju hüvitamise nõudeid tuleb tõendada olenemata lepingus toodust. Lepingus ka arendaja huvidega arvestamine ei muuda lepingut vallale kahjulikuks. Annetuskohustust tagavat pandiõigust ei saanud seada esimesele järjekohale, sest see teeks keerukaks tuulepargi finantseerimise. Arendaja kohustuseks on tagada, et tema aktsionärid võtavad vastu otsuse valla esindajate valimiseks arendaja nõukogusse. Lepingut on võimalik üles öelda ka seaduse alusel.
6.3.Vald ei ole võtnud kohustust tuulepargi rajamist toetada ega talumiskohustust. Leping järgib varem sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli eesmärki leida lahendus, mis sobib nii kohalikule kogukonnale kui ka arendajale. Lepingust tuleneb koostöö tegemise kohustus. Vallal on kohustus tuulepargi projekti ja koostöölepingut tutvustada ja kajastada seda oma arengukavades. Lepingus ei ole teadlikult sätestatud valla kohustust anda tuulepargi rajamisega nõusolekuid ja lubasid. Haldusmenetluses võetavad otsused on kaalutlusotsused ja haldusmenetlus tuleb läbi viia haldusmenetluse reegleid arvestades. Vald on säilitanud oma erapooletuse ja vallal on õigus kontrollida, kas arendaja täidab oma kohustusi. Tulevikus aset leidvate tuulepargiga seotud haldusmenetluste tulemused on eraldi vaidlustatavad.
6.4.Keeld sõlmida lepingut enne haldusreformi lõpuleviimist on vastuolus omavalitsusele antud põhiseaduslike garantiide ja enesekorraldusõigusega. Vallal puudub õigusaktidest tulenev lojaalsuskohustus. Vaidlustatava haldusakti õiguspärasust ei mõjuta naaberomavalitsuste kooskõlastuse puudumine. Vald ei ole lepingut sõlmides ületanud oma pädevust ega kaasanud meelevaldselt lepingu osapoolteks teisi omavalitsusüksusi. Ühispöördumisega arvestamata jätmist on põhjendatud volikogu istungil. Uuel omavalitsusüksusel on õigusjärgluse tõttu samasugune pädevus koostöölepingut muuta, lõpetada ja üles öelda.
6.5.Hea halduse põhimõtet ei ole rikutud. Advokaadibüroo juriidiline analüüs telliti koostöölepingu esimesele versioonile. Läbirääkimiste käigus muutus lepingu tekst oluliselt, mistõttu ei olnud analüüsis toodud seisukohad enam asjakohased. Analüüsi ei tehtud avalikkusele kättesaadavaks, sest see võinuks kahjustada valla positsiooni läbirääkimistel arendajaga. Analüüsi ei ole volikogu liikmete eest varjatud. Sellega tutvus volikogu esimees ja aseesimees ning volikogu liige Inge Talts, kes on kaebaja esindaja.
6.6.Täpsed trassivalikud selguvad projekti järgmistes faasides ega ole lepinguga siduvalt kindlaks määratud. Volikogu liikmetele esitatud materjalides oli kaasajastatud kaart kättesaadav. Annetustest saadavat raha ei kasutata vastavalt valla arengukavale, sest valla arengukava käsitleb valla arengut kõigist aspektidest, mis ei pruugi aga olla seotud tuulepargiga. Läbirääkimistel arendajaga osalesid nii vallavanem kui ka volikogu esimees ja aseesimees. Vallavanemal on valla põhimääruse kohaselt valla esindamise õigus. Alusetu on etteheide, nagu oleks vallavanem survestanud volikogus arendajapoolsete ettepanekute sisseviimist. Vallavanema üleskutse muudatusettepanekute tegemiseks ei ole kuidagi õigusvastane. Tegemist on isikute ärakuulamise õiguse tagamisega. Asjaolu, et muudatusettepanekuid ei võetud arvesse, ei tähenda, et neid ei oleks kaalutud. MTÜ asutamislepingu ja põhikirja projekt on lepingu lisadeks ning neid arutati komisjonide koosolekutel ja volikogu istungitel.
7.Kaebaja esitas 06.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiu Vallavolikogu 08.06.2017 otsuse nr 362 ja 06.09.2017 vaideotsuse nr 379 tühistamiseks. Põhjendused:
4(8)
3-17-2035
7.1.Kaebaja kaebeõigus tuleneb KeÜS § 30 lg-st 2 ja §-st 31. Kaebaja eesmärgiks on Hiiumaa ja sellega piirneva mereala looduse hoidmine, säästliku, inimväärse ning esteetiliselt kauni keskkonna kaitsmine, hoidmine ja taastamine. Kaebaja osaleb oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks mh planeeringute ja arengudokumentide väljatöötamisel ning jälgib, et need vastaksid kogukonna huvidele ja ühingu põhimõtetele. Kaebaja lähtub põhimõttest, et (tehno)rajatised, mis muudavad loodusliku ja kauni elukeskkonna ilmet, nt suured tuulegeneraatorid ja nendega seotud ehitised, ei ole aktsepteeritavad, hoolimata võimalikust kommertstulust. Meretuuleparkide rajamisega Hiiumaa rannikumerre kaasneb seni looduslähedase ja unikaalse loodus- ning elukeskkonna tööstuslikuks keskkonnaks muutmine. Tuulepargid rajatakse Hiiumaa põhjaranniku lähedale, kus asuvad Hiiumaa kaunimad rannad, mis on elanike ja külastajate jaoks armastatud puhkepaigaks. Tuuleparkide rajamisega kaasneb Hiiumaa maismaale kõrgepingeliinide ja alajaamade rajamine. Eeltoodu mõjutab otseselt Hiiumaa elanike heaolu ja elukeskkonda. Lisaks võib suurte tuuleparkidega kaasneda rannikul elavate inimeste jaoks terviserisk infraheli jms tõttu.
7.2.Kaebaja taotleb Apollo ja Vinkovi meremadalate kaitse alla võtmist, kuna need jäävad rahvusvahelise tähtsusega rändveelindude rändeteele, mille kaitseks on sõlmitud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe. Koostööleping deklareerib koostööd tuulepargi planeerimiseks ja rajamiseks Apollo ja Vinkovi madalale (PT1 ja PT3), mis riivab otseselt kaebaja keskkonnakaitselisi huve ja senist tegevust. Meretuuleparkide ja nende jaoks kõrgepingeliinide rajamine on olulise keskkonnamõjuga tegevused ja koostöölepingu eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ilma keskkonda kahjustamata (säästva arengu seaduse (SäAS) § 3 lg 2). Kuna meretuuleparkide mõju ulatub Hiiumaa maismaale ja elektrivõrguga ühendamiseks on vaja rajada võimsaid tehnorajatisi ka Hiiu valla territooriumile, ei võimalda lepinguga võetud kohustused vallal erapooletult ülesandeid täita. Muu hulgas ei ole võimalik täita planeerimismenetluse kõige olulisemat eesmärki – tasakaalustada erinevaid huve eesmärgiga saavutada tasakaalustatud planeeringulahendus (planeerimisseaduse §-d 1 ja 10).
7.3.Arusaamatuks jääb, millise valla ülesande täitmisega on koostöölepingu sõlmimine seotud (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg 5). Vastustaja saaks meretuulepargi rajamist mõjutada kooskõlastuste ja arvamuste andmise kaudu, kuid koostöölepinguga võetud kohustus rikuks vastustaja erapooletust. Haldusorgan ei või sõlmida lepinguid, mis piiravad avaliku võimu teostamist ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist.
7.4.Vaidlustatud otsus on oluliste kaalutlusvigadega, sest ei ole arvestatud otsuse elluviimise mõjuga keskkonnale ega keskkonnakaitseliste kaalutlustega. Vastustaja on otsusega kiitnud heaks olulise keskkonnamõjuga tegevuse toetamise, mis omab lisaks ka piiriülest mõju. Koostöölepingu sõlmimine olukorras, kus puuduvad tuulepargi rajamiseks vajalikud load ja ei ole välja selgitatud kõiki kaasnevaid keskkonnamõjusid, on vastuolus keskkonnaõiguse põhimõttega, sh vältimis- ja ettevaatuspõhimõtetega.
7.5.Ringühenduse keskkonnamõju on hindamata. Elering AS tellitud uuringus tunnistati ringühenduse rajamine sotsiaalmajanduslikult kõige ebasoodsamaks võimaluseks. Ringühenduse rajamine ohustab Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist ja Natura 2000 alade kaitset.
7.6.Koostöölepingu sõlmimisega on vald loobunud võimalusest Hiiumaa elektrivõrguga seotud investeeringute kontrollimiseks ja annab arendajale põhjendamatu eelise. Vallal puudub enam võimalus targa elektrivõrgu arendamiseks koostööpartnereid valida. Kohalik omavalitsus ei või eelistada ühte ettevõtet.
7.7.Otsuse tegemisel ei ole arvestatud Hiiumaa elanike huvidega. Lepingu sõlmimine, millega kohalik omavalitsus annab ära erapooletuse ja võimaluse edaspidi oma elanike ning 5(8)
3-17-2035
keskkonnahuvide eest seista, ei ole kooskõlas KOKS § 2 lg-ga 1. Samuti ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas KOKS § 3 lg 1 p-ga 2. Hiiumaa elanikel on subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus (KeÜS § 23 lg 1). Asjaolu, et pöördumise, milles paluti koostöölepingut enne valdadega ühinemist mitte heaks kiita, allkirjastasid lisaks Hiiu valla elanikele ka teiste Hiiumaa valdade elanikud, näitab, et vald pidanuks arvestama ka teiste valdade elanike arvamusega. Kogukonnale ei tutvustatud arendust. Hiiumaa elanike huvide ja tuulepargi arendaja huvide kaalumist ei toimunud, mistõttu on tegemist olulise kaalutlusveaga.
7.8.Otsuse tegemisel pole arvestatud kogu Hiiumaad puudutavate arengudokumentidega. Hiiu valla võetud kohustusi hakkab täitma Hiiumaa vald. Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+ ei sisalda suure tuulepargi rajamist, vaid looduslähedaste tegevuste edendamist (SäAS § 3 lg 3).
7.9.Vaidlustatud otsuse tegemisel ei arvestatud koostöölepingu eelnõu kohta advokaadibüroolt Glimstedt tellitud õigusliku analüüsiga. Vallavolikogu ei informeeritud analüüsi olemasolust. Ebapiisava informatsiooni alusel otsustamine kujutab endast kaalutlusviga, mis toob kaasa otsuse õigusvastasuse.
8.Hiiumaa vald (haldusreformi tulemusel Hiiu valla õigusjärglane) palus 23.11.2017 seisukohas kaebuse tagastada. Põhjendused:
8.1.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja on küll valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, kuid ainuüksi sellest asjaolust ei tulene talle kaebeõigust. Vaidlustatavad otsused peavad olema otseselt seotud kaebaja õiguste ja huvidega toimimisel keskkonnaorganisatsioonina ja kaebaja vastava tegevuse eesmärkidega. Sellist seost kaebusest ei nähtu. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse aluseks saab olla eelkõige asjaolu, et vaidlustatav haldusakt on vastuolus keskkonnaõiguse normidega. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust võiks jaatada, kui vaidlusalused otsused tooksid kaasa keskkonnahäiringu, mis ei riku otseselt ühegi isiku õigusi, ent puudutavad avalikku huvi. Kaebusest ei nähtu, et koostööleping, selle heakskiitmise otsus või vaideotsus oleks vastuolus keskkonnaalaste normidega. Samuti ei too need kaasa mingisugust ebasoodsat mõju keskkonnale.
8.2.Koostöölepinguga ei otsustata tuulepargi rajamist. Kaebus on rajatud eeldusele, et koostöölepingu heakskiitmisega on vald heaks kiitnud ka tuulepargi rajamise, kuid selline eeldus on ekslik. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda koostöölepinguga deklareeritud abstraktne kohustus käituda heauskselt ja teha koostööd. Koostöölepinguga ei otsustata tuulepargi ega sellega seotud rajatiste rajamist, vaid nähakse ette tingimused valla ja arendajate koostööks juhul, kui tuulepark rajatakse. Vajalike planeeringute kehtestamine ja lubade andmine ei ole valla pädevuses. Vald ei ole lepinguga tuulepargi rajamist heaks kiitnud ja tuulepargi rajamine ei sõltu valla heakskiidust. Koostööleping järgib ühiste kavatsuste protokollis sedastatud eesmärke ja näitab, et valla positsioon on jäänud samaks – leida lahendus, mis sobib nii kohalikule kogukonnale kui arendajale. Kaebaja väited keskkonnaohtliku tegevuse heakskiitmisest ja potentsiaalsete negatiivsete mõjude tähelepanuta jätmisest on põhjendamata.
8.3.Koostööleping ei piira vastustaja diskretsiooniõigust ja kohustust lähtuda valla huvidest. Koostöölepingus ei ole mainitud ühtegi võimalikku haldusmenetlust ega poolte kohustusi nende menetlustega seoses. Kuna kõik tuulepargi või sellega seotud tehnorajatiste rajamist puudutavad haldusmenetlused tuleb teostada haldusmenetluse reegleid arvestades, ei ole koostöölepingus sätestatud valla kohustust anda tuulepargi rajamisega seotud nõusolekuid ega lubasid, mis soodustaksid arendajate huve. Vald on säilitanud oma erapooletuse.
8.4.Koostöölepingu tingimused ei too kaasa ebasoodsat keskkonnamõju. Valla kohustuseks on koostöölepingus märgitud üksnes teabe jagamine. Tuulepargi ehitamist puudutava teabe
6(8)
3-17-2035
regulaarne jagamine annab kaebajale võimaluse olla tegemistega kursis ja esitada vajadusel omapoolseid seisukohti. Avalikkusele teabe jagamine ei saa keskkonnaorganisatsiooni õigusi rikkuda. Vald ja arendaja ei ole kokku leppinud, et arendaja võib tuulepargi rajada kõikidele koostöölepingu p-s 1.3.1 nimetatud aladele, vaid et arendaja on andnud vallale lubaduse rajada tuulepark üksnes nendele aladele, mis vastava maakonnaplaneeringuga on tunnistatud põhimõtteliselt sobivaks tuuleparkide rajamise aladeks. Samuti võtab arendaja kohustuse mitte rajada tuuleparki maakonnaplaneeringus numbriga PT7 tähistatud alale. Tuulepargi täpne asukoht otsustatakse edasiste planeeringu- ja loamenetluste käigus, mis tuginevad keskkonnamõju hinnangule ja nende menetluste käigus on kaebajal võimalik oma seisukoht esitada. Seega ei nähta koostöölepinguga ette tuulepargi rajamist Apollo ja Vinkovi madalatele. Mitmed koostöölepingu sätted on suunatud negatiivsete mõjude ärahoidmisele.
8.5.Isegi kui kaebajal oleks kaebeõigus, ei oleks kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki jätta Hiiumaaga piirnevatele merealadele tuulepark rajamata. Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamine ei takistaks tuulepargi rajamist, sest koostöölepinguga ei otsustata tuulepargi rajamist ega rajamise tingimusi. Koostöölepingu olemasolu ei ole eeltingimus tuulepargi rajamiseks vajalike lubade, sh vee erikasutusloa, hoonestusloa ega ehituslubade väljastamiseks. Kaebajal oleks võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta konkreetsetes planeeringu- ja loamenetlustes.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
10.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja eesmärgiks on vältida Hiiumaa rannikuvette meretuulepargi rajamist. Vaidlusalused otsused ega koostööleping ei ole aluseks tuulepargi rajamisele. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse ning tühistaks vaidlusalused otsused või koostöölepingu või tunnistaks vastustaja tegevuse õigusvastaseks ja keelaks vastustajal teha arendajaga koostööd tuulepargi rajamisel, ei takistaks see tuulepargi rajamist. Asjaolu, et arendaja väljendab lepingus kavatsust ehitada tuulepark, ei anna veel õigust sellist tuuleparki rajada. Vee erikasutusloa saab meretuulepargi rajamiseks anda Keskkonnaministeerium (veeseaduse § 9 lg 5) ning hoonestusloa taotlus esitati Vabariigi Valitsusele. Ilma nende lubadeta ei ole tuulepargi merre rajamine lubatud. Tuulepargi keskkonnamõjusid hinnatakse nendes menetlustes. Hiiu valla pädevuses ei ole otsustada meretuulepargi ehitamise lubamise üle ning koostöölepingu sõlmimine ei too kaasa tuulepargi rajamist. Samuti ei ole vald sellise lepinguga andnud mingeid tema pädevusse kuuluvaid kooskõlastusi tuulepargi rajamiseks. Sellised load või kooskõlastused tuleb anda haldusmenetluse käigus, mille tulemust on võimalik vaidlustada. Koostöö tegemine ei võta vallalt kohustust arvestada oma otsuste langetamisel erinevaid huve, mh keskkonnakaitselisi.
11.Mingit tähendust ei oma lepingus kokkulepitu, et arendaja rajab tuulepargi planeeringul PT1-PT5 määratletud alale. Tuulepargi asukoht määratakse kindlaks planeeringuga, mitte koostöölepinguga. Kaebajal on võimalik planeerimismenetluses osaleda ja selle tulemust vaidlustada. Samuti otsustatakse elektriühenduse rajamise, trasside ja alajaamade asukohtade üle teistes haldusmenetlustes.
12.Vastustaja ei ole võtnud lepinguga kohustusi, mis tema seadusjärgseid õigusi ja kohustusi edasiste haldusmenetluste läbiviimisel mõjutaks. Lepingu p-dest 1.4.1-1.4.6 nähtuvalt on valla kohustuseks teha tuulepargi ja lepingu tutvustamisel teavitustööd. Iga haldusmenetlus tuleb läbi viia vastavalt õigusaktides ettenähtud nõuetele ning haldusaktide andmisel järgida 7(8)
3-17-2035
haldusmenetluse seaduses haldusaktidele ettenähtud nõudeid (sh kaalumisele ettenähtud nõudeid). Kui haldusorgan rikub menetlusnõudeid või tema haldusaktid on õigusvastased, on need vaidlustatavad. Praegusel juhul ei ole pelgalt koostöölepingu sõlmimisest tulenevalt ette näha, et vald ei järgi edaspidi menetlusnõudeid või käitub erapoolikult. Ainuüksi teavitustöö tegemine kaebaja õigusi ei riku. Kui kaebaja leiab, et vastustaja jagatav teave ei vasta tõele või on vastuolus keskkonnakaitseliste eesmärkidega, on kaebajal võimalik teha omapoolset teavitustööd.
13.Kohus saab hinnata haldusorgani tegevuse õiguspärasust, mitte otstarbekust (vt HKMS § 158 lg 3). Kohus ei saa hinnata, kas koostöölepingu sõlmimine on otstarbekas ja vajalik. Kohaliku elu küsimuste üle otsustavad kohaliku omavalitsuse organid iseseisvalt (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154, KOKS § 2 lg 1).
14.Kaebaja saab keskkonnaorganisatsioonina esitada kaebuse KeÜS § 30 lg 2 alusel keskkonnakaitselistel eesmärkidel, mitte teiste isikute õiguste kaitseks. Teised isikud peavad oma subjektiivsete õiguste kaitseks ise kaebusega kohtu poole pöörduma. Etteheited selle kohta, et koostöölepingu sõlmimise kasuks otsustamisel ei arvestatud mh naabervaldade elanike huvidega, vald loobus elektrivõrgu arendamisel koostööpartnerite valimise õigusest, koostöölepingut ei võinud sõlmida enne haldusreformi käigus uue omavalitsusüksuse moodustamist ja volikogu liikmetele ei tutvustatud advokaadibüroo poolt lepingule tehtud juriidilist analüüsi, ei seondu keskkonnakaitsega.
15.Samuti ei ole keskkonnaorganisatsioonidele ettenähtud kaebeõigust lubatav kasutada volikogusiseste vaidluste lahendamise vahendina (vaideotsusest nähtuvalt oli kaebaja seaduslik esindaja Hiiu valla volikogu liige). Volikogu liikmel on võimalik enda ja oma esindatavate huve volikogus kaitsta otsustusprotsessis osalemisega, sh hääletamisega. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega (KOKS § 45 lg 5). Hääletamine peab tagama kohalikes omavalitsustes demokraatia põhimõtte tagamise. Hääletamisel vähemusse jäänud volikogu liikmel puudub õigus pöörduda kaebusega kohtusse temale meelepärase otsuse saavutamiseks. Tegemist on kohaliku omavalitsuse sisesuhtega, milles tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid (vt sarnaselt Riigikohtu 04.11.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-04).
16.Kuna koostööleping ega selle sõlmimise kasuks otsustav valla otsus ei ole aluseks tuulepargi rajamisele ega too kaasa keskkonnahäiringuid, siis puudub kaebajal keskkonnaorganisatsioonina antud juhul kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki vältida meretuulepargi rajamist. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada.
17.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab praeguse kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, tuleb jätta kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.