NovaBeta OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise SA 08.05.2017 otsuse nr 1.1-5.1/17/554 p 2 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 26.07.2017 vaideotsuse nr 1.1-6/17-011 tühistamiseks ja Ettevõtluse Arendamise SA kohustamiseks tegema kaebaja eeltaotluse kohta uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – NovaBeta OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Rajar Miller ja Kristo Kallas Vastustaja I – Ettevõtluse Arendamise SA, volitatud esindaja Sven Pääsukene Vastustaja II – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Eve Kislov
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta NovaBeta OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.NovaBeta OÜ (kaebaja) esitas 01.12.2016 eeltaotluse projektile “Vägilaste park T.Õ.L.L.” (registreerimisnumber EU51036) ettevõtlusministri 28.06.2016 määruse nr 44 “Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord” (määrus nr 44) kohase toetuse saamiseks.
2.Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) tunnistas 08.05.2017 otsusega nr 1.1-5.1/17/554 kaebaja ja eeltaotluse nõuetele vastavaks (p 1), kuid jättis eeltaotluse rahuldamata (p 2). Kaebaja eeltaotlus sai koondhindeks 2,84. Kuna valikukriteeriumi 1 hindeks kujunes 2,40 (st alla 2,5), ei kuulunud eeltaotlus määruse nr 44 § 21 lg 4 p 2 järgi rahuldamisele. Põhjendused:
2.1.Valikukriteeriumi 1 “projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele” kaalutud keskmine hinne 2,40 (osakaal koondhindest 40%).
2.1.1.Reisimotivatsioon Eesti külastamiseks ja külastusaja pikenemiseks: hinne 2,00 (osakaal kriteeriumist 35%). Tegemist on kogu perele mõeldud meelelahutusliku teemapargiga, mis on täies mahus nauditav ainult Eesti turismi kõrghooajal ning tutvustab Eesti, Läti, Soome ja Venemaa muinaskangelasi. Väliskülastajate arvuks on prognoositud 30 319 külastajat, mis moodustab 35% külastajate koguarvust. Atraktsioon on täiendav argument Eestisse reisimiseks, kuid ei ole peamiseks või iseseisvaks reisipõhjuseks. Projekti käigus pikendatakse senist kõrghooaega Saaremaal 2 kuult 4 kuule aastas. Taotluses kirjeldatakse teenuste kombineerimist piirkonna teiste teenustega, koostööd praamifirmaga, reisikorraldajatega jt atraktsioonidega ühismarsruudi kaudu, samuti arvestatakse atraktsioonil pakutavate teenuste arendamisel kõigi vanuserühmadega ja peamiseks kliendisegmendiks on lastega pered. Atraktsioonil pakutavad tegevused sisustavad ilusa suveilmaga ja kõrghooajal külastaja aega kauem kui 4 tundi. Kuid madalhooajal tegutseb atraktsioon tõenäoliselt täiendava müügiargumendina konkreetse majutusettevõtte teenuste pakkumiseks. Kõrghooajal on atraktsioonil võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ja seal pakutakse temaatilisi üritusi ilma eelneva broneeringuta. Madalhooajal on atraktsioon küll avatud, kuid taotluses on toodud, et madalhooajal atraktsiooni avatuna hoidmine on kahjumlik, mis ei ole operaatori jaoks mõistlik ärimudel, seega on võimalik, et pärast mõningast tegutsemist muutuvad teenused madalhooajal ettetellitavaks või on atraktsioon suletud. Toetuse andmise eesmärk on kasvatada Eestisse (mitte Saaremaale) reisimise motivatsiooni. Finantsanalüüsist nähtuvad majutustulud aastaringselt. Kui majutusteenust aastaringselt ei pakuta, on mõju madalhooaja vähendamisele veelgi väiksem ja tuleks kaaluda veelgi madalama hinde andmist. Atraktsiooni haldamisega hakkab tegelema operaator, kes teenib kasumit ainult 4 kuud aastas, ülejäänud kuudel tuleb kõrghooajal teenitud kasumi arvelt täiendavaid kulusid katta. Kuigi tervikuna (aasta lõikes) teenib operaator kasumit, on tegemist ärimudeliga, kus atraktsiooni madalhooajal suletuna hoidmine on (pikaajalises plaanis) majanduslikult tasuvam. Samuti esineb risk, et külastajaprognoosid (eelkõige madalhooaja omad) ei täitu soovitud mahus ja tegelik kahjum on veelgi suurem, mistõttu ei pruugi operaator olla valmis pikaajaliselt sellistel tingimustel atraktsiooni opereerima. Külastajaprognoosid ei pruugi olla realistlikud, kuna on mõjutatud pileti hinnast, ilmastikutingimustest, samuti on Saaremaale sõitmine nii ajaliselt kui rahaliselt kulukam, mis välistab need külastajad, kes teevad reisiotsuse hetkeemotsiooni ajel (eelkõige siseturistid, kuid majandusliku jätkusuutlikkuse hindamisel on oluline ka siseturistide prognooside realistlikkus).
2(17)
3-17-1766
2.1.2.Pereturismi atraktsiooni mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha tuntuse suurenemisele, nõudlus sihtturgudel ja sihtrühmades ning kooskõla Eesti turunduskontseptsiooniga: hinne 2,00 (osakaal kriteeriumist 25%). Atraktsioon viib turundustegevusi läbi 3 turul – Soome, Läti ja Venemaa. Samas on arendataval atraktsioonil eeldused luua iseseisev nõudlus ja reisimotivatsioon vaid Läti turul. Soome ja Venemaa turgudel atraktsioonil arvestatav nõudlus puudub ning seda külastatakse kombineerituna muude Saaremaal asuvate külastuskohtadega. Atraktsioon plaanib rakendada Eesti turunduskontseptsiooni nii turunduses kui kohapeal. Segmentidena on toodud perekonnad (84%) ning äri- ja grupikliendid (16%). Madalhooaeg on kaetud sisekliendi külastustega. Kaebaja on ambitsioonikas, soovides teisel tegevusaastal saavutada 90 000 külastajat. Arvestades, et 2015. a ööbis Saaremaa hotellides 122 000 külastajat, ja kavandatavaid turundustegevusi, uudsuse momenti ja ristturundustegevusi koostöös partneritega, on selline külastajate arv ühe aasta jooksul teostatav. Kuid pikaajalises plaanis ei ole selline külastajate arv stabiilne, eriti kui arvestada, et madalhooajal on pargi avatuna hoidmine kahjumlik. Peresegmendi teenused on kõrghooaja pakkumises hästi disainitud, kuid madalhooaja teenused ehk ärikliendile suunatud tegevused on läbi mõtlemata. Peredele suunatud pakkumine madalhooajal on taotluses väga üldistatult kajastatud. Uuringute ja statistika kohaselt külastajate arv atraktsioonil kasvab pärast atraktsiooni avamist 1-2 aastat ja külastajate arvu vähenemine algab juba kolmandal aastal. Uued investeeringud aitavad külastajate arvu hoida stabiilsena, kuid kahjumliku ärimudeli korral on uute investeeringute maht küsitav. Projektis toodud informatsioon madalhooaja teenuste kirjelduste kohta on üldsõnaline, mistõttu ei saa väita, et madalhooajal pakutavad teenused on väliskülastajatele atraktiivsed ja et prognoosid on tõepärased. Lisaks on kaebaja väitnud, et ka pärast täiendavate investeeringute tegemist ei ole majutus madalhooajal siiski saadaval. Taotlusvormil tuli välja tuua kõik atraktsiooni sihtgrupid. Peresegment ei moodusta 100% külastajatest ning jätkusuutliku ärimudeli saavutamiseks tuleb teenuseid luua ja turundada kõigile potentsiaalsetele sihtgruppidele. Taotluses ei ole piisavalt infot, et hinnata, kas äriklientide teenindamine eeldab, et muudele sihtgruppidele ei ole teenus samal ajal kättesaadav.
2.1.3.Toetuse mõju turismitoote väljaarendamisele ja piirkonna ettevõtluse arengule: hinne 3,00 (osakaal kriteeriumist 30%). Projekti mõjul suureneb Saaremaa kui pereturismi sihtkoha atraktiivsus suvise vabaõhu veepargi näol eelkõige kõrghooajal, otseseid töökohti tekib kaebaja sõnul juurde 22 ja majutusettevõtte juurde veel 7. Projekti elluviimisega seoses on kavandatud ühispakkumisi lähipiirkonnas asuvate muude objektidega ja teiste teenustega, vastavad üldiselt sõnastatud eelkokkulepped on sõlmitud. Lisaks kavandatakse teha 500 000 euro ulatuses investeering, et rajada 50 üheperemajakest. Samas on tegemist aktratsiooniga, mis on täies mahus avatud ainult kõrghooajal ja suurem osa külastusest koonduvad samuti kõrghooajale, mis tähendab, et projekti mõju ettevõtluse ja piirkonna majanduslikule arengule ning tööhõivele on oluline kõrghooajal, kuid madalhooajal jääb projekti mõju tagasihoidlikuks. Kuna tegu on hooajalise atraktsiooniga, siis ei suurene piirkonna atraktiivsus märkimisväärselt (hinne 4), vaid mõningal määral (hinne 2). Lisaks ei ole kindel, et projekti aastaringsete töökohtade arv jääb pikaajaliselt taotluses kirjeldatud tasemele.
2.1.4.Toetuse mõju turismi regionaalsele ühtlustamisele: hinne 4,00 (osakaal kriteeriumist 5%). Atraktsioon asub Saaremaal, Kuivastu – Kuressaare maantee ääres, 6 km Kuressaarest.
2.1.5.Toetuse mõju turismi hooajalisuse vähendamisele: hinne 2,00 (osakaal kriteeriumist 5%). Kaebaja sõnul on atraktsioon avatud aastaringselt, aprillist novembrini 7 päeva nädalas, muul ajal neljapäevast pühapäevani, v.a koolivaheajad, jõulud ja riigipühad. Samas ei ole teemapark madalhooajal piisavalt atraktiivne, kuna veeatraktsioonid on suletud ja vaid osad
3(17)
3-17-1766
atraktsioonid on aastaringselt välitingimustes kasutatavad. Seetõttu ei pruugi madalhooajal teemapargi avatuna hoidmine olla majanduslikult jätkusuutlik. Toetuse mõju Eesti turismi hooajalisuse vähendamisele on keskmine. Atraktsioon on väliskülastajatele olulises osas (nii ruum kui teenused) avatud 4 kuud aastas. Lisandub veel 7 kuud teenuseid, mis on osalt avatud vastavalt kellaaegadele, osalt ettetellimisel, kuid need on suunatud eelkõige Eestist pärit gruppidele ja ärikliendile. Kuna atraktsioon ei ole aastaringselt samas mahus avatud (sh sõltub atraktiivsus ka ilmastikutingimustest) ja lisaks on madalhooaja teenuseid analüüsitud väga üldiselt, siis ei saa väita, et tegu on objektiga, mille mõju Eesti turismi hooajalisuse vähendamisele on märkimisväärne. Atraktsioon on täies mahus avatud 4 kuud ehk alla 6 kuu, mis hindamismetoodika kohaselt vastab hindele 0. Valikukriteeriumite alusel hinnatakse toetuse mõju Eesti turismi hooajalisuse vähendamisele, mitte Saaremaa turismi hooajalisusele. Kuna suures osas on atraktsiooni sisu üles ehitatud tavapärastele ja klassikalistele elementidele ning kontseptsioonilt on atraktsioon sarnane Vudila mängumaale ja Vembu-Tembumaale, mille aastane külastatavus jääb kordades alla projektis kavandatule ning mis ei ole väliskülastajate jaoks Eestisse tulemise põhjusteks, siis ei saa kaebaja kavandatavat atraktsiooni pidada oluliseks madalhooaja mõjude vähendamise põhjuseks.
2.2.Valikukriteeriumi 2 “arendatava atraktsiooni rahvusvaheline konkurentsivõime” kaalutud keskmine hinne 2,50 (osakaal koondhindest 20%).
2.2.1.Atraktsiooni rahvusvaheline konkurentsipositsioon: hinne 2,00 (osakaal koondhindest 50%). Teemapargi teenuste ja pakutavate atraktsioonide valik on mitmekesine ja elamust pakkuv. Atraktsiooni uuenduslikkus väliskülastajale seisneb sihtriikide muinaskangelaste lugudes ja mõningates interaktiivsetes meelahutuslikes teenustes, kuid see ei eristu Kuressaares arendatavast Thule koja kontseptsioonist, mis tutvustab ennast läbi müütiliste kangelaste. Korduvkülastuste motiveerimiseks arendatakse välja lojaalsusprogramm ja töötatakse välja meetmeid teemapargi korduvkülastuste kasvatamiseks. Lisaks töötatakse välja sotsiaalmeedia strateegia. Kaebaja plaanib alates 2022. a investeeringuid atraktsioonide uuendamisse (minirong virtuaaltuuriga, VR prillidega liumäest alla laskmine jm), mis tagab huvi korduvkülastusteks ja külastajate arvu taseme hoidmiseks või kasvatamiseks. Samas on suures osas atraktsiooni sisu üles ehitatud tavapärastele ja klassikalistele elementidele: kardirada, põrkeautod, liikluslinnak, batuudid, ronimisseinad, mänguautomaadid, simulaatorid jms. Kontseptsioonilt on atraktsioon sarnane Vudila mängumaale ja Vembu-Tembumaale. Võttes arvesse Tõllu raskemini ligipääsetavat asukohta, on kavandatud külastajate arvud üle prognoositud. Üksikpileti hind on kõrghooajal 17 eurot, mis on kallis, kuna Saaremaa külastamine on kulukas.
2.2.2.Väliskülastaja klienditeekond: hinne 3,00 (osakaal koondhindest 50%). Pileteid plaanitakse müüa online vahendusel, kohapeal, läbi äppide ja erinevate portaalide. Teemapargis liikumine on hästi korraldatud, paindlik ja mõeldud on turvalisusele. Liikumine erivajadustega inimestele on mugav. Samas ei ole külastajateekonna kirjelduses analüüsitud tipphooaja praamijärjekordi, mis kindlasti pidurdab huviliste hulka ja vähendab külastuselamuse kvaliteeti.
2.3.Valikukriteeriumi 3 “projekti põhjendatus, projekti kuluefektiivsus ja arendatava atraktsiooni jätkusuutlikkus” kaalutud keskmine hinne 3,40 (osakaal koondhindest 20%).
2.3.1.Projekti eelarve kvaliteet ja taotleja finantsvõimekus: hinne 3,00 (osakaal koondhindest 30%). Projekti finantsanalüüs on korrektne ja finantsvõimekus kõrge. Projekt on jätkusuutlik. Kaebajal on olemas nõutav omafinantseering pangalaenu kinnituse näol. Atraktsiooni taseme hoidmiseks ja uuendamiseks on kavandatud täiendavad investeeringud 4(17)
3-17-1766
alates 2022. a. Projekti eelarve on põhjalik, kuid ei ole läbipaistev, kuna kõikide kuluartiklite mahud ei ole lahti kirjutatud ja seetõttu pole võimalik hinnata prognoositud kulude realistlikkust.
2.3.2.Projekti põhjendatus, teostatavus ja kuluefektiivsus: hinne 4,00 (osakaal koondhindest 40%). Projekti ettevalmistuse ja planeeritud teostatavuse kvaliteet on väga hea. Projekt on põhjalikult läbi mõeldud, kaasatud on professionaalne meeskond nii projekti kavandama kui ka teostama. Tegevused ja eelarve on omavahel kooskõlas.
2.3.3.Projekti mõju ettevõtja majandustegevusele ja väliskülastajate teenindamisest saadud käibele: hinne 3,00 (osakaal koondhindest 30%). Planeeritud müügi- ja turundustegevused aitavad tõenäoliselt saavutada kavandatud tulemusi (90 000 külastajat) lühiajaliselt, kuid pikaajalises plaanis jäävad külastajate arvud madalamaks, sest tegemist on atraktsiooniga, mis on täies mahus avatud ainult kõrghooajal. Toetuse mõju on märkimisväärne, kuna ilma toetuseta teemaparki ei looda. Arvestades, et pikaajalises plaanis on majanduslikult tasuvam hoida atraktsioon madalhooajal suletuna ja külastajaprognoosid (eriti madalhooajal) ei pruugi täituda soovitud mahus, võib tegelik kahjum osutuda suuremaks, mistõttu ei osutu ka investeerimisvõimekus kirjeldatud mahus võimalikuks.
2.4.Valikukriteeriumi 4 “taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus” kaalutud keskmine hinne 3,50 (osakaal koondhindest 20%).
2.4.1.Taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus: hinne 4,00 (osakaal koondhindest 50%). Nii elluviimise kui rakendusfaasi meeskond on komplekteeritud ja professionaalne. Ettevõte plaanib osaleda tulevases kvaliteediprogrammis.
2.4.2.Projekti riskide maandamine: hinne 3,00 (osakaal koondhindest 50%). Riskid on määratletud, läbimõeldud ja maandatud. Analüüsimata on jäänud risk konkureerivate samalaadsete atraktsioonide uuendustest kliendile lähemal või uute sarnaste kontseptsiooniga atraktsioonide turule lisandumisest. Analüüsitud ei ole praamiliiklusest tingitud kõrvalmõjusid tipphooajal.
3.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) jättis 26.07.2017 vaideotsusega nr 1.1-6/17-011 kaebaja vaide EAS-i otsuse peale rahuldamata. Põhjendused:
3.1.MKM ei saa ise EAS-i asemel projekti hinnata. See, et kaebaja on hindamiskomisjonist erineval arvamusel, ei tähenda, et eeltaotluse peaks saatma uuele hindamisele.
3.2.Toetuse eesmärk on reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või külastusaja pikendamiseks pereturismi atraktsioonide väljaarendamise kaudu. Selle eesmärgi täitmiseks rahastatakse rahvusvaheliselt huvipakkuvat olulist reisimotivatsiooni loovat pereturismiatraktsiooni, mis pakub tegevusi erinevates vanuserühmades noortele. Määruse seletuskirja kohaselt on pereturismi sihtrühma kasvatamiseks vajalik väliskülastajatele huvipakkuvat, aastaringselt avatud atraktsioonide või veekeskuste lisandumine. Samuti on sedastatud, et toetus aitab kaasa turismihooaja pikendamisele, majutusettevõtete täituvuse parandamisele jm turismiettevõtete käibe kasvule madalhooajal ning atraktsioonide rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele.
3.3.EAS-ile on jäetud eeltaotluste hindamisel kaalutlusõigus ja hindamisruum. Projekte hinnatakse tervikuna. Koondhindest nähtub, et kaebaja projekt ei olnud tervikuna nõrk, kuid nõrgaks loeti projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele. Valikumetoodikas on hindaja jaoks välja toodud aspektid ehk alakomponendid, mida konkreetse alakriteeriumi puhul eelkõige hinnata, kuid nende puhul ei ole tegemist iseseisvate hindamisobjektidega. Seega ei tule nimetatud aspekte ka alakriteeriumi põhjendustes tingimata kajastada. 5(17)
3-17-1766
Hindamise loogika lähtub printsiibist “üldiselt üksikule”, kus eelkõige hinnatakse loodava atraktsiooni tervikmõju alakriteeriumile ja seeläbi või selle kinnituseks iseloomustatakse hinnangut läbi aspektide. Aspektidel ei ole protsentuaalset osakaalu alakriteeriumist. Taotluste hindamine on hinnanguline otsus. Hinnanguliste otsuste puhul ongi hindaja subjektiivne arvamus põhjendus. Põhjendustest saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Asjaolu, et kaebajat ei veena haldusakti põhjendused ja ta üritab neid ümber lükata, ei tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutule.
3.4.Lisaks eeltaotlusega esitamisele kuuluvale kohustuslikule teabele, tuleb taotlejal endal otsustada, milliseid andmeid ja infot peab ta vajalikuks eeltaotluses näidata, et projekt saavutaks valikukriteeriumite raames võimalikult kõrge hinde. Eeldatakse, et esitatud taotlus ja andmed on tõesed. Võimalikult hea taotluse koostamine on eelkõige taotleja ülesanne, kel on igas taotluse koostamise faasis võimalik haldusorganilt selgitusi küsida.
3.5.Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele. Toetuse eraldamiseks ettenähtud eelarve on piiratud ja toetust eraldatakse üksnes neile, kes oma tegevusega kõige enam panustavad toetuse andmise eesmärki. EAS on põhjalikult tutvunud kõigi talle esitatud dokumentidega ega ole hinnanud projekti meelevaldselt või jätnud tähelepanu pööramata faktilistele asjaoludele. Otsust on põhjendatud. Välja on toodud asjaolud, mis on taotluse rahuldamata jätmisel olulise tähtsusega ja mis ei võimaldanud taotlust sisuliselt edasi menetleda.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 08.05.2017 otsuse p 2 ja MKM-i 26.07.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning EAS-i kohustamiseks tegema kaebaja eeltaotluse kohta uus otsus. Põhjendused:
4.1.Kaebaja ei vaidlusta EAS-i otsust üksnes valikukriteeriumi 1 osas, vaid ka teistes osades, sest antud hindepunktid mõjutavad kaebaja taotluse potentsiaalset asukohta rahuldatud eeltaotluste paremusjärjestuses. Kaebaja ei vaidlusta taotlusele alakriteeriumites 1.4, 3.2 ja 4.1 antud hindeid.
4.2.Taotluse hindamine ei ole kooskõlas hindamiseks kehtestatud valikumetoodikaga ja on vastuolus määruse nr 44 § 20 lg-te 1-3 nõuetega. EAS on eksinud kaalutlusreeglite vastu ja teinud ebaõige otsuse. Otsuse põhjendused on olulises osas ebaloogilised ja ebapiisavad. Otsuse tegemise aluseks on võetud ebatäpne metoodika ja seda on rakendatud ebaõigesti, mis on toonud kaasa taotlusele ebaõigete ja põhjendamatult madalate hinnete omistamise.
4.3.Atraktsioon on lastega peredele põhjus Eestisse reisimiseks, mis täidab alakriteeriumi 1.1 selle alakomponendi hindeks 4 nõutava määra. Pole piiratud, kas tegu on Eestisse reisimiseks peamise ja iseseisva või täiendava põhjusega. Iseseisev või täiendav põhjus Eestisse reisimiseks on alakomponentide kõrval eraldi hinnatav asjaolu. Selle alakomponendi rõhuasetuseks saab olla, kas ja millises määras atraktsioon kõnetab lastega peresid. Atraktsioonil pakutavad tegevused sisustavad külastaja aega kauem kui 4 tundi, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Teemapargi osaks on ka siseatraktsioonid, Tõllu Saun, grillimaja, aastaringi tuubimägi, trossi laskumise rada, muud kuiva ala atraktsioonid, mille pakutavate tegevuste valik on lai ja mis sisustavad külastaja aega vähemalt 4 tundi olenemata ilmast ja hooajast. Hindamismetoodika ei näe ette, et selle alakomponendi juures arvestataks kõrg- ja madalhooaja võimalikke erinevusi või veeatraktsiooni suletuse mõju madalhooajal. Atraktsioonil on võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ja pakutakse temaatilisi üritusi ilma eelneva broneeringuta, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Tegemist
6(17)
3-17-1766
ei ole kõrghooajaga piiratud tegevustega. EAS on hinnanud kriteeriumis 3 projekti jätkusuutlikuks, seega on ärimudeli mõistlikkuse kahtluse alla seadmine põhjendamatu. Atraktsioonil pakutakse tegevusi/võimalusi kõigis vanuserühmades pere liikmetele, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Selles osas EAS-i põhjendused puuduvad. Väliskülastajate arv atraktsiooni teisel tegutsemisaastal on üle 30 000 aastas, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. EAS ei ole väliskülastajate arvu prognoosi täitumist küsimuse alla seadnud. Asjakohane ei olnud hinnata külastajate arvu pikemas perspektiivis. Seejuures on EAS-i hinnang prognoosi pikemaajalisele täitumisele põhjendamatu. Viide Saaremaa kaugusele ja reisi kulukusele ei ole põhjendatud. Saaremaa on pigem täiendav argument reisi tegemiseks. Turisti jaoks ei ole praamiga väina ületamine kõhklusi tekitav aja- ja rahakulu, vaid osa Saaremaale sõidu tõmbefaktorist. Kõrghooajal on praamide sõidugraafikud tihedamad. EAS pole näidanud, millele tuginedes väidetakse, et külastajaprognoosi mõjutavad ka atraktsiooni piletihinnad. Külastajatele pakutakse aktiivselt piirkonnas pakutavaid teenuseid ja teisi turismivõimalusi, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Seda alakomponenti pole hinnatud. Projekti tulemused avaldavad märgatavat mõju sihtkoha külastatavuse suurenemisele, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Atraktsioon võimaldab pikendada Saaremaa senist kõrghooaega 2 kuult 4 kuuni aastas. Märkimisväärne kõrghooaja pikendamine ja atraktiivse pereturismi sihtkoha loomine aitab kaasa sihtkoha külastatavuse suurenemisele. Taotlusest ei tulene, et reisimotivatsioon võiks olla üksnes kõrghooajaline. Kõrghooajal on see kindlasti suurem, kuid puudub alus väita, et madalhooajal atraktsioon reisimotivatsiooni üldse ei tekita. Taotlust tulnuks selles osas hinnata vähemalt hindele 3. Alakriteeriumi 1.1 hindepiirid on ebaselged. Jääb selgusetuks, millise hinde peaks saama projekt, mis alakomponentide osas täidab hindeks 4 nõutavad määrad, kuid ei leita olevat peamiseks Eestisse reisimise põhjuseks mitte 3, vaid 2 või 1 prioriteetselt turult. EAS on hinnanud alakriteeriumis 1.1 projekti üksnes lähtuvalt atraktsiooni ainutõmbefaktorist, jättes alakomponendid lõppastmes arvestamata. Seega on EAS rikkunud kaalutlusreegleid, mis on mõjutanud hindamistulemust. Kuna otsuse selgitustes on Lätit tunnustatud turuna, mille suhtes atraktsioon loob iseseisvat reisimotivatsiooni, pidanuks vähemalt Läti osas antud alakriteeriumi hinne olema 4. Kuivõrd teiste prioriteetsete turgude puhul on atraktsioon vähemalt täiendavaks reisiargumendiks, samas muud alakomponendid on täidetud kõrgema hindepunkti vääriliselt, ei saa koondhinne mingil juhul olla 2, vaid vähemalt 3.
4.4.Valitud sihtturg või –rühm on suure tõenäosusega olemas ja kättesaadav ka pikemas perspektiivis, mis täidab alakriteeriumi 1.2 selle alakomponendi hindeks 4 nõutava määra. Arendatava atraktsiooni teenused vastavad potentsiaalsetele sihtturgudele ja -rühmadele (pere igas vanuses liikmete) vajadustele ja ootustele, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Eesti turunduskontseptsiooni rakendatakse nii turunduses kui ka atraktsioonil kohapeal, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. EAS-il ei ole neis alakomponentides küsitavusi olnud. Atraktsiooni turundamisega kaasneb märkimisväärne mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha tuntuse suurenemisel 3 prioriteetsel sihtturul. EAS on jaatanud vähemalt Läti turu osas hindele 4 vastavat mõju. EAS-i otsusest ei nähtu, kas ja kuidas on EAS hinnanud turundamisega kaasnevat mõju. Alakriteeriumi 1.2 hindepiirid ei ole mõistetavad. Kui alakomponentide osas täidab atraktsioon hindeks 4 nõutava määra (või vähemalt hinnet 3 õigustava määra) ning Läti turu
7(17)
3-17-1766
osas on hinnatud atraktsioonile arvestatavat nõudlust, ei saa alakriteeriumi koondhinne piirduda hindega 2, vaid peab olema kõrgem. Ärikliendile suunatud teenused ei ole läbi mõtlemata, vaid arvestades, et taotletav toetus on suunatud pereturismi segmendile, ei ole taotluses nende kirjeldamisele eraldi rõhku asetatud. Seda enam, et vajadus sellise info detailseks lisamiseks taotlusele ei olnud ilmselge. Kui EAS-i arvates oli info puudulik, pidanuks ta paluma kaebajalt täiendavaid selgitusi. EAS on esitanud kaebajale järelepärimise, kuid ei ole ärikliendi teenuste osas lisainfot küsinud. Seega ei saa selle info vähese kajastamisega põhjendada hindepunktide alandamist.
4.5.Kaebaja projektile alakriteeriumi 1.3 eest antud hinde 3 kujunemisloogika ei ole jälgitav ja arvestatud pole hindamismetoodikas toodud alakriteeriume. Projekti mõjul tekib juurde vähemalt 12 uut töökohta, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Projekti elluviimisega seoses on kavandatud ühispakkumisi lähipiirkonnas asuvate muude objektidega ja teiste teenustega, vastavad eelkokkulepped on sõlmitud, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Taotlusele oli lisatud 7 eelkokkulepet erinevate valdkondade ettevõtjatega. Projekti mõjul lisandub piirkonda täiendavaid investeeringuid, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Vastavalt finantsprognoosidele teeb ainuüksi projekti omanik üle 500 000 euro ulatuses täiendavaid investeeringuid suvise majutusvõimsuse suurendamiseks pargi vahetus läheduses. Sellele lisanduvad teiste ettevõtjate investeeringud seoses piirkonna külastajate arvu kasvuga. EAS-il ei ole neis alakomponentides küsitavusi olnud. EAS on eristanud põhjendamatult madal- ja kõrghooaja mõju. Kaebaja projekt täidab alakriteeriumis 1.3 hindeks 4 nõutava määra.
4.6.Kaebaja atraktsioon on olulises osas (nii ruum kui teenused) avatud kauem kui 8 kuud aastas. Enamik teemapargi atraktsioone on ka madalhooajal avatud – 55-st 44. Neljal kuul aastas on atraktsioon avatud igal juhul täies mahus ja ülejäänud aastast olulises osas. Hindamismetoodika ei sea nõudeks täies mahus aastaringset avatust, vaid avatust olulises osas ja vähemalt 8 kuud aastas. Asjakohatu on EAS-i arvamus, et teemapargi avatuna hoidmine madalhooajal ei pruugi olla majanduslikult jätkusuutlik. Kaebaja projekt täidab hindeks 4 nõutava määra ja ületab igal juhul hinde 2 määra.
4.7.Thule koda ei ole kaebaja atraktsioonidele ohuks, vaid pigem toekaks lisandiks.
4.8.Kaebaja on oma taotluse konkurentsianalüüsis toonud ülevaatliku võrreldavate atraktsioonide hinnavõrdluse ja selle kohaselt on kavandatud kõrghooaja piletihind 17 eurot Eesti kallimate atraktsioonidega (Lottemaa ja Vembu-Tembumaa) samal tasemel. Arvestades atraktsiooni uudsust ja sisuliste komponentide rohkust, on keskmisest kõrgem hinnatase põhjendatud.
4.9.Praamijärjekorrad ei pidurda huviliste hulka Saaremaale sõitmiseks. Pereturist on ilmselgelt oma reisiplaanid juba varem paika pannud ega tegutse hetkeemotsiooni ajel, on võimalusel ostnud e-pileti, mistõttu praamijärjekord teda ei mõjuta, või on praamisõidu ajakuluga igal juhul arvestanud.
4.10.Kui EAS leidis, et eelarve ei ole piisavalt detailne, tulnuks küsida täiendusi ja selgitusi. Eriti olukorras, kus EAS on otsuses selgelt välja toonud, et projekti finantsanalüüs on korrektne, finantsvõimekus kõrge ja projekt jätkusuutlik ning eelarve põhjalik. Kaebaja ei saanud eeldada, et ta suudab täpselt aimata EAS-i soove projekti detailsuse osas. Eriti olukorras, kus nõutav oli vaid eelprojekti alusel koostatud hinnakalkulatsioon ja kõigi üksikute kulukomponentide täpne hinnastamine ei olnud nõutav.
8(17)
3-17-1766
4.11.Hooajalisus mõjutab külastatavust aasta lõikes, kuid pikaajalises vaates ei saa hooajalisus külastatavust vähendada. Kaebaja plaanib atraktsioonide uuendamisega külastatavust suurendada. Eesti ilmastikutingimustes on hooajalisus paratamatu ja nii ettevõtjad kui külastajad arvestavad sellega. Taotluses kavandatud 90 000 külastajat aastas on konservatiivne prognoos, mis lähtub vanast praamipargist ja kordades väiksemast täituvusest teemapargis madalhooajal. Operaatoril on kujunenud ja hästi toimiv koostööpartnerite ja edasimüüjate võrgustik sihtturgudel ning külastajate arvu saavutamine ei sõltu niivõrd senisest statistikast ja kliendivoost, kui efektiivsest turundusest ja pidevast atraktsiooni uuendamisest.
4.12.Kaebaja on taotluse riskianalüüsis ühe riskina välja toonud, et turule tulevad teised kogupereatraktsioonid, ning seda maandavad tegevused. Vudila ja Vembu-Tembumaa on oma olemuselt kaebaja atraktsioonidest erinevad ja suunatud peamiselt lastele. Kaebaja atraktsioonid on suunatud perekonnale ja sel on selgelt eristuv kontseptsioon. Vudila asub lähemal vaid Läti klientidele ja Vembu-Tembumaa Soome klientidele. Eesti on piisavalt väike riik ning sõidukauguse erinevus ja ajavahe erinevatele potentsiaalselt külastatavatele atraktsioonidele jõudmiseks ei ole märkimisväärselt erinev.
EAS palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Hindamismetoodikas on hindajate jaoks välja toodud aspektid, mida konkreetse alakriteeriumi puhul eelkõige hinnata, kuid nende puhul ei ole tegemist iseseisvate hindamisobjektidega. Seega ei tule nimetatud aspekte ka alakriteeriumi põhjendustes tingimata kajastada. Hindamiskomisjonile on antud hindamisel avar kaalutlusruum ja tal puudub kohustus tuua välja kõik hinde kujunemist mõjutanud asjaolud või põhjendada hinnet kõikide alakriteeriumi kirjelduses toodud aspektidega. Hindamisaruandes välja toodud põhjendused ei ole vastuolus hindamiskriteeriumitega ja hindamiskomisjon on täitnud põhjendamiskohustust piisavas ulatuses. Kaebaja enda nägemus projektist on optimistlikum, kuid ta ei ole objektiivne ja erapooletu. Kohus ei saa asuda täitma hindamiskomisjoni rolli ja otsustada, millised hinded peaks taotlus saama. Hindamiskomisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus on võimalik kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi. Antud asjas sellist vastuolu ei esine.
5.2.Vastupidiselt kaebaja väidetule on alakriteeriumi 1.1 hinde 4 puhul ette nähtud, et arendatav pereturismi atraktsioon on peamine põhjus Eestisse reisimiseks vähemalt 3 turismiarengukava prioriteetselt turult. Hindamismetoodika eristab atraktsioone, mis on peamiseks põhjuseks Eestisse reisimiseks, ja atraktsioone, mis on täiendavaks põhjuseks Eestisse reisimiseks. Erialaekspertidest hindamiskomisjon asus seisukohale, et arendatav atraktsioon loob reisimotivatsiooni ühelt turismiarengukava prioriteetselt turult. Seda, kas atraktsioon kõnetab lastega peresid, kontrollitakse määruse nr 44 § 3 p-de 3 ja 4 alusel, mis panevad paika atraktsioonidele kohalduvad miinimumnõuded. Kaebaja projekti osas on tuvastatud, et taotlus vastab vähemalt miinimumnõuetele ja seda saab käsitleda pereturismi atraktsioonina.
5.3.Atraktsioon pakub tegevusi rohkem kui 4 tunniks vaid suvisel ilusa ilmaga ajal, madalhooajal vähem. Planeeritud programmid ja temaatilised üritused on toodud välja koolivaheaegade sisustamise kontekstis. Nimetatud asjaolu on hinde 2 või veelgi madalama hinde vääriline, sest madalhooaja pakkumise suhtes ei ole piisavalt infot külastuse ajalise kestvuse hindamiseks. Hindamiskomisjon tutvus kaebaja ja operaatori finantsanalüüsidega ja leidis, et madalhooajal ei ole atraktsiooni sellisel kujul avatuna hoidmine otstarbekas, ja kahtles ärimudeli jätkusuutlikkuse osas pakkuda aastaringselt külastajatele tegevusi rohkemaks kui 4 tunniks samas mahus. Põhjenduseks on, et madalhooajal suvised mitmeteks
9(17)
3-17-1766
tundideks tegevust pakkuvad veeatraktsioonid puuduvad ja mitmed muud tegevuskohad on suletud. Seetõttu oli hindamiskomisjon seisukohal, et ka kavandatav atraktsioon ei loo madalhooajal samaväärset elamust ega paku tegevusi, mis võiksid klientide aega madalhooajal rohkem kui 4 tundi sisustada. Kuna pakkumine ei ole kogu aasta vältel ühetaoline, siis mõjutab see oluliselt määral ka külastajate reisiotsuseid ja madalhooajal tuleksid kliendid atraktsioonile kombineerituna muude pakkumistega, mitte atraktsiooni enda tõttu. Kuna madalhooaja pakkumine on taotluses ebaselgelt kirjeldatud, mis ei võimalda hinnata selle atraktiivsust kliendile, kes sooviks atraktsiooni külastada ilma muu pakkumiseta, on hindamiskomisjon seadnud kahtluse alla kogu madalhooaja pakkumise atraktiivsuse. Pereturismi atraktsiooni toetust soovitakse anda eelkõige aastaringselt samaväärselt huvi pakkuvatele atraktsioonidele, mida saab Eesti kui turismisihtkoha tutvustamiseks turundada võimalikult paljudel välisturgudel.
5.4.Asjaolu, et atraktsioonil pakutakse tegevusi/võimalusi kõikides vanuserühmades pere liikmetele, on hindamisel arvesse võetud projekti tugevusena. Samuti on hindamiskomisjon nõustunud, et atraktsiooni teisel tegutsemisaastal planeeritav väliskülastajate arv üle 30 000 on realistlik. Samas ei taga alakriteeriumi üks positiivne aspekt kogu alakriteeriumi vastavust hindele 4.
5.5.Kulukuse hinnang on antud Mandri-Eesti atraktsioonidega võrreldes. Saaremaa külastamine eeldab kulusid praamisõidule ja ka ööbimist.
5.6.Koostööd piirkonna teiste teenusepakkujatega, sh praamifirmaga, on hindamisel arvesse võetud kui positiivset asjaolu. Samas üks positiivne aspekt ei taga alakriteeriumi hindeks maksimaalset hinnet, kuna alakriteeriumi hinne kujuneb erinevate asjaolude koosmõjus, mille kaalumisõigus on antud hindamiskomisjonile.
5.7.Saaremaa külastushooaja pikenemine 2 kuu võrra on positiivne ja seda on arvesse võetud. Samas ei olnud atraktsiooni mõjud nii sihtkoha (Saaremaa) kui ka Eesti kontekstis piisavalt olulised, et anda taotlusele kõrgem hinne. Esitatud taotluste hulgas oli piisavalt palju projekte, mis ei sõltunud hooajast ja mille mõju piirkonnale oli aastaringselt ühtlane. Hindamisel said kõrgemaid punkte just sellised atraktsioonid.
5.8.Hindamiskomisjoni hinnangud ei kujune üksikute aspektide aritmeetiliseks arvutuskäiguks, vaid hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindamispunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Alakriteeriumi 1.1 hindamisel on komisjon hinnanud projekti hindega 2, sest atraktsioon loob reisimotivatsiooni 1 turismiarengukava prioriteetselt turult, lisaks on täidetud mõned hinde 4 väärilised aspektid ja on tuvastatud mõned väga olulised puudused, mis kaaluvad alla positiivsemalt hinnatud aspektid. Alakriteeriumile antud hinne on põhjendatud ja selle kujunemine on kontrollitav. Meetme eesmärgiks on toetuse kaasabil kõnetada potentsiaalseid väliskülastajaid ja luua reisimotivatsiooni Eestisse võimalikult paljudelt välisturgudelt. On oluline, et huvi oleks põhjendatud ja väljenduks reaalsetes prognoosides. Ühel turul reisimotivatsiooni loomise võime ei anna alakriteeriumile 1.1 hindeks 4.
5.9.Hindamiskomisjon tuvastas, et atraktsioon kõnetab läbi turundustegevuste küll 3 välisturgu, kuid reaalselt mõjutatav, arvestades atraktsiooni kontseptiooni, asukohta ja senist turismistatistikat, on vaid Läti turg. Riigikohus leidis otsuses asjas nr 3-3-1-16-14, et arvestades menetluse iseloomu ehk taotlejate rohkust, menetluse formaliseeritust, taotluste kollegiaalset hindamist, seda, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub taotluse menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Selline kohustus võib tekkida, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea või regulatsioonis on ebatäpsus, mis ei võimalda 10(17)
3-17-1766
taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada. Taotlusvormis on toodud küsimus sihtturgude ja –segmentide põhjendustega. Projekti konsultant saatis 05.01.2017 kaebajale kirja, milles esitas küsimused madalhooaja teenuste kohta. Seega on kaebajal olnud teada, mis teavet tuleb esitada, ja hindamiskomisjon on hindamisel lähtunud kaebaja esitatud andmetest.
5.10.Tallinna Ringkonnakohus on asunud 19.12.2011 otsuses asjas nr 3-10-3066 seisukohale, et hindaja ei pea hindama prognoose väga detailselt. Hindamise eesmärk on ära tunda ilmselgelt ebarealistlikud prognoosid. Reaalsete prognooside esitamine on taotleja ülesannete ja risk. Asudes taotleja asemel taotlust sisustama, asendades taotluses teatud prognoosid enda hinnangul õigetega, sekkuks hindamiskomisjon taotleja otsustusõigusesse. Selline käitumine ei ole kooskõlas hindamismenetluse olemusega.
5.11.Kaebaja atraktsiooni ärimudel näeb ette, et aktratsiooni peamised tõmbenumbrid (veeatraktsioonid) on avatud kõrghooajal (ilusa ilmaga), mis tähendab, et atraktsioon on täies mahus külastajatele avatud piiratud ajal. Arvuline väärtus 44 atraktsiooni 55-st ei oma suurt kaalu, kuna taotleja on ise öelnud, et põhiatraktsioonid, mis võiksid reisimotivatsiooni luua, on avatud ainult suvekuudel. Kuna madalhooaja ja kõrghooajal teenused ei ole oma olemuselt võrdsed ning madalhooaja teenused üksi ei eristu märkimisväärselt teistest Eestis pakutavatest teenustest, siis on ka põhjendatud hinnang, et olulises osas on atraktsioon avatud ainult 4 kuud.
5.12.Kaebaja kasutab atraktsioonil mõningaid elemente, mis on uuenduslikud, kuid hinnates atraktsiooni kui tervikut, on tegemist objektiga, mille idee ei ole ei Eesti kontekstis ega ka rahvusvaheliselt eristuv. Hindamiskomisjon võttis hindamisel arvesse Kuressaares arendatava Thule koja ja kaebaja atraktsiooni kontseptsioonid ning väliskülastajatele suunatavad turundussõnumid, mis on suures pildis sarnased. EAS ei pea vajalikuks kahe sarnase lähestikku asuva atraktsiooni toetamist.
5.13.Praamijärjekorrad on teema, mida on kajastatud Eesti meedias igal suvel. Kuigi kaebaja väidab, et kasutusel on uued praamid, tihedam liiklus ja probleeme ei ole, ilmuvad meedias artiklid, mille kohaselt peab praamijärjekorras ootama tunde. Alakriteerium 2.2 hindab külastaja klienditeekonda, mille üks osa on atraktsiooni ligipääs. Külastajateekond algab juba kodust. Ebamugavus teekonna ühel lõigul võib põhjustada otsuse külastada mõnda teist sihtkohta või atraktsiooni.
5.14.Kaebaja taotlus on saanud alakriteeriumis 3.1 ekslikult kõrgema hinde, kuid kuna see lõpptulemust ei mõjutanud, siis ei hakanud EAS alakriteeriumit ümber hindama. Esitatud info detailsus on taotleja valida. Kui taotleja esitab info umbmääraselt, ei saa ta eeldada, et ta saab hindamisel maksimumtulemuse.
MKM palus jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruse nr 44 § 21 lg 4 järgi kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlus, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) on määruse nr 44 § 20 lg-s 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75; 2) ei ole üheski määruse nr 44 § 20 lg-s 1 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5; 3) eeltaotluse koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.
8.Vaidluse all ei ole, et kaebaja ja tema esitatud eeltaotlus tunnistati nõuetele vastavaks ning eeltaotlus sai koondhindeks 2,84 (st rohkem kui 2,75). Kaebaja eeltaotlus jäeti rahuldamata, sest see sai valikukriteeriumis 1 hindeks 2,40 (st alla 2,5). Kaebaja on 11(17)
3-17-1766
vaidlustanud nii valikukriteeriumile 1 antud hindepunktid kui ka muudes valikukriteeriumites antud hindepunktid, sest nendest sõltub eeltaotlusele kujunev koondhinne ja koht eeltaotluste pingereas. Kohus alustab kontrolli valikukriteeriumi 1 osas. Kui selgub, et vaidlusalune otsus on selles osas õiguspärane, puudub vajadus kontrollida teiste valikukriteeriumite osas antud hindeid, sest ainuüksi sellest, et ühes valikukriteeriumis on saadud hinne alla 2,5, piisab, et jätta kaebaja eeltaotlus rahuldamata. Sellisel juhul ei oma eeltaotlusele kujunev koondhinne ega koht pingereas enam mingit tähtsust, sest eeltaotluse rahuldamata jätmisel puudub õigus toetusele (määruse nr 44 § 16 lg 1, § 24).
9.Kohus selgitab esmalt, et vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 puudub kohtul pädevus teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest ja kohus ei saa kontrollida kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus saab kontrollida vaid seda, kas kaalumisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning kaalutlusreegleid. Sellest tulenevalt puudub kohtul pädevus asuda ise kaebaja eeltaotlust hindama. Projektide hindamiseks on pädev hindamiskomisjon (määruse nr 44 § 19). Vastustaja selgitustest nähtub, et hindamiskomisjoni kuulusid erialaeksperdid, seega viidi hindamine läbi erialateadmistele tuginedes. Kohus ei saa hindamiskomisjoni asemel otsustada, kas kaebaja pidanuks saama mõnes kriteeriumis kõrgema või madalama hinde. Kohus saab vaid kontrollida, kas hindamisel on kinni peetud hindamiskriteeriumitest ja lähtutud asjakohastest kaalutlustest. Seega on hindamiskomisjonil hindamisel ulatuslik kaalumisruum ja kohtulik kontroll hindamisel tehtud otsuse osas on piiratud.
10.Määruse nr 44 § 20 lg 1 p-st 1 nähtuvalt hinnati valikukriteeriumis 1 projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele. Määruse nr 44 § 4 lg 1 järgi on toetuse andmise eesmärk reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või külastusaja pikendamiseks pereturismi atraktsioonide väljaarendamise kaudu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et toetuse andmise tulemusena: 1) atraktsiooni tegutsemise teise aasta lõpuks külastab atraktsiooni aastas vähemalt 10 000 väliskülastajat ning olemasoleva atraktsiooni uuendamisel külastab atraktsiooni projektijärgse teise aasta lõpus vähemalt 10 000 täiendavat väliskülastajat aastas, võrreldes eeltaotluse esitamisele eelneva aastaga; 2) projekti tulemusel suureneb uute töökohtade arv. Sama paragrahvi lg 3 järgi on meetme tegevuse väljundnäitajaks uute sihtrühmade hõivamiseks suunatud uute turismitoodete arv.
11.Määruse nr 44 § 20 lg 2 järgi viiakse eeltaotluse hindamine läbi rakendusüksuse kinnitatud taotluste valikumetoodika järgi. EAS-i esitatud „Rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide toetuse taotluste valikumetoodika“ kohaselt on valikukriteeriumil 1 viis alakriteeriumi. Selgitatud on, mida iga alakriteeriumi juures hinnatakse, ja ära on toodud hinnete 0, 2 ja 4 kirjeldused. Hinneteks on 0 – puudlik; 1 – nõrk; 2 – keskpärane; 3 – hea; 4 – väga hea.
12.Alakriteerium 1.1: reisimotivatsioon Eesti külastamiseks ja külastusaja pikenemiseks. Hinnatakse, mil määral projekti raames arendatav pereturismi atraktsioon mõjutab reisiotsust Eesti külastamiseks, projekti mõju külastajate ja väliskülastajate mahu kasvule, mõju külastusaja pikenemisele. Hinne 4: Arendatav pereturismi atraktsioon on peamine põhjus Eestisse reisimiseks vähemalt 3 turismiarengukava prioriteetselt turult ja Eestis viibimise aja pikenemisele: − Arendatav pereturismi atraktsioon on lastega peredele põhjus Eestisse reisimiseks. − Atraktsioonil pakutavad tegevused sisustavad külastaja aega kauem kui 4 tundi. − Atraktsioonil on võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ja seal pakutakse temaatilisi üritusi ilma eelneva broneeringuta.
12(17)
3-17-1766
− Atraktsioonil pakutakse tegevusi/võimalusi kõikides vanuserühmades pere liikmetele (sh eelkooliealised, 7-10, teismelised ja täiskasvanud). − Väliskülastajate arv atraktsiooni teisel tegutsemiseaastal on üle 30 000 aastas, (olemasoleva atraktsiooni korral saavutatakse näitaja võrreldes eeltaotluse esitamise eelneva aastaga). − Külastajatele pakutakse aktiivselt (täiendavate teenustena või paketi osana) piirkonnas pakutavaid teenuseid ja teisi turismivõimalusi. − Projekti tulemused avaldavad märgatavat mõju sihtkoha külastatavuse suurenemisele. Hinne 2: Arendatav pereturismi atraktsioon on täiendav argument Eestisse reisimiseks vähemalt 1 turismiarengukava prioriteetselt turult ja omab mõningast mõju Eestis viibimise pikenemisele: − Arendatav pereturismi atraktsioon on lisaargument lastega peredele Eestisse reisimiseks, kuid väliskülastaja reisiotsust mõjutavad pigem muud tegurid. − Atraktsioonil pakutavad tegevused sisustavad külastaja aega 2-4 tundi. − Atraktsioonil on võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ja temaatilisi üritusi pakutakse gruppidele eelneva broneerimisega. − Atraktsioonil pakutakse võimalusi kõikidele vanuserühmadele, kuid tegevuste fookus on suunatud peamiselt 1-2-le vanuserühmale. − Väliskülastajate arv atraktsiooni teisel tegutsemiseaastal on 10 000–30 000 aastas, (olemasoleva atraktsiooni korral saavutatakse näitaja võrreldes eeltaotluse esitamise eelneva aastaga). − Piirkonnas pakutavaid teenuseid ja võimalusi vahendatakse minimaalselt (näiteks ettevõtetele pakutakse võimalust tuua jagamiseks oma voldikuid). − Projekti tulemused avaldavad hooajalist mõju sihtkoha külastatavuse suurenemisele.
12.1.Kaebaja eeltaotlus sai selles alakriteeriumis hindeks 2. Hindamistabelist nähtuvalt hindasid kõik 7 hindamiskomisjoni liiget kaebaja eeltaotlust selles alakriteeriumis hindega 2.
12.2.See, et atraktsioon peab olema huvipakkuv lastega peredele, on eelduseks positiivse hinde saamisel selles alakriteeriumis. Kui atraktsioon lastega peresid ei kõneta, tuleb taotlus lugeda valikumetoodika kohaselt puudulikuks ja hinnata hindega 0. Millise positiivse hinde taotlus lastega perede kõnetamisel saab, oleneb atraktsiooni mõjust Eestisse reisi motivatsiooni tekitamisel.
12.3.Hindamiskomisjoni arvates on kaebaja arendatav atraktsioon täiendav argument Eestisse reisimiseks, mitte peamiseks või iseseisvaks reisipõhjuseks. Hinne 4 eeldanuks, et atraktsioon on peamine põhjus Eestisse reisimiseks vähemalt 3 prioriteetselt turult. Kaebaja atraktsiooni peeti reisimotivatsiooni tekitavaks ainult Läti turul. Tegemist on hinnangulise prognoosotsusega, mille tõelevastavust ei ole võimalik enne atraktsiooni väljaehitamist kinnitada. Ilmselgelt ebaõigeks sellist hinnangut pidada ei saa. Kaebaja seikluspargi puhul peeti eristuvaks kasutatavat kontseptsiooni (vägilaste temaatika), kuid pakutavad tegevused on planeeritud suuresti sarnased teiste seiklusparkidega (kardirada, põrkeautod, liikluslinnak, batuudid, ronimisseinad, mänguautomaadid, simulaatorid jms) nii Eestis kui teistes riikides. Seega võib olla tõenäoline, et ainuüksi vägilaste temaatika pärast ei hakka väliskülastajad 13(17)
3-17-1766
kaebaja atraktsiooni külastamiseks reisi Eestisse ette võtma, kui samu tegevusi on võimalik nautida lihtsamini ligipääsetavates kohtades. Lihtsamini ligipääsetavad on nii Mandri-Eestis olevad seikluspargid kui ka turistide endi koduriigis või mõnes teises naaberriigis olevad seikluspargid, mis ei eelda kohalejõudmiseks suurt aja- ja rahakulu. Kaebaja teemapargi külastamine võib olla tõenäoliselt täiendavaks argumendiks reisi kavandamisel (nt tullakse nagunii Saaremaale spaamõjusid nautima).
12.4.Õige võib olla kaebaja arvamus, et turistide jaoks on praamisõit omaette elamuseks. Samas pikendab praamisõidu aeg vaieldamatult teekonna pikkust, seda ka ajalises mõttes. Pikem ja aeganõudvam teekond kurnab turisti, eriti lapsi, mistõttu võib see mõjutada turisti otsust kaebaja atraktsiooni külastamise otsustamisel. Samuti toob praamisõit kaasa täiendavad kulud. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult arvestanud nende asjaoludega kaebaja projekti hindamisel.
12.5.Samuti ei saa pidada põhjendamatuks hindamiskomisjoni arvamust, et projekti tulemused avaldavad hooajalist mõju sihtkoha külastatavuse suurendamiseks, mis võimaldab hinnata eeltaotlust hindega 2, mitte 4. Viimane eeldanuks projekti märgatavat mõju sihtkoha külastatavuse suurenemisele. Kuigi kaebaja selgituste kohaselt on atraktsioon aastaringselt avatud, on ta ka ise möönnud, et atraktsioon on kasumlik kõrghooajal, madalhooajal töötab operaator kahjumiga (eeltaotluse lk 52). Seega ei ole ka kaebaja ise eeldanud, et atraktsiooni külastatavus säilib ka madalhooajal suurena ja projekt avaldab seeläbi sihtkoha külastatavuse suurenemisele aasta läbi märgatavat mõju. Märgatava suurenemise oleks kaasa toonud senise see, kui senine hooajaline külastatavus oleks muutunud aastaringseks. Vastustaja seisukohtadest nähtub, et meetme raames esitati mitmeid taotlusi, mis ei sõltunud hooajast ja mille mõju piirkonnale oli aastaringi ühtlane. Asjakohane on EAS-i arutlus selle üle, et kui madalhooajal töötab atraktsioon kahjumiga, võib atraktsiooni madalhooajal suletuna hoidmine osutuda aja möödudes majanduslikult tasuvamaks (eriti olukorras, kus külastajaprognoosid ei pruugi täituda oodatud mahus), mis vähendab veelgi sihtkoha külastatavust. Väiksem huvi seikluspargi vastu madalhooajal on põhjustatud sellest, et ilmastikuga seotud atraktsioonid (nt väljas asuvad veeatraktsioonid, tuubimägi, trossi laskumise rada) on suletud. Vastustaja selgitustest nähtub, et kuigi arvuliselt rohkem atraktsioone jääb ka madalhooajal avatuks, on olulisemad ja suuremat huvi pakkuvad atraktsioonid madalhooajal suletud. Kui olulisemad atraktsioonid on suletud, ei sisusta pakutavad teenused vastustaja hinnangul külastajate aega kauem kui 4 tundi. Teenused võivad muutuda madalhooajal ettetellitavaks.
12.6.Ebaõige on kaebaja arusaam, et alakriteeriumi osas tulnuks hinnata iga turgu eraldi. Sellist reeglit valikumetoodika ette ei näe. Kuna hinne 4 eeldas reisimotivatsiooni tekitamist vähemalt 3 turul, siis ei saa 1 turul reisimotivatsiooni tekitamine tuua kaasa eeltaotluse hindamist hindega 4.
12.7.Valikumetoodika ei reguleeri täpsemalt, kuidas hindekriteeriume kirjeldavaid üksikuid komponente hindamisel arvestada ning kas ja kui suur osakaal neil komponentidel hinde kujunemisel on. Seetõttu tuleb eeldada, et hindamiskomisjon arvestab nende komponentidega hinde kujundamisel, kuid hindaja otsustada on, kui suurt osakaalu või olulisust mingi komponent hinde juures omab. Selles osas on hindajal ulatuslik kaalumisruum, millesse kohus ei saa sekkuda. Hinne peab valikumetoodika loogikast lähtudes näitama projekti mõju tervikuna alakriteeriumi raames, mitte üksikute komponentide liitmise ja lahutamise tulemust. Kaebaja leidis kaebuses, et kuna tema projekti puhul on mitmed alakriteeriumi 1.1 hinde 4 komponendid täidetud (nt väliskülastajate arv üle 30 000 aastas), pidanuks tema eeltaotlus saama hindeks 4 või vähemalt 3. Kohus ei saa asuda ise kaebaja eeltaotlust hindama. Hindamiskomisjonil on hindamisel ulatuslik kaalumisruum. Hinnet on põhjendatud ja seda ei saa pidada ilmselgelt meelevaldseks. Hindamiskomisjoni töös ei ole näha kaalumisreeglite 14(17)
3-17-1766
eiramist ega asjakohatute kaalutlustega arvestamist, seega puudub alus pidada kaebaja eeltaotlusele selle alakriteeriumi osas antud hinnet õigusvastaseks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja hindab oma projekti kõrgemalt, ei anna alust pidada tema projektile hindamiskomisjoni poolt antud hinnet ebaõigeks. Kaebaja projekti vastavust hindele 2 kinnitab ka see, et kõik hindamiskomisjoni liikmed on selle alakriteeriumi osas hinde andmisel olnud üksmeelsed.
13.Alakriteerium 1.2: pereturismi atraktsiooni mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha tuntuse suurenemisele, nõudlus sihtturgudel ja sihtrühmades ning kooskõla Eesti turunduskontseptsiooniga. Hinnatakse atraktsiooni mõju Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele, nõudlust prioriteetsetel sihtturgudel ja turundustegevuste kooskõla Eesti turunduskontseptsiooniga. Hinne 4: Arendataval atraktsioonil on arvestatav nõudlus vähemalt 3 prioriteetsel sihtturul ja Eesti turunduskontseptsiooni rakendatakse nii turundustegevustes kui ka atraktsioonil: − Valitud sihtturg või –rühm on suure tõenäosusega olemas ja kättesaadav ka pikemas perspektiivis. − Arendatava atraktsiooni teenused vastavad potentsiaalsete sihtturgude ja -rühmade (pere igas vanuses liikmete) vajadustele ja ootustele. − Eesti turunduskontseptsiooni rakendatakse läbivalt nii turunduses kui ka atraktsioonil kohapeal. − Atraktsiooni turundamisega kaasneb märkimisväärne mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha tuntuse suurenemisele 3 prioriteetsel sihtturul. Hinne 2: Arendataval atraktsioonil on arvestatav nõudlus vähemalt 1 prioriteetsel sihtturul. Tutvusta Eestit turunduskontseptsiooni rakendamine on juhuslik. − Valitud sihtturg või –rühm on suure tõenäosusega olemas ja kättesaadav. − Arendatava atraktsiooni teenused vastavad valitud sihtturgude ja -rühmade vajadustele ja ootustele. − Eesti turunduskontseptsiooni rakendatakse turunduses ja atraktsioonil kohapeal juhuslikult. − Atraktsiooni turundamisega kaasneb mõningane mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha tuntuse suurenemisele 1 prioriteetsel sihtturul.
13.1.Kaebaja eeltaotlus sai selles alakriteeriumis hindeks 2. Hindamistabelist nähtuvalt hindasid kõik 7 hindamiskomisjoni liiget kaebaja eeltaotlust selles alakriteeriumis hindega 2.
13.2.Sarnaselt alakriteeriumile 1.1 hinnatakse ka selles alakriteeriumis kavandatava atraktsiooni atraktiivsust välisturgudel ja reisimotivatsiooni või nõudluse tekitamise võimet, kuid sellega seotult ka turundustegevusi. Kaebaja on kirjeldanud eeltaotluses turundusega seotud tegevusi, kuid hindamiskomisjoni hinnangul suudab kaebaja atraktsioon tekitada nõudlust vaid Läti turul. Teistelt turgudelt tullakse tõenäoliselt kaebaja atraktsiooni külastama kombineerituna teiste reisisihtidega. Arvestades Saaremaale sõiduga kaasnevat aja- ja rahakulu, Mandri-Eestis turistidele lihtsamini kättesaadavaid seiklusparke, samuti teistes riikides tegutsevaid seiklusparke, ei saa pidada ilmselgelt ebaõigeks hindamiskomisjoni hinnangut, et kaebaja atraktsioon ei tekita iseseisvat nõudlust ja reisimotivatsiooni mitmel
15(17)
3-17-1766
välisturul. Oma mõju nõudluse suurusele avaldab ka kaebaja atraktsioonil mitmete oluliste tegevuste hooajalisus. Seega ei saa hinnet 2 pidada ilmselgelt ebaõigeks.
13.3.Nõustuda tuleb EAS-i etteheitega, et eeltaotluses ei ole ärikliendile suunatud tegevusi läbi mõeldud ega kirjeldatud. Valikumetoodika järgi hinnatakse mh, kuivõrd kõnetab atraktsioon valitud sihtrühmi. Kui kaebaja on ise määratlenud oma atraktsiooni ühe sihtrühmana ärikliente, tulnuks kirjeldada ka neile suunatud tegevusi. Tegemist pidi olema kaebajale arusaadava nõudega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et eelkõige on taotleja ülesanne esitada põhjendatud ja nõuetelevastav taotlus, mitte ei pea hakkama vastustaja selgituste küsimise kaudu kaebaja taotlust vajaliku teabega täiendama. Kuna kaebajal on huvi toetust saada, ta peab toetuse saamiseks konkureerima teiste taotlejatega ja veenma vastustajata enda taotluse paremusest, siis peab tema olema hoolas oma taotluse koostamisel ja esitamisel ega saa süüdistada vastustajat täiendava teabe küsimata jätmises.
14.Alakriteerium 1.3: toetuse mõju turismitoote väljaarendamisele ja piirkonna ettevõtluse arengule. Hinnatakse projekti mõju sihtkohale ja koostööle turismiteenuste pakkujatega, mõju ettevõtluse arengule ja tööhõivele (nii otseste kui kaudsete töökohtade loomisele). Hinne 4: Projektil on kõrge mõju sihtkoha ja teiste piirkonna ettevõtete arengule: − Projekti mõjul suureneb märkimisväärselt sihtkoha atraktiivsus. − Projekti mõjul tekib juurde vähemalt 12 uut töökohta (aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale, sh nii otsesed töökohad atraktsioonil kui kaudsed töökohad teiste ettevõtete poolt looduna teisel tegutsemisaastal pärast projekti lõppu). − Projekti elluviimisega seoses on kavandatud ühispakkumisi lähipiirkonnas asuvate muude objektidega ja teiste teenustega, vastavad eelkokkulepped on sõlmitud. − Projekti mõjul lisandub piirkonda täiendavaid investeeringuid. − Projekti mõju ettevõtluse ja piirkonna majanduslikule arengule ning tööhõivele on märkimisväärne. Hinne 2: Projektil on keskmine mõju sihtkoha ja teiste piirkonna ettevõtete arengule: − Projekti abil kasvab sihtkoha atraktiivsus mõningal määral. − Projekti mõjul tekib juurde 6-11 uut otsest ja kaudset töökohta (aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale, sh nii otsesed töökohad atraktsioonil kui kaudsed töökohad teiste ettevõtete poolt looduna teisel tegutsemisaastal pärast projekti lõppu). − Projekti mõjul uute täiendavate investeeringute kaasamine ei ole teada või ei ole kindel. − Projektil on keskpärane mõju ettevõtluse ja piirkonna majanduslikule arengule.
14.1.Kaebaja eeltaotlus sai selles alakriteeriumis hindeks 3. Hindamistabelist nähtuvalt hindasid kõik 7 hindamiskomisjoni liiget kaebaja eeltaotlust selles alakriteeriumis hindega 3.
14.2.On usutav hindamiskomisjoni eeldus, et kaebaja atraktsiooni väiksem atraktiivsus ja külastatavus madalhooajal vähendab ka mõju piirkonna ettevõtluse arengule ja tööhõivele. Töötajate hooajalist hõivamist ei saa pidada piirkonna tööhõivele märkimisväärset mõju omavaks, nagu eeldanuks hinne 4. Lisaks on kaebaja välja toonud, et madalahooajal ei ole avatud ka atraktsiooni majutusasutus, mis samuti vähendab mõju tööhõivele ja ettevõtluse
16(17)
3-17-1766
arengule. Kui majanduslikult osutub efektiivsemaks atraktsiooni suletuna hoidmine madalhooajal, vähendab see mõju piirkonnale ja tööhõivele veelgi enam. Koostööd teiste (turismi)ettevõtetega ja investeeringute tegemist on arvestatud hinnet tõstvana. Sellest tulenevalt ei saa pidada hinnet 3 põhjendamatuks.
15.Kaebaja ei ole kaebusest nähtuvalt alakriteeriumis 1.4 antud hinnet 4 vaidlustanud.
16.Alakriteerium 1.5: toetuse mõju turismi hooajalisuse vähendamisele. Hinnatakse arendataval atraktsioonil pakutavate objektide ja teenuste väliskülastajatele kättesaadavuse aega. Hinne 4: Toetuse mõju Eesti turismi hooajalisuse vähendamisele on märkimisväärne. Atraktsioon on olulises osas (nii ruum kui teenused) avatud kauem kui 8 kuud aastas. Hinne 2: Toetuse mõju Eesti turismi hooajalisuse vähendamisele on keskmine. Atraktsioon on olulises osas (nii ruum kui teenused) avatud 6-8 kuud aastas.
16.1.Kaebaja eeltaotlus sai selles alakriteeriumis hindeks 2. Hindamistabelist nähtuvalt hindasid kõik 7 hindamiskomisjoni liiget kaebaja eeltaotlust selles alakriteeriumis hindega 2.
16.2.Hindamiskomisjoni põhjendused ja hinne on siinkohal kooskõlas alakriteeriumi 1.1 juures külastatavusele antud hinnanguga, mida kohus pidas asjakohaseks ja usutavaks. Kaebaja on ise oma eeltaotluses eristanud kõrg- ja madalhooaega ning möönnud, et madalhooajal jääb külastatavus väiksemaks. Asjakohane on vastustaja selgitus, et see, mis on atraktsiooni puhul oluline osa, ei sõltu atraktsioonil pakutavate teenuste arvust, vaid atraktiivsusest. Kui madalhooajal pakutavad teenused ei paku külastajatele reisimotivatsiooni tekitavat huvi, siis ei too nende kättesaadavus kaasa turismi hooajalisust vähendavat mõju. Vastustaja hinnangul on kaebaja seikluspargis suuremat huvi tekitavad atraktsioonid madalhooajal suletud, mistõttu ei mõjuta kaebaja projekti realiseerimine Eesti turismi hooajalisust märkimisväärselt. Kui madalhooajal teenitav kasum ei põhjenda atraktsiooni aastaringselt avatuna hoidmist, mõjutab see turismi hooajalisust veelgi vähem. Kohus ei näe, et hindamiskomisjon oleks teinud siinkohal hindamisel kaalutlusvigu ja et antud hinne oleks ilmselgelt ebaõige.
17.Kohtu hinnangul ei ole hindamiskomisjon teinud kaebaja eeltaotluse hindamisel valikukriteeriumi 1 osas ilmselgeid kaalumisvigu, mis võinuks hindamise tulemust mõjutada. Sellest tulenevalt puudub vajadus kontrollida teiste valikukriteeriumide osas antud hinnete põhjendatust. Samuti puudub alus vaidlusaluseid otsuseid tühistada. Kaebus jääb rahuldamata.
18.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.